Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) andmemajandus – majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine vastastikuse kasu saamise eesmärgil; 2) andmemajanduse kasutusjuht – olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil; 3) digitaliseerimise strateegia – vähemalt kolmeks aastaks koostatud terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu enda äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist ja automatiseerimist võimaldavad arendused, mis sisaldavad reaalajamajanduse lahendusi; 4) diginõustaja – digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kellel on toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus; 5) ettevõtja – majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist; 6) finantsprognoos – rakendusüksuse vormil tulude ning kulude prognoos; 7) koostööpartner – taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses; 8) koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel; 9) partner – Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes osaleb projekti kaaselluviija ÜSS 2021–2027 § 2 lõike 5 mõistestegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel; 10) projektiplaan – dokument, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 11) reaalajamajandus – digitaalne majandussüsteem, kus tehingud erinevate majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel; 12) reaalajamajanduse lahendus – tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada; 13) reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus – tehnoloogiline või tarkvaraline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist majandustehingute osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas, toetades seeläbi digitaalse majanduse toimimist ja äriprotsesside tõhusust; 14) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 15) tarkvara – protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 16) tarkvara liidestamine – mitme kasutatava tarkvaraprogrammi vahel ühenduse loomine andmete lõimimiseks; 17) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.
(1) Toetuse andmise eesmärkideks on: 1) suurendada ettevõtjate tootlikkust tarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu; 2) soodustada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, toetades ettevõtjate äriprotsesse edendavate arenduste väljatöötamist ja täiustamist; 3) hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades ettevõtjate praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning toetades ettevõtjaid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavate ettevõtjate arv; 2) toetustega toetatavate ettevõtjate arv. (3) Toetuse andmine sekkumise 21.1.3.14 puhul panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” saavutamisse. (4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsusega heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” eesmärkide saavutamisesse. (5) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 6) ringleva materjali määr.
(1) Abikõlblikud on ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele vastavad kulud.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav: 1) diginõustaja teenuse kulu; 2) tarkvaraühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või litsentsi tasutarkvaraga liitumise kulu; 3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.
(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav: 1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu;. 6) 3 (3¹) Lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatav digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil.
(4) Lisaks lõikes 23 nimetatud kuludele loetakseon
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist teavet ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood, asukoht, suurus; 2) taotleja tegevuse kirjeldus; 3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus; 4) asjakohasel juhul teave taotleja vastavuse kohta § 10 lõikes 2 sätestatud müügitulu nõudele; 5) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal või on saadud muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust; 8) taotleja ja partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss; 9) taotleja ja partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil; 10) kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad ja kui taotleja või partner kuulub kontserni; 11) koostööpartneri või partneri olemasolu korral partneri nimi, registrikood ja kinnituskiri projektis osalemiseks. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi dokumente: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimise tõend; 2) diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised; 3) diginõustaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) projektiplaan; 2) projekti eelarve; 3) finantsprognoos projekti elluviimise perioodil ja kolmel sellele järgneval aastal. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõigetes 1 ja 3 sätestatule sisaldama: 1) digitaliseerimise strateegiat või muud sisult samaväärset dokumenti; 2) diginõustaja kogemust tõendavat teavet toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta juhul, kui taotletakse toetust punktis 1 toodud dokumendi koostamiseks
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise tingimused: 1) toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena; 2) toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt; 3) tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise tingimused: 1) toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel ja § 7 lõikes 6 sätestatud kaudsetele kuludele vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ühtse määrana; 2) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega; 3) abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega; 4) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot; 5) rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest; 6) kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.
(1) 2026. a juunis jõustunud § 22 lõike 2 muudatust rakendatakse 30. jaanuarist 2026. a. (2) Toetuste taotluste osas, mis esitati enne 2026. aasta juulis jõustunud §-de 3 ja 7 muudatusi, kohaldatakse nimetatud sätete redaktsiooni, mis kehtis enne 2026. aasta juulis jõustunud käesoleva määruse muudatusi.