Rae valla põhimäärus

Valla põhimäärusega sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord; 5) valla esindamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord; 7) muud valla tegevust reguleerivad sätteid.

(1)Rae vald (edaspidi vald) on haldusterritoriaalne kohalik omavalitsusüksus, mis juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest, teistest riigi ja valla õigusaktidest, lepingutest riigiasutuste, teiste omavalitsusüksuste, nende liitudega, äriühingute, asutuste, organisatsioonide ja nende liitudega.

(2)Valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult valitud ja moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

(3)Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avatus ja avalikkus; 7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.

(4)Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa vallaelanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, tagada oma vallaelanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigiga tehtavas kui ka omavalitsusüksuste omavahelises koostöös.

(5)Vald lahendab küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise pädevusse, õigusaktide kehtestamisega temale seadusega määratud raamides.

(6)Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik.

(7)Õigusi teostab ja kohustusi täidab vald oma asutuste kaudu.

Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri järgi on Rae vald.

Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.

(1)Valla ülesanded kohaliku elu küsimusi lahendades on korraldada vallas ka sotsiaalhoolekannet, haridust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele pandud ülesannete üldine sisu ja täitmise pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande üldine sisu ja täitmise pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.

(2)Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis: 1) on talle pandud teiste seadustega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest huvidest ja vajadustest lähtudes ise täita võtta.

(3)Omavalitsusüksus täidab riiklikke ülesandeid: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

(1)Vähemalt ühel protsendil vallaelanikest on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis algatus).

(2)Vallaelanikuks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse valla territooriumil elav vähemalt 16-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress asub vallas ning keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas. Vallaelanikuks loetakse lisaks Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule välismaalane ehk isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes vastab eeltoodud nõuetele ning elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

(3)Algatuse õigust teostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32.

(4)Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses valla territooriumil või territooriumiosal rahvaküsitluse.

(5)Vähemalt kümnel protsendil vallaelanikest käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses, kuid mitte vähem kui 20 elanikul on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.

(6)Rahvaküsitluse õigust teostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 321. Rahvaküsitluse tegemise täpsema korra kehtestab volikogu määrusega.

Valla asjaajamiskeel on eesti keel.

(1)Valla sümbolid on vapp ja lipp.

(2)Rae valla vapil on musta ja punasega neljaks jaotatud kilbil hõbedane rist ning (I, IV) kaks hõbedast tammelehte. Valla vapi etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 1.

(3)Rae valla lipul on valgel väljal sinine põikpalk, palgil valge põikpoom ning poomil sinine põiklatt; lipukanga keskel on valla vapp. Vallalipu etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 2.

(1)Valla vappi on lubatud kasutada: 1) volikogu, valitsuse, Rae Vallavalitsuse kui ametiasutuse ja tema ametite, valla asutuste ning äri- ja muude ühingute, mille ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on vald, pitsatitel, dokumendiplankidel ja muudel infokandjatel; 2) valla aukirjadel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, valla autodel, samuti käesoleva lõike punktis 1 nimetatud valla asutuse ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) Rae Vallavalitsuse hoonetel ja/või siltidel ning hoonetel, kuhu valla vapp ajalooliselt kuulus ja valla piiritähistel.

(2)Valla vapi kujutisega tooteid (meened, laualipud, kleebised jms) võib valmistada ja müüa ainult valitsuse loal.

(3)Valla vapi kujutist on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetamata asutuste ja organisatsioonidel infokandjatel, kui asutus või organisatsioon teostab töid valitsuse tellimisel.

(4)Valla lipp heisatakse: 1) valla asutuse hoonel ning alaliselt koos Eesti lipuga Rae Vallavalitsuse ja valla koolide hoonetel või peasissekäigu juures lipumasti; 2) ajutiselt valla täht- ja pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

(5)Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Kolmandatele isikutele on need otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga.

(6)Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(7)Valla lipu võivad heisata kõik valla elanikud eramajadel, valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted ja organisatsioonid oma haldushoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama valla põhimääruse § 8 lõikes 3 toodud kirjeldusele.

(8)Lipumasti kõrgus peab olema ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus peab olema ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.

(9)Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50 – 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.

Valla tähtpäevad on: 1) 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev; 2) 23. juuni – Võidupüha; 3) 11. juuli – Rae valla taasasutamise aastapäev; 4) 23. november – Rae valla aastapäev.

Valla tunnustusavaldused on Rae valla aukodaniku nimetuse andmine, Rae Vallavolikogu tänukiri, Rae Vallavalitsuse tänukiri ja teised volikogu poolt kehtestatud valla tunnustusavaldused.

(1)Rae valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena vallale pikaajaliselt osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla aukodanikule antakse Rae valla vapi teeneteplaat (edaspidi teeneteplaat).

(2)Aukodaniku nimetust võib omistada isikule ühel korral. Ühel aastal ei omistata rohkem kui kolm aukodaniku nimetust. Volikogul on õigus jätta aukodaniku nimetus välja andmata. Aukodaniku nimetust ei anta volikogu liikmele, vallavanemale ega valitsuse liikmele.

(3)Aukodaniku nimetuse võib omistada ka postuumselt.

(4)Aukodaniku nimetusega kaasnev teeneteplaat antakse üle valla aastapäeva pidulikul üritusel.

(5)Taotlusi aukodaniku nimetuse andmiseks on õigus esitada kõigil valla elanikel, organisatsioonidel ja asutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult valitsusele 1. oktoobriks. Taotluses esitatakse aukodaniku nimetuse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.

(6)Valitsus esitab taotluse aukodaniku nimetuse andmiseks volikogule otsustamiseks hiljemalt 15. oktoobriks. Volikogu võib taotluse rahuldada või mitte rahuldada.

(7)Aukodaniku nimetuse juurde kuulub volikogu tänukiri ja kaasneb ühekordne rahaline kingitus, mis on viiekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis ümardatakse ülespoole täissajani.

(8)Valla aukodanike nimed koos nimetuse andmise otsuse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis ja avaldatakse valla veebilehel.

(9)Valla aukodanikele saadetakse kutsed valla tähtpäevade üritustele.

(10)Teeneteplaadid ei kuulu asendamisele. Aukodaniku nimetuse võib tagasi võtta ja teeneteplaadi tagasi nõuda juhul, kui isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(11)Teeneteplaadid on nummerdatud. Teeneteplaadi kirjeldus ja etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 3.

(1)Volikogu ja valitsus tunnustavad vallale osutatud teenete eest füüsilisi või juriidilisi isikuid tänukirjaga.

(2)Taotlusi volikogu või valitsuse tänukirja andmiseks on õigus esitada volikogu ja valitsuse liikmetel, hallatavatel asutustel ning aleviku- ja külavanematel. Taotluses esitatakse füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, amet, töö- või teenistuskoht, teenete kirjeldus ning taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Juriidilise isiku korral esitatakse tema täpne ärinimi, kontaktandmed, teenete kirjeldus ning taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

(3)Taotlus volikogu või valitsuse tänukirja andmiseks esitatakse valitsusele.

(4)Volikogu või valitsus otsustab tänukirja andmise 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamisest valitsusele. Põhjendatud juhul on volikogul või valitsusel õigus pikendada nimetatud tähtaega 30 kalendripäeva võrra, teatades sellest taotlejale hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse esitamisest vallavalitsusele.

(5)Valitsus esitab taotluse volikogu tänukirja andmiseks volikogule otsustamiseks. Tänukirja annab üle volikogu esimees või tema asendaja.

(6)Füüsilisele isikule antud volikogu tänukirjaga kaasneb ühekordne rahaline kingitus, mis on kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis ümardatakse ülespoole täissajani.

(7)Valitsuse tänukirja andmine otsustatakse valitsuse korraldusega. Tänukirja annab üle vallavanem või abivallavanem.

(8)Volikogu ja valitsuse tänukirja saanute nimed koos tänukirja andmise otsuse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis.

(9)Valla tänukirjade kirjeldus ja etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 4.

(1)Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

(4)Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.

(5)Volikogu ja valitsuse määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või kui ei kohaldu haldusmenetluse seaduse §-s 93 sätestatud muud erandid.

(6)Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(7)Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning kaasallkirjastab vallasekretär.

(8)Õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist ja saatmist menetlusosalisele korraldab vallakantselei.

(9)Volikogu määrustest ja üldist tähtsust omavatest otsustest teavitatakse valla ajalehes.

(1)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

(2)Volikogu ja valitsuse määruste eelnõudele ja seletuskirjadele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.

(1)Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

(3)Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

(4)Volikogu ja valitsuse õigusaktid sisestatakse valla elektroonilisse dokumendiregistrisse ning avalikustatakse valla veebilehe kaudu.

(1)Seaduste ja valla õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus seadustes ning käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(2)Valla õigusaktide tähtajalise täitmise ja õigusaktis sätestatud normide täitmise üle järelevalve teostamise eest vastutavad Rae Vallavalitsuse struktuuriüksuste, hallatavate asutuste, äriühingute ja sihtasutuse juhid vastavalt oma ametiülesannetele.

(3)Vallas elavate ja/või tegutsevate isikute õigusaktides sätestatud normide täitmist valla territooriumil kontrollivad vastavad ametnikud, kellele on antud järelevalve teostamise ja/või väärteomenetluse läbiviimise õigus.

(1)Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2)Volikogu lahendab seaduse ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(3)Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

(4)Volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või nende äraolekul vanim volikogu liige.

(1)Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2)Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest.

(3)Volikogu liikme tegevus on avalik.

(4)Volikogu liikme tööd volikogus tasustatakse volikogu kehtestatud määras ja korras.

(5)Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha kirjalikke ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste ja eelnõude kohta; 2) esineda volikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga, esitada küsimusi ning kommenteerida hääletatavaid muudatusettepanekuid; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele; 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 5) kuuluda fraktsiooni ja komisjonide koosseisu.

(6)Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras.

(7)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt ja lahkub ruumist. Volikogu otsustusteks vajalik häälte arv on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele.

(9)Volikogu liige, kes on valitud Rae vallas vallavanemaks või kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega vastuvõtmise otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.

(1)Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ning oma kirjalikule küsimusele vastus, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikme kirjalikule küsimusele antud vastus saadetakse kõigile volikogu liikmetele.

(2)Volikogu liikmel on õigus saada oma teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabenõude või küsimuse esitamisest arvates. Erilise vajaduse korral, olenevalt küsimuse keerukusest või suurest mahust, võib vastamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

(3)Volikogu liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

(1)Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) volikogu liikme valimisel valla vallavanemaks, kinnitamisel valitsuse liikmeks; 2) kui ta on nimetatud sama valla ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama valla ametiasutuses töölepingu alusel; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui 3 kuud; 4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt 3 järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud; 5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses; kui tema suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 6) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

(2)Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu; 6) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 7) surmaga; 8) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

(3)Vallasekretär teatab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul volikogu liikme volituste peatumisest või tema volituste ennetähtaegsest lõppemisest.

(4)Valla valimiskomisjon teeb otsuse volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise korral asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alusel ja korras.

(5)Volikogu liikme volituste taastumiseks nende peatumise korral esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(1)Volikogu pädevusse kuuluvad koosseisu poolthäälte enamusega otsustatavad küsimused: 1) kohalike maksude kehtestamine; 2) koormiste kehtestamine; 3) valla vara valitsemise põhimõtete kehtestamine; 4) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine; 5) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja tagamine ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine; 6) valla põhimääruse kehtestamine; 7) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 8) vallavanema valimine; 9) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 10) valla äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine; 11) põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks.

(2)Volikogu pädevusse kuuluvad poolthäälte enamusega otsustatavad küsimused: 1) valla eelarve vastuvõtmine, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erandeid; 2) majandusaasta aruande kinnitamine; 3) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete ning teenuste kasutamise eest tasu võtmise aluste kehtestamine; 4) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine; 5) osavalla või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse või statuudi kehtestamine; 6) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 7) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras; 8) valitsuse liikmete arvu kinnitamine; 9) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest; 10) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 11) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 12) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu ning hüvitise määramine; 13) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 14) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 15) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 16) valla ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kehtestamine; 17) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 18) valla ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning palgajuhendi kehtestamine; 19) kaevetööde eeskirjade ning heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine, milles võidakse määrata koormised füüsilistele ja juriidilistele isikutele kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 36; 20) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 221; 21) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine; 22) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine jäätmeseaduse § 661 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo puhul; 23) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama; 24) muud seadusega volikogu pädevusse antud küsimused.

(1)Volikogu töövormiks on istung. Volikogu istungid on avalikud. Avalikkusele võimaldatakse istungi jälgimine istungi toimumise ruumis ja elektrooniliste vahendite kaudu, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2)Volikogu esimees kuulutab istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas.

(3)Volikogu istungeid valmistavad ette volikogu esimees, tema asendaja ning alatised ja ajutised komisjonid. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja põhimääruses nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(4)Istungil osalev volikogu liige registreerib oma osalemise istungil ja lahkumise istungilt.

(5)Volikogu ja tema komisjonide töö, volikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise tagab vallakantselei.

(1)Volikogu istung toimub üldjuhul kuu kolmandal teisipäeval.

(2)Volikogu esimese istungi kutsub valla valimiskomisjoni esimees kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

(3)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kutse väljasaatmisega volikogu liikmetele e-posti teel vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele ja avalikkusele kättesaadavaks istungi materjalid valla veebilehel.

(4)Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades põhimääruses sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees volikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(1)Volikogu istung võib toimuda: 1) füüsilise istungina; 2) elektroonilise istungina; 3) hübriidistungina, kus osa volikogu liikmeid viibib istungipaigas ja osa osaleb elektrooniliste vahendite kaudu.

(2)Isikuvalimised toimuvad füüsilisel istungil.

(3)Istungi vormi otsustab vallavolikogu esimees või tema puudumisel vallavolikogu aseesimees. Istungi vorm märgitakse volikogu istungi kutsel.

(4)Elektrooniline ja hübriidistung viiakse läbi elektroonilise side vahendite abil, mis võimaldavad volikogu liikmetel istungil osaleda reaalajas.

(5)Elektroonilisel või hübriidistungil peab olema tagatud: 1) volikogu liikme usaldusväärne tuvastamine; 2) kahesuunaline reaalajas heli- ja videoside; 3) võimalus esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja osaleda arutelus; 4) võimalus hääletada; 5) istungi avalikkuse tagamine käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(6)Elektrooniliselt osalev volikogu liige loetakse istungil kohal viibivaks.

(7)Hääletamine elektroonilisel ja hübriidistungil võib toimuda: 1) elektroonilise hääletussüsteemi kaudu; 2) muul viisil, mis võimaldab tuvastada volikogu liikme hääle.

(8)Elektroonilise või hübriidistungi läbiviimiseks kasutatava infosüsteemi tagab vallavalitsus.

(9)Kui volikogu liige ei saa tehnilise rikke või tõrke tõttu istungil osaleda, ei peata see istungi läbiviimist, kui kvoorum on tagatud.

(1)Määruse eelnõu arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Eelnõu juhtivkomisjoni või volikogu liikme ettepanekul ja volikogu liikmete nõusolekul võib eelnõu vastu võtta ühe lugemisega. Volikogu liikmel on õigus taotleda eelnõu ühel lugemisel vastuvõtmise ettepaneku hääletamist.

(2)Valla põhimääruse, arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve eelnõusid arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib lisaeelarve eelnõu vastu võtta ühe lugemisega.

(3)Eelnõu iga lugemist võib istungi juhataja katkestada ja lugemise jätkamisel arutatakse seda sama lugemise numbri all.

(4)Otsuse eelnõu arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel.

(1)Volikogu kinnitab päevakorra hääletamise teel istungi alguses. Päevakorra projekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud küsimuste päevakorrast välja jätmiseks või järjekorra muutmiseks.

(2)Küsimuse päevakorrast välja jätmise või järjekorra muutmise ettepaneku võib teha volikogu liige, vallavanem, volikogu komisjoni, fraktsiooni, valitsuse esindaja või põhimääruse § 30 lõike1 punktis 5 nimetatud eelnõu algataja esindaja.

(3)Istungil käsitletakse päevakorraväliselt: 1) volikogu liikmete poolt eelnõude, valitsusele ja valitsuse liikmetele esitatavate kirjalike küsimuste üleandmist, nende avaldusi ja teateid enne päevakorra kinnitamist vaba sõnavõtuna; 2) vallavanema informatsiooni ja avaldusi, mille järel arutelu ei avata; 3) istungi kodukorda puudutavaid ettepanekuid; 4) protseduurilisi küsimusi ja proteste protseduurireeglite rikkumise kohta.

(4)Päevakorraküsimuse arutamine algab küsimuse algataja ja/või tema kutsutud esindaja ettekandega. Eelnõu ettekande järel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne, mis peab sisaldama vähemalt ülevaadet komisjoni koosoleku toimumise ajast, osalistest, eelnõu arutamise käigust, parandusettepanekutest, hääletustulemusest ja komisjoni ettepanekust volikogule.

(5)Ettekandeks antakse aega kuni 10 ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada.

(6)Päevakorraküsimuse arutelul arvamuse avaldamise viisid on: 1) küsimuse esitamine ettekandjale kestusega kuni 1 minut; 2) sõnavõtt küsimustele vastamiste järel kuni 2 minutit; 3) repliik kuni ½ minutit sõnavõttude ajal; 4) ettekandjate lõppsõna nende soovi korral kuni 1 minut; 5) enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist selle kommenteerimine kuni 1 minut.

(7)Volikogu liige võib volikogu istungil arvamuse avaldamiseks ettenähtud ajal, mille teeb teatavaks istungi juhataja, esitada igale ettekandjale 2 küsimust, esineda 1 sõnavõtuga ja kuni 2 repliigiga ning hääletatava muudatusettepaneku kohta 1 kommentaariga.

(8)Arvamuse avaldamiseks annab istungi juhataja sõna registreerimise järjekorras.

(1)Volikogu otsustab käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 ja 2 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi ning volikogu istungi päevakorra hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2)Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimise korral.

(3)Volikogu otsustus võetakse vastu, kui poolthääli on rohkem kui vastuhääli (edaspidi poolthäälte enamusega). Isikuvalimistel lähtutakse otsuse vastuvõtmisel käesoleva põhimääruses § 32, § 33 ja § 34 sätestatust. Seadustes ja käesoleva põhimääruse § 22 lõikes 1 ettenähtud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu poolthäälte enamus.

(4)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(5)Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja sümboolselt haamrilöögiga.

(1)Istungi kohta koostatakse protokoll 5 tööpäeva jooksul pärast istungit. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei avalikustab istungi protokolli elektroonilises dokumendiregistris.

(2)Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, volikogu liikmete saabumise ja lahkumise aeg ning enesetaandamine, päevakord, arutlusel olnud päevakorrapunktid, nende kohta esitatud küsimused ja vastused küsimustele ning ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta ning volikogu liikmete kirjalikult esitatud eriarvamused. Protokolli kantakse hääletamise tulemused nimeliselt. Samuti lisatakse protokollile volikogu istungil üleantud dokumendid.

(3)Protokollile kirjutab alla istungi juhataja 1 tööpäeva jooksul pärast protokolli valmimist.

(4)Volikogu istungite protokollid sisestatakse valla elektroonilisse dokumendiregistrisse ning avalikustatakse valla veebilehe kaudu.

(1)Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 ja käesolevas põhimääruses § 6 sätestatud alustel ja korras; 6) vallasekretäril seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2)Volikogu õigusakti algatamisel: 1) esitab algataja haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele vastava õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) vallakantseleile või volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist; 2) eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ja vajadusel muud eelnõu põhistavad dokumendid; 3) eelnõu seletuskiri peab selgitama ja põhjendama õigusakti vajadust, õigusakti muutmise korral selgitama ja põhjendama muudatuste vajalikkust, sisaldama mõjuanalüüsi ning viiteid küsimust reguleerivatele õigusaktidele; 4) paberkandjal esitatud eelnõu ja seletuskirja korral peab algataja hiljemalt järgmisel päeval esitama antud dokumendid vallakantseleisse ka elektrooniliselt MS Word formaadis; 5) valitsuse ja volikogu komisjoni seisukoht volikogu õigusakti eelnõu algatamise kohta vormistatakse valitsuse istungi või komisjoni koosoleku protokollilise otsusena.

(3)Volikogu esimees või tema asendaja kontrollib algatatud eelnõu vastavust õigusakti algatamise nõuetele ja määrab korrektselt esitatud eelnõule hiljemalt viie tööpäeva jooksul juhtivkomisjoni või esitab eelnõu volikogu istungi päevakorda.

(4)Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni algatatud eelnõu saadab volikogu esimees või tema asendaja viie tööpäeva jooksul ka valitsusele seisukoha võtmiseks.

(5)Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(6)Eelnõu algatajal või tema esindajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu, välja arvatud eelarve eelnõu, volikogus menetlemise ajal igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Eelnõu tagasivõtmise teeb algataja volikogule teatavaks istungi ajal või volikogu esimehele või tema asendajale istungi välisel ajal, kes teavitab sellest volikogu.

(1)Eelnõu on volikogu menetluses, kui sellele on määratud juhtivkomisjon, volikogu on vastava ülesande andnud volikogu ajutisele komisjonile või kiireloomulise küsimuse korral on istungi kutse välja saadetud.

(2)Eelnõusid menetlevad volikogu ja komisjonid.

(3)Eelnõude kohta ettepanekuid ja muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liikmed ja fraktsioonid e-kirjaga vallakantseleile, käesolevas paragrahvis sätestatud korras ja tähtaegadel, komisjonid koosoleku protokollina ning valitsus.

(4)Volikogu õigusakti eelnõu kohta, mida arutatakse mitmel lugemisel, saavad volikogu liikmed ettepanekuid esitada kirjalikult vastavalt juhtivkomisjoni või volikogu istungi juhataja poolt esitatud ettepanekute esitamise tähtajale. Volikogu istungi ajal selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid, välja arvatud sõnastuse paranduseettepanekud, esitada ei saa.

(5)Volikogu õigusakti eelnõu kohta, mis võetakse vastu esimesel lugemisel, saab muudatusettepanekud esitada volikogu istungil küsimuse arutamise ajal ja see esitatakse istungi juhatajale kirjalikult.

(6)Eelnõu muudatusettepanekus esitatakse selgelt, millist eelnõu sisulist osa soovitakse muuta ja antud osa uus sõnastus. Kui eelnõusse soovitakse lisada sätteid, siis esitatakse nende sõnastus, näidates ka, kuhu eelnõu tekstis muudatus soovitakse lisada.

(7)Kiireloomulise küsimuse arutamiseks ei pea küsimust arutama komisjonis.

(8)Volikogu alatisel komisjonil on õigus eelnõu komisjonis arutada ka juhul, kui komisjon ei ole määratud juhtivkomisjoniks. Eelnõu päevakorda võtmise otsustab komisjoni esimees või tema asendaja ja ka komisjoni liikme ettepanekul. Komisjoni poolt eelnõu kohta tehtud parandusettepanekud esitab komisjon koosoleku protokollina vallakantseleile.

(9)Eelnõu arutamisel volikogu istungil muudatusettepanekute esitamise tähtaja volikogu liikmetele määrab juhtivkomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu istungi juhataja. Kui eelnõu kavandatakse arutada volikogu järgmisel istungil lähtudes käesoleva põhimääruse § 24 lõikest 1, on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kuni 8 päeva alates istungi toimumisele järgnevast päevast.

(1)Isikuvalimised algavad kandidaatide ülesseadmisega volikogu istungil.

(2)Isikuvalimistel kandidaadi nimekirja kandmise tingimuseks on kandidaadi nõusolek. Isikuvalimistel kandideerijad, kes ei viibi valimiste juures, peavad esitama istungi juhatajale kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

(3)Esitatud kandidaatidest moodustub kandidaatide nimekiri vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekiri sulgub, kui rohkem kandidaate ei ole või kui sulgemise otsustab volikogu.

(4)Igal kandidaadil on enne hääletamist õigus esineda sõnavõtuga kuni 3 minutit. Volikogu liige võib esitada igale kandidaadile ühe küsimuse.

(5)Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(6)Isikuvalimised viiakse läbi elektrooniliselt volikogu infosüsteemis või muus infosüsteemis, mis tagab salajase hääletamise. Kui elektroonilist hääletamist ei ole võimalik läbi viia, viiakse hääletamine läbi pabersedelitel käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(7)Elektroonilisel salajasel hääletamisel loetakse volikogu liige hääletanuks infosüsteemi kaudu antud hääle alusel.

(8)Volikogu liikmel on isikuvalimistel üldjuhul üks poolthääl, erisused sellest sätestatakse käesolevas põhimääruses. Volikogu liikmel on õigus hääletada ka oma kandidatuuri poolt.

(1)Pabersedelitega salajaseks hääletamiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda isikuvalimistel kandidaadiks üles seatud isik. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ja see fikseeritakse istungi protokollis. Komisjon nimetab oma liikmete hulgast esimehe.

(2)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja hääletamiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul komisjon valmistab ette hääletussedelid.

(3)Hääletussedelile kantakse vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale kandidaadi nimi ja selle järele koht poolthääle märkimiseks.

(4)Enne sedelite väljajagamist kontrollib komisjon hääletuskasti, veendudes, et see on tühi, ja pitseerib selle ning tutvustab volikogu liikmetele hääletamise korda, mille järel istungi juhataja kuulutab välja vaheaja hääletamiseks.

(5)Komisjon väljastab hääletussedeli volikogu liikmele hääletajate nimekirja alusel. Sedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(6)Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel salajast hääletamist võimaldaval viisil.

(7)Volikogu liige märgistab hääletussedelil lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab.

(8)Pärast sedeli täitmist paneb hääletamiskomisjoni liige sellele vallapitsati jäljendi ja volikogu liige laseb sedeli isiklikult hääletuskasti.

(9)Rikutud sedeli võib komisjon uue vastu vahetada, tehes vastava märke nimekirja.

(1)Elektroonilise hääletamise korral tehakse tulemused teatavaks infosüsteemist saadud hääletamise tulemuste alusel.

(2)Pabersedelite korral loetakse hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse sedel: 1) millel on märgitud poolthääl rohkemate kandidaatide juurde, kui on valitavaid; 2) millel ei ole märgitud ühtegi poolthäält ühelegi kandidaadile; 3) mille märge ei võimalda üheselt tuvastada valikut; 4) millel puudub valla pitsati jäljend.

(3)Pabersedelite korral teeb hääletustulemused teatavaks komisjoni esimees. Tulemused fikseeritakse hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed. Protokoll lisatakse istungi protokollile.

(4)Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisel osalenud volikogu liikmete poolthäälte enamuse. Seaduses ja käesoleva põhimääruse ettenähtud juhtudel osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse või vastavalt valitavate arvust lähtutakse valimistulemuste selgitamisel käesoleva põhimääruse § 36 ja § 42 sätetest.

(5)Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlaks tegemise korra rikkumise kohta samal istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Hilisemaid proteste ei arvestata.

(6)Isikuvalimise tulemused vormistatakse volikogu otsusega, mille istungi juhataja teeb teatavaks isikuvalimise hääletamise tulemuste põhjal.

(7)Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel ja need kantakse volikogu istungi protokolli.

(1)Volikogu esimees: 1) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest, valla põhimäärusest ja teistest riigi või valla õigusaktidest, juhib vallavolikogu tööd, koostab volikogu istungi päevakorra projekti, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega või volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu liikmete informeerimise volikogule saabunud kirjadest ja nendele antud vastustest; 4) omab õigust nõuda valla ametitelt ja hallatavatelt asutustelt dokumentide ärakirju ja informatsiooni; 5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 6) määrab üldjuhul volikogu juhtivkomisjoni ja vajadusel ka teised komisjonid volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks; 7) otsustab põhjendatud ettepanekute alusel volikogus arutatava küsimuse kiireloomulisuse; 8) pikendab vajadusel õigusaktide eelnõu menetlemise tähtaega volikogus; 9) tagab volikogu istungil päevakorrast kinnipidamise; 10) kutsub volikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 11) viib volikogu istungil vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsused sümboolselt haamrilöögiga; 12) kuulutab välja volikogu istungi vaheaja; 13) allkirjastab vallavanema lähetuse ja puhkuse käskkirja; 14) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja lahendab volikogu töös vajalikke küsimusi.

(2)Volikogu esimehe tööd tasustatakse volikogu kehtestatud määras ja korras.

(3)Kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja ja see kantakse istungi protokolli.

(4)Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.

(1)Volikogu otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

(2)Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib esitada volikogu liige, liikmed või fraktsioon volikogu liikmete hulgast. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(3)Volikogu esimehe kandidaat peab osalema volikogu esimehe valimise istungil.

(4)Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokku kutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(5)Volikogu esimehe valimised muudel juhtudel ning aseesimehe või aseesimeeste valimised toimuvad käesoleva põhimääruse § 32, § 33 ja § 34 sätestatud korras.

(6)Volikogu aseesimeeste valimine, kui valitakse mitu aseesimeest, viiakse läbi korraga.

(7)Volikogu aseesimeheks, kui volikogu on otsustanud valida rohkem, kui ühe aseesimehe, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaati, kui mitut aseesimeest valitakse.

(1)Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(2)Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildisel avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

(3)Volikogu komisjoni liikme tööd tasustatakse volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4)Volikogu liikmetel ja fraktsioonidel on õigus esitada komisjoni esimehele kirjalikke ettepanekuid komisjoni liikmete kandidaatide, sealhulgas volikogu liikmel ka enda kandidatuuri kohta. Komisjoni liige ei pea olema volikogu liige.

(5)Volikogu alatine komisjon: 1) analüüsib ja arutab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid vallaelu probleeme ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) arutab komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate teemade osas valla arengukava ja eelarvestrateegiat, valdkondlike arengukavasid ja valla eelarvet ning teeb ettepanekuid nende kohta; 3) arutab valla majandusaasta aruannet ning esitab ettepanekud aruande kohta vallakantseleile; 4) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 5) annab arvamusi ja esitab tähtaegselt ettepanekuid talle volikogu või volikogu esimehe poolt läbivaatamiseks saadetud või iseseisvalt töösse võetud valla õigusaktide eelnõude ja muude materjalide kohta, juhtivkomisjonina otsustab eelnõude volikogu istungile esitatavad redaktsioonid; 6) omab õigust arutada kõiki volikogu menetluses olevaid eelnõusid ja esitada eelnõu kohta oma seisukoht ning ettepanekud eelnõu sisuliseks või sõnastuse muutmiseks või täiendamiseks vallakantselei kaudu 7) kontrollib volikogu määruse või otsuse täitmist, arutades seda komisjoni koosolekul.

(6)Komisjoni töövormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele või 1/3 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel, teatades sellest komisjoni liikmetele ette vähemalt 2 tööpäeva.

Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 3 komisjoni liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu kohal olevate liikmete poolthäälte enamusega.

(1)Volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees või tema asendaja üldjuhul volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni.

(2)Pärast õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon oma järgmisel koosolekul võtma seisukoha ja esitama volikogu esimehele, kas: 1) ettepaneku õigusakti eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 2) taotluse menetluse tähtaja pikendamiseks; 3) põhjendatud ettepaneku õigusakti eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(3)Juhtivkomisjoni koosolek kutsutakse kokku arvestusega, et enne volikogu istungi kutse väljasaatmist jääks valitsusel aega eelnõu kohta oma seisukoht kujundada ning volikogu istungi kutse väljasaatmisel oleks kättesaadav muudatusettepanekutega ning juhtivkomisjoni ja valitsuse seisukohaga eelnõu tekst.

(4)Juhtivkomisjon teeb talle edastatud seisukohtade ja ettepanekute osas otsused ning esitab need vallakantseleile õigusakti eelnõusse lisamiseks vastava sätte juures nii, et need oleks eristatavad.

(5)Juhtivkomisjon teeb eelnõu kohta volikogu istungil kaasettekande, milles teavitab volikogu komisjoni seisukohast eelnõu suhtes ning põhjendab õigusakti eelnõule tehtud ettepanekuid või nende mittearvestamist.

(1)Komisjoni esimees: 1) korraldab ja juhib komisjoni tööd ning kaaludes volikogu menetlusse antud küsimusi ning esitatud ettepanekuid koostab ja saadab vallakantselei kaudu välja komisjoni koosoleku kutse ja päevakorra projekti ning teeb komisjoni liikmetele kättesaadavaks päevakorra materjalid; 2) juhatab komisjoni koosolekut; 3) jaotab vajadusel komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelus ja saadab neile kutsed; 5) korraldab volikogu istungile esitatava õigusakti muudatusettepanekutega eelnõu ettevalmistamise; 6) teeb volikogu istungil kaasettekande, kui komisjon on arutusel olevas päevakorraküsimuses juhtivkomisjon või volitab kaasettekannet tegema komisjoni aseesimehe või liikme; 7) esitab volikogu istungil päevakorraküsimuse arutamise ajal komisjoni ettepanekud sõnavõtuna, kui komisjonis on seda eelnõu arutatud ja komisjon ei ole juhtivkomisjon; 8) allkirjastab komisjoni protokolli 3 tööpäeva jooksul arvates protokolli valmimisest; 9) täidab muid komisjoni poolt otsustatud ülesandeid.

(2)Komisjoni esimehel on õigus nõuda tema tööülesandeid puudutavaid dokumente ja saada neid 5 tööpäeva jooksul Rae Vallavalitsuse struktuuriüksustelt.

(3)Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees.

(1)Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

(2)Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse pärast volikogu uue koosseisu valimist, komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel, peatumisel, tagasiastumisel või umbusaldamisel.

(3)Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(4)Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 32, § 33 ja § 34 sätestatust.

(5)Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häälte arvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

(6)Kui häälte võrdse jagunemise korral ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks, selgitatakse valimiste võitja välja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõigete 14 ja 15 sätestatu alusel.

(1)Revisjonikomisjon lähtub oma töös käesoleva põhimääruse § 37 sätestatud alustest ja korrast ning § 41 ja 42 toodud erisustest. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei.

(2)Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.

(3)Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult vallasekretäri.

(4)Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste või omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla eelarve täitmist.

(5)Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste kokkuhoidu; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(6)Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja kõiki dokumente.

(7)Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu õigusaktis sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(8)Valitsus esitab seisukoha revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide saamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste elluviimise kohta.

(1)Volikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise, sealhulgas esimees ja aseesimees, volikogu revisjonikomisjoni. Komisjoni liikmete arvu otsustab volikogu hääletamisel.

(2)Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kandidaadid võib üles seada volikogu liige või fraktsioon.

(3)Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse § 32, § 33, § 34 ja § 40 sätestatud korras.

(4)Revisjonikomisjoni liikmed valitakse ning hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 32, § 33 ja § 34 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) revisjonikomisjoni liikmete valimisel võib hääletamise korraldada üheaegselt; 2) revisjonikomisjoni liikme valimisel on volikogu liikmel poolthääli vastavalt valitavate liikmete arvule; 3) valituks osutuvad enam poolthääli saanud kandidaadid. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor või muudetakse komisjoni arvulist koosseisu. Volikogu vastav otsustus kantakse istungi protokolli.

(5)Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu võib vastava otsustuse alusel uue hääletamise viia läbi samal volikogu istungil. Otsustus kantakse istungi protokolli.

(6)Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised viiakse läbi, kui üks neist ei ole enam käesoleva paragrahvi lõige 7 alusel enam revisjonikomisjoni liige.

(7)Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi: 1) revisjonikomisjoni liikme lahkumisel revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel; 2) revisjonikomisjoni liikmele umbusalduse avaldamisel; 3) volikogu liikme volituste peatumise korral; 4) revisjonikomisjoni liikme surma korral.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel toimub revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või volikogu otsusega vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu.

(1)Lähtudes volikogu kinnitatud tööplaanist või volikogu otsusest konkreetse kontrolliülesande, kontrollimise korralduse, kontrollijate koosseisu ja kontrollimiseks kuluva aja otsustab revisjonikomisjon. Kontrollimise ajakava kooskõlastab revisjonikomisjoni esimees vallavanemaga.

(2)Kontrollimist viivad läbi vähemalt 2 revisjonikomisjoni liiget koos, kellest ühe nimetab revisjonikomisjon juhtivkontrollijaks, kes koostab kontrolli akti ja volikogu otsuse eelnõu. Kontrollimisele võib revisjonikomisjon taotleda eksperdi kaasamist. Eksperdi kaasamise ja tasustamise otsustab volikogu.

(3)Vallavanemaga kooskõlastatult kaasatakse kontrolli juurde vajadusel Rae Vallavalitsuse ametnikke.

(4)Kontrolli alustamisest informeerib revisjonikomisjon valitsust ja kontrollitavat ametit või asutust saates neile e-kirjaga kontrolliülesande. Kontrollimise aeg lepitakse kokku kontrollitava ameti või asutuse juhiga, kes on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ja vajadusel määrama isiku, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.

(5)Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks: 1) tutvuda kontrollitava ameti või asutuse kontrolli teostamiseks vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning kirjalikke seletusi ja teavet; 2) kontrollida materiaalselt vastutava isiku juuresolekul materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist; 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni, vallavanemat ja volikogu esimeest.

(6)Kontrolliülesande täitmisel kontrollija: 1) puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel informeerib sellest koheselt asutuse juhti ja vajadusel koostab vaheakti ning esitab selle kontrolliülesande andjale; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teatavaks saanud andmeid, mis ei kajastu kontrollimise aktis, ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele; 4) ei takista kontrollitava asutuse tööd.

(1)Volikogu fraktsiooni võivad moodustada 3 või enam volikogu liiget. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ühte fraktsiooni.

(2)Fraktsiooni moodustamise otsus, kus on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimees ja/või aseesimees, ja mis on allkirjastatud fraktsiooni kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale ning tehakse teatavaks volikogu istungil.

(3)Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees.

(4)Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult ja tehakse teatavaks volikogu istungil.

(5)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust teavitades sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(6)Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste enne tähtaja lõppu lõppemise korral lõpeb ka volikogu liikme kuuluvus fraktsiooni.

(7)Fraktsioonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi ja ettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4) esineda volikogu istungil sõnavõtuga; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada kirjalikke küsimusi valitsusele, vallavanemale ja valitsuse liikmele.

(1)Volikogu liikmete, fraktsioonide, komisjonide, volikogu esimehe, avalduste ja teadaannete esitamine, algatatud eelnõude ja kirjaliku küsimuse üleandmine toimub igal volikogu istungil vaba sõnavõtuna enne istungi päevakorra kinnitamist.

(2)Vaba sõnavõtu soov registreeritakse suuliselt või kirjalikult enne istungi algust volikogu istungi juhataja juures.

(3)Vabaks sõnavõtuks on aega kuni 5 minutit. Kui sõnavõtja räägib üle lubatud aja, lõpetab istungi juhataja sõnavõtu.

(4)Vaba sõnavõtu järel arutelu ei avata.

(1)Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele.

(2)Algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse koos volikogu otsuse eelnõuga istungi juhatajale volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist. Algatuses esitatakse umbusalduse avaldamise põhjus.

(3)Küsimus umbusalduse avaldamise kohta lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(4)Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva põhimääruse § 24 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.

(5)Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil, kus umbusaldusavaldust arutatakse, võtta sõna kuni 5 minutit.

(6)Umbusaldushääletus on avalik.

(7)Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(8)Umbusalduse avaldamise tulemus vormistatakse volikogu otsusega.

(9)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, ei saa samale isikule samal põhjusel 3 kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada.

(10)Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja/või ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.

(11)Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või vallavolikogu määratud üks aseesimeestest või tema puudumisel istungil osalev volikogu vanim liige.

(12)Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab komisjoni esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni komisjoni aseesimees. Komisjoni esimehele ja/või aseesimehele umbusalduse avaldamise korral korraldatakse komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised järgmisel volikogu istungil.

(1)Volikogu istungi protokollijal ja volikogu esimehel on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks ja kontrollimiseks kõiki kaasaegseid raadio, audio-video, elektroonilisi jm tehnikaid.

(2)Volikogul on õigus otsustada volikogu istungitest veebiülekannete tegemise ja nende hilisema avalikustamise üle.

(3)Igaühel on volikogu nõusolekul õigus volikogu istungit salvestada. Kinnisel istungil on salvestamine lubatud vaid protokolli koostajal.

(1)Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

(2)Volikogu tegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi tema sel hetkel olnud liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad valla valimiskomisjoni otsusel asendusliikmed. Uue volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(1)Valitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mis õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu ning praktilise tegevusega viib ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2)Rae Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.

(3)Valitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega.

(4)Valitsuse tööd korraldab vallavanem.

(1)Valitsuse pädevus on määratud õigusaktidega, mille alusel valitsus lahendab ja korraldab talle delegeeritud ülesandeid ning täitmiseks pandud kohaliku elu küsimusi.

(2)Valitsuse liikmed koordineerivad volikogu antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ja täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Valitsuse liikmete täpsema tööjaotuse määrab vajadusel kindlaks vallavanem käskkirjaga.

(3)Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengukavast, eelarvestrateegiast ja eelarvest, volikogu määrustest ja otsustest, valitsuse seisukohtadest ning teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsutega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks; 5) kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi; 6) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava, eelarve eelnõu ja muud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab määruste ja otsuste täitmist; 7) sõlmib detailplaneeringu koostamise või selle tellimise üleandmise ning rajatiste täielikult või osaliselt välja ehitamise või rahastamise halduslepinguid; 8) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 9) juhib vallakantselei, valla ametite, hallatavate asutuste ning valla omandis olevate ettevõtete tegevust ja osaleb aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes; 10) teostab teenistuslikku järelevalvet Rae Vallavalitsuse struktuuriüksuste, asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 11) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid ning äriühingu juhatuse liikmeid, kui äriühingul ei ole nõukogu; 12) täidab muid seadustes ja õigusaktides ette nähtud ülesandeid.

(4)Valitsusel on õigus Rae Vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatusi teha volikogu kehtestatud eelarve piires.

Valitsusel on õigus võtta laenusid ja teisi varalisi kohustusi, mis ei ületa valla eelarvega kehtestatud piire.

(1)Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.

(2)Valitsuse liikmed kinnitab ja nimetab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks.

(3)Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks.

(4)Valitsuse koosseisu kuuluvad valitsuse liikmetena vallavanem, abivallavanemad ning võivad kuuluda Rae Vallavalitsuses teenistuses olevad ametnikud ja valitsuse palgalised liikmed vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule.

(5)Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

(6)Vallavanem esitab hiljemalt 2 kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vastavate eelnõudena valitsuse liikmete arvu, nende tööülesannete ja töötasu kohta ning kinnitamiseks abivallavanemate kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid.

(1)Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(2)Valitsuse volitused lõpevad seoses vallavanema valimise järgselt moodustatud uuele valitsusele volituste andmisega või valitsuse tagasiastumisega.

(3)Pärast lahkumispalve esitamist või tulenevalt valla põhimääruse § 53 lõigetest 3, 4 või 5 täidab valitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.

(1)Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) isikliku avalduse alusel; 2) umbusalduse avaldamise korral; 3) seoses valitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamisega; 4) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) tema surma korral.

(2)Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning valitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab valitsus oma tegevust ning vaba koht täidetakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras või muudetakse valitsuse liikmete arvu ja vastutusvaldkondi.

Valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme kohale kinnitatakse uus isik vallavanema ettepanekul seaduses sätestatud korras.

(1)Vallavanema ülesanded: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab lähtudes volikogu otsusest ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi; 8) teostab valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi suhtes tööandja õigusi ja kohustusi, kui seaduses või valla õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid; 10) esindab valda ja valitsust põhimäärusega sätestatud korras ning omab õigust volitada teisi isikuid valda esindama talle seaduste ja antud pädevuste piires.

(2)Vallavanem on Rae Vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega; 3) täidab Rae Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujate suhtes tööandja õigusi ja kohustusi; 4) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

(3)Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud valitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad "vallavanema ülesannetes”.

(4)Vallavanema lähetuse käskkirja allkirjastab volikogu esimees.

(5)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, kui vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teeb need toimingud või tehingud teda valitsuse või volikogu poolt asendama määratud isik. Kui vallavanem taandab ennast valitsuse kollegiaalse otsuse vastuvõtmisel, siis asendab teda selle otsusega vastuvõetud korralduse allkirjastamisel vallavanema taandamise ajal valitsuse istungit juhtinud isik.

(1)Vallavanemaks võib valida täisealise teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku.

(2)Vallavanema valimine viiakse läbi põhimääruses sätestatud korras 2 kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.

(3)Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks seaduses ettenähtud ajavahemikuks salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse § 32 § 33 ja § 34 sätestatud korras. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks poolthääl.

(4)Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon.

(5)Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Vallavanema kandidaat peab osalema vallavanema valimise istungil ning andma nõusoleku kandideerimiseks. Nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekiri sulgub, kui rohkem kandidaate ei ole või otsustab sulgemise volikogu avalikul hääletamisel.

(6)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse.

(7)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat poolthäälte enamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam poolthääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu poolthäälte enamust, esitatakse kandidaadid uuesti. Volikogu otsustuse alusel võib uue valimise läbi viia samal volikogu istungil käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(1)Valitsuse üldine töökord on määratud seadusega.

(2)Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

(3)Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. Sealhulgas valitsuse liige: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid neile alluvate Rae Vallavalitsuse ametite struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) teeb ettepanekuid küsimuste võtmiseks valitsuse istungile lähtudes volikogult, volikogu komisjonidelt, Rae Vallavalitsuse ametitelt saabunud ettepanekutest; 3) algatab eelnõusid valla elu puudutavates küsimustes; 4) teostab kontrolli oma töövaldkonnas kehtivate riigi ja valla õigusaktide täitmise üle; 5) vastab volikogu liikmete kirjalikele küsimustele oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ning vastutab isiklikult tähtaegse vastamise eest; 6) täidab muid talle valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4)Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale ja valitsuse liikmele võib tema volituste kestel maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ning rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud.

(5)Valitsuse töövorm on istung, mida juhatab vallavanem või tema asendaja. Vajaduse korral võib istung toimuda elektroonilise istungina. Elektroonilise istungi läbiviimise või istungil elektroonilise osalemise otsustab vallavanem või tema asendaja.

(6)Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(7)Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib vajaduse korral kutsuda istungile ka teisi isikuid (menetlusosalised, eelnõude ettekandjad, puudutatud isikud vms).

(8)Valitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega.

(9)Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul kord nädalas. Valitsuse istungite kokkukutsumise korraldamise ja toimumise korra otsustab vallavalitsus.

(1)Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2)Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööaja maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1)Rae Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on vallakantselei ja ametid, mis teostavad avalikku võimu ja täidavad oma haldusalas vahetult kohaliku omavalitsuse täitev- ja korraldava võimu ülesandeid, valmistavad ette oma pädevuse piires volikogus või valitsuses otsustamisele tulevaid küsimusi.

(2)Ametid moodustab volikogu Rae Vallavalitsuse ametiasutuse põhimäärusega. Ameti õigused, kohustused ja töökord sätestatakse ameti põhimääruses, mille kinnitab valitsus, ning teistes valla õigusaktides.

(1)Valitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

(2)Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab valitsus korraldusega.

(3)Komisjoni moodustamise korralduses sätestatakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise korralduses määratakse ka komisjoni tegutsemise tähtaeg.

(4)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

(5)Vajaduse korral võib komisjoni koosolek toimuda elektroonilise koosolekuna. Elektroonilise koosoleku läbiviimise või koosolekul elektroonilise osalemise otsustab komisjoni esimees.

(6)Komisjoni koosolek protokollitakse või peab komisjoni töö tulemusel valmima õigusakti eelnõu. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

(7)Komisjoni protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(8)Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga.

(9)Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab valitsus.

(1)Valla ametiasutus on Rae Vallavalitsus.

(2)Vallavalitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja valitsusele pandud täitevvõimu korralduslikke ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine, ning teenindab volikogu, valitsust ja nende tööorganeid.

(3)Rae Vallavalitsuse põhimääruse kehtestab volikogu.

(1)Rae Vallavalitsuse hallatav asutus on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks asutatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.

(2)Hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(3)Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri, koosseisu ja palgakorralduse põhimõtted ning nende muutmise kinnitab valitsus, kui seaduses ja/või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Hallatavad asutused ei teosta avalikku võimu.

(4)Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist valitsus vallavanema ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hallatava asutuse juht on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes.

(5)Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, muudab ja lõpetab vallavanem.

(6)Hallataval asutusel on valla eelarves oma alaeelarve ja tal võib olla oma sümboolika.

(7)Hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(1)Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2)Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 2 punktidele 1 ja 2.

(3)Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Vallasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist.

(4)Vallasekretär: 1) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 2) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 6) korraldab valimisi või rahvahääletusi vallas Euroopa Parlamendi valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikogu valimise seaduses või rahvahääletuse seaduses sätestatud korras; 7) täidab teisi seaduses ja valla õigusaktis vallasekretärile määratud ülesandeid.

(1)Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(2)Valla ametiasutuse ametnikud ja töötajad peavad valdama eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

(1)Sisekontrollisüsteemi olemasolu vallas tagab volikogu.

(2)Sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab valitsus.

(3)Valla sisekontrollisüsteem on protsess, mis sisaldab valla ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kõiki tegevusi, et tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamine; 2) valla vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; 3) tegevuste otstarbekus valla ülesannete kvaliteetsel täitmisel; 4) valla tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.

(4)Sisekontrollisüsteem on valla ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamise ja nende täitmise kontrolli; 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sellisest tingitud kahju eest; 3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel; 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(5)Valla asutuse, valla omandis oleva ettevõtte ja valla osalusega eraõigusliku juriidilise isiku sisekontrollisüsteemi selles organisatsioonis rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab selle organisatsiooni juht lähtudes selle organisatsiooni ning valla ülesannetest ja eesmärkidest,

(1)Valitsus võib siseaudiitori ülesannete täitmiseks moodustada vastava ametikoha või tellida siseauditi teenuse. Ametikoht moodustatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 481 sätetele.

(2)Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena rakendatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut.

(1)Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras: 1) tegutseda ühiselt teiste valdade ja linnadega; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid ühendusi.

(2)Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuse korraldamise ülesande võib halduslepinguga anda teise omavalitsusüksuse täita, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad omavalitsusüksused ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võib vald ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada osaleda ühisameti või -asutuse tegevuses.

Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.

(1)Ühisameti või -asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ning tegevuse lõpetamine otsustatakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste volikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.

(2)Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste volikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

(1)Aleviku- või külavanem (edaspidi vanem) on aleviku- või külaelanike (edaspidi külaelanik) ning nende huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla seisukohtadest, aleviku või küla ja valla arengukavast, riigi ja valla õigusaktidest. Olukordades, kus vanema tegevus ei ole määratletud seadustega või valla õigusaktidega, tegutseb vanem lähtudes headest tavadest.

(2)Vanem esindab alevikku või küla omavalitsuses, riigiasutustes ning ettevõtetes ja organisatsioonides.

(3)Vanemale antakse vanema rinnamärk, mida volituste lõppemisel ei tagastata, ning Vanema ametiraha. Vanem kannab ametiraha valla ja aleviku või küla pidulikel üritustel ja teistel tähtpäevadel, kui esindab küla. Ametist lahkunud külavanem tagastab ametiraha Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsile (RVAKS).

(4)Vanemate koostöö toimub neid ühendavas Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsis.

(1)Aleviku või küla ühiselu korraldamiseks võib aleviku- või külaelanike koosolekul valida vanema ja abivanema või küla eestseisuse. Eestseisus võib valida oma liikmete hulgast abivanema(d). Vanem tagab aleviku- või külaelanike teavitamise külakoosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.

(2)Vanemaks ja abivanemaks võib valida isiku, kes on valimise hetkel vähemalt 18-aastane valla elanik. Vanema kandidaat peab osalema aleviku- või külakoosolekul, kus valitakse vanem. Kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Eestseisuse liige ei pea olema valla elanik.

(3)Vanem, abivanem ja eestseisus valitakse aleviku- või külakoosolekul hääleõiguslike aleviku- või külaelanike poolthäälte enamusega 5 aastaks.

(4)Hääleõiguslik külaelanik on vähemalt 16-aastane vallaelanik, kes elab antud alevikus või külas või külades, kui neil on ühine vanem.

(5)Vanema ja abivanema valimine aleviku- või külakoosolekul toimub vastavalt koosolekul otsustatud hääletamise korrale avaliku või salajase hääletamise teel. Salajane hääletamine vanema valimisel viiakse läbi, kui vähemalt üks hääleõiguslik külaelanik seda nõuab.

(6)Aleviku ja küla eestseisuse suuruse ja valimise korra otsustab külakoosolek. Vanem on eestseisuse valimise korral eestseisuse liige.

(7)Hääletamise korraldamiseks valivad aleviku- või külaelanikud vähemalt kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, mis viib hääletamise läbi, loeb kokku kandidaatidele antud hääled, vormistab protokolli ja teavitab koosolekut valimiste tulemustest. Häältelugemiskomisjonis ei tohi olla valitav kandidaat.

(8)Aleviku- või külakoosolekul osalev külaelanik kinnitab koosolekul osalemist ja valla elaniku staatust registreerimislehel oma allkirjaga. Koosoleku kohta vormistatakse protokoll.

(9)Aleviku- ja küla üldkoosoleku protokoll esitatakse RVAKSile, kes esitab vanema ametisse kinnitamiseks vallavalitsusele taotluse, millele on lisatud vanema valimise protokoll ja registreerimislehtede koopiad.

(1)Õigus osaleda volikogu istungitel ja volikogu komisjonide koosolekutel sõnaõigusega. Sõna andmise otsustab vastavalt volikogu istungi juhataja või komisjoni esimees või tema asendaja.

(2)Saada ning vahendada aleviku- või külaelanikele volikogult või valitsuselt informatsiooni ning leppida kokku teabe edastamise kanalid ja viisid.

(3)Esitada volikogule, volikogu komisjonidele ja valitsusele kirjalikke ettepanekuid ja järelepärimisi alevikku või küla puudutavates küsimustes, millele volikogu, volikogu komisjonid ja valitsus on kohustatud vastama õigusaktides sätestatud korras.

(4)Kutsuda kokku aleviku või külakoosolek mitte harvem, kui kord aastas ja 10% aleviku- või külaelanike kirjalikul soovil. Koosoleku läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise korra otsustab koosolek.

(5)Korraldada aleviku- või külakogukonna elu kooskõlas seaduste, valla õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega.

(6)Teha ettepanekuid valla eelarve projekti koostamise käigus antud alevikku või küla puudutavate probleemide lahendamiseks kavandatud projektide rahastamiseks vastavalt alevikku või küla arengukavale.

(7)Teavitada valitsust alevikus või külas elavatest abivajajatest ning võimalusel korraldada nende abistamist.

(8)Juhtida aleviku- ja külaelanike ning asustusüksuse territooriumil viibivate füüsiliste ja juriidiliste isikute tähelepanu vajadusele järgida valla ühiselu puudutavaid eeskirju ning vajadusel teavitada rikkumistest valitsust.

(9)Kaasa aidata õnnetusjuhtumite ja eriolukordade lahendamise organiseerimisele koostöös valla kriisikomisjoniga.

(10)Edendada aleviku- või külaelanike omaalgatust, organiseerida üritusi ja ühistegevust, korraldada aleviku või küla ajaloo kogumist ja pidada külakroonikat.

(11)Teha koostööd valla teiste vanematega ühiselt kokkulepitud tegevustes.

Kandideerida uueks ametiajaks.

(1)Vanema volitused lõpevad: 1) uue vanema valimisega; 2) aleviku- või külaelanike poolt umbusalduse avaldamisega. Umbusalduse algatamiseks on vaja vähemalt 10% vastava küla hääleõiguslike elanike nõusolek. Umbusalduse algatamine peab olema vormistatud kirjalikult ning allkirjastatud umbusaldust algatavate külaelanike poolt. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik koosolekul osalevate hääleõiguslike külaelanike poolthäälte enamus; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tagasiastumisega; 5) kui vanem ei vasta enam käesoleva põhimääruse § 71 lõikes 2 toodud tingimustele; 6) Vanema surmaga.

(2)Vanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(1)Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majanduse, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise arengu, hariduse-, kultuuri- ning noorte- ja vanemaealiste valdkonna pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade kaupa, välja arvatud juhul, kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs sisaldub täiendavas arengukavas; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevussuunad arengukava perioodi lõpuni.

(2)Vald võib koostada arengukavaga kooskõlas oleva täiendava arengukava: 1) mõne valla territooriumiosa kohta; 2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise arengukavana; 3) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas selle mitme valla või linna poolseks ühiseks arendamiseks.

(3)Valla arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse maakonna arengustrateegia suundumusi.

(4)Valla arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi.

(5)Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(6)Eelarvestrateegia koostatakse vastavalt seadustele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(7)Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, pikaajaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringutoetuse taotlemisel.

(1)Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

(2)Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 30. novembri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

(3)Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(4)Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

(5)Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

(1)Valla finantsjuhtimist korraldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, käesoleva põhimääruse ja valla finantsjuhtimise korra alusel.

(2)Volikogu kehtestab määrusega valla finantsjuhtimise korra, milles pn esitatud valla eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse täpsem kord, lisaeelarve menetlemise kord, vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise kord ning reservfondi kasutamise kord.

(1)Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks.

(2)Valla eelarve võtab volikogu vastu määrusega ja majandusaasta aruande kinnitab otsusega.

(3)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegadele. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1)Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel.

(2)Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute teenistustegevuse läbi ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(3)Raamatupidamises, registrites plaanides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on vallavara.

Vallavara valitsemine toimub volikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel.

(1)Valda esindavad suhetes riigi- ja kohalike omavalitsusorganite, äriühingute, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires vallavolikogu esimees ja aseesimees ning vallavanem ja abivallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti.

(2)Volikogu esimehel ja aseesimehel on valda ja volikogu esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires.

(3)Vallavanemal ja tema asendajal ning abivallavanematel on valda ja valitsust esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus valitsuse või vajadusel volikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires.

(4)Volikogu komisjoni liige, esinedes ametlikus suhtlemises komisjoni nimel või ülesandel, avaldab komisjoni arvamusi, seisukohti või ettepanekuid. Komisjon ega selle liige ei esine volikogu nimel.

(5)Vallasekretär esindab valda suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires või vastavalt vallavanema antud volitustele.

(6)Valla ametite juhid, esinedes ametlikus suhtlemises ameti nimel või ülesandel ja oma pädevuse piires, esindavad ameti või valitsuse arvamusi või seisukohti.

(7)Hallatava asutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises asutuse nimel, esindavad asutuse arvamusi ja seisukohti.

(1)Põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(2)Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt 2 lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 6 päeva.

(3)Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1)Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 12.04.2011 määrus nr 56 „Rae valla põhimäärus“.

(2)Määrus jõustub 01. septembril 2026.

(3)Määruse § 63 lõige 2 jõustub 01. jaanuaril 2028.