(1)Rae valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab tingimused ja korra Rae vallas (edaspidi vald): 1) eelarve liigendamiseks; 2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja vastuvõtmiseks; 3) majandusaasta aruande menetlemiseks ja kinnitamiseks; 4) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks; 5) eelarve täitmiseks; 6) reservfondi vahendite kasutamiseks.
(2)Rae valla raamatupidamisarvestuse tingimused ja kord kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas, mille kinnitab Rae Vallavalitsus korraldusega.
(1)Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendava informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve; 3) eelarve täitmine – sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega; 4) Rae Vallavalitsus (edaspidi valitsus) – Rae Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt moodustatud täitevorgan; 5) eelarvejuht – hallatava asutuse juht, valitsuse ameti juht või nende volitatud isik, kes koostab tegevusala eelarve ja kinnitab tegevusalale tehtavad kulud.
(2)Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
Määrust kohaldatakse volikogule, valitsusele, valla ametiasutusele ja hallatavatele asutustele.
(1)Eelarves määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelseisvaks eelarveaastaks, lähtudes valla arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.
(2)Eelarves kavandatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.
(3)Eelarves esitatakse summad täiseurodes.
(4)Eelarve osade liigendamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Eelarve osad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus; 6) mõuete ja kohustuste muutused, kui need avaldavad olulist mõju eelarvele.
(5)Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks tululiikideks (sulgudes tululiigi kontorühm): 1) füüsilise isiku tulumaks (3000); 2) maamaks (3030); 3) reklaamimaks (3044); 4) teede ja tänavate sulgemise maks (3045); 5) riigilõivud (320); 6) tulud majandustegevusest (322); 7) tulud majandustegevusest järg – üüri- ja renditulud, õiguste müük, muude teenuste müük (323); 8) saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine (3500); 9) kohaliku omavalitsuse toetusfond (352000); 10) kohaliku omavalitsuse tasandusfond (352001); 11) saadud tegevustoetused (352100); 12) varude müük (3818); 13) tulud loodusressursside kasutamisest (3825); 14) muud tulud (388).
(6)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks kululiikideks (sulgudes kululiigi kontorühm): 1) antavad toetused (4); 2) muud tegevuskulud (5,6).
(7)Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega.
(8)Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks (sulgudes investeerimistegevuse kontorühm): 1) põhivara soetus (15); 2) põhivara müük (381); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (3502); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (4502); 5) osaluste soetus (1501); 6) osaluste müük (1502); 7) muude aktsiate ja osade soetus (1511); 8) muude aktsiate ja osade müük (1512); 9) antavad laenud (1531); 10) tagasilaekuvad laenud (1532); 11) finantstulud (655) ja finantskulud (650).
(9)Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.
(10)Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
(11)Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(12)Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.
(13)Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
(14)Eelarve põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse kulud liigendatakse tegevusalade lõikes järgmiselt (sulgudes tegevusala kood): 1) üldised valitsussektori teenused (01); 2) riigikaitse (02); 3) avalik kord (03); 4) majandus (04); 5) keskkonnakaitse (05); 6) elamu- ja kommunaalmajandus (06); 7) tervishoid (07); 8) vaba aeg, kultuur, religioon (08); 9) haridus (09); 10) sotsiaalne kaitse (10).
(15)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarves võib esitada informatsiooni ka pikema perioodi kohta.
(16)Rahandusameti juhatajal on õigus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks ametiasutuse struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
(1)Eelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus. Eelarve eelnõu koostab ning selleks vajaliku info kogumist ja vahendamist koordineerib rahandusamet. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.
(2)Rahandusameti juhataja saadab e-kirjaga valitsuse valdkondade eest vastutavatele isikutele ja valitsuse hallatavate asutuste juhtidele eelarveprojekti koostamise ajakava ja tingimused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. juuniks.
(3)Valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad eelarvejuhid rahandusametile hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. augustiks eelarvestamise tarkvaras VeeRa eelarve taotlused koos põhjendatud ettepanekutega, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodut. Taotluses esitatakse omatulude prognoos.
(4)Rahandusamet koostab valla esialgse tasakaalustatud eelarve eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepanekuid arvestades hiljemalt 30. oktoobriks.
Eelarve eelnõu 1. lugemise seletuskirjas sisalduvad: 1) selgitused eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta tulude ja kulude kohta; 2) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta; 3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) vajadusel ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta, sh investeerimistegevuse loetelu objektide lõikes.
(1)Eelarve eelnõu esimene lugemine toimub volikogu novembrikuu istungil.
(2)Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist juhtivkomisjonile ja valitsusele juhtivkomisjoni määratud tähtajaks.
(3)Eelarve eelnõu peab enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil ja läbima kaks lugemist.
(4)Eelarve eelnõu muutmiseks on lugemiste vahel õigus teha muudatusettepanekuid volikogu liikmel, volikogu komisjonil ja fraktsioonil ning valitsusel.
(5)Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab volikogu tähtaja eelarve eelnõule muudatusettepanekute tegemiseks.
(6)Eelarve eelnõu muudatusettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise või finantseerimistehingute muutmise, tuleb algatajal lisada põhjendused ja rahalised arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(7)Eelarve menetlemise käigus ei arvestata ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude mahtu ja millele ei ole lisatud katteallikaid.
(8)Muudatusettepanekutele annab seisukoha valitsus. Valitsus ei saa muuta ettepanekus toodud kulude katteallikat.
(9)Muudatusettepanekud koos valitsuse seisukohaga ja nende põhjal koostatud eelnõuga esitatakse volikogu arengu- ja eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks.
(10)Juhtivkomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud, kuulab nende kohta ära valitsuse arvamuse ning kujundab seisukohad ja edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud valitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve eelnõusse.
(11)Volikogule esitatakse teiseks lugemiseks ja järgmisteks lugemisteks eelarve eelnõu terviktekstina.
(12)Hääletamine toimub volikogus vastavalt valla põhimäärusele.
(13)Muudatusettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse seisukoht.
(14)Kui valitsus ja volikogu arengu- ja eelarvekomisjon on toetanud esitatud muudatusettepanekut osaliselt, küsitakse volikogus enne ettepaneku hääletusele panekut ettepaneku esitaja seisukohta. Hääletusele pannakse ettepanek sellisel kujul kuidas ettepaneku esitaja soovib.
(15)Volikogu võib eelarve vastu võtta samal istungil pärast teist lugemist, kui volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekute hääletamise tulemusena eelarve teise lugemise istungil tekib vajadus teha eelnõus muudatusi.
(1)Volikogu võtab eelarve vastu määrusega.
(2)Eelarve avaldatakse pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.
(3)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1)Eelarves või lisaeelarves kavandatakse eelmisel eelarveaastal kinnitatud, kuid lõpetamata investeeringud ning sihtfinantseerimise vahendite kasutamine.
(2)Eelarveaastal lõpetamata jäänud investeeringute järgmisesse aastasse eelarvestamise taotluse esitab eelarvejuht valitsusele hiljemalt 1. oktoobriks.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud taotlused vaatab läbi valitsus, kes teeb ettepaneku nende eelarvesse lisamiseks.
Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral lähtub valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatust.
(1)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(2)Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab rahandusamet eelarvejuhtide poolt esitatud põhjendustega taotluste alusel ja esitab selle valitsusele menetlemiseks.
(3)Lisaeelarvet ei koostata, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(4)Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.
(5)Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise ülevaates.
(1)Valitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse menetlemiseks volikogule.
(2)Lisaeelarve eelnõu menetleb arengu- ja eelarvekomisjon.
(3)Lisaeelarve vastuvõtmise võib volikogu otsustada esimesel lugemisel.
(4)Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.
(1)Volikogu kinnitab eelarve ja lisaeelarve käesoleva korra paragrahvis 4 toodud liigenduses.
(2)Eelarve detailsema jaotuse majandusliku sisu ja tegevusalade lõikes (alaeelarved) kinnitab valitsus korraldusega, arvestades volikogus kinnitatud eelarve või lisaeelarve eelarveosade mahte.
(3)Valitsus kinnitab ühe kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist volikogu poolt valla ametiasutuse ning valitsuse hallatava asutuse põhitegevuse kulude eelarve jaotuse järgmiselt (sulgudes kontorühm): 1) antavad toetused (4); 2) personalikulud (50); 3) majandamiskulud (55); 4) muud kulud (6).
(1)Eelarve täitmist kontrollib rahandusamet. Eelarve täitmise eest vastutavad eelarvejuhid.
(2)Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(3)Valla eelarves ette nähtud vahenditest on õigus kulutusi teha üksnes vallavanema käskkirjaga määratud eelarvejuhil oma vastutusala ja talle antud volituste piires.
(4)Avaliku ülesande täitmiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult.
(5)Eelarvejuht peab eelarve täitmisel kinni pidama volikogu poolt vastu võetud ja valitsuses detailselt kinnitatud eelarvest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud piiranguid, sealhulgas tuleb maksimaalselt tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.
(6)Asutuse või valdkonna eelarve detailsema jaotuse muutmise lisaeelarvega otsustab valitsus eelarvejuhi vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Kulude tegemine on lubatud ainult pärast eelarvesse muudatuse sisseviimist.
(7)Valitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees kulude tegemise piiranguid.
(8)Eelarve täitmisel on lubatud kajastada raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid korrigeerimisi, kui neil on oluline mõju eelarve täitmisele ja neid ei olnud eelarves kavandatud.
(1)Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab valitsus vastuvõetud eelarve alusel füüsilisele ja juriidilisele isikule eelarves sihtotstarbeliste rahaliste vahendite eraldamise.
(2)Füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitakse eraldise kasutamise leping. Lepingus määratakse eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning poolte õigused ja kohustused.
(1)Eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on valitsusel õigus ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist.
(2)Väljaminekute tegemise piiramise otsustab valitsus korraldusega, sätestades ajutise piiramise tingimused, ulatuse ja ajalise kestuse.
(3)Väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.
(1)Rahandusamet avaldab eelarve täitmise aruande Rae valla veebilehel hiljemalt igale aruandekuule ülejärgneva kuu esimeseks kuupäevaks.
(2)Eelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu.
(1)Eelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse iga-aastaselt valla eelarve põhitegevuse kulude koosseisus.
(2)Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.
(1)Eelarve reservfondi kasutatakse ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks.
(2)Reservfondi kasutatakse valitsuse otsuse alusel: 1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks; 2) riigi õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks; 3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks.
(1)Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse kirjalikult rahandusametile. Taotlusele tuleb lisada arvestused taotletava summa kohta ning põhjendused raha kasutamise otstarbe kohta.
(2)Rahandusametil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja selgitusi.
(1)Reservfondist võib vahendeid eraldada ainult sihtotstarbeliselt.
(2)Otsuse reservfondist vahendite eraldamise või eraldamata jätmise kohta teeb valitsus korraldusega.
(3)Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vastava korralduse jõustumist.
(4)Reservfondist struktuuriüksusele või hallatavale asutusele vahendite eraldamisel suurendatakse vastavat eelarvet eraldise summa ulatuses.
(1)Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusamet.
(2)Valitsus esitab volikogule ülevaate reservfondi kasutamise kohta majandusaasta aruande koosseisus ning samuti volikogu igakordsel nõudmisel.
(1)Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusamet. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise volikogu otsuse eelnõu koostab rahandusamet.
(2)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist, raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest.
(3)Rahandusameti juhatajal on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks ametiasutuse struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
(4)Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded valitsusele hiljemalt auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 15. märtsiks.
(5)Rahandusamet esitab valitsusele heakskiitmiseks audiitori kinnitatud valla konsolideeritud majandusaastaaruande.
(6)Valitsus esitab auditeeritud majandusaasta aruande volikogule hiljemalt 31. mail. Aruandele lisatakse sõltumatu vandeaudiitori aruanne.
(7)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ning kuulab ära seda auditeerinud audiitori, kes selgitab olulisemate auditi käigus tehtud tähelepanekute ja avastatud ebareeglipärasuste sisu. Revisjonikomisjon võib audiitori tutvustatud majandusaasta aruande kohta tehtud tähelepanekutest ja avastatud ebareeglipärasustest lähtuvalt teha kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 7 nimetatud aruandes volikogule ettepanekuid valla- või linnavalitsuse sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.
(8)Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.
(9)Majandusaasta aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
(1)Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 18.09.2018 määrus nr 22 „Rae valla eelarve liigendamine“.
(2)Määrus jõustub 01. septembril 2026.