Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse Jõgeva valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse nõuded, jäätmete liigiti kogumise kord, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord, pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldus ning järelevalve jäätmekäitluse üle.

(2)Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini üldlevinud tähendusest.

Jõgeva vallavalitsus avaldab valla veebilehel info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade, pakendi ja pakendijäätmete äraandmise võimaluste, avalike pakendipunktide, kogumisringide, sealhulgas nende toimumise aegade ja tingimuste, biojäätmete liigiti kogumise ja tekkekohal ringlussevõtu võimaluste ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kohta.

(1)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise kinnisasja omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

(3)Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmeid liigiti koguma ja sorteerima, et võimaldada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu ja muul viisil taaskasutamist ning vähendada segaolmejäätmete hulka.

(4)Jäätmeid tuleb tekkekohas koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed koos jäätmekoodiga: 1) biojäätmed (20 02 01, 20 08); 2) paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega (20 01 01, 15 01); 3) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga (15 01 02, 15 04); 4) klaaspakendijäätmed (15 07); 5) tekstiil- ja rõivajäätmed (20 01 10, 20 11); 6) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga* tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*); 7) metallid (20 40); 8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03); 9) puit (20 38); 10) plastid (20 39); 11) probleemtooted (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36); 12) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 98); 13) suurjäätmed (20 07).

(5)Kaubanduses, teeninduses, tööstuses ja asutustes tekkivad kodumajapidamise jäätmetega samalaadseid jäätmeid tuleb liigiti koguda käesolevas eeskirjas sätestatud nõuete kohaselt.

(6)Liigiti kogutud jäätmed peavad olema üle antud sellises kvaliteedis, mis võimaldab nende korduskasutuseks ettevalmistamist või ringlussevõttu. Liigiti kogutud jäätmed ei tohi sisaldada olulisel määral võõriseid ega muid jäätmeliike, mis takistavad või raskendavad nende käitlemist.

(7)Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 1) jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka; 4) vedelaid jäätmeid; 5) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid; 6) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 8) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

Jäätmevaldaja kohustused: 1) sordib ja kogub liigiti enda valduses olevaid jäätmed ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas annab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks tellib jäätmeveo keskkonnakaitseluba omavalt ettevõttelt või veab tema tekitatud või valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutab neid nõuete kohaselt; 3) sõlmib jäätmekäitluslepingu ja annab jäätmed üle isikule, kes omab keskkonnakaitseluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis jäätmete vedamiseks; 4) kasutab piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagab nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku; 5) hoiab mahuti tervena ja puhtana ning vajadusel puhastab korrapäraselt, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti; 6) tagab veopäeval kogumismahuti kättesaadavuse, sealhulgas lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise; 7) eraldi kogumismahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustustest; 8) korraldab tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse, jäätmejaama või jäätmekogumiskohta, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral; 9) järgib biojäätmete tekkekohal ringlussevõtu ja pakendijäätmete liigiti kogumise nõudeid.

(1)Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel ja vigastuseta tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmevedajale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

(2)Kogumismahuti ja/või jäätmemaja võib olla lukustatud või varustatud lukusüsteemiga, mis võimaldab seda kasutada ainult õigustatud isikutel. Jäätmevedajale tuleb tagada ligipääs mahutile ja/või jäätmemajale tühjenduspäeval.

(3)Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(4)Kogumismahutina võib kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel autosse ei puruneks.; 2) 60 l tõstetud põhjaga plastikkonteiner; 3) käsitsi teisaldatavat, üldjuhul 80- kuni 1100-liitrist, kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 4) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 5) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokiga tühjendada; 6) presskogumismahutit.

(5)Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid.

(6)Teatud jäätmeliike võib üle anda ka ilma kogumismahutita, näiteks läbipaistvas kogumiskotis, seotud pakina või muul viisil, kui see on käesolevas eeskirjas ette nähtud või jäätmevedajaga kokku lepitud. Jäätmete üleandmine ei põhjusta keskkonna reostust ega ohtu inimestele.

(7)Kogumismahutite soovituslikud värvid: 1) segaolmejäätmed – hall, must või roheline; 2) paber ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga – sinine; 3) biolagunevad jäätmed – pruun; 4) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga – kollane.

(8)Biojäätmete mahutis võib olla paigaldatud vooderduskott, et tagada mahuti puhtus. Vooderduskott peab olema täielikult biolagunev ja kompostitav.

(9)Avalikul tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil peab kasutajale nähtavas kohas olema selgelt loetav tähistus, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ning sisaldab mahuti haldaja või teenuse osutaja kontaktandmeid. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi soovitatud siltidest.

(1)Jõgeva valla veebilehel kajastatakse teave jäätmejaamas ja –kogumiskohtades vastuvõetavate jäätmeliikide kohta.

(2)Jäätmejaama ja jäätmekogumiskohtade eesmärk on toetada jäätmete liigiti kogumist, korduskasutust ja ringlussevõttu.

(3)Koostöös vallavalitsusega võib jäätmejaama ja –kogumiskohtade haldaja kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.

(4)Muude jäätmeliikide üleandmine jäätmejaamas ja –kogumiskohtades toimub haldaja kehtestatud hinnakirja alusel.

(5)Jäätmejaamas ja kogumiskohtades vastu võetud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed antakse üle tootjavastutusorganisatsioonidele ning nende käitlust vallavalitsus ei korralda. Muude jäätmete käitlemine toimub vallavalitsuse sõlmitud käitluslepingute alusel.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sealhulgas kogumismahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituste korraldaja.

(2)Kogumismahuteid ja/või –kotte peab olema piisavas koguses ja mahus, et vältida nende ületäitumist.

(3)Avalikel üritustel tuleb jäätmeid koguda liigiti ning eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) biojäätmed, kui neid üritusel tekib; 2) pakendijäätmed; 3) pandipakend; 4) segaolmejäätmed.

(4)Liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata taaskasutusse või ringlussevõttu.

(5)Kogumismahutid peavad olema selgelt märgistatud ning märgistus peab olema kasutajale arusaadav.

(1)Avalikus supluskohas peab olema piisavas koguses kogumismahuteid, sealhulgas võimalus pakendijäätmete liigiti kogumiseks.

(2)Kuremaa rannas ja supluskohtades vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest teenuse osutaja.

(1)Kalmistutel korraldatav jäätmekäitlus võib olla kaasatud korraldatud jäätmeveosse. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikuks kasutuseks olevad kogumismahutid.

(2)Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

(3)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1)Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik süütamiseks.

(2)Tiheasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.

(3)Hajaasustusalal on aia- ja haljastujäätmete põletamine lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ning järgides tuleohutusnõudeid. Aia- ja haljastujäätmete põletamisele tuleb eelistada kompostimist.

(1)Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(2)Jõgeva linnas tuleb samaliigiliste jäätmete veopäeva määramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.

(3)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada hankedokumentides.

(4)Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub ajavahemikus kella 7.00 hommikul kuni 22.00 õhtul. Muul ajal võib jäätmevedu toimuda vallavalitsuse eelneva nõusolekul.

(5)Jäätmevaldaja peab tagama kogumismahutile ja selle tühjendamiseks kasutatavale veokile ohutu juurdepääsu.

(6)Kui jäätmevedu ei ole võimalik ligipääsu puudumise tõttu, peab jäätmevaldaja tagama ligipääsu või leppima jäätmevedajaga kokku kogumismahuti uue asukoha.

(1)Jõgeva valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

(2)Korraldatud jäätmeveopiirkond on jagatud tiheasustus-, hajaasustus- ja kompaktseks alaks vastavalt käesoleva eeskirja lisale.

(3)Korraldatud jäätmeveo eesmärk on tagada jäätmete liigiti kogumine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt ning segaolmejäätmete koguse vähendamine.

(4)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmevaldajate kinnistutelt kogutavad jäätmed ning käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel avalikest kogumismahutitest, jäätmejaamast ja –kogumiskohtadest ning kogumisringidelt kogutavad jäätmed.

(5)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo- ja käitlusteenused hangitakse eraldi. Vallavalitsus võib erinevate jäätmeliikide veo- ja käitlusteenuste osutamiseks korraldada eraldi riigihanked ning sõlmida mitu üksteisest sõltumatut hankelepingut. Segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlemiseks sõlmitakse eraldi hankelepingud ka juhul, kui käitlusteenust osutab sama isik.

(6)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas käitluse tulemuslikkuse nõuded ning vajaduse korral käitluskohad määratakse hanke alusdokumentides. Vallavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmed, sealhulgas jäätmejaamast, jäätmekogumiskohtadest, avalikest kogumismahutitest ja kogumisringidelt kogutud jäätmed, suunatakse käitlusesse sõlmitud hankelepingute alusel.

(7)Vallavalitsus võib jäätmeseaduses sätestatud tingimustel korraldada alternatiivset korraldatud jäätmevedu. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo korraldamise tingimused ja ulatus määratakse vallavolikogu õigusaktidega.

(1)Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vähemalt järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud olmejäätmed: 1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 01); 2) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi ja kartongijäätmetega (jäätmekood 15 01 01 ja 20 01); 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 08); 4) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga (jäätmekood 15 01 02, 15 04); 5) klaaspakendijäätmed (jäätmekood 15 07); 6) suurjäätmed (jäätmekood 20 07); 7) aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 01).

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeliikide kogumise viis, kogumiskoht, jäätmevaldaja kohustused ning üleandmise tingimused määratakse käesolevas eeskirjas.

(3)Jäätmejaamast, jäätmekogumiskohtadest, avalikest kogumismahutitest ja kogumisringidelt kogutavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide loetelu määratakse käesolevas eeskirjas või hanke alusdokumentides.

(4)Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, probleemtooteid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, vanarehve, romusõidukeid ega muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

(5)Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka muid jäätmeliike, kui see tuleneb õigusaktidest või on vajalik jäätmehoolduse eesmärkide saavutamiseks.

(6)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, parkides, ühistranspordipeatuses ja muudel avalikel aladel paiknevate avalike prügikastide tühjendamine, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

(1)Jäätmevaldaja on kohustatud koguma liigiti korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed ning andma need üle vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

(2)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise viis sõltub jäätmevaldaja asukohast, jäätmeliigist ning käesoleva eeskirja §-des 16-19 sätestatud tingimustest.

(3)Paberi- ja kartongijäätmeid koos paber- ja kartongpakendijäätmetega võib üle anda kogumismahutis või muul viisil, mis tagab jäätmete kuivana ja puhtana püsimise. Jäätmeid võib üle anda läbipaistvas kogumiskotis, paberkotis või seotud pakina, kui see on jäätmevedajaga kokku lepitud või kogumissüsteemi tingimustes ette nähtud.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse tiheasustus- ja kompaktsel alal järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed; 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, välja arvatud juhul, kui nende nõuetekohane kompostimine on tekkekohal tagatud; 3) paber- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega; 4) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga; 5) suurjäätmed; 6) aia- ja haljastujäätmed.

(2)Suurjäätmete üleandmine toimub jäätmejaama, jäätmekogumiskohtade või korraldatud jäätmeveo raames pakutava kogumisteenuse kaudu. Korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad suurjäätmed tuleb võimaluse korral eraldada enne kõrvaldamist või energiakasutust.

(3)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja tagab vähemalt kaks korda kalendriaastas võimaluse suurjäätmete üleandmiseks tekkekohalt eelneval tellimisel ja kehtiva hinnakirja alusel.

(4)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja tagab ajavahemikul 1. aprillist kuni 20. novembrini vähemalt üks kord kuus võimaluse aia- ja haljastujäätmete üleandmiseks tekkekohalt eelneval tellimisel ja kehtiva hinnakirja alusel. Aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda täielikult biolagunevas ja kompostitavas kogumiskotis, kokku seotuna kimpudena või kokkuleppel vedajaga kogumismahutis.

(5)Klaaspakendijäätmed kogutakse üldjuhul avalike kogumismahutite kaudu.

(6)Vallavalitsus võib määrata piirkonnad, kus klaaspakendijäätmete kogumine toimub tekkekohal.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse hajaasustusalal järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed; 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, välja arvatud juhul, kui nende nõuetekohane kompostimine on tekkekohal tagatud; 3) suurjäätmed.

(2)Suurjäätmete üleandmine toimub jäätmejaama, jäätmekogumiskohtade või korraldatud jäätmeveo raames pakutava kogumisteenuse kaudu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja tagab vähemalt kaks korda kalendriaastas võimaluse suurjäätmete üleandmiseks tekkekohalt eelneval tellimisel ning kehtiva hinnakirja alusel.

(3)Korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad suurjäätmed tuleb võimaluse korral eraldada enne kõrvaldamist või energiakasutust.

(4)Paber- ja kartongijäätmete koos paber- ja kartongpakendijäätmetega ning plast- ja metallpakendijäätmete koos joogikartongiga üleandmine toimub üldjuhul avalike kogumismahutite kaudu.

(5)Jäätmevaldaja võib tellida paber- ja kartongijäätmete koos paberi- ja kartongpakendijäätmete ning plast- ja metallpakendijäätmete koos joogikartongiga tekkekohal kogumise ka piirkonnas, kus see ei ole kohustuslik. Teenuse eest tasutakse teenuse osutaja hinnakirja alusel.

(6)Klaaspakendijäätmete kogumine toimub avalike kogumismahutite kaudu.

(1)Avalikud kogumismahutid on mõeldud käesolevas eeskirjas nimetatud jäätmeliikide üleandmiseks jäätmevaldajatele, kellel puudub kohustus või võimalus vastava jäätmeliigi tekkekohalt kogumiseks.

(2)Avalike kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus.

(3)Avalike kogumismahutite arv ja paiknemine võivad muutuda vastavalt jäätmehoolduse korraldusele ja tegelikule vajadusele.

(4)Avalike kogumismahutite asukohad avalikustatakse Jõgeva valla veebilehel.

(5)Avaliku kogumismahuti kasutamisel tuleb järgida mahutile paigaldatud juhiseid ning mahutisse võib panna ainult selle jaoks ettenähtud jäätmeid.

(6)Avalike kogumismahutite kõrvale jäätmete paigutamine on keelatud.

(1)Ühismahutit on lubatud kasutada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks. Ühismahutina ei või kasutada jäätmekotti.

(2)Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks pärast seda, kui ühismahuti omanik on kirjalikult esitanud vallavalitsuse vastavale osakonnale ühismahutit kasutava isiku nime, kinnistu aadressi ja muud kontaktandmed, kinnitades sellega oma nõusolekut ühismahuti kasutamiseks ning vallavalitsuse vastav ametnik on kandnud andmed jäätmevaldajate registrisse.

(3)Ühismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse avalduse alusel või kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine ühismahutit kasutaval kinnistul.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kogumismahutite maht ja tühjendamissagedus peavad vastama kinnistul tekkivale jäätmekogusele ning võimaldama jäätmete nõuetekohast liigiti kogumist.

(2)Kogumismahuti mahu ja tühjendamissageduse piisavuse hindamisel võib arvestada eelkõige: 1) kinnistu kasutusotstarvet; 2) kinnistul elavate, viibivate või tegutsevate isikute arvu; 3) tegevuse iseloomu ja jäätmeteket mõjutavaid asjaolusid; 4) jäätmete tekkekogust; 5) kogumismahutite täituvust, jäätmete liigiti kogumise toimumist ning tühjendamissageduse vastavust tegelikule jäätmetekkele; 6) biojäätmete kompostimine; 7) jäätmevedaja või vallavalitsuse kogutud andmeid jäätmete liigiti kogumise kohta.

(3)Vallavalitsusel on õigus nõuda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti mahu, arvu või tühjendamissageduse muutmist, kui olemasolev kogumissüsteem ei vasta tegelikule jäätmetekkele või ei võimalda jäätmete nõuetekohast liigiti kogumist.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendada vähemalt käesolevas paragrahvis sätestatud sagedusega.

(2)Segaolmejäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

(3)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, kui ei toimu tekkekohas kompostimist.

(4)Paber- ja kartongpakendijäätmete koos paberi- ja kartongijäätmetega ning joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(5)Hajaasustusalal toimub korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete, välja arvatud suurjäätmete ja biojäätmete, regulaarne kogumine kulutõhususe ja keskkonnahoidlikkuse põhimõttel vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Regulaarsete tühjendamiste vahel on jäätmevaldajal suurema jäätmetekke või muu põhjendatud vajaduse korral õigus tellida täiendav tühjendamine vastavalt hinnakirjale.

(6)Hajaasustusalal tekkekohal kogutavate paber- ja kartongijäätmete koos paber- ja kartongpakendijäätmetega ning plast- ja metallpakendijäätmete koos joogikartongiga kogumismahutite täpne tühjendusgraafik määratakse jäätmevaldaja ja jäätmevedaja kokkuleppel, järgides käesolevas paragrahvis sätestatud minimaalset tühjendamissagedust.

(7)Kui kogumismahuti ületäitub, levitab tugevat haisu või põhjustab kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse ohtu, tuleb suurendada tühjendamissagedust või tellida täiendav tühjendamine.

(8)Korraldatud jäätmeveo ühe- või mitmekordne ärajäämine ei vabasta jäätmevaldajate käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmisest.

(1)Vallavalitsus avalikustab oma veebilehel teabe korduskasutuseks ettevalmistamise kohtade ning kasutuskõlbulike esemete üleandmise võimaluste kohta.

(2)Enne eseme jäätmena üleandmist tuleb võimaluse korral eelistada selle korduskasutust või korduskasutuseks ettevalmistamist. Vallavalitsus võib korraldada korduskasutuseks sobivate esemete kogumist jäätmejaamas, jäätmekogumiskohtades, kogumisringidel või muude kogumissüsteemide kaudu.

(1)Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(2)Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist teeb jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks.

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(4)Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil on õigus kontrollida vabastamise aluseks olnud asjaolude jätkuvat olemasolu kogu vabastamise perioodi jooksul.

(1)Korraldatud jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmeveo- ja käitlusteenuse riigihangete tulemuste ning hankes alusdokumentides ja hankelepingutes sätestatud tingimuste alusel.

(2)Korraldatud jäätmeveo teenustasu koosneb jäätmete kogumise ja veo kulust ning käitlusteenuse riigihanke tulemusena kujunenud käitluskulust. Käitluskulu arvestatakse teenustasusse veo- ja käitlusteenuse hanke alusdokumentides ning hankelepingutes sätestatud korras. Teenustasu ei sisalda laiendatud tootjavastutusega hõlmatud jäätmete käitlemise kulusid.

(3)Korraldatud jäätmeveo teenustasu sisaldab vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja hankelepingule vähemalt: 1) jäätmeveolepingu sõlmimist, peatamist, jätkamist ja lõpetamist; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamist ning jäätmevaldaja soovil nende paberil edastamist; 3) kogumismahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m ning tagurdamist jäätmeveokiga kuni 100 m juhul, kui jäätmevaldaja juures puudub ümberpööramise võimalus; 4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel; 5) muid riigihanke alusdokumentides sätestatud toiminguid.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute eest ei ole jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldajalt eraldi tasu.

(5)Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo teenuse eest jäätmevedaja esitatud arve alusel.

(6)Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenuseid võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldaja tellimusel hankelepingus ja jäätmevedaja hinnakirjas sätestatud tingimustel.

(1)Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu. Teenustasu võib muuta üksnes käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

(2)Jäätmevedaja peab olema suuteline osutama teenust riigihankes esitatud teenustasu alusel kogu hankelepingu kehtivuse ajal, välja arvatud käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel.

(3)Teenustasu muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist üksnes juhul, kui muutuvad riigipoolsed käibemaksu-, kütuseaktsiisi-, tulumaksu või sotsiaalmaksumäärad, keskkonnatasud või muud teenuse hinda mõjutavad riiklikud maksud või tasud, mida ei olnud pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu võib muuta alates uue maksu- või tasumäära kehtima hakkamisest ning üksnes muutunud maksu- või tasumäära ulatuses.

(4)Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne kahe aasta möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest.

(5)Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele ja see peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, milles on võrreldud taotletavaid teenustasusid riigihankes koos pakkumusega esitatud teenustasude kalkulatsiooniga ning näidatud ära muutunud kulud ja nende mõju teenustasule; 2) arvutust, millest nähtub riikliku maksu või tasu muutmise mõju teenustasu kujunemisele; 3) vallavalitsus nõudmisel muid taotluse läbivaatamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi.

(6)Teenustasu muutmise või muutmata jätmise otsustab vallavalitsus jäätmevedaja taotluse alusel.

(7)Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast vallavalitsuse korralduse avalikustamist valla veebilehel.

(8)Jäätmevedaja on kohustatud teavitama jäätmevaldajat kirjalikult jäätmeveo teenustasude muutmisest vähemalt 30 päeva ette.

(9)Hankelepingu kehtivuse ajal ei muudeta lisateenuse hinnakirja, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riikliku maksu või tasu muutus mõjutab otseselt vastava lisateenuse maksumust.

(1)Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete käitlusteenuse osutaja leitakse jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras korraldatud riigihanke alusel.

(2)Vallavalitsus sõlmib käitlusteenuse hankelepingu(d) enne korraldatud jäätmeveo teenuse hankimist. Jäätmete üleandmise käitluskohad määratakse korraldatud jäätmeveo hanke alusdokumentides.

(3)Segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlemiseks sõlmitakse eraldi hankelepingud ka juhul, kui nende jäätmeliikide käitlusteenust osutab sama isik.

(4)Vallavalitsus võib erinevate jäätmeliikide käitlemiseks sõlmida eraldi hankelepingud.

(5)Käitlusteenuse hankelepingu kestus võib olla kuni viis aastat.

(1)Tagatisrahaga pakendid tagastatakse müügikohta või muusse tagatisraha tagastamise süsteemiga liitunud vastuvõtukohta.

(2)Olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed kogutakse järgmiselt: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega; 2) joogikartong koos plast- ja metallpakendijäätmetega; 3) klaaspakendijäätmed.

(3)Pakendi- ja pakendijäätmed tuleb enne üleandmist tühjendada sisust ning vajaduse korral kokku pressida viisil, mis ei raskenda nende edasist ringlussevõttu.

(4)Olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise ja veo korraldab vallavalitsus korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. Vallavalitsus tagab kogutud pakendijäätmete üleandmise taaskasutusorganisatsioonidele. Taaskasutusorganisatsioonid korraldavad neile üle antud pakendijäätmete edasise käitlemise ja taaskasutamise ning kannavad pakendiseaduses sätestatud kulud.

(5)Pakendi- ja pakendijäätmete kogumismahutisse ei tohi panna segaolmejäätmeid, biojäätmeid ega muid jäätmeid.

(6)Pakendi- ja pakendijäätmed tuleb üle anda liigiti sordituna vastavalt kogumismahuti tähistusele, kogumissüsteemi tingimustele ja vallavalitsuse veebilehel toodud juhisele.

(1)Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed jäätmeseaduse tähenduses.

(2)Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi või käidelda tekkekohal käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel, eelistades võimaluse korral nende tekkekohal kompostimist.

(3)Toitlustusettevõtetes ja muudes toidu valmistamise või käitlemisega seotud ettevõtetes ning asutustes tekkiv kasutatud toiduõli ja –rasv tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(1)Biojäätmeid võib kompostida oma kinnistul või sama omaniku teisel kinnistul sama asula piires, kui kompostimine ei põhjusta keskkonna-, tervise ega lõhnahäiringut.

(2)Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada aeroobsed lagunemisprotsessid ning vältida kahjurite levikut, haisu ja muid häiringuid.

(3)Tiheasustusalal tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida kinnises kompostris või muus selleks sobivas kahjurikindlas kompostimisnõus.

(4)Hajaasustusalal võib aia- ja haljastujäätmeid kompostida ka lahtises kompostimisaunas või kompostris.

(5)Aia- ja haljastujäätmeid, mida ei kompostita tekkekohal, võib üle anda jäätmejaama või korraldatud jäätmeveo raames pakutava kogumisteenuse kaudu käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

(6)Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7)Korrastamata, roiskuva, haisva, kahjureid või taimehaigusi levitava või muul viisil keskkonna- või terviseohtu põhjustava kompostimiskoha peab selle omanik viivitamata korrastama või likvideerima.

(8)Kompostida ei tohi jäätmeid, mis kahjustavad komposti kvaliteeti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks, sealhulgas heitvee- ja settekaevude setteid, käimlajäätmeid ning muid keskkonnaohtlikke jäätmeid.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaama, kogumiskohta või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2)Jäätmete üleandmisel tuleb eelistada korduskasutust ja ringlussevõttu vastavalt jäätmehierarhiale.

(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata, kuid vallavalitsuse korraldatud kogumissüsteemide kaudu kogutud tootjavastutuseta jäätmed suunatakse käitlusesse vallavalitsuse sõlmitud käitlusteenuse hankelepingute alusel. Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete käitlust korraldavad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid õigusaktide kohaselt.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni nõuetekohasele jäätmekäitlejale.

(2)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb kasutada sobivaid pakendeid ja mahuteid, mis väldivad jäätmete lekkimist, keskkonna saastamist ning tervise- ja keskkonnaohtu.

(3)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või anda üle vallavalitsuse korraldatud kogumisringi käigus.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed saab viia jäätmejaama või anda käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

(1)Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast.

(2)Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, veo ja käitlemise korraldavad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid vastavalt õigusaktidele. Jäätmevaldajal on õigus need jäätmed tasuta üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

(3)Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või uue samaliigilise seadme ostmisel müügikohta.

(4)Patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle müügikohta, jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või muusse selleks ettenähtud kogumiskohta.

(5)Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad tuleb üle anda vastavat õigust omavale käitlejale või tootjavastutuse raames määratud vastuvõtukohta.

(6)Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, tootja määratud kogumiskohta või uute rehvide ostmisel müügikohta.

(7)Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, tootjavastutusorganisatsioonile, jäätmekäitlusettevõtjale või selleks ettenähtud kogumiskohta.

(1)Metallijäätmed, sealhulgas must- ja värviline vanametall, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning hoida oma kinnistul viisil, mis ei põhjusta keskkonna-, tervise ega muid häiringuid.

(2)Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, vanametalli kokkuostjale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(3)Metallijäätmete üleandmisel ja kokkuostul tuleb järgida jäätmeseaduses sätestatud piiranguid.

Plastijäätmed tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Klaasjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

Tekstiil- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, jäätmekogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või ära anda Jõgeva vallavalitsuse korraldatud kampaaniatel.

(1)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmeid käideldakse käesolevas eeskirjas sätestatud üldise korra kohaselt.

(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(3)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja on kohustatud: 1) koguma jäätmeid liigiti; 2) välja töötama asutusesisesed juhised tervishoiu- ja veterinaarjäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks; 3) tagama, et töötajad on tutvunud jäätmekäitluse nõuete ja asutusesiseste juhistega; 4) tagama jäätmete nõuetekohase pakendamise, märgistamise ja hoiustamise; 5) andma jäätmed üle vastavat keskkonnakaitseluba või registreeringut omavale jäätmekäitlejale.

(4)Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) olmejäätmed ja nendega sarnased jäätmed; 2) bioloogilised jäätmed; 3) teravad ja torkivad jäätmed; 4) nakkusohtlikud jäätmed; 5) laboratooriumides tekkinud jäätmed; 6) ravimijäätmed; 7) radioaktiivsed jäätmed; 8) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 9) hävitamisele kuuluvad isikuandmeid sisaldavad dokumendid.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erikäitlust vajavad jäätmed tuleb sorteerida, pakendada ja märgistada tekkekohas vastavalt nende käitlemise nõuetele. Pakendile märgitakse vähemalt jäätmete tekitaja ja pakkimise kuupäev ning vajaduse korral jäätmeliik.

(6)Erikäitlust vajavaid jäätmeid tuleb hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatus, selleks ettenähtud lukustatavas ja ventileeritavas hoiuruumis või muus ohutus hoiukohas kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(7)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada nende tekkekohas kauem kui tööpäeva lõpuni ning need tuleb viia pakendatult selleks ettenähtud hoiuruumi.

(8)Laboratooriumides tekkinud nakkusohtlike jäätmete autoklaavimisel või muul nõuetekohasel töötlemisel lähtutakse valdkonnas õigusaktidest ja juhenditest.

(9)Ravimijäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning võimaluse korral neid originaalpakendist mitte eemaldada.

(1)Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete hoiukoht peab olema selline, et oleks tagatud jäätmete ohutu kogumine ja hoiustamine ning välditud kõrvaliste isikute, loomade ja kahjurite juurdepääs.

(2)Hoiukoht peab olema lukustatav, ventileeritav ning selle seinad ja põrand peavad võimaldama puhastamist ja vajaduse korral desinfitseerimist.

(3)Roiskumisohuga jäätmeid, mida ei ole võimalik samal päeval üle anda jäätmekäitlejale, tuleb säilitada viisil, mis välistab tervise- ja keskkonnaohu.

(4)Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemisel tuleb järgida lisaks käesolevale eeskirjale jäätmeseadust, nakkushaiguste ennetamist ning tervishoiu- ja veterinaarvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja juhendmaterjale.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti vähemalt järgmiste jäätmeliikide kaupa: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puit; 3) paber- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega; 4) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga; 5) metallid; 6) mineraalsed jäätmed (sealhulgas tellised, betoon, keraamika, kivid, krohv, kips ja pinnas); 7) plastid; 8) muud segajäätmed.

(3)Jäätmevaldaja on kohustatud tagama ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise, vältima nende segunemist ning rakendama meetmeid tolmu, prahi ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks jäätmete kogumisel, laadimisel ja veol.

(4)Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib üle anda üksnes vastavat keskkonnakaitseluba või registreeringut omavale jäätmekäitlejale.

(5)Kui ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitusplatsil ei ole tehniliselt võimalik või osutub majanduslikult ebamõistlikuks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(6)Kui ehitamise või lammutamise käigus tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid, peab ehitus- ja lammutusprojektile olema lisatud jäätmekäitluse kirjeldus, kui selle koostamine tuleneb õigusaktidest.

(7)Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist tõendavate dokumentide esitamist, sealhulgas jäätmete üleandmist tõendavaid dokumente.

(1)Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Eelkõige kuuluvad nende hulka asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, naftasaadusi sisaldavad jäätmed ning saastunud pinnas.

(2)Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumismahutid peavad olema märgistatud ning vajaduse korral kinnised ja lukustatavad või valvatavad.

(3)Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda lekkekindlasse suletud pakendisse või originaalpakendisse ning neid ei tohi segada teiste jäätmetega.

(4)Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoiustamise eest kuni üleandmiseni vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(5)Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(1)Jõgeva vallas arendatakse jäätmete liigiti kogumist eesmärgiga suurendada jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning vähendada segaolmejäätmete kõrvaldamist.

(2)Liigiti kogumine korraldatakse käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud jäätmeliikide ning nõuete kohaselt.

(3)Paberi- ja kartongpakendijäätmete kooskogumine paberi- ja kartongjäätmetega korraldatakse uuest korraldatud jäätmeveo hankest arvates, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030.

(4)Jäätmeseaduse § 31 lõike 6 alusel võib vallavalitsus jäätmekavas ja käesolevas eeskirjas ette näha erandi jäätmete liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks jäätmeseaduse § 31 lõikes 6 sätestatud tingimus.

(5)Käesoleva eeskirjaga ei kehtestata jäätmeseaduse § 31 lõike 6 alusel erandeid jäätmete liigiti kogumisest.

(1)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle ümbrus tuleb korrastada ning eemaldada sinna ladustatud või sinna sattunud jäätmed, välja arvatud jäätmed, mille säilitamine on lubatud keskkonnakaitseloa või muu õigusakti alusel.

(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel tuleb rakendada vajalikke meetmeid, et vältida ohtu inimese tervisele, varale ja keskkonnale ning kõrvaldada tegevusest põhjustatud keskkonnahäiring või reostus.

(3)Jäätmekäitluskoha käitaja või kinnistu omanik tagab jäätmekäitluskoha korrastamise ja järelhoolduse õigusaktides ning keskkonnakaitseloas sätestatud ulatuses.

Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teeb vallavalitsus jäätmeseaduses, pakendiseaduses, korrakaitseseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Ametiasutuse teenistujate pädevus riikliku järelevalve ülesannete täitmisel määratakse ametijuhenditega.

Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses.

Tunnistatakse kehtetuks Jõgeva Vallavolikogu 22. aprilli 2021 määrus nr 155 „Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri”.