1(1)Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korralduse nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete kogumise ja käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus Kadrina vallas (edaspidi vald).2(2)Eeskirja eesmärk on vallas jäätmehoolduse tegevustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine, puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmetekke vältimine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine, jäätmete liigiti kogumise, jäätmete taaskasutamise ning ringmajanduse edendamine.3(3)Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes omavad Kadrina vallas kinnistut.
1(1)Jäätmehooldust korraldavad ja arendavad vallas Kadrina Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) ning Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. Jäätmehoolduse eest vastutab vallas keskkonnaspetsialist (edaspidi ametnik).2(2)Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad ametiasutuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab ametiasutusel saada ülevaate nende üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.3(3)Ametiasutus tagab jäätmehooldust puudutava ajakohase teabe avalikustamise valla veebilehel.
1(1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.2(2)Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:11) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, kanalisatsiooni- ja reovee jäätmed, romusõidukid ning ehitus- ja lammutusjäätmed.22) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;33) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;44) pakendijäätmed ehk tagatisrahata pakendi jäätmed – olmelisel teel tekkinud pakendijäätmed, millele ei ole pakendiseaduse alusel kehtestatud tagatisraha (mis tahes materjalist pakend, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks). Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;55) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes, s.h jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ning toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;66) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad, taimed ja muu taoline;77) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ning muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;88) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;99) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;1010) plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist;1111) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigustekkinud jäätmed;1212) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;1313) metallijäätmed on mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;1414) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;1515) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL nr 1357/2014) lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;1616) tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud;1717) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult, majanduslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;1818) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;1919) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti;2020) ühismahuti on kogumismahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;2121) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel, tavapäraselt biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;2222) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks ettenähtud eesmärgiga seade või toode;2323) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;2424) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;2525) Piirkondlik ühismahuti on liigiti kogutavate jäätmete kogumislahendus kindlaksmääratud jäätmevaldajatele. Piirkondliku jäätmemahuti kasutamise ja haldamise tingimused määrab ametiasutus;2626) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik;2727) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;2828) jäätmekäitleja on isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;2929) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;3030) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldajaga sõlmitud leping;3131) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;3232) tühisõit on korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid jäätmevedajast mitteolenevatel põhjustel ära vedada;3333) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;3434) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad;3535) kortermaja on ehitisregistris korterelamuna registreeritud ehitis. Kortermaja, mille kõik korterid on ühe ja sama omaniku omandis või kasutuses, on käesoleva eeskirja mõistes võrdsustatud üksikelamuga;3636) vabatahtlik lisateenus – jäätmeveoga seotud teenus, mille eest võib jäätmevedaja võtta lisatasu.3(3)Eeskirjas nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
1(1)Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Õigust omav isik peab omama keskkonnakaitseluba.2(2)Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust olukorras, kus valdaja on kinnistu omanikust erinev, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu ja jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab kinnistu omanik.3(3)Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja vähendamise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu või taaskasutust, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.4(4)Jäätmeid tuleb liigiti koguda nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, tagamaks väljasorditud jäätmematerjali kõrgema kvaliteedi, mis võimaldab nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.5(5)Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud nii jäätmevaldaja kui ka jäätmevedaja poolt segada teiste jäätmetega või muude materjalidega, millel on erinevad omadused.6(6)Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.7(7)Vallavalitsusel on õigus jäätmehoolduse korralduse osas kehtestada täiendavaid nõudeid ja rakendada erisusi.
1(1)Jäätmete liigiti kogumise ning käitluse eest kinnistul vastutab jäätmevaldaja kuni jäätmevedajale või jäätmekäitlejale üleandmise hetkeni. Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete käitluse eest vastutavad vastavad taaskasutusorganisatsioonid.2(2)Jäätmevaldaja on kohustatud tekkekohal liigiti koguma vähemalt järgmised jäätmeliigid:11) paber ja kartong (20 01);22) plastid (20 39);33) metallid (20 40);44) klaas (20 02);55) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01);66) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08);77) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03);88) paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09);99) puit (20 38);1010) tekstiil (20 01 10, 20 11);1111) suurjäätmed (20 07);1212) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36);1313) ohtlikud jäätmed ja olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.3(3)Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:11) liigiti kogutavaid jäätmeid;22) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;33) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;44) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;55) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;66) ehitus- ja lammutusjäätmeid;77) radioaktiivseid jäätmeid;88) elektroonikajäätmeid;99) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.4(4)Liigiti kogutud jäätmed tuleb üle anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames, viies jäätmed avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmed jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse vastava jäätmeliigi vastuvõtuõigust omavasse kohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.5(5)Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.6(6)Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine või jäätmeseaduse § 69 lõigete 4 ja 41 kohase vabastuse omamine ei vabasta jäätmevaldajat tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest.7(7)Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ning alles seejärel sobivasse mahutisse.8(8)Suurjäätmed võib veopäeva eelselt paigutada kuni viieks päevaks kogumismahutist väljapoole ja asukohta, kus jäätmevedajale on tagatud juurdepääs.9(9)Kasutuskõlblike esemete, nagu rõivad ja tekstiilid, mööbel, ehitusmaterjalid, tarbeesemed ja töökorras elektroonika äraviskamist tuleb võimalusel vältida ning eelistada nende suunamist korduskasutusse.10(10)Kogumismahutisse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja vastutab oma tegevuse eest mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel vastavalt eeskirjale ja jäätmeveolepingu tingimustele.11(11)Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes ning garaa˛iühistutes tekkivate jäätmete kogumiseks ning korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel lubatud taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist alljärgnevalt:11) ühismahuti kasutamise taotlus tuleb esitada valla iseteeninduskeskkonnas, näidates ära kinnistu nimi ja jäätmevaldaja, kelle kinnistul asub ühine jäätmemahuti (lepinguline jäätmevaldaja). Taotluse ja jäätmemahuti suuruse kinnitab jäätmevaldaja, kelle kinnistul asub ühine jäätmemahuti. Taotluse täpsemad tingimused on toodud valla veebilehel;22) ühise jäätmemahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti;33) vallavalitsuse ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva lõike punktis 1-3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või lükatakse taotlus tagasi.44) ühismahuti kasutamise kinnitab ametnik.
1(1)Jäätmevaldaja on kohustatud:11) koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;22) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt nõuetele;33) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmete või ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada ohtlike jäätmete kogust ja ohtlikkust;44) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed üle jäätmete vastuvõtuõigust omavale isikule;55) tagama piisavas koguses ja suuruses kogumismahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks ning hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana;66) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib häiringute teket;77) rakendama muid meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;88) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;99) tagama jäätmeveo päevaks juurdepääsu kogumismahutile.2(2)Aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil kogumismahutite paigutamiseks jäätmete tekkekoha kinnistule ei ole piisavalt ruumi või teeoludest lähtuvalt ei sõida jäätmevedaja kinnistul asuva mahutini, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal.3(3)Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või kasutajaid valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest ning vastav info peab olema püsivalt kättesaadavaks tehtud.
1(1)Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, tehniliselt korras ja tagama ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tekkega, jäätmete kaaluga ja mahuti tühjendussagedusega.2(2)Kogumismahutina võib kasutada:11) suletavaid ja käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;22) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Muid mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;33) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;44) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;55) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;66) kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja mida on võimalik tühjendada.3(3)Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.4(4). Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.5(5)Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistu eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.6(6)Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ning võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust.7(7)Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. 241- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.8(8)Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.9(9)Kogumismahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või kogumismahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemaja, katusealuse või aediku korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.10(10)Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja või maa omaniku või haldaja nõusolekul muu isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema vajalikud kogumismahutid, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.11(11)Kogumiskoti kasutamisel peab kott vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja vältima keskkonnahäiringute tekkimist.12(12)Kogumismahuti valdaja vastutab mahuti piisava märgistuse (vähemalt jäätmetekkekoha aadress, kogutava jäätmeliigi nimetus) osas. Avalikel mahutitel peab olema täiendavalt esitatud mahutit teenindava jäätmekäitleja kontaktandmed.13(13)Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi kogumismahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:11) hall ja must – segaolmejäätmed;22) kollane – plast-, metall- ja segapakend;33) roheline – klaaspakend;44) sinine – paber- ja kartong;55) punane - ohtlikud jäätmed;66) pruun - biolagunevad jäätmed.14(14)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, kogumismahuti ja kogumiskoti kasutamise täiendavad nõuded ning iseteeninduspunkti kasutamise ja haldamise tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.15(15)Kui jäätmemaja/katusealune/värav või kogumismahuti on lukustatud, tagab jäätmevaldaja mahuti tühjenduspäeval sellele ligipääsu (lukustuse avamine või võtme/koodi üleandmine jäätmevedajale kokkulepitud viisil).
1(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.2(2)Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:11) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldaja peab tagama vähemalt segaolmejäätmete kogumise ja vajaduspõhiselt biolagunevate jäätmete ning pakendite kogumise;22) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;33) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;44) on keelatud kasutada ühekordseid anumaid ja söögiriistu. Täpsemad nõuded kehtestatakse avaliku ürituse korraldamist reguleerivas õigusaktis;55) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks;66) ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.3(3)Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi. Nimetatud aladel:11) peab olema piisavas koguses ja mahuga avalikke kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite ja segaolmejäätmete kogumine;22) peavad teenuste osutajad tagama teenuse pakkumisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise;33) peab iga kasutusperioodi eelselt ja järgselt teostama ala koristuse.4(4)Jäätmete käitlemist kalmistutel korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja peab paigutama territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed. Pakendijäätmete tekke korral tuleb tagada lisaks pakendijäätmete kogumine.5(5)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
Valla jäätmejaamas ja kogumispunktides võetakse vastu jäätmeid vastavalt vallavalitsuse kehtestatud tingimustele. Jäätmejaama ja kogumispunktide informatsioon on leitav valla veebilehelt.
1(1)Valla haldusterritoorium moodustab ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale ja jäätmevaldaja peab jäätmeid üle andma eeskirjas sätestatud tingimustel.2(2)Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on korraldada jäätmeveoga hõlmatud jäätmete efektiivne ja keskkonnahoidlik kogumine ning käitlemine jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse suunamise eesmärgiga.3(3)Korraldatud jäätmevedu koosneb jäätmete kogumis- ja veoteenusest ning jäätmete käitlemise teenusest.4(4)Korraldatud jäätmeveo mudeli valik tuleb teha arvestades jäätmeseaduse peatükis 4. esitatut.
1(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):11) segaolmejäätmed (20 01);22) paberi- ja kartongijäätmed (20 01);33) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08);44) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01);55) suurjäätmed (20 07);66) segapakendijäätmed (15 06);77) klaaspakend (15 07).2(2)Korraldatud jäätmeveoga võib vallavalitsuse otsusel ja otsuses toodu tingimustel täiendavalt hõlmata:11) eelmakstud jäätmete kogumiskoti teenuse. Eelmakstud kogumiskott on mõeldud kasutamiseks eelkõige vallas ajutiselt viibivatele jäätmetekitajatele;22) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate kogumismahutite tühjendamise ja jäätmete käitlemise;33) avalike üritustel tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise;44) kalmistul tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise;55) piirkondlikud ühismahutid ja kogumispunktid.
1(1)Segaolmejäätmete üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõigil jäätmevaldajatel.2(2)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik kõigile, kes ei rakenda jäätmete kohtkompostimist. Jäätmevaldajad, kes kompostivad, esitavad vastava taotluse vallale läbi iseteeninduskeskkonna.3(3)Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete tekkekohal üleandmine jäätmevedajale on võimalik tiheasustusalal asuvale jäätmevaldajale ning hajaasustusalal asuvale kortermajale, asutusele ja ettevõttele, kus ei rakendata jäätmete kohtkompostimist. Hajaasustusalal asuvatel teistel jäätmevaldajatel tuleb rakendada kohtkompostimist.4(4)Paberi- ja kartongijäätmete tekkekohal üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasutusala kortermajal, asutusel ja ettevõttel. Nimetamata jäätmevaldajad annavad paberi- ja kartongijäätmed piirkondlikesse ühismahutitesse.5(5)Suurjäätmete üleandmist tekkekohal jäätmevedajale on võimalik tellida igal jäätmevaldajal tellimuse alusel jäätmevedajalt.6(6)Segapakendite tekkekohal üleandmine jäätmevedajale on kohustuslik tiheasutusala kortermajal, asutusel ja ettevõttel. Nimetamata jäätmevaldajad annavad segapakendid piirkondlikesse ühismahutitesse.7(7)Klaaspakendit saab jäätmevedajale üle anda tiheasustusala kortermajal, asutusel ja ettevõttel otse tekkekohalt. Tiheasustuse eramute ja hajaasustuse piirkonnas on võimalik klaaspakendit üle anda piirkondlikesse ühismahutitesse. Jäätmevaldajad, kes ei anna klaaspakendit üle jäätmevedajale, annavad jäätmed üle avalikesse kogumispunktidesse või jäätmejaama.8(8)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja üleandmisel erisuste rakendamise otsustab vallavalitsus. Korraldatud jäätmeveo täiendavad tingimused sätestatakse korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.
1(1)Korraldatud jäätmeveos jäätmete veoteenuse osutaja leidmiseks korraldab ametiasutus või tema volitatud isik riigihanke riigihangete seaduse alusel, arvestades jäätmeseaduses sätestatud erisusi.2(2)Jäätmete veoteenuse hankeleping sõlmitakse kestusega kuni 60 kuud.3(3)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemisteenuse korraldab ametiasutus või tema volitatud isik jäätmeseaduse § 70 nõudeid arvestades.
1(1)Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveo hankeleping enne tähtaega üles öelda ja võtta jäätmevedajalt ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise õigus, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:11) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtpäevast;22) jäätmevedaja jäätmeveoks vajalik keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus (sh jäätmete veo registreering) on peatatud või tunnistatud kehtetuks;33) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid viisil, mis seab ohtu teenuse nõuetekohase osutamise;44) jäätmevedaja on korduvalt või oluliselt rikkunud hankelepingu tingimusi;55) muudel hankelepingus või riigihanke alusdokumentides ettenähtud alustel.2(2)Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise hankelepingu või lepingud ennetähtaegselt üles öelda, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:11) jäätmete käitluskoht rikub hankelepingu tingimusi;22) jäätmete käitlemise tingimuste osas on põhjendatud vajadus rakendada uusi tingimusi, mida olemasoleva hankelepingu raames ei ole võimalik rakendada.
1(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo hangete tulemusena. Teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud kulud ning olema põhjendatud ja vastavuses teenuse osutamise kuludega, lähtudes kulutõhususest.2(2)Kui vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo jäätmeseaduse § 66¹ lõike 1 alusel kehtestab volikogu jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja tasumise korra.3(3)Lõikes 2 nimetatud juhul koosneb jäätmeveo teenustasu vähemalt:11) jäätmehoolduskulude katteks makstavast tasust;22) liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo teenustasust;33) käitlusteenuse tasust;44) lisateenuste tasust.4(4)Kui vallavalitsus rakendab alternatiivse jäätmeveo mudelit, koostab ametiasutus igal aastal ülevaate jäätmeveo teenustasu määramisest ja rakendamisest eelmise kalendriaasta kohta:11) jäätmeveo teenustasu laekumise ja kasutamise kõigi jäätmeseaduse § 66² lõigetes 3 ja 4 loetletud kulukomponentide kaupa;22) taaskasutusorganisatsioonide kantud pakendijäätmete veo kulude osas;33) ametiasutus avaldab ülevaate valla veebilehel iga aasta esimeses kvartalis.5(5)Jäätmevedajal ei ole õigust võtta eraldi teenustasu järgmiste toimingute eest:11) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;22) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete edastamine, v.a kordusarved, võlateated;33) kuni 240 l ratastel kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini 20 m;44) 241 – 800 l ratastel kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini 10 m;55) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;66) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu;77) korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide tingimustes määratud muudel juhtudel.6(6)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või kogumisringide raames kogutavaid jäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või jäätmetele, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.7(7)Kogumismahuti osas on tasu tühisõidu eest 50% vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgsest tasust. Kogumiskoti osas ja kogumisringidena veetavate jäätmeliikide osas on tühisõidu tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise tasust.8(8)Kui segaolmejäätmete kogumismahutis või liigiti kogutavate jäätmete mahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, kuid kogumismahuti või kogumiskoti äravedu on võimalik, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu. Kui tegemist on tasuta üleantava jäätmeliigiga, siis kogumismahuti osas on tasu arvestamise aluseks sama suure segaolmejäätmete kogumismahuti graafikujärgse tühjendamise kahekordne teenustasu ning kogumiskoti osas 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise kahekordne teenustasu.9(9)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus.10(10)Korraldatud jäätmeveo teenustasu arveldamine toimub vastavalt valitud korraldatud jäätmeveo mudelile.
1(1)Jäätmevedajal ja jäätmete käitluskohal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.2(2)Jäätmevedaja ja jäätmete käitluskoht peab olema suuteline teenuseid osutama pakkumuses esitatud hinnaga kogu hankelepingu perioodil. Teenustasu muutmine on lubatud vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kui:11) muutus tuleneb riiklikest maksudest ja tasudest, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamisel ette näha;22) esinevad muud objektiivsed ja põhjendatud asjaolud, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamisel ette näha.3(3)Teenustasu muutmise taotlus esitatakse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama teenustasu muutmise objektiivset põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 60 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.4(4)Teenustasu muutmise taotlust ei saa esitada enne hankelepingu täitmise esimese 12 kuu möödumist. Teenustasu muutmine on võimalik üks kord aastas.5(5)Vallavalitsusel on õigusteha jäätmevedajale ja/või jäätmete käitluskohale ettepanek teenustasude muutmiseks, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.6(6)Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajaid muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.7(7)Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu.
1(1)Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale vabatahtlikke lisateenuseid kirjaliku kokkuleppe alusel. Lisateenuste kasutamine on jäätmevaldajale vabatahtlik.2(2)Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat eelnevalt teavitama pakutavate lisateenuste tingimustest ja hinnast.3(3)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja peavad arvestama ebaõiglase hinnastamise keelu nõudeid. Lisateenuse kasutamine ei tohi seada jäätmevaldajale õigusaktides ja korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes ettenähtust suuremaid piiranguid.4(4)Jäätmevedaja ei või käsitada lisateenusena ega küsida eraldi lisatasu selliste teenuste eest, mis on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega otseselt seotud ja mille kulud peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo teenustasus vastavalt riigihanke alusdokumentidele.5(5)Vabatahtlike lisateenuste loetelu sätestatakse riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus.6(6)Kui jäätmeveo teenustasu arveldamine toimub jäätmeseaduse § 666 alusel, toimub lisateenuste arveldamine volikogu kehtestatud korra kohaselt.
1(1)Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik igale jäätmevaldajale, kes elab, kasutab või omab hoonestatud kinnistut valla territooriumil.2(2)Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks alates käesoleva eeskirja jõustumisest.3(3)Ametiasutus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.4(4)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba, kes on vabastatud eeskirja §-s 21 sätestatud korras või jäätmeseaduse § 69 lõike 2¹ alusel.5(5)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on kohustus anda jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle ainult korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmevedajale, kui eeskiri ei näe ette erisusi või vallavalitsus ei ole lõike 6 alusel määranud teist ajutist üleandmise viisi/isikut.6(6)Kui jäätmevedaja ei suuda osutada jäätmeveo teenust hankelepingu tingimustel, on vallavalitsusel õigus, lähtudes jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo eesmärkidest, anda jäätmevaldajatele võimalus jäätmete üleandmiseks muule jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või määrata isik, kellele tuleb jäätmed üle anda.
1(1)Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad. Kui vald rakendab alternatiivset korraldatud jäätmevedu, määratakse jäätmeveolepingute sõlmimise kord volikogu vastava otsusega.2(2)Jäätmevaldajal on õigus volitada kolmandaid isikuid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmeveolepingut.3(3)Jäätmeveolepingu kirjalikul mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest.4(4)Kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
Jäätmevedaja saab jäätmevaldajale jäätmeveoteenuse osutamise peatada või lõpetada ainult vallavalitsuse nõusolekul.
1(1)Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata vähemalt kolm kuud aastas. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse läbi valla iseteeninduskeskkonna.2(2)Jäätmevaldaja taotluse alusel võib vallavalitsus vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleva kinnistu, kui korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine riigi julgeoleku nõuete tõttu on oluliselt takistatud.3(3)Taotluses märgitakse:11) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise saamiseks põhjendus;22) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Ajutist vabastust (perioodil 01.11-30.04) on võimalik taotleda suvilana kasutatavatel jäätmevaldajatel, maksimaalselt kuni viieks perioodiks. Erandkorras vabastust saab taotleda kuni viieks aastaks;33) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu osas.4(4)Ametnik vaatab taotluse läbi. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või lükkab taotluse tagasi.5(5)Ametnikul on õigustaotluse menetlemise raames nõuda aastaringse vabastuse taotlemise korral kinnistu kommunaalteenuste tarbimise andmeid eelneva 12 kuu osas või muid dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.6(6)Ametnik kontrollib kohapeal enne vabastuse andmist, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.7(7)Jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab ja vormistab ametnik. Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas tehakse taotlejale teatavaks läbi valla iseteeninduskeskkonna.8(8)Taotluse menetlustähtaeg alates avalduse saamisest on 30 päeva.9(9)Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveost erandkorras või ajutiselt vabastamise asjaolu muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.10(10)Ametnik tunnistab korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui:11) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;22) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse;33) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.11(11)Vabastuse saanud jäätmevaldaja on kohustatud jäätmete ühekordsel tekkel tagama jäätmete nõuetekohase käitlemise.
1(1)Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.2(2)Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10–30.04 on lubatud kõikidel jäätmevaldajatel soovi korral taotleda vedajalt tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.3(3)Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete (sh segapakend, paber- ja kartongpakend, klaaspakend) kogumismahuteid tuleb tühjendada korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul, lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest.4(4)Muude liigiti kogutavate jäätmete kogumismahuteid peab tühjendama vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist ja arvestades keskkonnahoiu eesmärke. Kogumismahutite tühjendamisel on keskkonnahoiu eesmärkidest lähtudes eelistatud harvema veosageduse kasutamine. Vallavalitsusel on õigus seada kogumismahutite tühjendamise vähima ja suurima sageduse osas täiendavaid tingimusi ja piiranguid.5(5)Kui jäätmevaldaja kogumismahuti on ületäitunud või tekitab häiringuid, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ning võtta kasutusele meetmed häiringute tekkimise ja leviku vältimiseks. Lisaks peab jäätmevaldaja võtma kasutusele jäätmetekke tegelikule mahule vastava suurusega kogumismahuti või kohandama kokkuleppel jäätmevedajaga tühjendustihedust.6(6)Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi tekkemahuga. Kogumismahuti suurus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel ja periooditi tavapärasest suurema jäätmetekke korral.7(7)Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest vastavalt riigihanke alusdokumentide tingimustele.8(8)Kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu saab teostada tööpäevadel ajavahemikus 07.00 kuni 22.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 09.00 kuni 20.00.
Jäätmevedaja täiendavad ülesanded jäätmete kogumisel, vedamisel ja jäätmevaldajate teenindamise osas määratakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.
1(1)Liigiti kogutud köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muule vastuvõtuõigust omavale isikule.2(2)Köögi- ja sööklajäätmete loomatoiduks üleandmise tingimused kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet.3(3)Köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul, kui kinnistul on olemas selleks vajalikud võimalused. Kohtkompostimine on eelistatud käitlusviis. Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on kompostimine lubatud ainult vastava kinnistu omaniku loaga ning tegevus ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.4(4)Köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid tohib tekkekohal kompostida nii tiheasustusega kui hajaasustusega aladel kõikidel kinnistutel olenemata sihtotstarbest.5(5)Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimist järgmiselt:11) köögi- ja sööklajäätmeid võib tiheasustusalal kompostida kinnise kompostriga ning hajaasustuses on lubatud kasutada kas kinnist kompostrit või aunkompostimist;22) aia- ja haljastujäätmeid võib aunkompostida või vajadusel kasutada kompostrit.6(6)Biolagunevad jäätmed tuleb kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel ja ehitisest 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ega tohi asuda puurkaevu, puuraugu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.7(7)Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.8(8)Biojäätmete kompostimisel tuleb esitada kompostijaks olemise taotlus läbi valla iseteeninduskeskkonna. Vallavalitsuse ametnik kinnitab taotluse, kui on veendunud tekkekohal ringlussevõtu võimalikkuses ja registreerib kompostimise jäätmevaldajate registris. Juriidilise isiku puhul tuleb kompostijaks olemise taotlusesse märkida ka tekkekohal ringlusse võetavate biojäätmete aastakogus. Biojäätmete tekkekohal ringlussevõtu lõpetamisel teavitab jäätmevaldaja vallavalitsust ning seejärel liidetakse jäätmevaldaja biojäätmete tekkekohal üleandmisega. Kompostijaks olemise taotluse täpsemad tingimused on avaldatud valla veebilehel.9(9)Avalikel haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning kompostida võimalusel tekkekohas või suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta.
Reoveesete (heitvee kogumissetted, settekaevu setted) ja käimlajäätmed tuleb eraldi koguda ja anda edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Nimetatud jäätmeid ei tohi segada muude jäätmeliikidega, kasutada pinnasetöödes ega laotada territooriumile.
1(1)Käesoleva peatüki nõuded on kohustuslikud tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutusele, selle laboratooriumile ja muule asutusele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduval uuringul tekkinud jäätmena.2(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.3(3)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.4(4)Jäätmevaldaja on tervishoiuasutuse teenuste osutamisel kohustatud:11) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu jäätmete õige kogumise;22) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist ning määrama vastutava isiku;33) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.5(5)Jäätmevaldajal tuleb tervishoiuasutuse teenuste osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:11) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;22) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;33) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.6(6)Tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiuasutuse teenuste osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.7(7)Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.8(8)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.9(9)Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed” või võimalusel üle anda originaalpakendis. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.10(10)Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
1(1)Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:11) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;22) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ega kahjurputukad;33) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;44) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi;55) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;66) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.2(2)Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ega kahjurid.
1(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muu ehitusmaterjali jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldav materjal), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).2(2)Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama vastavat keskkonnakaitseluba.3(3)Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed vaheladustada, taaskasutada või kõrvaldada selleks ettenähtud kohas.4(4)Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on vastavate jäätmete käitlemise õigus.5(5)Kui ehitamise käigustekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad).6(6)Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel lähtutakse eesmärgist suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmetest (v.a looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas).7(7)Ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb ametiasutuse nõudmisel lisada jäätmeõiend ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.8(8)Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
1(1)Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.2(2)Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.3(3)Ehitusjäätmete valdaja:11) rakendab tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;22) korraldab oma jäätmete taaskasutamise või annab jäätmed käitlemiseks üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale isikule;33) rakendab võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;44) võtab tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisveokile või nende kohapeal taaskasutamisel;55) valmistab ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahuti paigutamiseks;66) kooskõlastab vallavalitsusega kogumismahuti paigutamise tänavale ehitus- ja remonttöö tegemisel;77) tagab, et kinnistul või krundil on eraldi märgistatud kogumismahutid jäätmete kogumiseks;88) teavitab töötajaid jäätmehoolduse nõuetest.
1(1)Ehitusjäätmed kogutakse liigiti vastavalt tekkivatele jäätmeliikidele nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi kogutakse:11) puit (töödeldud ja töötlemata);22) kiletamata paber ja kartong;33) metall (eraldi must- ja värviline metall);44) raudbetoon- ja betoondetailid;55) tõrva mittesisaldav asfalt;66) plast, sh kile ja muud ehitusplastid;77) ehitus- ja lammutuspraht;88) ohtlikud ehitusjäätmed;99) mineraalsed jäätmed (plaadid, keraamika, kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne).2(2)Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.3(3)Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu või krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.4(4)Ehitamise käigustekkinud kaevis, mis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis, tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul. Teisel kinnistul kaevise taaskasutamiseks tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida. Kaevise kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga ja vastava kinnistu omanikuga.
1(1)Koos ehitusprojektiga esitatava ehitisteatise või ehitusloa taotlusega tuleb valitsusele esitada:11) andmed taaskasutatavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel;22) ehitamise või lammutamise käigustekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;33) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad;44) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil, sh § 30 lõikes 1 nimetatud fraktsioonide kaupa;55) muud asjakohased selgitused.2(2)Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet lammutatavas ehitises leiduvate ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete, nende eeldatavate liikide, paiknemise, koguste ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuete, sealhulgas asbesti ja seda sisaldavate materjalide määramise, asbesti ja seda sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmete kohta. Ehitusprojektis peab käsitlema lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudseid koguseid jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldust.3(3)Lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed võib esitada koos ehitusprojektiga ehitisregistri kaudu.4(4)Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale ning esitama need järelevalvet tegeva ametniku nõudmisel kontrollimiseks.
1(1)Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värv, lakk, lahusti ja liim.2(2)Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid.3(3)Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatu värv, lakk, lahusti ja liim ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.4(4)Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise õigus.5(5)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
1(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.2(2)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta. Kogumis- ja käitluskohtade teave on esitatud valla veebilehel.3(3)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.4(4)Füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtivad tingimused ohtlike jäätmete üleandmise, s.h tasuta üleandmise võimaluste kohta ning valla poolt korraldatavate kogumisringide raames, on esitatud valla veebilehel.5(5)Kõlbmatuid ravimeid saab üle anda apteeki ning valla jäätmejaama.6(6)Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on lisaks kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale isikule.
1(1)Pakendimaterjali liigid on järgmised:11) klaas;22) plast;33) paber ja kartong;44) metall;55) tekstiil;66) puit;77) muu materjal.2(2)Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sõltumata nende tekkekohast, ning anda üle nõuetekohaselt:11) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendijäätmed tuleb koguda ja üle anda vastavalt korraldatud jäätmeveo reeglitele;22) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata pakendijäätmed tuleb koguda ja üle anda vastava jäätmeliigi vastuvõtuõigust omavale isikule;33) avalikus ruumis asuvad pakendite kogumismahutid on mõeldud kasutamiseks nende pakendijäätmete üleandmiseks, mille üleandmine ei ole võimalik käesoleva lõike punkti 1 alusel;44) tagatisrahaga tagatud pakendijäätmed tuleb üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta.3(3)Tagatisrahaga pakendijäätmete üleandmise asukohtade teave on leitav valla veebilehelt.4(4)Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutitesse pakendijäätmete üleandmine on tasuta. Avalike pakendijäätmete mahutite asukohtade teave ja jäätmete liigiti kogumise juhised on leitavad valla veebilehelt.5(5)Avalike pakendimahutite asukohad, arv ja teenindamise tingimused lepitakse kokku ametiasutuse ja pakendiettevõtja ja/või taaskasutusorganisatsiooni lepinguga.6(6)Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on avalike kogumismahutitega seoses kohustatud:11) vältima liigiti kogutud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;22) tagama pakendimahuti tehnilise korrasoleku, puhtuse ja esteetilise väljanägemise;33) tühjendama pakendimahutid sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise ja ümbruse reostumist. Mahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see tekitab lõhnahäiringuid;44) koristama pakendimahuti ümbruse sinna paigutatud või maha kukkunud pakendijäätmetest. Koristamise tingimuste osas võib ametiasutus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;55) tühjendama pakendimahuti vajadusel ametiasutuse tellimuse alusel;66) tähistama pakendimahutid üheselt arusaadava märgistusega. Märgistus peab olema eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed;77) tagama pakendijäätmete kogumismahutite värvuse vastavalt riiklikult määratud jaotusele. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Kliimaministeeriumi juhistest;88) asendama kogumismahutid, mis ei vasta käesolevas lõikes toodud nõuetele.[PT1.1]7(7)Ametiasutusel on õigus seada pakendijäätmete kogumismahutitega seoses täiendavaid tingimusi, lähtudes pakendiseaduse ja jäätmeseaduse tingimustest ja arvestades valla eesmärke jäätmehoolduse arendamisel.8(8)Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada ametiasutusele üks kord aastas 15. veebruariks vallas eelmisel kalendriaastal avaliku kogumisvõrgu kaudu kogutud ja käideldud pakendijäätmete kohta vähemalt järgmised andmed:11) kogutud pakendi kogus;22) ettepanekud kogumisvõrgu efektiivsuse tõstmiseks;33) ettepanekud kogumisvõrgu muutmiseks.
1(1)Paberi- ja kartongijäätmed ning paber- ja kartongpakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sõltumata nende tekkekohast ning anda üle vastavalt korraldatud jäätmeveo reeglitele;2(2)Küttekolletes võib loata põletada ainult kiletamata paberit ja kartongi. Paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele.
1(1)Suurjäätmed kogutakse oma kinnistu piires ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.2(2)Suurjäätmed tuleb ära vedamiseks paigutada asukohta, kust jäätmevedajal on võimalik neid teenindada.3(3)Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
1(1)Probleemtooted on:11) patareid ja akud;22) mootorsõidukid ja nende osad;33) elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad;44) rehvid;55) põllumajandusplast.2(2)Elektri- ja elektroonikaseadmed võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.3(3)Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.4(4)Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusele, rehviettevõttele, jäätmejaama või toimetada nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.5(5)Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või toimetatakse jäätmejaama või muude nõuetekohasesse kogumiskohta. Patareisid ja akusid tuleb käidelda ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirja §-le 33.6(6)Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Mootorsõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnakaitseloa omajal. Mootorsõiduki kasutatud ja töökorras osad võib üle anda edasiseks turustamiseks.7(7)Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.8(8)Probleemtoodete tootjad ja/või tootjavastutusorganisatsioonid peavad läbi probleemtoodete vastuvõtjate levitama avalikult kättesaadavat teavet probleemtoodete kogumise ja käitlemise tingimuste osas. Teave peab olema probleemtoote vastuvõtukohas kõikidele külastajatele nähtaval kohal.9(9)Probleemtoodete tootja ja/või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas vallas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
1(1)Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale, toimetatakse jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.2(2)Metallijäätmete kokkuostmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.
Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaasi, autoklaasi, klaasnõusid jms klaasimaterjale, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
1(1)Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta.2(2)Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.3(3)Küttekolletes võib loata põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu.
1(1)Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.2(2)Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda jäätmejaama.
1(1)Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule.2(2)Loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkivad 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted).3(3)Loomsete jäätmete viimine loodusesse on keelatud.4(4)Lemmikloomade ja hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.5(5)Lõikes 4 nimetatud kooskõlastamine ei ole vajalik juhul kui:11) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);22) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);33) matmine toimub nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;44) matmine toimub keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei asu tiheasutusega alal (välja arvatud p 6 sätestatu), kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;55) transport matmispaika toimub nii, et on välistatud oht keskkonnale;6(6)Tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.
Toitlustusasutused on kohustatud lisaks eraldi koguma toiduõli ja -rasva ning üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
1(1)Käesoleva eeskirjas nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.2(2)Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest on avaldatud valla veebilehel.
1(1)Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2030. aastaks vähemalt 60% ja 2035. aastaks vähemalt 65% ulatuses vallas tekkivatest olmejäätmetest.2(2)Olmejäätmete liigiti kogumisel on eesmärk täita jäätmeseaduse § 136³ lõike 5 sihtarv: 2027. aastal vähemalt 67% ning igal järgneval aastal 1 protsendipunkti võrra kasvav sihtarv kuni 75% saavutamiseni alates 2035. aastast.3(3)Pakendijäätmete puhul on eesmärk tagada pakendijäätmete liigiti kogumise toimimine ja kogumisvõrgu katvus viisil, mis võimaldab tootjavastutuse teostajatel täita neile õigusaktidest tulenevad taaskasutuse sihtarvud.4(4)Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada jäätmete kogumine ja eelistatult tekkekohal kompostimine.5(5)Tekstiilijäätmete puhul on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja leida võimalusi jäätmete ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks.6(6)Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe, parandada kogumiskohtade toimimist ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest.7(7)Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed.8(8)Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.9(9)Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajadusest ja võimalustest, nende nõuetekohasest käitlemisest ning viia läbi tõhusat järelevalvet kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.10(10)Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab ametiasutus.11(11)Valla jäätmehoolduse arendamise eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.
1(1)Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise taristu arendamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 31 lõikes 7 nimetatud piirkondlikest iseärasustest (sh eeldatavad jäätmekogused, hoonestus, asustustihedus ning teede- ja tänavatevõrgu eripära) ning jäätmehoolduse eesmärkide saavutamise vajadustest.2(2)Olmejäätmete liigiti kogumise taristu korraldamisel tagatakse, et liigiti kogumine on võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus.3(3)Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõigetes 1 ja 2 toodud nõudeid.4(4)Ametiasutusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristuga seoses nii rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute puhul.
1(1)Valla veebilehel on avaldatud korduskasutuseks ettevalmistamise kohtade loetelu.2(2)Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vähemalt asukohateavet, üleandmistingimusi, lahtiolekuaegu ja kontakte.3(3)Ametiasutus tagab teabe ajakohasuse.
1(1)Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.2(2)Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
1(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.2(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.3(3)Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja/omaniku poolt.4(4)Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet ametiasutus. Jäätmeseadusest tulenevat riiklikku järelevalvet teostab Keskkonnaamet.
1(1)Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ning jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).2(2)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.3(3)Kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise Keskkonnaameti või ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on.
1(1)Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.2(2)Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on vallavalitsus.
1(1)Enne uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi algust otsustab vallavolikogu või volitatud ametiasutus järgmised küsimused:11) korraldatud jäätmeveo tellimise mudel: kas korraldatakse teenus kontsessioonina või rakendatakse alternatiivset korraldatud jäätmevedu (jäätmeseadus § 66 lg 4; eeskiri § 10 lg 4);22) arveldamise mudel: kas teenustasu arveldamine toimub jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale või valla kaudu (alternatiivne arveldamine) (jäätmeseadus § 66¹ lg 1 ja § 66⁶; eeskiri § 15 lg 2–3 ja lg 10, § 17 lg 6);33) korraldatud jäätmeveoga kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse tellimise põhimõtted (jäätmeseadus § 70 lg 1; eeskiri § 13 lg 3);44) olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete üleandmise korralduse kokkulepped taaskasutusorganisatsioonidega (sh ühise jäätmekäitluskoha või klaaspakendijäätmete üleandmise kohtade määramine) (pakendiseadus § 15¹ lg 1–2, lg 4–5; eeskiri § 11 lg 1 p 2, 6–7, § 12 lg 4, 6, 7, § 13 lg 3);55) teavitamise korraldus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisest ja liigiti kogumise nõuetest (pakendiseadus § 15 lg 12; eeskiri § 2 lg 3 ning § 34 lg 3–4 ja § 46 lg 2).2(2)Käesoleva eeskirja muudatused, mis eeldavad riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu muutmist, kohaldatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi algusest. Eeskirja tingimused, mis ei eelda hankelepingu muutmist, kohaldatakse eeskirja jõustumisel.3(3)Tunnistatakse kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 26.01.2022 vastu võetud määrus nr 3 „Kadrina valla jäätmehoolduseeskiri“.4(4)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.