(1)Käesoleva eeskirjaga reguleeritakse Kehtna valla haldusterritooriumil reovee käitlemist selle tekkekohas ja sealt äravedu, sh purgimisteenuse korras äravedu.
(2)Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(3)Eeskirjas reovee käitluse kohta sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmete ja omapuhasti reoveesette käitlusele.
(4)Määrust kohaldatakse juriidilisele ja füüsilisele isikule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, kes: 1) vajab ja kasutab purgimisteenust; 2) osutab reovee äraveo- või purgimisteenust.
(1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktides esitatud mõistete tähenduses, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2)Lisaks kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses: 1) heitvesi - maapinda või veekogusse juhitav õigusaktides ettenähtud saastenäitajateni puhastatud reovesi; 2) imbsüsteem - omapuhasti osa, kus ehitatud pinnasefiltersüsteemis toimub reovee bioloogiline puhastamine pinnaseosakestele tekkivas biokiles elavate mikroorganismide poolt; 3) inimekvivalent - ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Inimekvivalendi väärtuseks biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatuna on 60 grammi hapnikku ööpäevas; 4) kogumismahuti - reovee ja käimlajäätmete ajutiseks hoiustamiseks ette nähtud lekkekindel ja äravooluta rajatis; 5) ehitis, mille osaks on kogumismahuti; 6) omapuhasti - rajatis, kus kõrvaldatakse mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega saasteained ja ebasoovitavad organismid ning mille projekteeritud reostuskoormus ei ületa 50 inimekvivalenti; 7) purgimine - reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee, sette- ja/või käimlajäätmete eemaldamine ja äravedu asjakohase sõidukiga (purgimissõiduk) ning selle purgimiskohas väljutamine; 8) reovee kohtkäitlus - reovee tekkekohas, üldjuhul ühe kinnistu piires ja seal tekkiva reovee tarbeks kuni 50 inimese olmes tekkiva reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine ja/või nõuetekohaselt puhastatult heitveena suublasse väljamine ja/või taaskasutamine, sh käimlajäätmete kogumine, kompostimine ja taaskasutamine; 9) reovee kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee ja käimlajäätmete kogumiseks, puhastamiseks ja/või maapinda immutamiseks, sh reovee ajutiseks kogumiseks (nt kogumismahuti, kuivkäimla) või reovee puhastamiseks ja nõuetekohaselt puhastatult heitveena suublasse juhtimiseks (nt omapuhasti); 10) septik - pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, kus sadenenud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Septikus mehaaniliselt puhastunud reovesi juhitakse imbsüsteemi, kus toimub selle lõplik puhastamine ja heitveena suublasse juhtimine; 11) suubla - veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu reoveepuhastist väljutatakse heitvett.
(1)Olmes tekkiva reovee kohtkäitlus on lubatud üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Mitme kinnistu tarbeks on lubatud paigaldada üks reovee kohtkäitlussüsteem, millega võib käidelda kuni 50 inimese olmes tekkivat reovett.
(2)Reovee kohtkäitlus on Kehtna valla territooriumil lubatud aladel, kus ühiskanalisatsioon puudub ja kuhu selle rajamist ei ole planeeringute ega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga kavandatud või mis asuvad väljaspool keskkonnaregistrisse kantud reoveekogumisala.
(3)Keelatud on reovee ja sette laiali laotamine, immutamine ning kogumismahutite ja septikute tühjendamine loodusesse või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse.
(1)Reovee kohtkäitlussüsteemi tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma ehitusseadustikust ja veeseadusest ning reoveekäitlust reguleerivatest õigusaktidest. Arvesse tuleb võtta kinnistu asukohta, maapinna ja maapõue ehitusgeoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi omadusi, sh põhjavee kaitstust, käideldava reovee hulka ja saastatust, võimalike suublate, olemasolevate ja kavandatavate ehitiste, sh hoonete, teede ja kanalisatsioonirajatiste asukohti, veekogude ja joogiveehaarete olemasolu ja nende lähedusest tulenevaid piiranguid, samuti väljaspool kinnistut asuvatest objektidest kinnistule ulatuvate kujade, sanitaarkaitse- ja hooldusalade ulatust.
(2)Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine peab olema ohutu ning selle kasutamine, sh hooldamine ei tohi põhjustada ohtu inimesele, keskkonnale ega varale, sh naaberkinnistutele.
(3)Reovee kohtkäitlusüsteem peab vastama keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ nõuetele.
(1)Reovee kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase ehitamise eest vastutab kohtkäitlussüsteemi omanik.
(2)Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse nõuete kohaselt ja vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile, kusjuures sellise nõuetekohase kasutamise eest vastutab kohtkäitlussüsteemi omanik.
(3)Omapuhasti hooldamise vastavalt hooldusjuhendile peab tagama omanik, hooldusjuhendi puudumisel tuleb teostada kontroll vähemalt üks kord aastas. Kontrolli tulemusi ja teostatud hooldustöid peab omanik vajadusel tõendama, kogu omapuhasti kasutusaja jooksul.
(4)Muu reovee kohtkäitlussüsteemi seisundi kontrolli peab valdaja korraldama vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, mille kohta koostatakse akt.
(5)Vallavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi ülevaatust ja katsetamist, sh selle lekkekindluse tõendamist.
(1)Käimlajäätmete kompostimine, laialijaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel keelatud.
(2)Kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tohib kompostitud käimlajäätmeid oma kinnistul laiali laotada ja maasse kaevata kõige varem aasta pärast komposti valmimist ning vahemikus 31. märtsist 1. detsembrini keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid järgides.
(3)Kompostitud käimlajäätmeid ei tohi paigutada lumele, külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele. Põhjavee kaitstuskategooria kindlakstegemisel lähtutakse Eesti põhjavee kaitstuse kaardist.
(1)Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema registreeritud äriregistris ning ta peab olema sõlminud purgimisteenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse purgimiskohta reovesi purgitakse.
(2)Purgimisteenust tohib osutada asjakohase sõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad.
(3)Reovett on lubatud purgida üksnes purgimiskohta, mis on vee-ettevõtja hallatav, kusjuures vee-ettevõtja peab esitama vastava nõude korral vallavalitsusele info purgimise, sh purgimist teostanud isikute kohta.
(4)Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik on kohustatud nõudma purgimisteenuse osutajalt dokumenti purgimisteenuse osutamise kohta, dokumenti, millel on kajastatud vähemalt purgimisteenuse osutaja ärinimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus ja osutamise aadress, vastu võetud reovee kogus, kuupäev ning reovee purgimiskoht.
(5)Reovee kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase kasutamise tõendamiseks peab selle omanik säilitama dokumendid reovee äraveo kohta vähemalt kaks aastat.
(6)Purgimisteenust osutav ettevõtja vastutab purgimisteenuse nõuetele vastavuse eest, sh kogumismahutite vms tühjendamise, veo ning peale- ja mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest.
(1)Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb tagada samased nõuded, mis on reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamisel.
(2)Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise üldised nõuded on: 1) reovee kohtkäitlussüsteem tuleb enne likvideerimist tühjendada purgimisteenust osutava ettevõtja poolt; 2) eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend tuleb täita pinnasega; 3) livideerimise käigus tekkivad lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Lammutusjäätmete matmine pinnasesse või nende omavoliline kasutamine reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmiseks ei ole lubatud.
(3)Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel enne lammutamist tuleb esitada ehitusteatis ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tuleb pärast tööde lõpetamist vallavalitsusele ehitisregistri kaudu andmed ehitise likvideerimise kohta (täieliku lammutamise teatis), millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(4)Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise tähtajad on järgmised: 1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates; 2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel - hiljemalt kolm kuud pärast uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamist.
(1)Järelevalvet määruse täitmise üle tehakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(2)Järelevalve teostajal on reovee kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist.
(3)Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule ette viis tööpäeva reovee kohtkäitlussüsteemi kontrollist, milles tuuakse välja kas on vajalik reovee kohtkäitlussüsteemi tühjendamine.
(4)Juhul, kui reovee kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib selle omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes tühjendab reovee kohtkäitlussüsteemi.
(5)Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul reovee kohtkäitlusrajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
(6)Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust igast reovee kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.
(1)Kehtna Vallavolikogu 20.03.2012. a määrus nr 51 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.