Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökorras (edaspidi töökord) sätestatakse:11) volikogu istungi töökord;22) volikogu komisjonide töökord;33) revisjonikomisjoni töökord.
1(1)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige.2(2)Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi toimumisaega.3(3)Riiklikel pühadel ega juulikuus volikogu istungit üldjuhul ei toimu.4(4)Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele e-kirja teel ja valla veebilehel avaldatud teatega hiljemalt viis päeva enne istungi toimumist. Kutses märgitakse toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused.5(5)Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamisest.6(6)Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib volikogu liige osaleda volikogu istungil digikeskkonna vahendusel.7(7)Soovist osaleda istungil digikeskkonna vahendusel teavitab volikogu liige volikogu esimeest või tema asendajat üldjuhul hiljemalt volikogu istungi toimumise päeva hommikul.
1(1)Volikogu töövorm on avalik istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel kohalolevatest liikmetest volikogu vanim liige (edaspidi istungi juhataja).2(2)Kui istungi päevakorras oleva teemaga seotud andmete avalikustamine on seaduse alusel keelatud või piiratud, peab istungi juhataja kuulutama selle päevakorrapunkti osa kinniseks. Kinniseks kuulutamise põhjus märgitakse protokolli. Päevakorrapunkti arutelul osalevad isikud määrab istungi juhataja.
1(1)Vajaduse korral võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise digikeskkonnas.2(2)Kasutatav digitaalne keskkond peab võimaldama videopildi, heli, teksti ja digitaalsete dokumentide edastamist üheaegselt.3(3)Digikeskkonnas korraldatava istungi (edaspidi digiistung) kutses annab volikogu esimees teada lisaks päevakorrale ka digitaalse keskkonna ja istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad ja juhendid.4(4)Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ja registreerib istungi protokollija.5(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka volikogu komisjoni koosoleku toimumisel.
1(1)Kiireloomulist otsustamist vajava küsimuse korral võib volikogu istungi läbi viia elektroonilise kirjavahetusena volikogu esimehe otsustusel.2(2)Istungi juhataja saadab otsustamist vajava küsimuse materjalid volikogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul volikogu liikmed peavad esitama oma seisukoha.3(3)Kui volikogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, või ei esita oma seisukohta lahendamist vajava küsimuse kohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.4(4)Istung protokollitakse ja protokollile lisatakse volikogu liikmete kirjalikud seisukohad.5(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka volikogu komisjoni koosoleku toimumisel.
1(1)Volikogu istungist tehakse otseülekanne, mis on järelvaadatav valla veebilehe kaudu vähemalt üks aasta.2(2)Kui volikogus menetletakse päevakorrapunkti, mis on kuulutatud kinniseks, katkestatakse ülekanne päevakorrapunkti menetlemise ajaks.3(3)Kui volikogus menetletakse päevakorrapunkti, mis on kuulutatud kinniseks, on salvestamine elektrooniliste vahenditega keelatud.
1(1)Volikogu istungi päevakorra kinnitab volikogu.2(2)Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem ja vallavalitsus.3(3)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise ja/või uue küsimuse lisamise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorda saab lisada ainult küsimuse, mis ei nõua õigusakti kehtestamist.
1(1)Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.2(2)Kui volikogu istungil soovivad sõna võtta ka kutsutud isikud, teavitavad nad sellest enne istungi algust juhatajat. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.3(3)Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, volikogu komisjoni või juhtivkomisjoni ettepanekute ja seisukohtade esitamisest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande, kaasettekande ja komisjoni seisukoha ära kuulamist.4(4)Volikogu istungi läbiviimisel:11) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale aega kuni 10 ja kaasettekandjale kuni viis minutit;22) komisjoni seisukoha tutvustamiseks antakse komisjoni esimehele või tema asendajale aega kuni kolm minutit;33) pärast ettekannet või kaasettekannet võib volikogu liige ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kokku kuni kaks küsimust eelnõu kohta;44) küsimuse, sõnavõtu või repliigi esitamise soovist antakse istungi juhatajale teada käe tõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;55) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse aega üks minut, sõnavõtuks kuni kolm minutit ja repliigi esitamiseks kuni üks minut;66) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni üks minut;77) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, komisjoni seisukoha tutvustamise, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise, kordamise või ajalimiidi ületamise korral;88) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ja sõnavõtjale üks minut lisaaega;99) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult;1010) istungi juhataja kannab ette muudatusettepanekud nende laekumise järjekorras;1111) muudatusettepaneku tutvustamiseks antakse sõna muudatusettepaneku esitajale, seisukoha andmiseks komisjoni või juhtivkomisjoni esindajale;1212) muudatusettepanekud hääletatakse esitamise järjekorras enne eelnõu lõpphääletusele panemist.5(5)Pärast arutelu ja enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.6(6)Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igas etapis, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata.7(7)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.8(8)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.9(9)Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Sellise vaheaja alguse ja kestvuse otsustab istungi juhataja sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust ja heast tavast.
1(1)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Omavalitsuste istungite infosüsteemi kaudu hääletamiseks antakse volikogu liikmetele aega üks minut.3(3)Hääletamisest võtavad osa ainult istungil osalevad volikogu liikmed.4(4)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.5(5)Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.6(6)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse uus arutelu ja pärast kordushääletus. Kui ka kordushääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorrapunkti arutelu ja hääletust jätkatakse järgmisel volikogu istungil. Vajadusel võib istungi juhataja välja kuulutada enne kordushääletust kuni 15-minutilise vaheaja.
1(1)Volikogu istung protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.2(2)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed vastavalt elektroonilisele osalustabelile;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;66) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;77) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;88) vastuvõetud õigusaktid.3(3)Protokolli koostamise eesmärgil võib teha istungist helisalvestise, mida säilitatakse 14 päeva.4(4)Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on asutusesiseseks kasutamiseks.
1(1)Komisjoni töövorm on koosolek.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(4)Kutsele lisatakse koosoleku materjalid või nendele elektroonilise ligipääsu juhised. Erandjuhtudel võib komisjonile materjale edastada ka hiljem.5(5)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, s.h esimees või aseesimees.6(6)Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja komisjoni esimehe poolt koosolekule kutsutud isikud.7(7)Komisjon langetab otsustusi konsensuse alusel või poolthäälte enamusega. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige seda nõuab ja hääletamine on avalik.8(8)Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib komisjoni liige komisjoni koosolekul osaleda digikeskkonnas.9(9)Digikeskkonna vahendusel osalemise soovist peab komisjoni liige teavitama komisjoni esimeest või tema asendajat hiljemalt komisjoni koosoleku toimumise päeva hommikul.10(10)Digikeskkonna vahendusel koosolekul osalev komisjoni liige peab tagama koosoleku konfidentsiaalsuse, vältides kõrvaliste isikute viibimist ruumis või kasutades kõrvaklappe.
1(1)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni edastavad sama küsimust arutavad teised komisjonid oma ettepanekud ja seisukohad volikogu esimehe määratud juhtivkomisjonile.2(2)Volikogu komisjonid võivad volikogu esimehe ettepanekul või komisjonide esimeeste omavahelisel kokkuleppel korraldada ühise koosoleku. Komisjonide ühist koosolekut juhib eelnõu menetlust juhtiva komisjoni esimees või omavahelisel kokkuleppel üks komisjoni esimeestest.3(3)Komisjoni seisukoht menetluses oleva õigusakti kohta fikseeritakse koosoleku protokollis.
1(1)Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollimise korraldab komisjoni esimees või tema asendaja.2(2)Protokolli märgitakse:11) koosoleku toimumise aeg ja koht;22) koosolekust osavõtjate nimed;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja seisukohad;55) hääletustulemused, kui päevakorras märgitud küsimuses jõuti seisukohani hääletamise teel;66) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;77) märked koosolekule saabunud isikute saabumise ja lahkumise kohta.3(3)Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on asutusesiseseks kasutamiseks.
1(1)Revisjonikomisjon juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, revisjonikomisjoni tööplaanist ja muudest õigusaktidest.2(2)Revisjonikomisjoni töövormid on koosolek ja revisjon.3(3)Revisjonikomisjon teostab kontrolli volikogu kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kalendriaasta tööplaan esitatakse volikogule kinnitamiseks üldjuhul jaanuarikuu istungiks.4(4)Kontrolli läbiviimisel teeb revisjonikomisjon koostööd kontrollitava asutusega ja arvestab asutuse töökorraldusega, takistamata asutuse igapäevast tegevust.5(5)Revisjoni viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib revisjoni läbiviimisse kaasata vallavalitsuse teenistujaid või asjatundjaid väljastpoolt vastavate eelarveliste vahendite võimalustele.6(6)Revisjoni aluseks on kontrollimisülesanne, mille allkirjastab revisjonikomisjoni esimees.7(7)Kontrollimisülesandes märgitakse:11) kontrollitava asutuse nimi;22) kontrolli eesmärk;33) kontrolli tähtaeg;44) kontrollijate nimed.8(8)Kontrollitavat asutust teavitatakse kirjalikult revisjonist vähemalt 10 tööpäeva enne revisjoni algust.9(9)Revisjoni tulemused vormistatakse revisjoniaktina, milles märgitakse:11) kontrollimisülesanne, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollimises osalenud teenistujate nimed, kontrollitav periood, kontrollimise aeg.22) kontrolli alus ja ulatus;33) faktilised asjaolud;44) õigusaktide rikkumised;55) hinnang võimaliku kahju või saamata jäänud tulu kohta;66) hinnang tegevuse tulemuslikkusele;77) ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks;88) varalise kahju tuvastamisel märgitakse revisjoniaktis kahju suurus, tekkimise põhjused ja kahju tekkimisega seotud isikud.10(10)Revisjoniaktile kirjutavad alla revisjoni läbiviijad.11(11)Kuni revisjoniakti lõpliku valmimiseni ja selle läbivaatamiseni volikogus, ei esitata avalikkusele lõplikke hinnanguid kontrolli tulemuste kohta. Kontrolli käigus saadud teabe käsitlemisel järgitakse seadusest tulenevaid piiranguid.12(12)Revisjoniakt ja komisjoni otsus edastatakse vallavalitsusele, kes võtab akti osas seisukoha ja edastab selle revisjonikomisjonile 10 tööpäeva jooksul. Peale seisukoha saamist esitab komisjon dokumendid koos õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks.13(13)Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon läbi vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande ja esitab volikogule kirjaliku arvamuse aruande kinnitamise kohta.
1(1) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 23.03.2022 määrus nr 6 „Kehtna Vallavolikogu ja volikogu komisjonide töökord“.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.