Hankekord reguleerib Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt riigihangete planeerimist ning riigihangete korraldamist.
(1)Riigihange on asjade ostmine, teenuste, ideekavandi ja ehitustööde tellimine ning kontsessioonilepingu sõlmimine.
(2)Vallavalitsus planeerib koostöös hallatava asutusega ja korraldab hallatava asutuse riigihankeid, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alates: 1) 30 000 eurot asjade ja teenuste puhul; 2) 500 eurot ehitustööde puhul.
(1)Riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seadusest (edaspidi RHS), arvestades eelarves selleks planeeritud rahaliste vahenditega ning järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.
(2)Käesolevas määruses sätestatud korda ei ole vallavalitsus kohustatud rakendama sisetehingute osas. Sisetehing on hankeleping, mille vallavalitsus sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab RHS § 12 sätestatud tingimustele.
(3)Olukorras, kus riigihanke alustamisel on riigihanke võimalikult täpse eeldatava maksumuse välja selgitamine ja määramine raskendatud või see läheneb maksumuselt järgmise hankemenetluse liigi piirmäärale, tuleb hankemenetluse korraldamiseks valida riigihanke menetluse liik, mis vastab maksumuse suuruselt järgmisele hankemenetluse liigile.
Määruses kasutatakse mõisteid RHSi tähenduses, käesoleva paragrahvi täiendustega: 1) väike ost – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alla 20 000 euro ilma käibemaksuta; 2) suur ost – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 30 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 60 000 euro ilma käibemaksuta; 3) ostud – väike ost ja suur ost ühise nimetajana; 4) väikehange - asjade või teenuste ostmine, mille maksumus on alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 50 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 100 000 euro ilma käibemaksuta; 5) lihthankemenetlus – maksumus asjade või teenuste ostmisel on alates 50 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid jääb alla rahvusvahelise piirmäära ilma käibemaksuta ning ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral alates 100 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid ehitustööde puhul jääb alla rahvusvahelise piirmäära ilma käibemaksuta; 6) avatud hankemenetlus – asjade, teenuste, ehitustööde, sotsiaalteenuste ja -eriteenuste jmt hankimine määras, mis ületab Euroopa Komisjoni poolt perioodiliselt kehtestatud avatud hankemenetluse (rahvusvahelist) piirmäära, järgides vastava hankeliigile kohalduvaid regulatsioone; 7) hankemenetlus – kõikide korraldatavate hankeliikide menetluste ühine nimetaja; 8) hanke ese - asi, teenus või ehitustöö, mida soovitakse hankida; 9) tehniline kirjeldus - hanke esemele esitatavate nõuete kirjeldus. Tehniline kirjeldus võib sisaldada näiteks nõudeid funktsionaalsusele, kvaliteedile, mõõtmetele, materjalidele, tehnilistele omadustele, töö mahule, standarditele, keskkonnanõuetele või täitmise tingimustele; 10) vastavustingimused - tingimused, millele pakkumus, pakutav asi, teenus või ehitustöö peab vastama, et hankija saaks pakkumuse vastavaks tunnistada; 11) kvalifitseerimistingimused - kehtestatud nõuded pakkuja või taotleja sobivusele, sh tema majanduslikule ja finantsseisundile, tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning hanke täitmise võimekusele; 12) hindamiskriteeriumid – hankes kehtestatud kriteeriumid ja nende osakaalud või suhteline tähtsus, mille alusel hinnatakse ja võrreldakse vastavaks tunnistatud pakkumusi majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks (nt hind, kvaliteet, funktsionaalsus, tarnimise- või teostamise tähtaeg, keskkonnasäästlikkus, metoodika vms); 13) vastutav isik – hankevajadusega teenistuja, hallatavata asutuse juht ja või tema poolt määratud töötaja; 14) hankespetsialist -hankemenetluse koordineerija, esmatasandi nõustaja; 15) hankekomisjon – Vallavalitsuse poolt määratud hankemenetluses osalev organ; 16) jurist – riigihangete valdkonda nõustav, vallavalitsuse määratud teenistuja; 17) hankija – vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus alla käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud piirmäärades hankides, määruses kasutatakse mõlemat mõistet; 18) hanketiim – vastutav isik, hankespetsialist ja jurist.
(1)Ostude ja väikehanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva hankekorra teises peatükis sätestatut.
(2)Hankemenetluse planeerimisel ja läbiviimisel alates lihthankemenetluse piirmäärast kohaldatakse käesoleva hankekorra kolmandas peatükis ning RHS-is sätestatut arvestades konkreetse hankemenetluse erisustega.
(3)Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel alla sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmäära kohaldatakse käesoleva hankekorra §-s 17 sätestatut.
(4)Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse planeerimisel ja korraldamisel kohaldatakse käesoleva hankekorra kolmandas peatükis ja §-s 18 sätestatut, arvestades RHS kolmanda peatüki teises jaos sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse erisusi.
(5)Vallavalitsus võib RHS § 15 lõike 11 alusel otsustada kohaldada hankelepingu sõlmimiseks RHS-s sätestatud menetluskorda ka juhul, kui selle kohaldamine ei ole RHS järgi kohustuslik. Sellisel juhul kohaldatakse riigihanke planeerimisel ja korraldamisel RHS-is ja käesolevas hankekorras selle menetluse kohta sätestatut.
(1)Hankemenetluses osalevad või seda läbiviivad teenistujad on kohustatud dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) (ostumenetluste ja väikehanke korral) või riigihangete registris kinnitama, et neil ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.
(2)Hankemenetluses osalev teenistuja on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandab isik ise või vallavalitsus isiku vastava riigihanke korraldamisest.
(1)Ostude ja väikehanke korraldamise eest vastutab vastutav isik, hankelepingu allkirjastab vastutava isiku osakonna juhataja, vallavalitsuse vastava valdkonna juht või hallatava asutuse juht.
(2)Ostude puhul viiakse hankemenetlus läbi ja dokumenteeritakse (sh registreeritakse kuvatõmmised ja kommentaarid) DHS-is selleks ettenähtud vorme kasutades.
(3)Väikehanke läbiviimise viisi ja koha otsustab vallavalitsus korraldusega vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 2 toodule.
(4)Vastutav isik: 1) teeb vajadusel enne hankemenetluse alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja hanke ettevalmistamiseks turu-uuringu; 2) koostab hanke alusdokumendid ja pakkumuse kutse; 3) registreerib pakkumuse kutse DHS-is vastaval vormil pealkirjastades selle vastavalt hanke sisule ning edastab selle pakkumuste saamiseks turul tegutsevatele isikutele (v.a juhul, kui väikehange on otsustatud viia läbi riigihangete registris); 4) registreerib ja seob kõik hankega seotud muud dokumendid (hinnapakkumus, teostatud ehitustöö, teenuse või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, arve vms) DHS-is vastava hankemenetluse juurde (v.a juhul, kui väikehange on otsustatud viia läbi riigihangete registris); 5) hindab pakkumusi ja tunnistab parima pakkumuse edukaks; 6) teavitab pakkumuse esitanud isikuid hanke tulemustest; 7) vastutab hankelepingu ettevalmistamise, sõlmimise, täitmise järgimise ja tulemuse saavutamise eest.
(1)Väike ost on: 1) asjade ostmine ja teenuste tellimine, mille maksumus on väiksem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on väiksem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta.
(2)Asjade ja teenuste tellimisel, mille maksumus jääb alla 1000 euro ilma käibemaksuta võib asja osta või teenuse tellida ilma võrdlevate pakkumisteta. Alates 500-eurosest maksumusest lisab vastutav isik ostu ja hinna põhjenduse DHS-i kommentaarina.
(3)Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on alates 1000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 10 000 euro ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul alla 20 000 euro ilma käibemaksuta, koostatakse pakkumuse kutse ja edastatakse see vähemalt kolmele isikule või võetakse kolme e-poe pakkumise võrdlused tehes pakkumistest kuvatõmmised ning registreerides need DHS-is vastaval vormil.
(4)Pakkumuse kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostetava asja, tellitava teenuse või ehitustöö arusaadav ja täpne tehniline kirjeldus; 2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 3) teenuste ja ehitustööde puhul hanke teostamise tähtaeg; 4) kriteeriumid pakkumuse hindamiseks.
(5)Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust on põhjendatud esitada pakkumuse kutse ühele isikule, siis võib pakkumuse kutse edastada ühele isikule lisades vastava põhjenduse DHS-is kommentaarina.
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel: 1) avariitööde teostamise teenuse või ehitustööde tellimisel või muul kiireloomulisel põhjendatud vajadusel; 2) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga; 3) kui asi ostetakse oksjonil (nt pankrotivara omandamine vms).
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel tuleb esimesel võimalusel erakorralisuse möödudes ostumenetluse aluseks olevad andmed ja dokumendid registreerida DHS-is.
(8)Ostude puhul ei ole kirjaliku hankelepingu sõlmimine kohustuslik, v.a kui: 1) hanke ese eeldab lepingutingimuste täpsustamist poolte vahel (nt sõlmitakse erikokkulepped või teenuse osutamise lepinguid); 2) hanke eseme suhtes kehtivad kokkulepped, mis eeldavad kirjalikku vormi (nt autorõiguste kasutamine jne).
(1)Suur ost on: 1) asjade ostmine või teenuste tellimine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 30 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 60 000 eurot ilma käibemaksuta.
(2)Pakkumuse kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostumenetluse nimetus; 2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 3) vajadusel läbirääkimiste pidamise tingimused; 4) pakkumuse vastavustingimused; 5) vajadusel pakkujate kvalifitseerimisnõuded; 6) hindamiskriteeriumid; 7) hanke eseme tehniline kirjeldus; 8) hanke teostamise tähtaeg; 9) maksetingimused; 10) üldjuhul hankelepingu projekt.
(3)Vastutav isik koostab dokumendiregistris pakkumuse kutse ja edastab selle hanke läbiviimiseks võimalusel vähemalt kolmele isikule. Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust võib esitada pakkumuse kutse ühele isikule lisades vastava põhjenduse DHS-i kommentaarina.
(4)Pakkujate kvalifitseerimisnõuete kehtestamise otsustab vastutav isik.
(5)Suure ostu tulemusel sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga kirjalik hankeleping. Hankelepingu projekti valmistab ette vastutav isik ja kooskõlastab selle juristi või hallatava asutuse juhiga.
(1)Väikehange on: 1) asjade ostmine või teenuste ostmine, mille maksumus on alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 50 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 100 000 eurot ilma käibemaksuta.
(2)Väikehanke korraldamise otsustab vallavalitsus korraldusega, milles otsustatakse ka kas DHS-is pakkumuse kutse või riigihangete registri (edaspidi RHR) kaudu. Juhul, kui väikehange otsustatakse läbi viia riigihangete registri kaudu, peab korraldus sisaldama käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(3)Pakkumuse kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) väikehanke nimetus; 2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 3) vajadusel läbirääkimiste pidamise tingimused; 4) pakkumuse vastavustingimused; 5) vajadusel pakkujate kvalifitseerimisnõuded; 6) hindamiskriteeriumid; 7) hankeobjekti tehniline kirjeldus; 8) hanke teostamise tähtaeg; 9) maksetingimused; 10) vajadusel hankelepingu projekt.
(4)Vastutav isik koostab DHS-is pakkumuse kutse ja edastab selle hanke läbiviimiseks võimalusel vähemalt kolmele isikule. Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust võib esitada pakkumuse kutse ühele isikule lisades vastava põhjenduse DHS-i kommentaarina.
(5)Pakkujate kvalifitseerimisnõuete kehtestamise pakkumuse kutses otsustab vastutav isik.
(6)Kui vallavalitsus on otsustanud väikehanke korraldada riigihangete registri kaudu, toimub väikehanke läbiviimine käesoleva määruse 3. peatüki kohaselt.
(7)Väikehankes sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga kirjalik hankeleping. Hankelepingu projekti valmistab ette vastutav isik ja kooskõlastab selle juristi või hallatava asutuse juhiga.
(1)Eelarveaasta planeeritavate riigihangete kohta, v.a ostud, koostatakse hankeplaan ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt ühe kuu jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest.
(2)Osakonna juhatajad ning hallatavate asutuste juhid esitavad hankeplaani koostamiseks hankespetsialistile hiljemalt jaanuari lõpuks oma osakonna ja valdkonna eelarveaasta eelduslikud riigihanke vajadused käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud andmetega arvestusega, et perioodil 20.06-31.07 riigihankeid läbi ei viida.
(3)Hankeplaan peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riigihanke nimetus; 2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus; 3) vastutava isiku teenistuskoht; 4) riigihanke alusdokumentide hiliseim komisjonile kooskõlastamiseks esitamise tähtaeg; 5) riigihanke eeldatav maksumus; 6) hankemenetluse liik; 7) riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg; 8) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg; 9) hankelepingu rahastamise allikas; 10) riigihanke komisjoni koosseis (edaspidi komisjon).
(4)Kinnitatud hankeplaani ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 4, 7, 8 ja 10 nimetatud andmete täpsustamisel või muutumisel, v.a juhul, kui need muudatused muudavad hankemenetlust oluliselt.
(5)Hankeplaani muutmisel lisatakse või eemaldatakse hange kinnitatud hankeplaanist ning hankeplaani muudatused kuvatakse Harku valla veebilehel.
(5¹)Hankeplaani muutmisel lisatakse või eemaldatakse hange kinnitatud hankeplaanist ning muudetud hankeplaan kuvatakse riigihangete registris.
(6)Hankespetsialisti ülesanded riigihanke planeerimisel: 1) hankeplaani sisendi korje; 2) hankeplaani sisendi valideerimine; 3) hankeplaani ja selle muudatuste eelnõu koostamine, koostöös juristiga; 4) hankeplaani ning muudatuste avalikustamine.
(7)Komisjon: 1) komisjoni moodustamine toimub teenistuskohapõhiselt ja komisjoni liikme teenistusest vabastamise korral arvestatakse komisjoni uueks liikmeks vastava teenistuskoha täitnud ametnik või töötaja; 2) komisjoni koosseisu kuuluvad üldjuhul: vastava valdkonna abivallavanem, vastutava isiku osakonna juhataja ning valdkonna juht. Komisjoni koosseisu võib vajadusel täiendavalt kaasata teisi valdkonna spetsialiste; 3) hanketiim komisjoni koosseisu ei kuulu.
(1)Riigihangete korraldamine toimub üldjuhul hankeplaani alusel. Hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamise ja hankeplaani lisamise otsustab vallavalitsus korraldusega, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
(2)Vallavalitsuse korraldus hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamiseks peab sisaldama käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(3)Kui võetakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, mille korral ei ole tegemist jooksva majanduskulu hankega ja sellega ei ole arvestatud valla eelarvestrateegias ning tegevust ei ole Harku valla tegevuskavas, siis otsustab hankemenetluse algatamise ja läbiviimise või vallavalitsusele selleks volituste andmise Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Volikogu vastav otsus peab sisaldama mh käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(1)Riigihanked maksumusega alates lihthankemenetluse piirmäärast, minikonkursid ning juhul, kui vallavalitsus vastavalt otsustab, siis ka väikehanked viiakse läbi elektrooniliselt RHR-is.
(2)Hankedokumendid säilitatakse RHR-is. RHR-i väline hankedokumentatsioon (hankeleping, haldusaktid) säilitatakse lisaks ka vallavalitsuse dokumendiregistris.
(3)Hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise õiguse võib vallavalitsus anda üle kolmandale isikule korralduse või halduslepinguga.
(4)Keskses või ühishankes osalemise või selleks volitamise otsustab vallavalitsus igakordselt eraldi korraldusega arvestades RHS-is sätestatut.
(1)Vastutav isik: 1) koostab lähteülesande ning täpsustab enne riigihanke alusdokumentide koostamist üle riigihanke eeldatava maksumuse, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel lähtudes riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest; 2) koostab riigihanke alusdokumendid (vastavalt hankemenetluse liigile tehniline kirjeldus, maksumuse vormi, lisad jm asjakohased dokumendid); 3) valmistab ette sisendi kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste ning hindamiskriteeriumite kohta ning esitab need koos hankelepingu eeldatava maksumusega komisjonile kooskõlastamiseks hiljemalt üks kuu enne hankeplaanis märgitud riigihanke eeldatavat väljakuulutamise aega; 4) teeb hankespetsialistiga RHR-is hankemenetluse toimingute teostamiseks koostööd kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise tagamiseks; 5) edastab hankespetsialistile RHR-i sisestamiseks esimesel võimalusel, kuid hiljemalt teisel tööpäeval pärast hanke kohta läbi RHR-i saabunud küsimust vastuse kaasates vajadusel vastuse koostamisse juristi; 6) vastutab hankelepingu täitmise jälgimise eest; 7) edastab viivitamatult, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul peale hankelepingu lõppemist hankespetsialistile sellekohase info ja hankelepingu tegeliku maksumuse lepingu lõppemise kohta RHR-i andmete sisestamiseks; 8) osaleb vaidlustus- ja kohtumenetluses hankijapoolsete seisukohtade koostamises.
(2)Hankespetsialist: 1) korraldab hankemenetluses asjaajamist ning komisjoni tööd; 2) teeb riigihangete registris toiminguid (hanke alustamine, avaldamine, pakkumuste avamine, päringud, hankelepingu lisamine, hankelepingu lõpetamise andmete sisestamine); 3) koostöös juristiga koostab lähtudes lähteülesandest ja tehnilisest kirjeldusest muud vajalikud hanke alusdokumendid; 4) korraldab hankemenetluses tekkinud küsimustele vastamise, lähtuvalt vastutava isiku sisendist; 5) vastab koostöös juristiga hankemenetluse käigus tekkivatele tehnilistele küsimustele; 6) koostab hankemenetluse käigus komisjoni haldusakte (protokolle, otsuseid) ning korraldab nende allkirjastamise ja avaldamise; 7) korraldab hankelepingu sõlmimise (allkirjastamise), annab sellest vastutavale isikule ja komisjonile teada; 8) nõustab esmatasandil RHS-ist ja käesolevast hankekorrast tulenevate hankemenetluse juriidiliste nõuete osas; 9) annab juristile koostöös vastutava isikuga vaidlustus- ja kohtumenetluse hankijapoolsed seisukohad.
(3)Jurist: 1) nõustab RHS-ist ja käesolevast hankekorrast tulenevate hankemenetluse juriidiliste nõuete osas; 2) valmistab ette hankelepingu projekti, väljaarvatud, kui on valdkonnas on kasutusel spetsiifiline lepingu vorm, mis on vastutaval isikul ka olemas; 3) koostab koostöös vastutava isikuga hankemenetluses vajalikud vallavalitsuse või vallavolikogu haldusaktide eelnõud; 4) koostab koostöös vastutava isikuga vaidlustus- ja kohtumenetluse hankijapoolsed seisukohad ning esindab vallavalitsust eelnimetatud menetlustes.
(1)Hindamise tulemusel teeb komisjon vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamiseks või hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.
(2)Vallavalitsus tunnistab pakkumuse vastavaks ja/või edukaks või tunnistab hankemenetluse kehtetuks või lükkab kõik pakkumused tagasi korraldusega.
(3)Komisjon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud edukaks tunnistamise otsust teeb otsuse pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise ning kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta.
(1)Eduka pakkumuse teinud pakkujaga sõlmitakse hankeleping järgides RHS-is ettenähtud tähtaegu ja alusdokumentides esitatud tingimusi. Sõlmimiseks valmistab hankelepingu ette jurist, allkirjastamise ja info avaldamise korraldab hankespetsialist.
(2)Hankelepingu täitmise jälgimise eest vastutab vastutav isik.
(3)Hankelepingu täitmisel tehtud töö, osutatud teenuse või soetatud asjade vastuvõtmise igakülgse ja põhjaliku dokumenteerimise tagab vastutav isik.
(4)Tehtud töö või soetatud asjade üleandmise ja osutatud teenuse vastuvõtmise kuupäev, komplektsus ja funktsioneerimine ning vajadusel ka üleandmisel ilmnenud puudused või vaegtööd ja nende kõrvaldamise tähtaeg kajastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.
(5)Hankelepingu muutmise, leppetrahvide kohaldamise või kahju hüvitamise nõude vajaduse ilmnemisel teavitab vastutav isik komisjoni, hankespetsialisti ning juristi. Hankelepingu muutmise, leppetrahvide kohaldamise või kahju hüvitamise nõude lubatavuse otsustab komisjon, kuulates eelnevalt ära hanketiimi seisukoha.
(6)Hankelepingu muutmine toimub lepingu kirjaliku lisa sõlmimisega, mis peab sisaldama põhjendusi kooskõlas RHS §-ga 123. Hankelepingu muudatuse valmistab ette jurist, allkirjastamise ja info avaldamise korraldab hankespetsialist.
(1)Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb sotsiaalteenuse puhul alla 3000 euro ilma käibemaksuta ning eriteenuse puhul alla 1000 euro, võib teha pakkumuse kutse ühele isikule. Vastutav isik lisab teenuse tellimise ja hinna põhjenduse DHS-i kommentaarina.
(2)Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on alates 3000 eurost, kuid jääb alla 500 000 euro ja eriteenuste puhul, mille eeldatav maksumus on alates 1000 eurost, kuid jääb alla 100 000 euro ilma käibemaksuta, tuleb pakkumuse kutse edastada vähemalt kolmele isikule. Tulenevalt teenuse sisust või sobivate pakkujate puudumisest võib esitada pakkumuse kutse vähematele pakkujatele. Käesolevas lõikes nimetatud hankemenetlus viiakse läbi ja dokumenteeritakse (sh registreeritakse kuvatõmmised ja kommentaarid) DHS-is.
(3)Pakkumuse kutse tegemisel tuleb vastutaval isikul koostada soovitava teenuse tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui pakkumuse kutse esitatakse ühele isikule.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda ei ole vaja järgida sotsiaal- ja eriteenuse tellimisel kiireloomulisel põhjendatud vajadusel. Kiireloomulisuse möödudes tuleb teenuse tellimise aluseks olevad andmed ja dokumendid registreerida DHS-is.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei ole kirjaliku lepingu sõlmimine kohustuslik, kuid hange tuleb dokumenteerida DHS-is. Esitatud pakkumusega nõustub teenuse tellimisega seotud osakonna juhataja või hallatava asutuse juht.
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul sõlmitakse kirjalik leping. Hankelepingu allkirjastab teenuse tellimisega seotud osakonna juhataja või hallatava asutuse juht.
(7)Kui konkreetset valdkonda reguleerivas õigusaktis on reguleeritud sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimine ja allkirjastamine teisiti, siis lähtutakse eriregulatsioonist.
(8)Käesolevas paragrahvis nimetatud hankelepingu sõlmimiseks võib vallavalitsus otsustada kohaldada RHS § 15 lõike 11 alusel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda. Sellisel juhul lähtutakse käesoleva paragrahvi asemel käesoleva hankekorra § 5 lõikes 4 ja §-s 18 sätestatust.
(1)Kui sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmääraga või ületab seda, siis kohaldatakse RHS kolmanda peatüki teises jaos sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda. Täpsem erimenetluse kord määratakse riigihanke alusdokumentides.
(2)Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse võib korraldada RHS § 126 lõikes 8 nimetatud menetlusena. Sel juhul kohaldatakse vastava menetluse kohta RHS-is ja käesolevas hankekorras sätestatut.
(1)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2)Määruse § 11 lõige 5 kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini.
(3)Määruse § 11 lõige 51 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(4)Määrust rakendatakse alates 2026. aasta 1. novembrist.
(5)Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 08.10.2024 määrus nr 9 „Harku valla hankekord“.
(4)Komisjon: 1) kinnitab, et tehniline kirjeldus ja selle lisad vastavad vajadusele; 2) otsustab määrata kvalifitseerimis-, vastavustingimused ning hindamiskriteeriumid, mille vastutav isik on välja pakkunud, kuulates ära juristi ja/või hankespetsialisti arvamused; 3) hankemenetluse käigus tekkinud eriarvamuste puhul, osades, mis muudaks hankemenetlust oluliselt, kuulab ära vastutava isiku, hankespetsialisti ning juristi ning langetab otsuse; 4) kuulab ära vastutava isiku seisukoha pakkumuste sisulise vastavuse kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta; 5) kuulab ära vastutava isiku, hankespetsialisti ja juristi seisukohad hankelepingu muutmise vajadusel ilmnemisel ning otsustab muutmise lubamise üle.