Saue valla hankekord

(1)Saue valla hankekord (edaspidi kord) reguleerib Saue valla ametiasutuse Saue Vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste riigihangete planeerimist, riigihangete läbiviimise korda ja riigihangete läbiviimisel osalevate teenistujate tööjaotust.

(2)Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse, teiste riigi ja Saue valla õigusaktide ning muude valla asutuse töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Kui riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu rahastamine toimub Saue valla eelarve välistest vahenditest rahastatava projekti raames, siis tuleb riigihanke läbiviimisel lähtuda lisaks ka rahastaja poolt esitatavatest nõuetest.

(3)Korras sätestatud menetlusreegleid ei pea järgima kui: 1) asi ostetakse, teenus tellitakse või ehitustöö tehakse riigihangete seaduses sätestatud sisetehinguna või kohalduvad riigihangete seaduses toodud seaduse mitterakendamist lubavad erandid; 2) riigihangete seaduses sätestatud juhtudel, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada seaduses ja käesolevas korras loetletud tähtaegadest (loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude likvideerimine vms).

(4)Korras toodud piirmäärasid rakendatakse ilma käibemaksuta summadele.

(1)Korras kasutatakse mõisteid vastavalt riigihangete seaduses sätestatud mõistetele.

(2)Vallavara omandamine käesoleva korra tähenduses on asja või rahaliselt hinnatava õiguse omandamine või vallale rahaliselt hinnatava kohustuse võtmine, sealhulgas asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine, ideekavandi omandamine ning kontsessioonilepingu sõlmimine.

(3)Riigihange käesoleva korra tähenduses on hankija tegevus asja ostmisel, teenuse või ehitustöö tellimisel, ideekonkursi korraldamisel või kontsessioonilepingu sõlmimisel.

(4)Volikogu on Saue valla esinduskogu Saue Vallavolikogu.

(5)Vallavalitsus on Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue vallavalitsus.

(6)Ametiasutus on Saue valla ametiasutus Saue Vallavalitsus.

(7)Hallatav asutus on Saue valla ametiasutuse hallatav asutus.

(8)Valla asutus või valla asutused kasutatakse mõistena juhul, kui mõeldakse korraga koos nii ametiasutust kui ka hallatavad asutusi.

(9)Kulujuht on Saue vallavanema käskkirjaga vastava valdkonna kulujuhiks kinnitatud ametikohal teenistuses olev isik.

(10)Kulude kinnitaja on Saue vallavanema käskkirjaga vastava valdkonna kulude kinnitajaks märgitud vallavanem või abivallavanem.

(11)Vastutav isik on riigihanke läbiviimise eest vastutav isik, kes on reeglina vastava valdkonna kulujuht ja märgitud vastutavaks isikuks hankeplaanis või vallavalitsuse korralduses või väikehangete ja ostumenetluse puhul vastava valdkonna kulujuht või tema määratud isik.

(12)Volitatud isik on ametiasutuse teenistuses olev jurist, kelle ametijuhendi järgseks ülesandeks on tagada valla riigihangete vastavus õigusaktidele või riigihanke läbiviimise tugiteenuse tellimisel kolmandatel isikutelt kolmanda isiku esindaja, kellele antakse volitatud isiku õigused vallavalitsuse korralduse või valla asutuse juhi volikirjaga.

(1)Volikogu ja vallavalitsuse pädevus vallavara omandamisel on sätestatud Saue vallavara valitsemise korras.

(2)Ametiasutus ja hallatavad asutused võivad otsustada vara omandamise järgmistel juhtudel: 1) asjade ostmine või teenuste tellimine on jooksva aasta eelarves või selle seletuskirjas ette nähtud ja toimub eelarves ettenähtud vahendite piires, kui vara omandamise maksumus on alla 50 000 euro; 2) ehitustööde tellimine on jooksva aasta eelarves või selle seletuskirjas ette nähtud ja toimub eelarves ettenähtud vahendite piires, kui vara omandamise maksumus on alla 100 000 eurot.

(1)Saue valla nimel on riigihangete seaduse mõistes hankijaks valla asutus, kellel on Saue valla eelarves iseseisev eelarve ja kes iseseisvalt vastutab oma eelarve kasutamise ja riigihangete läbiviimise eest.

(2)Valla asutused korraldavad iseseisvalt riigihankeid eeldatava maksumusega alla lihthankemenetluse piirmäära. Kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem kui lihthankemenetluse piirmäär, kuid suurem kui vastava asutuse vallavara omandamise otsustamise pädevus, siis peab riigihanke läbiviimisele eelnema vallavalitsuse vastav nõusolek.

(3)Lihthankemenetluse piirmäära ületava riigihanke korraldavad valla asutused vallavalitsuse korralduse alusel.

(4)Kui vallavara omandamise otsustamine kuulub volikogu pädevusse või riigihankega võetakse kohustusi, millega kaasnevad väljaminekud tulevastel eelarveaastatel ja sellega ei ole arvestatud Saue valla eelarvestrateegias või kohustus võetakse pikemaks perioodiks kui kehtiv eelarvestrateegia, siis peab riigihanke korraldamisele eelnema volikogu vastav nõusolek.

(5)Korra § 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel määrab riigihanke läbiviimise eest vastutava isiku vallavanem vastava valdkonna kulude kinnitaja poolt koostatud kirjaliku ettepaneku alusel. Valdkonna kulude kinnitaja ettepanek peab sisaldama vähemalt põhjendust riigihangete seaduses sätestatud erandi rakendamiseks. Vastutav isik säilitab ettepaneku koos muude riigihanke menetluse käigus tekkinud dokumentidega riigihanke toimikus.

(6)Riigihanke planeerimisel ja korraldamisel ei või riigihanget jaotada osadeks eesmärgiga eirata korras ja riigihangete seaduses sätestatud korda, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.

(1)Valla asutuse riigihankes pakkujana osalemise otsustab valla asutuse juht, kui pakkumuse esitamine on seotud asutuse põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega. Kui pakkumuse esitamine ei ole seotud asutuse põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega, siis otsustab riigihankes pakkujana osalemise vallavalitsus korraldusega.

(2)Kui riigihankes pakkujana osalemisega kaasneb vallavara omandamine, siis järgitakse vallavara valitsemise korras ja käesolevas korras sätestatud vallavara omandamise otsustuspädevuse piire ning küsitakse vajaduse korral eelnev nõusolek vallavalitsuselt või volikogult.

(1)Riigihangete tugiteenus on riigihanke läbiviimist toetav tegevus, sealhulgas riigihankealane nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine ja toimingute tegemine hankija nimel.

(2)Ametiasutus osutab hallatavatele asutustele riigihangete läbiviimisel järgmist tugiteenust: 1) alla lihthankemenetluse piirmäära jäävate riigihangete puhul riigihankealane nõustamine; 2) üle lihthankemenetluse piirmäära jäävate riigihangete puhul riigihanke läbiviimise korraldamine kuni hankelepingu sõlmimiseni.

(3)Hallatav asutus Saue Vallavarahaldus osutab oma põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise piires valla asutustele alla lihthankemenetluse piirmäära jäävate riigihangete puhul riigihanke läbiviimise korraldamise tugiteenust kuni hankelepingu sõlmimiseni.

(4)Põhjendatud vajaduse korral võib valla asutus riigihanke läbiviimise tugiteenuse või tehnilise kirjelduse koostamise teenuse tellida kolmandatelt isikutelt. Kui hallatav asutus soovib riigihanke läbiviimise korraldamise tugiteenuse tellida kolmandatelt isikutelt, siis peab teenuse tellimise eelnevalt kooskõlastama ametiasutusega.

(1)Keskne riigihange on ametiasutuse korraldatav riigihange, mis hõlmab kõiki või mitmeid valla asutusi.

(2)Ametiasutus on valla asutuste keskne hankija riigihangete seaduse mõttes.

(3)Keskselt korraldatavad riigihanked kajastatakse valla hankeplaanis.

(4)Riigihanke korraldamise keskse riigihankena otsustab ametiasutus hankeplaani kinnitamisega ja sellisel juhul ei ole keskse riigihankega hõlmatud hallatavatel asutustel õigust iseseisvalt või ühiselt samasisulist riigihanget korraldada.

(5)Keskse riigihanke tulemusel sõlmib valla nimel lepingu ametiasutus.

(6)Hallatavad asutused on kohustatud asju ostma ja ehitustöid või teenuseid tellima ametiasutuse korraldatud keskse riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel ning keskse riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu olemasolul ei ole hallataval asutusel õigust iseseisvalt samasisulist riigihanget korraldada.

(7)Valla hallatav asutus võib ühineda riikliku keskse hankija korraldatava riigihankega, kui ametiasutus ei ole osalenud või läbi viinud samasisulist keskset riigihanget ja valla hankeplaanis ei ole ette nähtud samasisulise keskse riigihanke korraldamist. Hallatav asutus peab enne riikliku keskse hankija korraldatava riigihankega ühinemist küsima nõusoleku ametiasutuselt.

(8)Riikliku keskse hankija korraldatava riigihankega ühinemisel peab asutus arvestama asutusele seatud vallavara omandamise ja riigihanke korraldamise otsustuspädevuse piire ning vajadusel küsima eelnevalt nõusoleku pädevalt organilt. Ametiasutusel ei ole vaja nõusolekut küsida osalemiseks sellises keskses riigihankes, mille tulemusel sõlmib ametiasutus raamlepingu, millega ei võeta siduvaid rahalisi kohustusi.

(1)Kui valla asutus on riigihanke tulemusel sõlminud raamlepingu, mille alt saab hankelepinguid sõlmida minikonkursi teel, siis minikonkursi korraldamisel peab asutus järgima raamlepingus ja riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

(2)Minikonkursi läbiviimisel on riigihanke eest vastutavaks isikuks vastava valdkonna kulujuht või tema määratud isik.

(3)Minikonkursi korraldamisel peab valla asutus arvestama §-s 3 sätestatud vallavara omandamise pädevuspiiriga ning vajadusel küsima minikonkursi korraldamiseks nõusoleku vastavalt § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatule.

(1)Saue valla hankeplaani kalendriaasta kohta kinnitab vallavanem käskkirjaga hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vastava kalendriaasta vallaeelarve vastuvõtmisest volikogus.

(2)Hankeplaanis kajastatakse kalendriaasta jooksul ametiasutuse ja hallatavate asutuste poolt korraldatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus on võrdne lihthankemenetluse piirmääraga või ületab seda. Samuti kajastatakse hankeplaanis sotsiaalteenuse tellimiseks või sotsiaalteenuse kontsessiooni andmiseks korraldatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus on 100 000 eurot või rohkem.

(3)Hankeplaanis võib vajadusel kajastada riigihankeid, mille eeldatav maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirmäärasid.

(4)Hankeplaanis näidatakse vähemalt: 1) hankija nimi; 2) olemasolul info keskse riigihanke kohta; 3) riigihanke nimetus; 4) riigihanke eeldatav maksumus; 5) riigihanke menetluse liik; 6) riigihanke tulemusel hankelepingu sõlmimise soovitav aeg; 7) hankelepingu eeldatav periood või tähtaeg; 8) riigihanke eest vastutava isiku ametikoha nimetus.

(5)Riigihanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta valla asutust riigihanget läbi viima ega riigihanget korraldama hankeplaanis kinnitatud andmete kohaselt.

(6)Hankeplaani muudetakse või täiendatakse aasta jooksul vastavalt vajadusele, arvestades valla eelarves tehtud muudatusi ning vastu võetud volikogu otsuseid ja vallavalitsuse korraldusi. Kui riigihange lisandub aasta jooksul vallvalitsuse korralduse või volikogu otsuse alusel või selles sisalduvad andmed erinevad algselt kinnitatud hankeplaanist, siis ajakohastatakse riigihangete registris avaldatud hankeplaani andmed vallavanema käskkirjaga kinnitatud hankeplaani eraldi muutmata.

(7)Hankeplaani ja selle muudatuste koostamise korraldab volitatud isik kulujuhtide ja kulude kinnitajate ettepanekute alusel arvestades vallaeelarvet.

(8)Hankeplaani ja selle muudatuse avalikustab volitatud isik riigihangete registris viivitamata pärast selle kinnitamist.

(1)Läbirääkimiste pidamine on lubatud kui riigihangete seadus võimaldab läbirääkimiste pidamist ning selline võimalus ette nähtud riigihanke alusdokumentides.

(2)Läbirääkimiste pidamiste tingimused sätestatakse riigihanke alusdokumentides, lähtudes pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest.

(3)Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamisel on vastutaval isikul lubatud läbirääkimiste pidamine vastavalt vajadusele.

(1)Hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on reeglina riigihanke läbiviimise eest vastutav isik või kulujuht.

(2)Üle lihthankemenetluse piirmäära maksumusega hankelepingute puhul määratakse hankelepingu täitmise eest vastutav isik riigihanke alustamise korralduses. Alla lihthankemenetluse piirmäära jääva maksumusega hankelepingute puhul on hankelepingu täitmise eest vastutav isik kulujuht või tema poolt määratud teenistuja.

(3)Hankelepingu täitmise eest vastutav isik sätestatakse hankelepingu projektis hankija peamise kontaktisikuna.

(4)Hankelepingu täitmise eest vastutav isik: 1) järgib lepingus sätestatud tellija kohustuste täitmist; 2) kontrollib lepingus sätestatud täitja kohustuste täitmist, koostab vajadusel järelevalve aktid ja teeb ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks; 3) teeb vajadusel ettepaneku lepingu muutmiseks või annab seisukoha lepingu teise poole tehtud lepingu muutmise ettepanekutele, koostab lepingu muutmise lisad ning kooskõlastab need ametiasutuse juristiga; 4) on hankija peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes; 5) allkirjastab tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning kooskõlastab arved; 6) korraldab hankelepingu lõppemise kohta teate avaldamise riigihangete registris.

(1)Vastutav isik, volitatud isik ja hankekomisjoni liikmed ning muud asutuse teenistujad või töötajad, kes osalevad riigihanke alusdokumentide sisulisel koostamisel, on riigihanke läbiviimisel ametiisikud korruptsioonivastase seaduse mõistes.

(2)Huvide konflikti olukordade vältimiseks teavitatakse lõikes 1 nimetatud isikuid ametiseisundi tekkimisest ja sellega kaasnevatest kohustustest ning lõikes 1 nimetatud isikud kinnitavad huvide konflikti puudumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3)Ametiisiku kohustused korruptsiooni vältimisel tulenevad korruptsioonivastasest seadusest ning vallavalitsuse poolt kehtestatavatest täiendavatest õigusaktidest.

(1)Hankeleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Vajadusel võib hankelepingu sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ka alla eeltoodud maksumusega hankelepingu puhul.

(2)Kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingut ei sõlmita, siis on hankelepingu täitmise tingimusteks ning lepingu täitmise aluseks väikehanke alusdokumendid või tellimus, pakkumus, riigihanke tulemuste kinnitamise protokoll, tellimuse kinnitus vms.

(1)Riigihanke menetluse läbiviimise käigus loodud andmete ja dokumentide säilitamiseks ja kogumiseks tuleb elektroonilises dokumendihaldussüsteemis luua riigihanke menetluse toimik.

(2)Riigihanke menetluse läbiviimise käigus loodud andmeid ja dokumente tuleb vastavalt dokumendihaldust reguleerivatele õigusaktidele säilitada riigihanke toimikus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

(3)Kui riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris, siis säilitatakse riigihanke menetluse käigus riigihangete registris esitatud ja loodud dokumendid (pakkumused, selgitustaotlused ja nende vastused, hankekomisjoni otsused jmt) ning pakkumuste kontrollimisel kogutud tõendid (kirjavahetus, väljavõtted avalike registrite andmetest jmt) riigihangete registris ning muud dokumendid (korraldused, lepingud jmt) säilitatakse dokumendihaldussüsteemis riigihanke toimikus ja vastavates sarjades.

(4)Kui osad riigihanke menetluse käigus tekkivad dokumendid on elektroonilised ja osad paberkandjal, siis elektroonilised originaaldokumendid säilitatakse riigihangete registris või elektroonilises dokumendihaldussüsteemis. Paberkandjal originaaldokumendid kogutakse ühte paberkandjal toimikusse, mille koosseisu ja asukoha kohta tehakse märge elektrooniliselt säilitatavate dokumentide juurde. Paberkandjal originaalid hõlmatakse elektroonilise toimiku juurde skaneerimise teel.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud korda rakendatakse riigihangete puhul mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt võrdne lihthankemenetluse piirmääraga või sellest kõrgem.

(2)Riigihanked viiakse läbi täielikult elektroonsena riigihangete registris. Kui see ei ole riigihanke esemest tulenevalt võimalik, siis viiakse riigihange elektroonsena läbi maksimaalses võimalikus mahus.

(3)Riigihanke korraldamise otsustab vallavalitsus korraldusega, mis sisaldab vähemalt järgmist: 1) riigihanke nimetus ja riigihanke menetluse liik; 2) riigihanke menetluse liigi valiku põhjendus, sh riiginake eeldatav maksumus; 3) info, kas riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping või raamleping ja lepingu periood või tähtaeg; 4) raamlepingu sõlmimise korral raamlepingu maksimaalne maht; 5) riigihanke läbiviimise eest vastutav isik; 6) riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu täitmise eest vastutav isik; 7) riigihanget läbi viima volitatud isik; 8) vähemalt kolmeliikmeline hankekomisjon ja selle koosseis; 9) viide Saue valla eelarve reale, millelt riigihanke tulemusel kulutusi tehakse; 10) olemasolul viide Saue valla eelarvestrateegiale või arengukavale, mille täitmiseks riigihange korraldatakse; 11) teavitus, et vastutav isik, volitatud isik ja hankekomisjoni liikmed on seoses riigihanke läbiviimisega ametiseisundit omandavad isikud korruptsioonivastase seaduse mõistes ning on kohustatud järgima vastavast seadusest tulenevaid nõudeid ning vältima huvide konflikti olukordi.

(4)Kui vallavalitsuse korraldusega nimetatud vastutav isik, volitatud isik või hankekomisjoni liige on vallaga teenistussuhtes ning teenistussuhe peatub või lõpeb riigihanke menetluse läbiviimise ajal, siis täidab riigihanke menetluse raames tema ülesandeid talle määratud asendaja või samale teenistuskohale võetud uus teenistuja. Sama kehtib palgaliste valitsusliikmete ja vallavanema kohta.

(1)Riigihanke läbiviimise alustamiseks koostab vastutav isik riigihanke eseme tehnilise kirjelduse. Vajadusel kaasab vastutav isik tehnilise kirjelduse koostamisse teisi valdkonna teenistujaid või kolmandatest isikutest eksperte.

(2)Tehnilise kirjelduse alusel arvestab vastutav isik välja riigihanke eeldatava maksumuse, teeb ettepaneku riigihanke menetluse ja lepingu tähtaegade ning sisuliste tingimuste osas ning esitab nimetatud andmed volitatud isikule riigihanke menetluse alustamise korraldamiseks.

(3)Volitatud isik koostab vastutava isiku käest saadud andmete alusel vallavalitsuse korralduse eelnõu riigihanke korraldamise kohta ning esitab selle vallavalitsuse istungi päevakorda vallavalitsuse töökorraldust reguleerivate õigusaktide kohaselt.

(4)Volitatud isik koostab lisaks vastutavalt isikult saadud tehnilisele kirjeldusele ülejäänud riigihanke läbiviimiseks vajalike riigihanke alusdokumentide projektid ning edastab need koos tehnilise kirjeldusega hankekomisjonile, vastutavale isikule ja välisrahastuse olemasolul vajadusel rahastajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastamiseks.

(5)Vajadusel viivad vastutav isik või volitatud isik läbi turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks.

(6)Volitatud isik avalikustab riigihanke riigihangete registris, kui riigihanke menetluse liik nõuab riigihanke alustamise teate avaldamist.

(7)Vastutav isik vastab iseseisvalt riigihanke eset ja tehnilist kirjeldust puudutavatele selgituste küsimistele. Volitatud isik vastab iseseisvalt muid riigihanke tingimusi puudutavatele selgituste küsimistele. Vajadusel kooskõlastavad vastutav isik ja volitatud isik vastused omavahel ja hankekomisjoniga.

(8)Riigihanke alusdokumentide oluliste tingimuste oluline muutmine tuleb kooskõlastada vastutava isiku, volitatud isiku ja hankekomisjoniga ning välisrahastuse olemasolul vajadusel ka rahastajaga.

(9)Volitatud isik või vastutav isik avab esitatud pakkumused pakkumuste esitamise tähtpäeva saabudes. Täiselektroonsete pakkumuste korral pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata. Kui riigihanke esemest tulenevalt on pakkumuste esitamine osaliselt paberkandjal, siis avab pakkumused hankekomisjon pakkumuste avamise koosolekul ja volitatud isik koostab pakkumiste avamise protokolli, mille kõik kohal viibivad hankekomisjoni liikmed allkirjastavad.

(1)Hankekomisjoni moodustamisel lähtub vallavalitsus järgmisest: 1) hankekomisjoni esimees on reeglina volitatud isik; 2) hankekomisjoni liikmeteks määratakse vastutav isik ning ametiasutuse teenistujad, kelle teenistusülesannete või valdkonnaga on riigihanke ese kõige rohkem seotud ning üldjuhul abivallavanem, kelle tegevusvaldkonda riigihanke ese kuulub; 3) kui riigihange korraldatakse hallatavale asutuse valitsemisel oleva vallavara omandamiseks, siis nimetatakse hallatava asutuse soovil hankekomisjoni liikmeks vähemalt üks hallatava asutuse esindaja; 4) volikogul on õigus määrata hankekomisjoni oma esindaja; 5) vajadusel, eelkõige eriteadmisi vajavate riigihangete korral, kaasatakse hankekomisjoni kolmandatest isikutest eksperte.

(2)Hankekomisjoni pädevusse kuulub riigihanke läbiviimisel järgmiste toimingute tegemine: 1) kooskõlastab riigihanke alusdokumendid ja vajadusel nende muutmise; 2) korraldab pakkujate ja taotlejatega läbirääkimiste pidamise seaduses lubatud juhtudel ja riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, sh kooskõlastab läbirääkimise pidamise toimingud (pakkumuse esitamise ettepaneku vms); 3) kui pakkumusi ei esitata täiselektroonselt, siis avab pakkujate poolt esitatud pakkumused, kontrollib nõutud dokumentide olemasolu ja allkirjastab pakkumuste avamise protokolli; 4) kasutab lähtuvalt riigihanke menetluse asjaoludest pakkumuste ja pakkujate kontrollimisel klassikalist menetlust, pöördmenetlust või täielikku pöördmenetlust; 5) kontrollib pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni ning kõrvaldamise aluste puudumist; 6) kontrollib esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 7) kontrollib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse maksumuse põhjendatust; 8) võrdleb ja hindab vastuvõetud pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse; 9) teeb ettepaneku üksiku või kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks.

(3)Hankekomisjoni liikmed on kohustatud tagama pakkumuste konfidentsiaalsuse.

(4)Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa vähemalt vastutav isik ja komisjoni esimees.

(5)Otsustamist vajavates küsimustes teeb hankekomisjon otsused lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. Hankekomisjoni liikmel on õigus lisada otsusele oma kirjalik eriarvamus.

Hankekomisjoni otsuse allkirjastavad selle poolt hääletanud hankekomisjoni liikmed. Kui hääletamine viiakse läbi füüsilisel või elektroonsel koosolekul ning hääletamise tulemused fikseeritakse hankekomisjoni otsuses, siis võib hankekomisjoni otsuse allkirjastada vaid vastutav isik ja komisjoni esimees.

(1)Volitatud isik osutab riigihangete läbiviimise tugiteenust ja tagab koostöös vastutava isikuga riigihanke läbiviimise õiguspärasuse.

(2)Volitatud isiku pädevusse kuulub riigihanke läbiviimisel järgmiste toimingute tegemine: 1) täidab vallavalitsuse korralduse alusel hankekomisjoni esimehe ülesandeid; 2) korraldab hankekomisjoni ülesannete täitmise; 3) koostab riigihanke läbiviimiseks vajalike vallavalitsuse korralduste eelnõud; 4) teeb riigihangete registris riigihanke läbiviimiseks vajalikud toimingud; 5) koostab riigihanke alusdokumentide projektid, v.a tehniline kirjeldus; 6) kooskõlastab riigihanke alusdokumendid ja nende muutmise; 7) korraldab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse korral pakkujalt kirjalikult asjakohaste selgituste nõudmise; 8) peab hankija nimel läbirääkimisi pakkujate ja taotlejatega seaduses lubatud juhtudel ning riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, kooskõlastades eelnevalt läbirääkimise pidamise toimingud (pakkumise esitamise ettepaneku vms) vastutava isiku ja hankekomisjoniga ning koostab läbirääkimiste protokolli; 9) korraldab riigihanke menetluse lõppemisel pakkujatele pakkumuste tagatiste tagastamise või tagatiste realiseerimise; 10) korraldab hankelepingu sõlmimise ja riigihanke menetluse lõppemise teate avaldamise riigihangete registris; 11) tagab riigihanke läbiviimise nõuetekohase dokumenteerimise ja kogub vastavalt §-le 14 kokku ühte toimikusse kõik riigihanke käigus tekkinud dokumendid ning vastutab toimiku ja selle koosseisus olevate dokumentide säilimise eest vastavalt vallavalitsuse dokumendihaldust reguleerivatele kordadele.

(1)Vastutav isik vastutab riigihanke õigeaegse läbiviimise ja riigihanke eseme sisulise vastavuse eest valla vajadustele ja õigusaktidele.

(2)Vastutava isiku pädevusse kuulub riigihanke läbiviimisel järgmiste toimingute tegemine: 1) tagab riigihanke õigeaegse ja hankeplaani kohase algatamise, ettevalmistamise ja läbiviimise; 2) koostab riigihanke alusdokumendiks oleva riigihanke eseme kirjelduse ehk tehnilise kirjelduse kooskõlas riigihangete seadusega; 3) arvestab välja riigihanke eeldatava maksumuse kooskõlas riigihangete seadusega; 4) edastab riigihanke läbiviimiseks vajalikud andmed volitatud isikule; 5) teeb hankekomisjonile ettepanekuid riigihanke ja hankelepingulepingu tähtaegade ning riigihanke alusdokumentide sisu osas; 6) kooskõlastab riigihanke alusdokumendid ja nende muutmise; 7) vastab riigihanke menetluse jooksul riigihanke eset ja tehnilist kirjeldust puudutavatele selgituste küsimistele; 8) annab seisukoha pakkuja põhjendusele pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta; 9) kontrollib pakkumuste vastavust tehnilisele kirjeldusele; 10) täidab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesandeid, kui korraldusega ei ole sätestatud teist hanelepingu täitmise eest vastutavat isikut.

Kui riigihange viiakse läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust kasutades, siis võib vallavalitsus riigihanke alustamise korraldusega riigihanke läbiviimiseks ette näha käesolevast peatükis sätestatud korrast teistsuguse korra määrates selle kindlaks korralduses.

(1)Väikehange on: 1) asjade ostmine või teenuse tellimine või teenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot, kuid alla lihthankemenetluse piirmäära; 2) eriteenuse tellimine või eriteenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot, kuid alla lihthankemenetluse piirmäära; 3) ideekonkursi korras ideekavandi tellimine, mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot, kuid alla lihthankemenetluse piirmäära; 4) ehitustöö tellimine või ehitustööde kontsessiooni andmine, mille maksumus on vähemalt 50 000 eurot, kuid alla lihthankemenetluse piirmäära; 5) sotsiaalteenuse tellimine või sotsiaalteenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus on vähemalt 50 000 eurot, kuid alla lihthankemenetluse piirmäära.

(2)Väikehanke korraldamisele kohaldatakse järgnevat korda: 1) läbiviimisel järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid; 2) korraldamise eest vastutab vallavanema käskkirjaga määratud vastava valdkonna kulujuht või kulujuhile alluv teenistuja kulujuhi ülesandel; 3) hallavatava asutuse poolt iseseisvalt väikehanke korraldamisel vastutab selle korraldamise eest asutuse juht või tema poolt määratud isik; 4) väikehanke läbiviimiseks koostab vastutav isik üldjuhul väikehanke alusdokumendi, milles tuuakse ära vähemalt väikehanke nimetus, väikehanke eseme kirjeldus, väikehanke läbiviimise tingimused ja sõlmitava hankelepingu täitmise tingimused; 5) vastutav isik korraldab pakkumuste esitamise kutse ja väikehanke alusdokumendi avaldamise valla veebilehel, v.a kui pakkumus küsitakse vaid ühelt pakkujalt või kui väikehanke kohta avaldatakse teade riigihangete registris; 6) lisaks pakkumuse esitamise kutse veebilehel avaldamisele teeb vastutav isik ettepaneku pakkumuse esitamiseks tema poolt välja valitud isikutele; kui väikehanke kohta avaldatakse teade riigihangete registris, siis eraldi ettepaneku tegemine pakkumuse esitamiseks ei ole kohustuslik; 7) väikehanke tulemused kinnitatakse protokolliga, mille allkirjastab vastutav isik ja valdkonna kulujuht või kui vastutav isik on kulujuht, siis lisaks kulujuhile valdkonna kulude kinnitaja.

(3)Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimiseks küsib vastutav isik reeglina võrdlevad pakkumused vähemalt kahelt isikult. Põhjendatud juhtudel, muuhulgas kui esinevad väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse läbiviimise alused, võib küsida pakkumuse ainult ühelt isikult.

(4)Enne pakkumuse esitamiseks ettepaneku tegemist ja hankelepingu sõlmimise otsustamist kontrollib vastutav isik potentsiaalsete pakkujate ja pakkumuse esitanud isikute majanduslikku ja finantsseisundit ning võimaluse korral ka muud asjakohast taustateavet. Kontrolli eesmärk on tagada hankelepingu sõlmimine usaldusväärse isikuga, kes on kättesaadavate andmete põhjal võimeline hankelepingut nõuetekohaselt täitma.

(1)Ostumenetlus on: 1) asjade ostmine või teenuse tellimine või teenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus väiksem kui 20 000 eurot; 2) eriteenuse tellimine või eriteenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus on väiksem kui 20 000 eurot; 3) ideekonkursi korras ideekavandi tellimine, mille maksumus on väiksem kui 20 000 eurot; 4) ehitustöö tellimine või ehitustööde kontsessiooni andmine, mille maksumus on väiksem kui 50 000 eurot; 5) sotsiaalteenuse tellimine või sotsiaalteenuse kontsessiooni andmine, mille maksumus on väiksem kui 50 000 eurot.

(2)Ostumenetluse korraldamise eest vastutab vallavanema käskkirjaga määratud vastava valdkonna kulujuht, sh hallatava asutuse juht, või kulujuhile alluv teenistuja kulujuhi ülesandel.

(3)Ostumenetluse läbiviimisel arvestab vastutav isik riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostumenetluse korraldamisel oleks tagatud valla eelarve säästlik ja otstarbekaim kasutamine, parim hinna ja kvaliteedi suhe ning asutusele kaasneks ostumenetlusega võimalikult väike halduskoormus ja ajakulu. Ostumenetluse läbiviimisel lähtutakse muu hulgas võrreldavatest pakkumustest, avalike hinnakirjade võrdlusest või pakkuja esitatud kirjalikust või suulisest pakkumusest.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 või 3 sätesatud ostumenetluse maksumus on suurem kui 5000 eurot või lõike 1 punktides 4 või 5 sätesatud ostumenetluse maksumus on suurem kui 10 000 eurot, siis koostab vastutav isik ostumenetluse tulemuste kinnitamiseks protokolli, mille allkirjastab vastutav isik ja valdkonna kulujuht või kui vastutav isik on kulujuht, siis lisaks kulujuhile valdkonna kulude kinnitaja. Kui kulujuht on hallatava asutuse juht, siis kulude kinnitaja täiendavalt ei allkirjasta protokolli.

(5)Kui lõikes 3 sätestatud ostumenetluse puhul lähtutakse vaid ühe isiku pakkumusest, siis põhjendab vastutav isik vaid ühe pakkumuse võtmist ostumenetluse protokollis.

Väikehanke või ostumenetluse läbiviimisel riigihanke läbiviimise eest vastutav isik: 1) viib väikehanke või ostumenetluse läbi käesolevas korras sätestatud nõudeid järgides; 2) tagab riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine; 3) vajadusel peab pakkujatega läbirääkimisi; 4) vajadusel valmistab ette hankelepingu projekti ja kooskõlastab selle ametiasutuse juristiga ning vastava valdkonna kulujuhi, kulude kinnitaja või hallatava asutuse juhiga; 5) tagab riigihanke läbiviimise nõuetekohase dokumenteerimise ja kogub vastavalt §-le 14 kokku ühte toimikusse kõik riigihanke läbiviimise käigus tekkinud dokumendid (väikehanke alusdokument, pakkumuse kutsed, pakkumused, protokoll, väljavõtted hinnakirjast vms) ning vastutab toimiku ja selle koosseisus olevate dokumentide säilimise eest vastavalt dokumendihaldust reguleerivatele kordadele.

(1)Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 19. oktoobri 2019. aasta määrus nr 3 „Saue valla hankekord“.

(2)Määrus jõustub üldises korras.