lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Vinni valla finantsjuhtimise kord

Vinni Vallavolikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 10.11.2026
Jälgi muudatusi

§ 1.Määruse reguleerimisala

(1)Vinni valla finantsjuhtimise kord (edaspidi Kord) sätestab Vinni vallas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise korraldamise tingimused ja korra.

(2)Korraga reguleeritakse: 1) Vinni valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehitus ja liigendamine; 2) eelarve ja Vinni valla lisaeelarve (edaspidi lisaeelarve) eelnõu koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine; 3) eelarve täitmise põhimõtted; 4) eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise kord; 5) reservfondi vahendite kasutamine; 6) majandusaasta aruande koostamine, menetlemine, kinnitamine ja avalikustamine; 7) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.

(3)Kord on täitmiseks kohustuslik Vinni Vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele.

(4)Vinni valla raamatupidamisarvestuse tingimused ja kord kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas, mille kinnitab vallavanem käskkirjaga.

§ 2.Mõisted

(1)Korras kasutatakse mõisteid KOFS-i ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

(2)Lisaks kasutatakse Korras ka järgnevaid mõisteid: 1) ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) – Vinni Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt teenuste osutamiseks moodustatud asutus, mis ei teosta avalikku võimu; 2) asutus – ametiasutus ja hallatavad asutused koos; 3) alaeelarve – ametiasutuse ja hallatavate asutuste tulude ja kulude detailne jaotus vastavalt majanduslikule sisule lähtudes eelarve klassifikaatorist; 4) alaeelarve eest vastutaja - ametiasutuse ja hallatava asutuse tegevusala alaeelarve koostamise ja täitmise eest vastutav isik; 5) juhtivkomisjon - volikogu eelarve-, arengu- ja õiguskomisjon.

§ 3.Eelarve koostamise üldpõhimõtted

(1)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

(2)Eelarve koostamist, muutmist ja täitmist koordineerib ametiasutus.

(3)Eelarve on tekkepõhine, milles majandustehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

(4)Eelarve koosneb järgmistest osadest: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama Korra §-s 4 sätestatule.

(6)Eelarve põhitegevuse kuludesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vinni Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt vastavalt Korra 5. peatükis sätestatule.

§ 4.Eelarve liigendus

(1)Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud.

(2)Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

(3)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud, mis jagunevad: personalikulud, majandamiskulud, muud kulud, sh reservfond.

(4)Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

(5)Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+).

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

(7)Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel (+); 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

(8)Likviidsete varade muutuse eelarveosa arvestatakse koondsummana, mis koosneb: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

Volikogu liigendab eelarve põhitegevuse kulud tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes.

§ 5.Eelarve eelnõu koostamine

(1)Eelarve koostatakse, lähtudes Vinni valla arengukavas sätestatud eesmärkidest, Vinni valla eelarvestrateegia põhimõtetest, õigusaktidega Vinni vallale pandud ning õigusaktide või lepingutega Vinni vallale võetud kohustustest ning avalikust huvist.

(2)Eelarve eelnõu koostab ametiasutus, kes korraldab eelarve juhise ja vajadusel eelarve eelnõu vormide saatmise hallatavatele asutustele ja alaeelarvete eest vastutajatele hiljemalt 01. septembriks.

(3)Eelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest.

(4)Hallatavate asutuste juhid ja ametiasutuse alaeelarve eest vastutajad esitavad eelarve eelnõu koos seletuskirjaga vastavalt ametiasutuse finantsteenistuse poolt e-posti teel saadetud juhisele eelarvestamise tarkvaras VeeRa. Eelarve eelnõu koostamise ja esitamise tähtaeg on hiljemalt 15. september.

(5)Eelarvetaotluste põhjal koostab ametiasutuse finantsteenistus eelarve esialgse eelnõu ning esitab selle hiljemalt 31. oktoobriks vallavalitsusele.

(6)Eelnõu menetlemisel hindab vallavalitsus eelarve taotluste põhjendatust ning nende vastavust arengukavale, eelarvestrateegiale ja teistele õigusaktidele.

(7)Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad finantsteenistus, vallavalitsuse liikmed, ametiasutuse struktuuriüksuste juhid, hallatavate asutuste juhid ning vajadusel eelarve taotluse koostamisel osalenud töötaja.

(8)Vallavalitsus esitab hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule menetlemiseks. Seletuskirjas esitatakse KOFS § 22 lõikes 2 sätestatu.

(9)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel pärast nende esitamist volikogule. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 6.Eelarve eelnõu menetlemine volikogus

(1)Volikogu esimees edastab eelarve eelnõu menetlemiseks volikogu alatistele komisjonidele.

(2)Eelnõu kohta võivad esitada muudatusettepanekuid volikogu liikmed, volikogu alatised komisjonid, vallavalitsus ning hallatavate asutuste juhid.

(3)Pärast eelarve I lugemist annab volikogu vallavalitsusele ja volikogule eelarve eelnõule muudatusettepanekute tegemiseks tähtaja, mis avaldatakse valla veebilehel.

(4)Eelarve eelnõu muudatusettepanekutele, mis tingivad projektis ettenähtud tulude või kulude vähendamise/suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandavate muudatustega kaasnevate väljaminekute/sissetulekute ja nende katteallikate kohta. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral kirjeldatakse mõju vähemalt kolmele eelseisvale eelarveaastale.

(5)Vallavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks, juhul kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat, kuid millele ei ole lisatud katteallikaid.

(6)Muudatusettepanekute alusel koostab ametiasutuse finantsteenistus muudatusettepanekute koondi ning esitab selle vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.

(7)Muudatusettepanekute koond koos vallavalitsuse seisukohaga esitatakse enne eelarve teist lugemist volikogu juhtivkomisjonile, kes annab muudatusettepanekutele oma seisukohad. Teised volikogu alatised komisjonid menetlevad eelarve eelnõud oma pädevuse piires.

(8)Volikogule esitatakse teiseks lugemiseks muudatusettepanekute koond ning volikogu hääletab teisel lugemisel eelarvesse muudatuste tegemise.

(9)Eelarve lugemiste vahel võib vallavalitsus täiendada eelarve eelnõu sihtotstarbeliste tulude ja kuludega ning riigieelarveliste eraldistega.

§ 7.Eelarve vastuvõtmine ja avalikustamine

(1)Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.

(2)Volikogu võtab eelarve vastu määrusega.

(3)Eelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(4)Eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist. Avalikustamise tagab ametiasutus.

(5)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 8.Eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekute kavandamine

Eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekute kavandamisel järgmisel eelarveaastal lähtutakse KOFS §-s 27 sätestatust.

§ 9.Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest väljaminekute tegemine

(1)Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb: 1) õigusaktist; 2) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 3) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 5) kohtuotsusest.

(2)Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses: 1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või 2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.

§ 10.Lisaeelarve

(1)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub järgmistest asjaoludest tulenevalt: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad; 3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(2)Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kajastada sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(3)Lisaeelarve eelnõu koostab ametiasutus, lähtudes ametiasutuse ja hallatavate asutuste alaeelarvete eest vastutajate taotlusest. Eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(4)Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse menetlemiseks volikogule.

(5)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ning vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

(6)Ametiasutus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest või õigusaktist; 2) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 3) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; 4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 5) kohtuotsusest.

(7)Volikogu esimees edastab lisaeelarve eelnõu menetlemiseks volikogu alatistele komisjonidele.

(8)Kui volikogu komisjonides menetlemise tulemusel ei tehtud lisaeelarvesse muudatusettepanekuid, otsustab volikogu lisaeelarve vastuvõtmise esimesel lugemisel.

(9)Volikogu võib otsustada ühel ja samal istungil teha lisaeelarve kaks lugemist.

(10)Volikogu võtab lisaeelarve vastu määrusega.

Lisaeelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega.

§ 11.Alaeelarvete kinnitamine ja muutmine

(1)Vallavalitsus kinnitab korraldusega ametiasutuse ja hallatavate asutuste alaeelarvete kulude jaotuse ja eelarve eest vastutavad isikud kahekohaliste kululiikide lõikes pärast eelarve jõustumist.

(2)Vallavalitsus võib, lähtudes alaeelarve eest vastutava isiku taotlusest, eelarveaasta jooksul muuta alaeelarvet volikogu kinnitatud eelarve põhitegevuse tulude või põhitegevuse kulude kogumahu piires.

(3)Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul saadavad sihtotstarbelised eraldised ja nende arvelt tehtavad väljaminekud võib vallavalitsus lisada eelarvesse oma korralduse alusel eelarvesse arvestatud sihtotstarbeliste eraldiste kogusumma piires.

§ 12.Eelarve täitmine

(1)Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustistega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2)Vallavalitsuse poolt kinnitatud eelarveliste tegevusalade eest vastutajad peavad eelarve täitmisel kinni pidama volikogu poolt vastu võetud eelarvest ja vallavalitsuse poolt kinnitatud vastavate tegevusalade väljaminekute summast, sealhulgas tuleb tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.

(3)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist. Vallavalitsus määrab väljaminekute piiramise tingimused, ulatuse ja ajalise kestuse igal konkreetsel juhul eraldi.

(4)Vallavalitsus teavitab volikogu väljaminekute piiramisest ning vajadusel koostab eelarves kavandatud tulude väiksema laekumise korral negatiivse lisaeelarve eelnõu.

(5)Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarve osa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvele võtmise reeglitest teisiti, kui oli eelarves ette nähtud.

(6)Ametiasutus ja hallatav asutus võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

(7)Eelarve täitmisest mittekinnipidamise (ülekulu) korral kannavad otsest vastutust hallatavate asutuste juhid ja teised eelarve eest vastutajad.

(8)Informatsioon valla eelarve täitmise kohta on avalikustatud valla veebilehel eelarvestamise tarkvara VeeRa interaktiivse avaliku vaate kaudu.

(9)Ametiasutus annab volikogu juhtivkomisjonile eelarve täitmise kohta informatsiooni komisjoni esimehe nõudmisel.

§ 13.Reservfondi moodustamine ja raha eraldamise alused

(1)Reservfond moodustatakse 0,2% - 0,5% ulatuses eelarve põhitegevuse kulude kogusummast.

(2)Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks otsustab volikogu eelarve menetlemise käigus.

(3)Reservfondi võib kasutada ainult ettenägematutel juhtudel, st üksnes selliste väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

(4)Reservfondist eraldatakse raha sihtotstarbeliselt järgmistel juhtudel: 1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks; 2) kuluks, mille katmiseks ei ole eelarvesse raha planeeritud, kuid mis on hädavajalik valla tegevuse korraldamiseks; 3) kulu katmiseks, mis on eelarvesse planeeritud, kuid tegelik kulu on planeeritust suurem ja kulu ületamine on põhjendatud, eeskätt vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks, valla asutuste tegevuse ning volikogu kehtestatud kordade alusel isikute subjektiivsete õiguste tagamiseks; 4) valla asutuste koondamishüvitiste kulu katmiseks, mida ei olnud eelarve koostamisel võimalik ette näha; 5) projektide omaosaluste katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad; 6) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.

§ 14.Reservfondi kasutamine

(1)Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.

(2)Reservfondist raha eraldamiseks esitab vallavalitsusele taotluse ametiasutuses alaeelarve eest vastutav isik või hallatava asutuse juht. Taotlus peab sisaldama andmeid raha kasutamise eesmärgi, perioodi ning ettenägemata kulu kohta.

(3)Ametiasutuse vastava valdkonnaga tegeleva teenistuse juht või vastav ametnik kontrollib taotletava summa põhjendatust ja vastavust Korras sätestatud nõuetele. Ametiasutuse finantsjuht korraldab taotluse alusel vallavalitsuse istungile korralduse eelnõu koostamise.

(4)Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab eelnõu koostaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(5)Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi, jätta taotlus rahuldamata või rahuldada see osaliselt või täielikult.

(6)Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses näidatakse eraldise saaja, eraldatav summa, eraldamise sihtotstarve, tegevusala ja kulukonto, kuhu eraldis suunatakse.

§ 15.Aruandlus

(1)Reservfondist raha saaja on kohustatud pidama raha kasutamise kohta eraldi arvestust. Kasutamata raha kantakse vallavalitsuse korralduse alusel tagasi reservfondi.

(2)Reservfondi kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande volikogule koos eelarve täitmise aruandega või volikogu igakordsel nõudmisel.

§ 16.Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

(1)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, KOFS-s sätestatud põhimõtetest ja Vinni valla raamatupidamise sise-eeskirjast.

(2)Majandusaasta aruande koostamist korraldab ametiasutus. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab finantsteenistus ja esitab vallavalitsusele.

(3)Finantsteenistusel on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.

(4)Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuulub eelarve täitmise aruanne, milles esitatakse aruandeaasta: 1) esialgne eelarve; 2) lõplik eelarve; 3) eelarve tegelik täitmine.

(5)Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus.

(6)Vinni valla valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing peavad hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

(7)Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus, vormistades protokollilise otsuse.

(8)Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande koos kuupäeva märkimisega viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(9)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

§ 17.Majandusaasta aruande menetlemine

(1)Majandusaasta aruanne edastatakse volikogu esimehe poolt menetlemiseks volikogu alatistele komisjonidele.

(2)Kui mõnel alatisel komisjonil on majandusaasta aruande kohta märkusi või tähelepanekuid või kui mõni alatine komisjon ei ole majandusaasta aruande esitatud kujul kinnitamise poolt, esitab alatise komisjoni esimees volikogule sellekohase kirjaliku arvamuse.

(3)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ning kuulab ära seda auditeerinud audiitori, kes selgitab olulisemate auditi käigus tehtud tähelepanekute ja avastatud ebareeglipärasuste sisu.

(4)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta, milles võib audiitori tutvustatud majandusaasta aruande kohta tehtud tähelepanekutest ja avastatud ebareeglipärasustest lähtuvalt teha volikogule ettepanekuid vallavalitsuse sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.

(5)Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juuniks.

§ 18.Majandusaasta aruande avalikustamine

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel. Avalikustamise korraldab ametiasutus.

§ 19.Finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded

(1)Likviidseteks varadeks on sularaha ja pangakontodel olevad vahendid.

(2)Likviidsete varade paigutamine ja kasutamisele võtmise tingimused on sätestatud KOFS-s.

(3)Vinni vald võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Vald võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse tagasi eelarveaasta lõpuks.

(4)Vinni vald võib võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi: 1) investeeringuteks; 2) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks; 3) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks; 4) võlakohustuste refinantseerimiseks.

(5)Laenu andmise ja võtmise otsustab volikogu.

(6)Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib vallavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel sätestatud mahus, informeerides sellest volikogu. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

(7)Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks võib võtta laenu kooskõlastatult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, esitades ministeeriumile kirjaliku taotluse, milles on selgitatud laenu võtmise põhjus.

§ 20.Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks Vinni Vallavolikogu 30.08.2018 määrus nr 15 „Vinni valla finantsjuhtimise kord“.

§ 21.Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2026-11-10
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
(9)
(11)

(12)Lisaeelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist.

(10)Eelarve täitmise aruanne esitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.