Viimsi valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse volikogu esimehe, aseesimehe (aseesimeeste), vallavanema valimiste kord ja nende pädevus, vallavalitsuse moodustamise kord ning Viimsi Vallavolikogu ja Viimsi Vallavalitsuse töökord, ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord, saarevanema ja küla- ning alevikuvanema valimise kord ning valla sümbolid ja nende kasutamise kord.
(1) Volikogu struktuuriasjaajamise korraldamise, kuhu kuuluvadmajandusliku teenindamise tagab volikogu kantselei juhataja ja siseaudiitor, kinnitab volikogumis on valla ametiasutus.
(2) Volikogu kantseleis korraldatakse volikogu asjaajamistkantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ja volikogu kasutuses oleva vara kui vallavara valitsemist vastavalt käesolevale põhimääruselekantselei põhimääruse kinnitab volikogu. Volikogu kantselei juht allub volikogu esimehele.
(3) Volikogu kantselei vastutabkulud kavandatakse valla eelarves eraldi. Asutusel võib olla valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid ning oma sümboolika.
(4) Volikogu kantselei korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamise,eelnõude ettevalmistamist ning tagab
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikme tegevus on avalik.
(4) Volikogus ja tema komisjonides tehtud tööd tasustatakse volikogu kehtestatud määras ja korras.
(5) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha kirjalikke ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste ja eelnõude kohta; 2) esineda volikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga, esitada küsimusi ning kommenteerida hääletatavaid muudatusettepanekuid; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele; 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 5) kuuluda fraktsiooni ja komisjonide koosseisu; 6) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 7) õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse esitamisest. Erilise vajaduse korral, olenevalt küsimuse keerukusest või suurest mahust, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahekümne tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.
(6) Volikogu liikme volitused peatuvad volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, isikliku avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui 3 kuud; kui ta on puudunud volikogu istungitelt 3 järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud või muudel seadusega sätestatud juhtudel.
(7) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega, isikliku avalduse alusel, rahvastikuregistri järgse elukoha muutusega väljaspoole valda, nimetamisega valla ametnikuks ja teistel seaduses sätestatud juhtudel.
(8) Vallasekretär teatab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul volikogu liikme volituste peatumisest või tema volituste ennetähtaegsest lõppemisest.
(9) Valla valimiskomisjon teeb otsuse volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise korral asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alusel ja korras.
(10) Volikogu liikme volituste taastumiseks nende peatumise korral esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.
(11) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras.
(12) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
(1) Revisjonikomisjon viib kontrollimisi (revisjone) läbi volikogu ühekordsel ülesandel või volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani alusel. (2) Kontrolli läbiviimiseks valmistab revisjonikomisjon ette kirjaliku ühekordse kontrollülesande, mis sisaldab asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrollülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrollülesande koopia esitatakse vähemalt viis kalendripäeva enne revisjoni algust asutuse juhile, volikogu esimehele ja vallavalitsuse kantseleile. (3) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrollülesande täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 3) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte (selleks rahaliste kohustuste võtmine toimub eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega). (4) Asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ja vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele, volikogu esimehele ja vallavanemale. (6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (7) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni ja dokumente kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust s.t revisjoniakti. (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, milles märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis muuhulgas sisaldab: 1) olukorra kirjeldust; 2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 3) hinnangut õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses; 4) hinnangut vallavara kasutamise sihipärasuse osas; 5) hinnangut eelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta; 6) hinnangut tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta; 7) viidet õigusaktile, mida on rikutud; 8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; 9) varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad; 10) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks. (9) Revisjonikomisjoni esimees saadab
(1) Volikogu töö vormiks on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul volikogu aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige.
(2) Istungid toimuvad üldjuhul vähemalt üks kord kuus. Juulis üldreeglina istungeid ei toimu.
(3) Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja. Istung peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku esitamisest.
(4) Volikogu istungi kutse, kus tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ehk istungi päevakorra projekt ja istungi toimumise aeg ning koht, tehakse volikogu liikmetele teatavaks elektronposti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ja avaldatakse valla veebilehel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks ja avalikustatakse valla veebilehel istungi päevakorra projekti kohaselt arutamisele tulevate küsimuste juurde kuuluvad materjalid.
(5) Istungi kutse ja materjalid edastatakse volikogu liikme poolt allkirjaga kinnitatud elektronposti aadressile. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorrapunktide juurde kuuluvad materjalid paberkandjal.
(6) Kui istungile kutsutakse kolmandaid isikuid, saadetakse neile elektronposti aadressile teade, näidates ära päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.
(7) Volikogu liige, kes volikogu istungil osaleda ei saa, teatab sellest e-kirjaga volikogu esimehele ja volikogu kantseleile.
(8) Kaalukate põhjuste olemasolul võib volikogu esimees või aseesimees otsustada volikogu istungi läbiviimise täielikult elektrooniliste sidevahendite kaudu (elektrooniliselt) istungit füüsiliselt kokku kutsumata. Volikogu esimehe käskkirjaga sätestatakse elektroonilise istungi läbiviimise ja istungil osalemise kord.
(9) Kui volikogu istung viiakse läbi käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras ning vastava istungi päevakorras on isikuvalimised, viiakse need võimalusel läbi kasutades elektroonilist hääletussüsteemi vastavalt põhimääruse paragrahvides 16-19 sätestatud põhimõtetele, arvestades elektroonilisest hääletussüsteemist tingitud erisuste ning volikogu esimehe poolt antud juhistega elektroonilise istungi läbiviimise ja istungil osalemise korra osas.
(10) Volikogu liige võib volikogu istungil osaleda ja teostada oma volikogu liikme õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil, mis võimaldab volikogu liikmel eemal viibides istungit jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Elektrooniliste vahendite abil istungil osalemise kord sätestatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
(1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest, arupärimistest ja volikogule infoks või arutamiseks esitatud muudest küsimustest ehk infopunktidest. Volikogu esimees määrab päevakorra projektiga päevakorras olevate küsimuste arutamise järjekorra.
(2) Päevakorra projektis peab olema iga päevakorrapunkti juures ära näidatud, kas tegemist on volikogu õigusakti, arupärimise või infopunkti arutamisega. Lisaks määratakse ära päevakorrapunkti ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.
(3) Õigusakti korral märgitakse päevakorra projektis volikogu õigusakti eelnõu nimetus ja kas eelnõu on esitatud istungile vastuvõtmiseks või mitme lugemise korral mitmendaks lugemiseks.
(4) Arupärimise või infopunkti puhul märgitakse päevakorda vastava punkti pealkirjaks arupärimise või infopunkti lühikirjeldus.
(5) Päevakorra projektile lisatakse arutamisele tulevate küsimuste materjalid, milleks on õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja asjassepuutuvate lisadega, volikogule esitatud arupärimised, märgukirjad, avaldused jms.
(1) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks registreerimislehel, mida säilitatakse protokolli lisana. Hilisem istungile saabumine, istungi ajal istungi saalist väljumine ja saabumine ning enne istungi lõppu istungilt lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis.
(2) Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, vajadusel tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle arupärimised ja ettepanekud ning vajadusel arutatakse muid korralduslikke küsimusi. Seejärel algab eelnevalt väljasaadetud päevakorra projekti arutamine, mille käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid päevakorra projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorra projektist väljajätmiseks. Õigus esitada ettepanekuid päevakorra projekti kohta on volikogu ja vallavalitsuse liikmetel kuni päevakorra kinnitamiseni.
(3) Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmine peab olema põhjendatud ja põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.
(4) Pärast ettepanekute ning protestide läbivaatamist ja hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval.
(5) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungil küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib volikogu kuulutada istungil küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu.
(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(7) Avalikul volikogu istungil viibijatel ei ole sõnaõigust, neid ei kanta protokolli.
(8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimuse arutelu algust tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises ja lahkub ruumist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(9) Volikogu istungist tehakse videoülekanne, mida saab jälgida otseülekandena ning salvestusena valla veebilehe kaudu. Istungi ülekanne säilitatakse valla veebilehel 1 aasta. Volikogu istungite videosalvestuse eesmärgiks on: 1) anda vallaelanikele ja avalikkusele võimalus jälgida volikogu istungeid otseülekandena ja hiljem salvestusena; 2) hilisemate vaidluste korral toimunud istungi ülevaatamine; 3) toetab volikogu istungite protokollimist.
(10) Tehnilise rikke korral asendab videosalvestust helisalvestus.
(11) Volikogu istungite videosalvestuste tegemist korraldab volikogu kantselei. Teistel isikutel on õigus volikogu istungeid salvestada volikogu esimehe loal. Protesti korral langetab otsuse volikogu poolhäälte enamusega. Teiste isikute poolt volikogu istungite salvestamine ei tohi segada volikogu tööd.
(12) Kinnisel volikogu istungil on salvestamine lubatud ainult protokolli koostajal.
(13) Töökorralduslikke küsimusi, mida ei ole käesolevas peatükis sätestatud, saab volikogu otsustada poolthäälte enamusega. Vastavad otsustused kantakse istungi protokolli.
(14) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 3 tundi, juhul kui volikogu istungi juhataja ettepanekul ei otsustata volikogu poolthäälte enamusega teisiti. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud päevakorrapunkte. Päevakorrast kinnipidamise tagab istungi juhataja.
(2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja vajadusel kaasettekannetena ning lahendatakse arutelu käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.
(3) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni, kui see on määratud, esindaja kaasettekanne.
(4) Päevakorrapunkti arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne 10 minutit; 2) kaasettekanne 5 minutit; 3) küsimuse esitamine ettekandjale (igal volikogu liikmel kuni 2 küsimust) kestvusega kuni 1 minut; 4) sõnavõtt 2 minutit; 5) repliik 1 minut; 6) ettekandja või kaasettekandja lõppsõna 5 minutit.
(5) Pärast ettekannet võib iga istungil osalev volikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Küsimused peavad olema sõnastatud lühidalt ja arusaadavalt. Istungi juhatajal on õigus peatada asjasse mittepuutuvate küsimuste esitamine. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavalitsuse liikmele, volikogu liikmele, komisjoni esimehele või volikogu istungile kutsutud isikule.
(6) Küsimuse, sõnavõtu või repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Istungi juhataja annab sõna selle taotlemise järjekorras.
(7) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, küsimuse, sõnavõtu või repliigi teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.
(8) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid ning paneb need hääletusele. Pärast eelnõu hääletamisele panemist selles päevakorrapunktis enam sõna ei anta. Hääletatakse läbi vaid kirjalikult esitatud ettepanekud.
(9) Istungi juhatajal on õigus igal ajal volikogu istungil välja kuulutada vaheaeg.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.
(2) Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu organisatsioonilistes küsimustes.
(3) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.
(4) Eelnõu ja selle lisad peavad olema vormistatud elektroonilisele dokumendipõhjale ehk mallile. Volikogu liikme poolt esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab volikogu kantselei.
(5) Kui volikogu kantselei leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 3 või 4 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.
(6) Volikogu kantselei määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vajadusel volikogu komisjoni või komisjonid, mis eelnõu kohta oma seisukoha annavad. Juhtivkomisjoniks määratakse reeglina volikogu alatine komisjon, mille valdkonda eelnõu kõige enam puudutab. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ja mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta.
(7) Eelnõud menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõu komisjonile.
(8) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ja lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
(9) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid: 1) valla põhimäärus, kui muudatus ei tulene seadusest; 2) valla eelarve (v.a lisaeelarve); 3) valla arengukava, eelarvestrateegia; 4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine;
(10) Õigus esitada eelnõu muudatusettepanekuid on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja fraktsioonil; 3) vallavalitsusel; 4) eelnõu algatajal.
(11) Muudatusettepaneku tekst ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanek loetakse ette ning ettepaneku kirjalik tekst antakse üle istungi juhatajale ja protokollijale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud volikogu kantseleile keelelise ja normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks hiljemalt volikogu istungile eelneva tööpäeva kella 12.00-ks. Volikogu esimehel on õigus käesolevat lõiget eirates esitatud muudatusettepanekuid mitte arvestada ja hääletusele mitte panna.
(12) 13
(13) Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Vallavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta vallavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja.
(14) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid, esitades need kirjalikult volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kantseleile, misjärel edastatakse need eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile seisukoha võtmiseks. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks, v.a eelnõu algataja enda poolt esitatavad kirjalikud muudatusettepanekud või ettepanekud vormi- või kirjavigade, ilmse ebatäpsuse parandamiseks või isikunime muutmiseks.
(15) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades eelnõule menetluse käigus tehtud ja heakskiidetud muudatusettepanekuid.
(16) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(17) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.
(18) Eelnõu, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks langeb menetlusest välja.
(19) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhtudel, mil seaduses on sätestatud otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Poolthäälte enamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust.
(3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed isiklikult. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(5) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt üks neljandik kohal olevatest volikogu liikmetest.
(6) Ennast otsustusprotsessist taandanud volikogu liikmed lahkuvad enne vastavasisulise eelnõu arutelu istungi toimumise ruumist ja nende nimed fikseeritakse istungi protokollis.
(7) Hääletamine toimub käe tõstmisega või isikuvalimistel hääletamissedeli(te) täitmisega käesolevas põhimääruses sätestatud korras.
(1) Enne eelnõu tervikuna hääletamisele panemist istungi juhataja: 1) kordab kõiki muudatusettepanekuid; 2) küsib õigusakti algataja seisukohta eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, kui seda seisukohta ei ole varem esitatud; 3) teeb fraktsiooni nõudmisel kuni 5-minutilise vaheaja.
(2) Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut ja sellele oleks võimalik vastata „poolt”, „vastu” või „erapooletu”. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.
(3) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõud, hääletatakse eelnõusid nende esitamise järjekorras.
(4) Eelnõud tervikuna ei panda hääletamisele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ja esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Muudatusettepanekut ei hääletata, kui eelnõu algataja on selle heaks kiitnud, seda välistavat muudatusettepanekut ei ole esitatud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.
(5) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõud või üksteist välistavat muudatusettepanekut ja hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.
(6) Kui muudatusettepaneku hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.
(7) Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.
(8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi ainult juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.
(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustatakse häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Isikuvalimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletamissedel hääletamiskabiinis või muul viisil, mis tagab hääletamise salajasuse.
(5) Isikuvalimistel kandidaatide ülesseadmisel lähtutakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud nõuetest.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad.
(3) Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale üle.
(4) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.
(5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.
(6) Isikul, kelle suhtes on umbusalduse avaldamine algatatud, või vallavalitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Volikogu liige võib esitada nii ettekande pidajale kui ka sõnavõtjale kuni 2 küsimust.
(7) Ettekande pidajal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.
(8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees (või volikogu määratud üks aseesimeestest) või tema puudumisel volikogu vanim liige.
(10) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(11) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.
(12) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust (sh vallavanem) jäävad alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alusel ja korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri.
(13) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää ametisse vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
(14) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või palgalise vallavalitsuse liikme ametikohalt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu ning vallavalitsuse liikmete volituste lõppemisele.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.
(2) Arupärimine antakse üle volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale või muul ajal volikogu teenindavale kantseleile, kes edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile.
(3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi (kirjalik ja/või suuline). Arupärimisele vastatakse kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja/või arupärija soovil suuliselt järgmisel volikogu istungil.
(4) Kui arupärimise esitaja ei viibi volikogu istungil, siis suuliselt arupärimise osas vastust ei anta.
(1) Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide, samuti vallavanema avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõppemist.
(2) Avalduste esitamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Läbirääkimisi ei avata.
(3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja sõnavõtu.
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse.
(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud päevakorrapunktide / eelnõude kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) vastuvõetud otsused ja hääletamistulemused (s.h nimeline hääletamine), kui küsimus otsustati hääletamise teel; 6) otsustajate, päevakorrapunktide/eelnõude algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 7) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta; 8) märked volikogu liikme enesetaandamise kohta; 9) märked kandidaatide ülesseadmise ja nende nõusolekute kohta; 10) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.
(4) Protokollile lisatakse istungil osalenud volikogu liikmete allkirjadega osavõtuleht, häältelugemiskomisjoni protokollid salajase hääletamise kohta.
(5) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija.
(6) Protokoll peab olema vormistatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast istungit.
(7) Protokoll tehakse kättesaadavaks dokumendihaldusprogrammi kaudu valla veebilehel hiljemalt 6 tööpäeva pärast istungit. Igaühele kättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Vallavanem või tema asendaja võib kokku kutsuda elektroonilise vallavalitsuse istungi, mis viiakse läbi elektrooniliste kanalite kaudu, vajadusel kaugosalusega istungina. Vastava elektroonilise teate edastab vallavalitsuse liikmetele vallasekretär või teda asendav isik.
(2) Elektrooniline istung võidakse kokku kutsuda kiiret ostustust vajavate küsimuste arutamiseks.3
(3) 4
(4) Elektrooniliste kanalite kaudu saadetakse elektroonilise istungi materjalid kooskõlastamiseks vallavalitsuse liikmetele. Juhul, kui vallavalitsuse liige edastatud eelnõud kokkulepitud kellaajaks ei kooskõlasta, või esitab eriarvamuse, loetakse ta sellele vastu hääletanuks. 5 (5)
(1) Abivallavanema nimetab ametisse volikogu vallavalitsuse palgalise liikmena vallavanema ettepanekul.
(2) Abivallavanem koordineerib ja juhib valla arengut ja ülesannete täitmist oma tegevusvaldkonnas.
(3) Ülesannete täitmiseks abivallavanemValla asutused on: 1) korraldab valla arengukava koostamist ja selle täitmist oma tegevusvaldkonnasametiasutused; 2) korraldab oma valdkonnas valla eelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivate ettepanekute ettevalmistamist ning jälgib oma valdkonnas eelarve täitmist; 3ametiasutuse hallatavad asutused.
(2) esitab arupärimisi ametnikeleValla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja hallatavate asutuste juhtidele nende tegevuse kohta ning teeb vallavanemale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks; 4) korraldab oma valdkonnas vajalike vallavalitsuse võilõpetamise otsustab volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 5
(1) Valla ametiasutusKäesoleva paragrahvi tähenduses on valla ametiasutus Viimsi vallavalitsus (edaspidi käesolevas paragrahvis ametiasutus).
(2) Ametiasutuse pädevuses on õigusaktidega ametiasutusele pandud ülesannete täitmine ning vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmine, mis ei kuulu õigusaktide alusel volikogu ega vallavalitsus pädevusse.
(3) Ametiasutuse ülesanded on sätestatud seaduste, õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega.
(4) Ametiasutus täidab talle pandud ülesandeid oma struktuuriüksuste kaudu. Ametiasutuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(5) Vallavalitsusel on õigus teha muudatusi vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus palgafondi piires (sh. muuta struktuuriüksuste arvu, muuta teenistuskohtade nimetusi, suurendada või vähendada teenistuskohtade arvu). Üks kord aastas valla eelarve vastuvõtmisega samal istungil peab volikogu kinnitama ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Otsuses peavad olema kajastatud kõik eelnevad muudatused
(6) Ametiasutuse põhiülesanded on: 1) valla territooriumil avaliku võimu teostamine; 2) valla elanikele avalike teenuste (sotisaalhoolekanne, kommunaalteenused, haridus, kultuur jms) osutamise korraldamine; 3) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise korraldamine ja täitmine; 4) omavalitsusüksuse toimimiseks ning omavalitsusorganite tegevuseks organisatsiooniliste, majanduslike ja tehniliste tingimuste tagamine; 5) asjaajamise korraldamine, sh õigusaktide, istungite, koosolekute ja nõupidamiste ettevalmistamine ning dokumentide vormistamine ja säilitamine; 6) ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamine, tegevuse korraldamine ja juhendamine; 7) ametiasutuse kasutusse antud vallavara valitsemine; 8) valla suhete korraldamine avalikkusega; 9) koostöö arendamine teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit.
(7) Valla territooriumil avaliku võimu teostamisel täidab ametiasutus vähemalt järgmiseid ülesandeid: 1) väärteomenetluse seadustiku alusel kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine; 2) korrakaitseseaduse ja muude õigusaktide alusel korrakaitseorgani ülesannete täitmine; 3) riigihangete seaduse alusel valla kui hankija ülesannete täitmine; 4) perekonnaseaduse alusel eestkostja ja eestkosteasutuse ülesannete täitmine; 5) lastekaitseseaduse alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmine.
(1) AmetiasutuseVallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi käesolevas paragrahvis ametiasutus) juht on vallavanem, kelle ülesandeks on juhtida ametiasutuse arengut ja tegevust ning tagada ametiasutuse eesmärkide saavutamine ja ülesannete täitmine.
(2) Ülesannete täitmiseks vallavanem: 1) korraldab ametiasutuse teenistust, 2) täidab ametiasutuse teenistujate suhtes avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku ja töölepingu seaduse alusel tööandja ülesandeid; 3) esindab ametiasutust kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ning asutuste ja organisatsioonide ees ning annab volitusi ametiasutuse esindamiseks 4) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 5) allkirjastab ametiasutuse dokumendid ja kirjad, kui nende allkirjastamise õigust pole vallavanema käskkirjaga või teenistuja ametijuhendiga antud kas abivallavanematele või ametiasutuse teenistujatele; 6) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks või teisi isikuid; 7) korraldab valla eelarve koostamist, täitmist ja täitmise kontrolli; 8) korraldab ametiasutuse valduses oleva vallavara valitsemise kooskõlas vallavara valitsemise korra ja teiste õigusaktidega; 9) moodustab vajadusel käskkirjaga nõuandva õigusega töögruppe/töörühmi ametiasutuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 10) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud abivallavanemale või ametiasutuse ametnikele; 11) annab vallavalitsusele ja volikogule aru ametiasutuse tegevusest; 12) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning volikogu või vallavalitsuse õigusaktidega.
(1) 2
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttelnii, et need hõlmavad iga aasta 1530. oktoobrinovembri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks perioodiks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.
(3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatut ja arvestama valla kehtivat üldplaneeringut.
(4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut ja olema kooskõlas arengukava ja vallale võetud kohustustega.
(5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama valla majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu.
(6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ja hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.
(7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata valla asutused, volikogu alatised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Vajadusel moodustatakse valdkondlikke töögruppe, korraldatakse komisjonide ühisseminare ja korraldatakse avalikke arutelusid.
(8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab volikogu määrusega. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(9) Kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks võib koostada valdkondliku või valla territooriumi osa arengukava.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid.
(2) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi.
(3) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.
(4) Volikogu ja vallavalitsusevalitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsuse pooltValitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist..
(5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele, olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.