Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.”; 2) paragrahvi 2 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seadustiku nõuded tegevusele avalikus veekogus kohalduvad samaväärselt ka tegevusele mereala majandusvööndis.”; 3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse vastu.”; 5) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi;”; 6) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.”; 7) paragrahvi 4 lõike 4 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete täitmise tõttu.”; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku või -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutub kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad varasemaga sarnaseks.”; 9) paragrahvi 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.”; 10) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud, seejuures tuleb uue ehitise ehitamisele eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel kasutada loodusvarasid säästlikult. Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. (2) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad soodustama vastutustundlikku maakasutust, säästvaid liikumisviise ning ehitatud keskkonna mitmekesisust, kohandatavust ja taaskasutust.”; 11) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust, kasutatavust ja stabiilsust; 2) tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi; 2¹) varjendi rajamist; 3) hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest; 4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust; 5) mürakaitset ja akustilisi omadusi;”; 12) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses: „8¹) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda seda kahjustamata;”; 14) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitisele esitatavate nõuete puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024), I lisas sätestatud olulisi nõudeid.”; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Pädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutise ehitise ehitamist kinnisasjale, mille üldplaneeringujärgne juhtotstarve, detailplaneeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele, tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolu korral on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus.”; 16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Lähtudes ehitise olemusest, tuleb ehitise sobivuse hindamisel muu hulgas arvestada asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi.”; 17) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitusprojekti esitamise, selle sisu ja vormi ning koostamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 18) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „asjakohaseid” sõnadega „ehitusuuringuid ning”; 19) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ehitusprojekti ekspertiisile” tekstiosaga „, selle esitamisele ja säilitamisele”; 20) paragrahvi 14 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ehitusuuringutele, nende esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded uuringu andmekoosseisule ning tulemuste vormistamisele.”; 21) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teostusjoonised” sõnadega „või teostusmudel”; 22) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid.”; 23) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitamise dokumenteerimisele” sõnadega „ja ehitusdokumentidele”; 24) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ehitusdokumentidele, nende üleandmisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, seejuures täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.”; 25) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitise kasutamise ja korrashoiu nõuded tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend).”; 26) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi, seadme, toote või erihooldust vajava konstruktsiooni või materjali tootja määratud korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamise eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise kasutamise kohta, ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet.”; 27) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega hooldusjuhendile, selle esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded hooldusjuhendi ajakohastamiseks, ning määrata juhud, millal nõutakse hooldusjuhendit.”; 28) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitise auditile, selle meetoditele, auditi esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, samuti korralise ning erakorralise auditi juhud ja sageduse.”; 29) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.”; 30) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist või koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.”; 31) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Omanikul on kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). (2) Omanikujärelevalve tegija ei või olla majandustegevuse raames seotud sama ehitisega seonduva muu tegevusega ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.”; 32) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal tegutsedes on pädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant.”; 33) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, või muudel seaduses sätestatud juhtudel.”; 34) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Pädev asutus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul.”; 35) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 3 ja § 27 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldplaneeringus” sõnaga „planeeringus”; 36) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) planeerimisseaduse §-s 8 sätestatud põhimõtet.”; 37) paragrahvi 26 lõike 4 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „maa- või veealal asuvate ehitiste”; 38) paragrahvi 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:”; 39) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või”; 40) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.”; 41) paragrahvi 27 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „hoone või olulise rajatise”; 42) paragrahvi 27 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile detailplaneeringus kindlaks määratud; 2) hoonestusala ja ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;”; 43) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;”; 44) paragrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) ehitise korruste arvu;”; 45) paragrahvi 27 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „võimalikku asukohta” sõnadega „ja rajatise liiki”; 46) paragrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike hoonete arvu;”; 47) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.”; 48) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus või sellega seotud ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal;”; 49) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pädev asutus võib otsustada projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul.”; 50) paragrahvi 32 punktis 2 asendatakse sõna „üldplaneeringule” sõnaga „planeeringule”; 51) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Ehitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.”; 52) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, asendab ehitusloa taotluse esitamine ehitusteatise esitamist.”; 53) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada nelja aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatud nõuete haldusaktina andmisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.”; 54) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „riigi eriplaneering” sõnadega „või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega”; 55) paragrahvi 42 lõigetes 7–9, § 44 punktis 6, § 54 lõigetes 7 ja 8, § 55 punktis 8 ja § 120 lõikes 3 asendatakse sõna „eelnõu” sõnaga „taotlus” vastavas käändes; 56) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust õigusaktides sätestatud korras.”; 57) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.”; 58) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kasutamisest peab teavitama, siis asendab kasutusloa taotluse esitamine kasutusteatise esitamist.”; 59) paragrahvi 50 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „riigi eriplaneering” sõnadega „või mille ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega”; 61) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui pärast ehitusloa andmist on ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud ekspertiis, esitatakse koos kasutusloa taotlusega ekspertiisiakt.”; 62) paragrahvi 53 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa olemasolu” sõnadega „ja see puudub”; 63) paragrahvi 54 lõike 6 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „eelnõu”; 64) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ehitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega seotud menetluste läbiviimiseks, sealhulgas riikliku järelevalve teostamiseks, ning ehitistega seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseks.”; 65) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ehitisregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.”; 66) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 5 ja 9 asendatakse sõna „andmed” sõnaga „üldandmed”; 67) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.”; 68) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Ehitise või ehitamisega seotud füüsilise isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, sealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis, mis tõendab ehitise, ehitamise või ehitise kasutamise nõuetele vastavust, üksnes juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud menetluste läbiviimiseks.”; 69) paragrahvi 70 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) takistada kaitsevööndiga ehitisele taimestiku või pinnase tõttu tekkinud ohu likvideerimist;”; 70) paragrahvi 71 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kaitsevöönd on” sõnadega „teealune ja”; 71) paragrahvi 71 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit. Muu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.”; 72) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.”; 73) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ladustada metsamaterjale ja töödelda puitu;”; 74) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „maaparandustööd” sõnaga „tööd”; 75) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega.”; 76) paragrahvi 72 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja liiklusele ohtliku taimestiku, objekti või ehitise.”; 77) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raudtee kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel; 2) rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara ja teha kaevetöid; 3) teha uuendusraiet ja muud looduskeskkonda muutvat tööd; 4) toota ning ladustada kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali; 5) ladustada ning paigaldada seadmeid ja materjale, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 6) ehitada ehitisi.”; 78) paragrahvi 73 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 79) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Enne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on raudtee omanikul õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.”; 80) paragrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) istutada puid.”; 81) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ladustada jäätmeid, materjale, aineid ja esemeid, mis ohustavad elektripaigaldist või takistavad ligipääsu elektripaigaldisele, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;”; 82) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ehitada traattarasid ja metallaedu, rajada loomade joogikohti ning korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;”; 83) paragrahvi 80 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus on üle 2,5 meetri ning mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kandurile takistuseta ning juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses;”; 84) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sideehitise puhul, välja arvatud liin, uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;”; 85) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kahte või enamat kinnisasja läbiva uue ehitusloakohustusliku elektripaigaldise rajamiseks või”; 86) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekteerimistingimusi ei anta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitise ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.”; 87) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 88) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas peatükis sätestatud nõuetest kohalduvad metsateele vaid §-s 93 sätestatud nõuded.”; 89) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse sõnad „ei kohaldata” sõnadega „võib kohaldada”; 90) paragrahvi 92 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 91) paragrahvi 92 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Üleeuroopalise teedevõrgu teed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.06.2024), märgitud teed.”; 92) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tee ehitamise ja korrashoiu terminid ning üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 93) seadustikku täiendatakse §-dega 92¹–92³ järgmises sõnastuses: „§ 92¹. Riigitee (1) Riigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. (2) Tee määratakse riigiteeks, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse tagamise üldpõhimõtet. (3) Tee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga. (4) Riigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 92². Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine Liiklusseaduse § 1¹ lõikes 1 nimetatud teehoiukavas nähakse ette kulutused tee toimimiseks ebavajalike elektroonilise side võrgu passiivsete elementide rajamiseks, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik teeohutusnõuetest tulenevalt ning tingimusel, et nende opereerimise ja haldamise korraldamiseks on sõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise side ettevõtjaga sellekohane leping. § 92³. Kohalik tee Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–2¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.”; 94) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teedevõrgus” tekstiosaga „(ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91)”; 95) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks olev sild või viadukt on rajatud 1435-millimeetrise rööpmelaiusega avaliku raudtee ületamiseks, täidab silla või viadukti omaniku ülesandeid Transpordiamet. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teeosal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava kokkuleppe alusel ei ole teeosa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel jaotatud.”; 96) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu täpsusega määratud.”; 97) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.”; 98) paragrahvi 99 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) asukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.”; 99) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Riigitee” sõnadega „või planeeringutes kavandatud riigitee”; 100) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või selle tee ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis Transpordiametile. (2²) Kui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab ehitusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.”; 101) seadustikku täiendatakse §-ga 101¹ järgmises sõnastuses: „§ 101¹. Kasutusteatis ja kasutusluba (1) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada kasutusteatis Transpordiametile. (2) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis enamuse.”; 102) paragrahvi 103 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. (2) Teeregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, millega sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmekogu ülesehitus; 2) andmete täpsem koosseis; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 7) vastutava töötleja ülesanded; 8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.”; 103) paragrahvi 103 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) tee ruumiandmed; 4) tee omaniku soovil tee korrashoidu teostava ettevõtja andmed.”; 104) paragrahvi 103 lõike 5 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigiteede andmetest; 2) kohalike teede andmetest; 3) tee omaniku soovil muude teede andmetest.”; 105) paragrahvi 103 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 106) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Teeregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Teeregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.”; 107) paragrahvi 113⁶ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui taotlus on esitatud avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või -rajatisega.”; 108) paragrahvi 113¹⁰ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral võib pädev asutus korraldada 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. Uue konkursi nurjumise korral lõpeb konkurss tulemuseta.”; 109) paragrahvi 113¹¹ lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seadustiku § 113¹⁰ alusel korraldatud konkurss on lõppenud tulemuseta.”; 110) paragrahvi 113¹² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Hoonestusloa menetluses, kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta uuringuid, on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.”; 111) paragrahvi 113¹⁷ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka hoonestusloa menetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.”; 112) paragrahvi 113²² lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alusel ehitusloa” tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 113¹ lõike 1² alusel antud meretuulepargi hoonestusloa”; 113) paragrahvi 113²² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Juhul kui ehitise ehitamiseks ei ole lisaks hoonestusloale vaja taotleda ehitusluba, algab hoonestustasu arvestamine ehitusteatise esitamisele, keskkonnaloa andmisele või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisele järgnevast päevast olenevalt sellest, milline neist on varasem, ja hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõike 2 kohaselt.”; 114) paragrahvi 120 lõike 1 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui:”; 115) paragrahv 124 tunnistatakse kehtetuks; 116) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tehtud tööde kirjeldus, sealhulgas puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus;”; 117) paragrahvi 126 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa taotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 118) paragrahvi 126 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”; 119) paragrahvi 126 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 120) paragrahvi 126 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa taotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 121) paragrahvi 126 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa taotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 122) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) puurkaevu või -augu ehitus- ja kasutusloa taotluste ning ehitus- ja kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja puurimispäeviku vormi;”; 123) paragrahvi 126 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisu.”; 124) paragrahvi 128 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 125) paragrahvi 129 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaagentuuri.”; 126) paragrahvi 130 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „ja kaitsmise” sõnadega „ning kohaliku tee kaitsevööndi”; 127) paragrahvi 130 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kasutusjärgse” tekstiosaga „kasutusele võtmise järgse”; 128) paragrahvi 130 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõna „seaduse” sõnaga „seadustiku”; 129) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kasutuses oleva ehitise või selle osa ligipääsetavuse nõuetele vastavuse kontrollimine;”; 130) paragrahvi 132 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ehitise lammutamiseks kehtestatud tähtaeg on saabunud ning uut tähtaega ei ole võimalik määrata.”; 131) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral.”; 132) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308);”; 133) seadustiku lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui ehitisregistrisse kantud andmete aluseks olev mahu arvutusmetoodika erineb kehtivast arvutusmetoodikast, hinnatakse ehitise mahtu kehtiva arvutusmetoodika kohaselt.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 21¹ järgmises sõnastuses: „§ 21¹. Kvalifikatsiooninõuetest ja teatamiskohustusest vabastamine (1) Ehitusseadustiku § 19 lõike 3 nõudeid ei kohaldata juhul, kui ehitise ehitamise või ehitusprojekti koostamisega seotud ehitusloa taotlus on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari. (2) Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punktide 1 ja 2 ning § 25 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõudeid ei kohaldata elamu ümberehitamisele, mille puhul on ehitusluba nõutav ja mille ehitusloa taotlus on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari.”; 3) paragrahvi 25 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitusseadustiku § 113¹² lõikeid 3 ja 4 ning § 113¹³ lõike 1 punkte 5 ja 7 kohaldatakse ka enne 2015. aasta 1. juulit esitatud hoonestusloa taotlusele.”; 4) seadust täiendatakse §-dega 25⁵ ja 25⁶ järgmises sõnastuses: „§ 25⁵. Enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitis (1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele tuleb hoonestusluba taotleda 2029. aasta 31. detsembriks. Juhul kui hoonestusluba ei ole nimetatud tähtajaks antud, on hoonestusloa taotluse menetlejal õigus nõuda ehitise avalikust veekogust eemaldamist. (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama ehitusseadustiku § 113³ lõike 2 punktides 1–4, 7 ja 8 nimetatud andmeid. Taotlus esitatakse hoonestusloa menetlejale. Taotluse menetlemisele ei kohaldata ehitusseadustikus hoonestusloa menetluse algatamise kohta sätestatut, välja arvatud ehitusseadustiku § 113⁵ lõikes 1 nimetatu, ning riigilõivuseaduse §-s 215¹³ sätestatut. (3) Hoonestusloa menetleja kontrollib ehitise vastavust ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja teeb vajaduse korral hoonestusloa taotlejale ettekirjutuse ehitisega seotud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Hoonestusloa menetleja keeldub hoonestusloa andmisest ehitusseadustiku § 113¹¹ lõikes 1 sätestatud alustel ja juhul, kui hoonestusloa taotleja ei täida ettekirjutust. Hoonestusloa andmisest keeldumise korral rakendatakse ehitise suhtes ehitusseadustiku § 132 lõike 3 punktis 1 sätestatut. § 25⁶. Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek loetakse võrdväärseks hoonestusloaga. Hoonestusloa menetleja kannab sellekohased ehitised ehitisregistrisse hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks.”; 5) paragrahvi 28 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitis”; 6) paragrahvi 28 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „2003. aasta 1. jaanuari” tekstiosaga „2015. aasta 1. juulit”; 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Enne 1995. aasta 22. juulit ehitatud ehitise õigusliku aluse olemasolu eeldatakse, välja arvatud kinnistusraamatusse kandmata maal asuva ehitise puhul.”; 8) paragrahvi 28 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 1¹”; 9) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „või kasutamiseks” tekstiosaga „või selle õiguslikku alust eeldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1¹ kohaselt”; 10) paragrahvi 28 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt, välja arvatud juhul, kui ehitise ehitamise ajal kehtinud nõuded olid rangemad kui kehtivad nõuded.”; 11) paragrahvi 28 lõike 6 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti ja ehitusdokumente.”; 12) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks.
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 331¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoonet teenindava abihoone ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone teenindab elamut või mitteelamut.”; 2) paragrahvi 331² lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „puuraugu,”; 3) paragrahvi 331³ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoonet teenindava abihoone kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone teenindab elamut või mitteelamut.”; 4) paragrahv 331⁶ tunnistatakse kehtetuks.
Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Kui hoone, korteri või muu hooneosa kohta dokumendi menetlemine ehitisregistris kuulub ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse, määrab või muudab selle objekti koha-aadressi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetluse käigus, küsides selleks linna- või vallavalitsuse arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei ole kümne päeva jooksul arvamuse küsimisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse, et arvamuse andja on esitatud muudatuse vaikimisi kooskõlastanud, või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada.”; 2) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kui linna- või vallavalitsus ei määra avalikest huvidest lähtuva riigi korraldatava maakorraldustoimingu käigus tekkivale maaüksusele koha-aadressi 30 päeva jooksul asjakohase kirjaliku ettepaneku saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja. (7) Riigi maakorralduse käigus tekkivale maaüksusele määrab koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja, küsides selleks linna- või vallavalitsuse arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta kümne päeva jooksul arvamuse küsimisest arvates, määrab ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja koha-aadressi linna- või vallavalitsuse arvamuseta.”.
Veeseaduse §-d 283 ja 284 tunnistatakse kehtetuks.
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. augustil.