Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust, pakkudes oma valdkonnas meetmeid abivajavale lapsele abi osutamiseks ning osaledes võrgustikutöös.”; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 ja § 15 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine seoses lastekaitsejuhtumitega ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel.”; 4) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamine ning lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine;”; 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 nimetatud ülesannete täitja peab vastama käesolevas seaduses lastekaitsetöötajale esitatavatele nõuetele.”; 6) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „viivitamata”; 7) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lastekaitsetöötaja on: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ülesandeid; 2) Sotsiaalkindlustusameti ametnik, kes täidab käesoleva seaduse §-des 29¹ ja 33 sätestatud ülesandeid.”; 8) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lapse vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil selgitada lapsele tema õigusi, kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära ning võtta lähtuvalt tema vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel;”; 9) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Enne käesoleva seaduse § 29 lõikes 7 nimetatud otsuse tegemist tuleb teha lapse abivajaduse eelhindamine, mille käigus hindab kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud eelduste olemasolu. (6) Juhtumikorralduse algatamise korral tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud abivajaduse hindamine teha esimesel võimalusel. Erandjuhul võib hindamise teha pikema aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul abivajavast lapsest teada saamisest arvates.”; 10) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis tagab lapse turvalisuse ja võimestab last kasvatavaid isikuid ning vajaduse korral parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. (2) Abi osutamisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse põhimõtteid. Juhtumipõhine võrgustikutöö käesoleva seaduse tähenduses on abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste spetsialistide ja asutuste koordineeritud koostöö lapsele abi osutamisel, mille käigus viivad võrgustiku liikmed koostöös tehtud otsused ellu oma ametikoha ülesannete piires viisil, mis tagab lapse huvide arvestamise. (3) Abivajavale lapsele abi osutamisse kaasatakse kõikides abi osutamise etappides laps ja teda kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib. (4) Kui abivajava lapse suhtes tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada ühes käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud lapse heaolu valdkonnas ning puudub kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, korraldatakse abivajavale lapsele abi osutamist asjaomases lapse heaolu valdkonnas, järgides käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja rakendades valdkonna piires võrgustikutööd. Vajaduse korral võib võrgustikutöösse kaasata kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul ei avalda valdkonnas rakendatud meetmed mõju või neid ei ole võimalik rakendada valdkonnast sõltumatutel põhjustel, teatab asjaomases valdkonnas lapsega töötav isik töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27¹ kohaselt. (6) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja peab algatama juhtumikorralduse, kui abivajava lapse suhtes tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada samal ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas või on tekkinud kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutuste ja organisatsioonidega. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab kümne päeva jooksul abivajavast lapsest teada saamisest arvates tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. (9) Abivajava lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. (10) Kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajavale lapsele abi osutades tagama talle lapse võimete kohase, iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Kohaliku omavalitsuse üksus peab lapse arvamused ja kaebused registreerima ning andma lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse abivajavat last puudutavas tegevuses teha lapse õigusi tagavad muudatused. (11) Kohaliku omavalitsuse üksus lõpetab abivajava lapse juhtumikorralduse, kui: 1) juhtumiplaani osaks olevas tegevuskavas seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on rahuldatud ja abivajadust ei ole kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest arvates uuesti ilmnenud; 2) laps saab täisealiseks; 3) laps sureb. (12) Kui laps asub elama teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile, annab lapse senise elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus juhtumikorralduse üle lapse uue elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Lapse uue elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus võtab juhtumikorralduse üle.”; 11) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hädaohus olev laps on abivajav laps, kes on oma elu või tervist vahetult ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab vahetult tema enda või teiste isikute elu või tervist.”; 12) paragrahvi 34² lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja” tekstiosaga „punktides 2 ja 3 ning”; 13) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lasteasutuses viibival lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, lastekaitsetöötaja, lasteabi ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta võimetekohasel viisil arvamusi ja kaebusi.”; 14) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lasteasutus peab tagama lapsele tema võimete kohase, iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab lapse arvamused ja kaebused registreerima ning andma lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb ette näha muudatused lasteasutuse igapäevaelu korralduses või muus lapsele olulises eluvaldkonnas.”; 15) seadust täiendatakse §-ga 36¹ järgmises sõnastuses: „§ 36¹. Lasteasutuse osalemine võrgustikutöös Lasteasutus peab looma tingimused, mis aitavad käesoleva seaduse § 34² lõikes 8 sätestatud juhul tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja talle sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires.”; 16) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–3, §-s 21, § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27, 28 ja 31, § 33 lõikes 4 ning §-des 36–37 sätestatud nõuete täitmise üle.”; 17) paragrahvi 40¹ tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Lastele sotsiaalteenuseid osutava lasteasutuse üle haldusjärelevalve teostamisel on Sotsiaalkindlustusametil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus ilma lasteasutuse esindaja juuresolekuta küsida selgitusi lapselt, kes viibib lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil, ja tema seaduslikult esindajalt. Lapselt selgituste küsimiseks peab Sotsiaalkindlustusameti ametnikul olema asjakohane väljaõpe. (3) Lapselt selgitusi küsides tuleb talle seda põhjendada ja lapsele tema õigusi selgitada ning kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil.”; 18) seadust täiendatakse §-ga 41³ järgmises sõnastuses: „§ 41³. Lastekaitsetöötajale esitatavate nõuete kohaldamine Sotsiaalkindlustusameti teenistujatele Isik, kes täidab Sotsiaalkindlustusametis käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 ning §-des 29¹ ja 33 nimetatud ülesandeid, peab vastama käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuetele hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuaril.”.
Perehüvitiste seaduse § 19 lõikes 3 asendatakse arv „80” arvuga „100”.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 160 täiendatakse lõikega 50 järgmises sõnastuses: „(50) Nende sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuste kehtivust, mille kehtivus lõpeb ajavahemikus 2026. aasta 1. detsembrist kuni 2026. aasta 31. detsembrini, pikendatakse kuni teenuse saaja õigustatuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. septembrini.”.
Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 179 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Täitemenetluse läbiviimisel lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtutäitur: 1) kontrollib, et täitemenetluse osalised täidavad lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendi resolutsioonis sätestatut; 2) kaasab lapse üleandmise täitetoimingu juurde lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks; 3) kaasab vajaduse korral lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingu juurde lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks; 4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse ametiabi andmise korras. (2) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohaliku omavalitsuse esindaja: 1) kontrollib, et lapse huvid ja heaolu oleksid täitetoimingut tehes tagatud; 2) selgitab lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil kohtulahendi sisu ja täitetoimingu eesmärki; 3) teeb vajaduse korral lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtutäiturile ettepaneku täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. (3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kasutab politseiametnik kohtulahendiga lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui seda taotleb kohtutäitur ametiabi andmise korras.”; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 179¹ järgmises sõnastuses: „§ 179¹. Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetluse läbiviimine ning tagamine (1) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. (2) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses. (3) Korduva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. (4) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära. (5) Lapse üleandmiseks või lapsega suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes võib jõudu kasutada üksnes kohtulahendi alusel. (6) Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ja jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. (7) Kohtutäitur võib teha lapse elukohajärgsele või erandina kohustatud isiku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ettepaneku paigutada laps ajutiselt hoolekandeasutusse, kui see on vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. (8) Kohtutäitur võib lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoimingu katkestada, kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha. Kohaliku omavalitsuse esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul täitetoimingu katkestamine ei ole edasikaevatav. Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta. (9) Kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole korduvalt võimalik täitetoimingut teha lapsega seotud asjaolude tõttu, selgitab kohtutäitur vanemale, et tal on võimalik pöörduda suhtluskorra muutmiseks kohtu poole.”.
(1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2026. aasta 1. detsembril. (3) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.