Rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi loendus) seadus sätestab üleriigilise loenduse korraldamise, loendusandmete töötlemise, kasutamise, säilitamise ja loendustulemuste avaldamise korra.
(1) Loenduse ajaks loetakse loenduse teostamise aega. (2) Loendusandmete kontrollimiseks võib vahetult pärast loendust korraldada väljavõttelise järelküsitluse. Järelküsitluse täpsem kord määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loenduseeskirjas. (3) Loendusmoment on loenduse aja alguskuupäeva kellaaeg 00.00, millele ajastatakse loendusega kogutavad andmed. (4) [Kehtetu] (5) Loenduse aja ja momendi määrab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul, kusjuures loenduse, välja arvatud elektroonilise loenduse aeg ei tohi kattuda aktiivse valimiste korraldamise ajaga. Pärast loenduse aja määramist võib Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras läbi viia loenduse dokumentatsiooni ja metodoloogia kontrollimiseks piiratud eelküsitlusi. (6) Loendust ei korraldata sagedamini kui viis aastat pärast eelmist loendust.
(1) Vabariigi Valitsus võib oma määrusega volitada ministreid (edaspidi volitatud minister) andma loenduse korraldamiseks vajalikke määrusi ja käskkirju. (2) Loenduse põhikorraldaja on Statistikaamet. (3) Kohalikud omavalitsused täidavad loenduse korraldamisel käesoleva seadusega ja lepinguga võetud kohustusi. (4) Valitsusasutused täidavad loenduse korraldamisel neile käesoleva seadusega ja Vabariigi Valitsuse määrustega pandud ülesandeid. (5) Loenduse korraldamiseks moodustatud Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon ning maakondade ja linnade rahvaloenduskomisjonid täidavad neile käesoleva seaduse ning komisjonide põhimäärustega pandud ülesandeid. (6) Loenduse korraldamist finantseeritakse riigieelarvest.
(1) Loenduse eesmärk on loendusmomendi seisuga riigi rahvaarvu, rahvastiku koostise ja paiknemise ning eluruumide kohta andmete kogumine ja loendustulemuste avaldamine. (2) Loendustulemused on loendusega kogutud andmete põhjal koostatud statistilised kokkuvõtted, mis ei võimalda identifitseerida loenduse objekte.
(1) Loenduse objektid on füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. (2) Leibkonna moodustavad kooselavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. Leibkond on ka üksinda elav isik. Hoolekande-, ravi-, puhke- ja muudes asutustes ning kinnipidamiskohtades ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt, moodustavad institutsioonleibkonna. (3) Eluruumide arvamisel loenduse objektiks lähtutakse elamuseaduse paragrahvist 2. (4) Loenduse objektide kohta kogutavate andmete täpne loend määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loendusküsimustikus.
Isikuid loendatakse faktilise rahvastikuna isiku elukoha järgi loendusmomendil ja alalise rahvastikuna isiku püsiva elukoha järgi.
(1) Loendusega hõlmatakse: 1) isikud, kes loendusmomendil viibivad Eesti Vabariigis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikud; 2) isikud, kelle elukoht on Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt viibivad välisriikides kuni aastase tähtajaga; 3) Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende perekonnaliikmed, kes loendusmomendil viibivad välisriigis. (2) Loendusega ei hõlmata: 1) välisriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilist personali ja nende perekonnaliikmeid; 2) välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevaid isikuid.
(1) Loendusega hõlmatakse elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid, sõltumata nende asustatusest loendusmomendil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ruumid. (2) Loendusega ei hõlmata välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooneid ja neis paiknevaid eluruume.
Loendatavate isikute kohta kogutavad andmed on: 1) isikut identifitseerivad: ees- ja perekonnanimi, isikukood; 2) geograafilised: isiku ja tema vanemate sünnikoht, isiku tegelik ja registreeritud elukoht, koht, kus isik viibis loendamise ajal, isiku elukoht eelmise loenduse ajal; rändeandmed: riiki sisserändamise aasta, asulas elamise kestus, töötamise koht; 3) demograafilised: sugu, vanus (sünniaeg), rahvus, kodakondsus, emakeel, eesti keele oskus ja kasutamine, perekonnaseis, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sünnitamisel; 4) majanduslikud: elatusallikad, sotsiaalne ja tööalane staatus, tegevusala, ametiala, töönädala pikkus, töötaoleku kestus, tööleasumise valmidus; 5) hariduslikud: kõrgeim üldhariduslik aste, kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või eriharidus, alghariduseta isiku kirjaoskus, õppeasutuse, kus isik õpib, liik; 6) puudeid ja invaliidsust puudutavad: kas isikul on pikaajaline haigus, vaegus või puue, mille tõttu katkes hariduse omandamine, mille tõttu pole võimalik töötada või mis piirab töö tegemist, mis tingib kõrvalise abi vajaduse enda eest hoolitsemisel ja väljaspool kodu liikumisel; 7) suhe religiooni: kas isik on mingit usku tunnistav ja millist, on ateist, usu suhtes erapooletu või ei oska suhet määratleda.
Loendusega kogutavad andmed leibkonna kohta on: 1) leibkonna liik: tavaleibkond, institutsioonleibkond või muu leibkond; 2) asutuse tüüp, milles paikneb institutsioonleibkond; 3) leibkonna koosseis: leibkonnaliikmete nimekiri, leibkonna iga liikme seos leibkonnapeaga (viiteisikuga), perekondlikud seosed leibkonnaliikmete vahel, kas isikud on leibkonna alalised või ajutised liikmed, leibkonna alalise liikme ajutise äraoleku põhjus ja äraoleku kestus, leibkonna ajutise liikme saabumise põhjus ja ajutise viibimise kestus; 4) leibkonna elamistingimused: leibkonna eluruum ja selle kasutamise õiguslik alus; 5) leibkonna seos põllumajandusega: kas leibkonna otseses valduses on maad põllu- ja aiasaaduste kasvatamiseks, looduslikku rohumaad või põllumajanduslikke loomi.
Eluruumi kohta kogutakse järgmisi andmeid: 1) eluruume sisaldava hoone asukoht (aadress), hoone liik, ehitusaasta (periood), korruste arv, eluruumide arv hoones ja nende asustatus; 2) eluruumi tüüp, omanik (omandi liik), tubade arv, pinna suurus, köögi olemasolu, tehniline varustatus (külm ja soe vesi, kanalisatsioon, pesemisvõimalus, tualettruum, kütte liik).
(1) Loenduse põhidokumendid on loenduseeskiri, loenduslehed, loenduskaardid ning loendustulemuste väljundtabelite vormid. (2) Loenduseeskiri sisaldab loendusküsimustikus kasutatavate mõistete määratlused ning juhised loenduse korraldamiseks ja loenduslehtede täitmiseks. (3) Loenduslehed sisaldavad järgmist: 1) küsimused isiku kohta (isikuleht); 2) küsimused eluruumi ja leibkonna kohta (eluruumileht). (4) Loenduseeskirjas ettenähtud juhtudel täidetakse isikuandmete ja leibkonna andmete kontrollimise eesmärgil kontroll-leht. (5) Loenduskaardid on loenduse jaoks kohandatud tihe- ja hajaasustusalade geograafilised kaardid digitaalkujul ja paberil. Loenduskaarte kasutatakse loenduse korraldamisel, loendusandmete töötlemisel ja loendustulemuste avaldamisel. (6) Loendustulemuste väljundtabelite vormid koostatakse, lähtudes riigi statistiliste andmete vajadusest ning rahvusvahelistest soovitustest. (7) Loenduse korraldamisel kasutatakse järgmisi abidokumente: klassifikaatoreid, juhendeid, nimestikke, aruandluse vorme, tõendeid, teatisi.
(1) Loenduseeskirja ja loenduslehtede vormid kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt üks aasta enne loendusmomenti. (2) Loendustulemuste väljundtabelite vormid kinnitab rahandusminister . Käesoleva seaduse paragrahv 12 lõikes 7 nimetatud abidokumendid (välja arvatud klassifikaatorid) kinnitab Statistikaameti peadirektor. (3) Loendusandmete töötlemisel ja tulemuste avaldamisel kasutatakse riiklikke standardeid ja klassifikaatoreid.
Loenduse korraldamisel on riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajad kohustatud Statistikaameti nõudmisel esitama riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudes olevaid loenduse läbiviimiseks vajalikke andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega.
(1) Loenduse organisatsiooniline korraldus põhineb kehtival haldusterritoriaalsel korraldusel. (2) Loenduse korraldamiseks moodustatakse loendustöötajatele kehtestatud koormusnormide alusel territoriaalsed loendusüksused: loendusringkonnad, loenduspiirkonnad ja loendusjaoskonnad. (3) Loendustöötajate koormusnormid kehtestab volitatud minister .
(1) Loendusringkonnad moodustab Statistikaamet haldusterritoriaalse korralduse alusel. Loendusringkond hõlmab ühe või mitme linna, mitme valla, ühe või mitme valla ja ühe või mitme linna territooriumi. Enam kui 10 000 elanikuga linna territoorium on üks loendusringkond. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas moodustatakse mitu loendusringkonda. (2) Loendusringkonna tööd juhib loendusringkonna juhataja (edaspidi ringkonnajuhataja). Tema äraolekul asendab teda ringkonnajuhataja asetäitja. (3) Ringkonnajuhataja ja tema asetäitja ülesandeks on loendusringkonna territooriumil loenduse korraldamine ning loendusandmete põhjal esialgse kokkuvõtte tegemine loenduseeskirjaga sätestatud ulatuses.
(1) Loenduspiirkonnad moodustatakse loendusringkondade territooriumil. (2) Loenduspiirkond on loendajate juhendaja tööpiirkond. Loendajate juhendaja tööülesandeks on loendajate töö korraldamine loenduspiirkonnas. (3) Loenduspiirkonnad moodustab maakonna (linna) rahvaloenduskomisjon.
(1) Loendusjaoskond on loendaja tööpiirkond. (2) Loendaja tööülesandeks on loenduse teostamine loendusjaoskonnas. (3) Loendusjaoskonnad moodustab maakonna (linna) rahvaloenduskomisjon.
(1) Loendustöötajad on ringkonnajuhatajad, nende asetäitjad, loendajate juhendajad ja loendajad. Loendustöötajad võetakse tööle Statistikaameti peadirektori käskkirjaga määratud ajaks avaliku teenistuse seaduse paragrahv 8 alusel. Loendustöötajaid võidakse tööle võtta ka tööettevõtulepinguga. (2) Loendustöötajate arvulise koosseisu määrab volitatud minister . (3) Loendustöötajatena võivad töötada selleks soovi avaldanud vähemalt 18-aastased isikud, kes vastavad Statistikaameti poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning läbivad loendustööks vajaliku koolituse. (4) Loendustöötajatena võidakse tööle võtta teiste tööandjate juures töötavaid isikuid asutuse juhi või tööandja kirjalikul nõusolekul. (5) Loendustöötajana töötamise ajaks peatatakse teenistussuhe või tööleping põhitöökohal järgmiselt: 1) loendajatel - kuni üheks kalendrikuuks; 2) loendajate juhendajatel - kuni kaheks kalendrikuuks; 3) ringkonnajuhatajatel ja nende asetäitjatel - kuni kolmeks kalendrikuuks. (6) Loendustöötajate töö tasustamise ja kulude kompenseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (7) Loendustöötajate ametikohustused, samuti valiku tingimused, koolituse ning atesteerimise korra kinnitab Statistikaameti peadirektor. (8) Loendustöötaja on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud isikuandmete saladust ning kannab selle rikkumisel vastutust vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.
Loendamisel tõendab loendustöötaja volitusi Statistikaameti poolt väljaantud ja kehtiv pildiga töötõend.
(1) Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. (2) Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni esimees on volitatud minister. (3) Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon: 1) teeb Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse korraldamisega seonduvate õigusaktide ettevalmistamiseks ja annab arvamusi nimetatud õigusaktide eelnõude kohta; 2) määrab kindlaks loenduse metoodika ning annab eksperdihinnanguid loendusega seotud küsimustes; 3) koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel ning suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel; 4) kooskõlastab loenduse korraldamise ajakava ja jälgib selle täitmist; 5) teeb koostööd maakonna ja linna rahvaloenduskomisjonidega, vaatab läbi nende taotlusi ja tegevust puudutavaid avaldusi; 6) analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi; 7) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt talle pandud loendusega seotud ülesandeid. (4) Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjonil on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja asutustelt, maakonna ja linna rahvaloenduskomisjonidelt, samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajalikku teavet. (5) Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni esimehel on õigus vajaduse korral: 1) moodustada komisjoni juurde töörühmi ja ekspertgruppe; 2) kaasata komisjoni töösse riigi- ja omavalitsusasutuste esindajaid ja teadlasi.
(1) Maakonna rahvaloenduskomisjoni moodustab maavanem hiljemalt kaks aastat enne loendusmomenti. Maakonna rahvaloenduskomisjon on nõuandva õigusega komisjon maavalitsuse juures. (2) Maakonna rahvaloenduskomisjoni esimehe ja liikmed nimetab maavanem. (3) Maakonna rahvaloenduskomisjon: 1) osaleb loenduse korralduskava väljatöötamisel, koordineerib ja jälgib loenduse korraldamist ning aitab lahendada loendusega seotud ülesandeid maakonnas; 2) teeb maavanemale ettepanekuid loenduse korraldamise kohta maakonnas; 3) vaatab läbi avaldusi ja kaebusi loendusringkondade ja loendustöötajate tegevuse kohta maakonnas; 4) täidab teisi maavanema poolt antud ülesandeid seoses rahvaloenduse korraldamisega maakonnas. (4) Maakonna rahvaloenduskomisjonil on õigus saada maakonnas asuvatelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja asutustelt, samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajalikku teavet.
(1) Linna rahvaloenduskomisjon moodustatakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas. Linna rahvaloenduskomisjoni moodustab linnavalitsus hiljemalt kaks aastat enne loendusmomenti. Linna rahvaloenduskomisjon on nõuandva õigusega komisjon linnavalitsuse juures. (2) Linna rahvaloenduskomisjoni esimehe ja liikmed nimetab linnavalitsus. (3) Linna rahvaloenduskomisjon: 1) osaleb loenduse korralduskava väljatöötamisel, koordineerib ja jälgib loenduse korraldamist ning aitab lahendada loendusega seotud ülesandeid linnas; 2) teeb linnapeale ettepanekuid loenduse korraldamise kohta linnas; 3) vaatab läbi avaldusi ja kaebusi loendusringkondade ja loendustöötajate tegevuse kohta linnas; 4) täidab teisi linnavalitsuse poolt antud ülesandeid seoses loenduse korraldamisega linnas. (4) Linna rahvaloenduskomisjonil on õigus saada linnas asuvatelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, samuti loendusringkondade juhatajatelt oma tegevuseks vajalikku teavet.
(1) Kohalik omavalitsus tagab koostöös rahvaloenduskomisjonide ja valitsusasutustega loenduse korraldamise oma haldusterritooriumil, sealhulgas: 1) võimaldab käesolevas seaduses sätestatud korras omavalitsusasutuste teenistujate kaasamise loenduse korraldamisse; 2) osaleb loenduse korraldamiseks vajaliku kaardimaterjali koostamisel ja täpsustamisel kooskõlastatult Statistikaametiga; 3) korrastab loenduse eel, kuid mitte hiljem kui üks aasta enne loendusmomenti, aadresskohtade nimed ning hoonete numeratsiooni; 4) tagab loenduse ajaks asulates tänavasiltide ja hoonetel numbrite nõuetekohase olemasolu; 5) võimaldab loendustöötajatel loenduseeskirjaga sätestatud korras kasutada kohaliku omavalitsuse täpsustatud andmekogusid elanike ja hoonete kohta; 6) eraldab loendusringkondadele ja -piirkondadele vajalikud tööruumid koos vajaliku sisustuse ja sidevahenditega; 7) annab Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjonile ning maakonna ja linna rahvaloenduskomisjonidele loenduse korraldamiseks vajalikku teavet; 8) täidab lepingulises korras muid loenduse korraldamisega seotud ülesandeid. (2) Kulud, mis omavalitsusel tekivad seoses loenduse korraldamisega, kaetakse riigieelarvest loenduse korraldamiseks ettenähtud vahenditest.
(1) Statistikaamet täidab loenduse korraldamisel käesoleva seadusega, Vabariigi Valitsuse ja volitatud ministri määrusega talle pandud ülesandeid. (2) Statistikaameti ülesanded loenduse korraldamisel on: 1) informeerida avalikkust loenduse eesmärgist ja teostamise korrast; 2) valmistada ette loenduse dokumentatsioon; 3) korraldada loenduse andmetöötluse tehnoloogia väljatöötamine; 4) võtta tööle ja koolitada loendustöötajad ning juhendada ja kontrollida nende tööd; 5) juhendada metoodiliselt loenduse korraldamisel osalevaid komisjone ja asutusi; 6) varustada loendusringkonnad loenduse dokumentatsiooniga; 7) koguda, töödelda ja säilitada loendusandmed ning avaldada loendustulemused; 8) koostada loenduse eelarve projekt; 9) teostada teenistuslikku järelevalvet loenduse korraldamise vastavuse üle käesoleva seaduse nõuetele. (3) Statistikaamet tagab loendusega kogutud ja säilitamisele kuuluvate isikuandmete kaitse nende töötlemisel, säilitamisel ja kasutamisel vastavalt käesolevale seadusele. (4) Statistikaamet tagab kaitset vajavate varade (informatsioon, seadmed, ruumid) käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning loendatavate privaatsuse vastavate turvameetmete rakendamisega loenduse korraldamisel.
(1) Loendamisel küsitleb loendaja vahetult loendatavat isikut. Loendusega kogutavad andmed kannab loendaja loenduslehtedele vastavuses loenduseeskirjaga. (2) Loendusega kogutavad andmed kuni 15-aastaste laste kohta annab üks vanematest või alaealise eestkostja. (3) Loendusega kogutavad andmed leibkonna kohta annab täisealine leibkonna liige. (4) Loendatavate isikute kohta, kes on leibkonna liikmed, kuid ei viibi loenduse ajal oma elukohas, annab loendusega kogutavad andmed täisealine leibkonna liige. (5) Asustatud eluruumi kohta loendusega kogutavad andmed annab isik, kes kasutab eluruumi õiguslikul alusel. Asustamata eluruumi kohta annab andmed selle eluruumi omanik. (6) Loendustöötaja esitab loendamisel loendatavale isikule oma volitusi tõendava dokumendi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 20. (7) Loendajal ja loendaja juhendajal on õigus loendatava isiku elukohas loendust ja järelküsitlust teostada kella 8.00-st kuni 22.00-ni. (8) Loendaja tutvustab loendatavale isikule loenduslehtedel ettenähtud ulatuses riiklikest registritest ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest saadud andmeid. Erinevuste korral lähtub loendaja loenduslehe täitmisel loendatavalt isikult saadud andmetest. (9) Loendaja tutvustab täidetud loenduslehti loendatavale isikule või andmeid andnud leibkonna liikmele. (10) Loendaja edastab täidetud loenduslehed juhendajale hiljemalt järgmisel tööpäeval loenduseeskirjaga ettenähtud korras.
(1) Loenduslehed on eestikeelsed ja täidetakse eesti keeles. (2) Loendataval isikul on õigus anda loendajale vastuseid eesti keeles, selle mittevaldamise korral mõnes muus keeles, mida ta valdab. (3) Kui loendaja ei valda loendatava isiku kasutatavat keelt, on loendajal õigus kasutada tõlgi abi. (4) Loendamises osalevale tõlgile laieneb käesoleva seaduse paragrahv 19 lõikes 8 sätestatud kohustus.
(1) Loendatav isik on kohustatud andma tõeseid ja täielikke vastuseid kõigile loenduslehtede küsimustele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Loendataval isikul on õigus keelduda andmete andmisest oma religioosse kuuluvuse kohta. (3) Loendatav isik võib esitada loendajale isikut tõendava dokumendi andmete täpsuse tagamiseks. (4) Loendataval isikul on õigus saada loendajalt tõend loendamise kohta, kui ta lahkub pärast loendamist loenduse aja jooksul oma elukohast. (5) Kui loendaja ei leia loendatavat isikut või leibkonna täiskasvanud liiget tema elukohast, jätab ta isikule teatise, milles isikut kohustatakse teatama loenduspiirkonna loendajate juhendajale oma elukohas viibimisest loenduse aja jooksul.
(1) Vanglas vahi all peetavate, vabaduskaotuslikku karistust või aresti kandvate isikute loendamise korraldab Justiitsministeeriumi vanglate osakond kooskõlastatult Statistikaametiga justiitsministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras. (2) Politseiasutuses kinnipeetavate või aresti kandvate isikute loendamise korraldab kinnipidamist või aresti kohaldav politseiasutus kooskõlastatult Statistikaametiga siseministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud isikuid loendab loendustöötaja.
(1) Kaitseväe ajateenistuses viibivate isikute loendamise korraldab Kaitseministeerium kooskõlastatult Statistikaametiga kaitseministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras. (2) Siseministeeriumi valitsemisalas ajateenistuses viibivate isikute loendamise korraldab Siseministeerium kooskõlastatult Statistikaametiga siseministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud isikuid loendab loendustöötaja.
(1) Pansionaatides, haiglates ja hoolekandeasutustes ajutiselt viibivate isikute loendamise korraldab vastava asutuse administratsioon kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga loenduseeskirjaga määratud ulatuses ja korras koostöös Statistikaametiga. (2) Hotellides ja muudes majutusasutustes viibivate isikute loendamise korraldab vastava asutuse administratsioon loenduseeskirjaga määratud ulatuses ja korras koostöös Statistikaametiga. (3) Veesõidukitel viibivate laevapere liikmete loendamise korraldab veesõiduki kapten, omanik või valdaja loenduseeskirjaga määratud ulatuses ja korras koostöös Statistikaametiga. (4) Rahvusvaheliste liinide bussides, rongides, lennukites ja laevades, samuti bussi-, raudtee- ja lennujaamades ning sadamates viibivad reisijad loendatakse loenduseeskirjaga ettenähtud korras. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud isikuid loendab loendustöötaja.
(1) Eesti Vabariigi diplomaatilistes ja konsulaaresindustes töötavate isikute loendamise korraldab Välisministeerium kooskõlastatult Statistikaametiga. (2) Loendusmomendi seisuga välisriikides alla ühe aasta viibinud loendatavad isikud, kes viibivad ka loenduse ajal välisriigis, loendatakse nende elukoha järgi Eestis vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 26 lõikele 4. (3) Isikul, kes viibib loenduse ajal välisriigis, on õigus anda andmeid loenduslehtede täitmiseks enne välisriiki lahkumist Statistikaametis või Statistikaameti kohalikes asutustes selleks volitatud töötajatele.
(1) Loendusandmete töötlemine toimub anonüümse andmekogu baasil. (2) Loendusandmeid töötleb Statistikaamet, lähtudes loendustulemuste statistiliste väljundtabelite kehtestatud vormidest. (3) Loendusandmete töötlemise korra kinnitab volitatud minister . (4) Valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute taotlusel võib Statistikaamet taotleja kulul ette valmistada statistilisi väljundtabeleid, mis ei kuulu kehtestatud statistiliste väljundtabelite vormide nimistusse.
Loendustulemused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. Esialgsed loendustulemused kogurahvastiku kohta avaldab Statistikaamet hiljemalt 90 päeva jooksul pärast järelküsitlust. Loendustulemused statistiliste väljundtabelitena avaldab Statistikaamet kuni kahe aasta jooksul pärast loendamist.
(1) Statistikaamet esitab volitatud ministri kaudu Vabariigi Valitsusele lühiaruande loenduse toimumise kohta hiljemalt kuue kuu möödumisel loendusmomendist. (2) Statistikaamet esitab volitatud ministri kaudu Vabariigi Valitsusele põhiaruande loenduse korraldamise kohta hiljemalt kolme aasta jooksul arvates loendusmomendist.
Loendusega kogutud andmeid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel.
(1) Loendusandmeid säilitab Statistikaamet. (2) Isiku identifitseerimist võimaldavaid täidetud loenduslehti säilitatakse 100 aastat. Andmed salvestatakse masinloetaval kujul. (3) Loenduslehed ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud salvestatud andmed säilitatakse vastavalt avaliku teabe seadusele ning arhiveerimist sätestavatele õigusaktidele. (4) Loendusandmete säilitamise korra kinnitab volitatud minister .
(1) Loendusega kogutud andmed on konfidentsiaalsed, ei kuulu avalikustamisele ega üleandmisele kolmandatele isikutele. (2) Loendusandmete kaitse korraldamisel juhindutakse isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ja riikliku statistika seadusest ning käesoleva seaduse paragrahv 33 lõikes 3 ja paragrahv 37 lõikes 4 nimetatud korrast.
Loendusandmete töötlemisel ja säilitamisel isikuandmete kaitse nõuetest kinnipidamise üle teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 34 alusel määratud riigiasutus.
Loendustöötajad, loendusandmete töötlejad ja andmekogude pidajad võetakse käesoleva seadusega, isikuandmete kaitse seadusega ning andmekogude seadusega sätestatud nõuete rikkumise eest haldus- või kriminaalvastutusele seaduses sätestatud alustel ja korras.
Loendusega kogutavate andmete esitamise ja edastamise korra rikkumisel rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvis 183 sätestatud karistusi.
Käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 5 sätestatud tähtaega ei rakendata 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel.