(1) Käesolev seadus sätestab riigi rakenduskõrgkooli moodustamise, ümberkorraldamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise alused, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise tingimused ja õppekorralduse alused, üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused, rakenduskõrgkooli eelarve, finantseerimise ning haldusjärelevalve alused. (2) 3 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse erarakenduskõrgkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi. (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub riigi sisejulgeoleku ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses nimetatud teistel avaliku teenistuse õppekavadel rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe. (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe õppeasutus, kus sõjaväelistel õppekavadel toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe. (4) Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. Oma missiooni täitmisel teevad rakenduskõrgkoolid koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut.
(1) Rakenduskõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe struktuuriüksus.
(1) Rakenduskõrgkooli põhimäärus peab sisaldama rakenduskõrgkooli kohta järgmisi andmeid: 1) nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht; 2) valitsusasutuse nimi, mille hallatav on vastav rakenduskõrgkool; 3) tegevusvaldkond ja õppekava tüüp; 4) õppekorralduse alused; 5) juhtimise kord; 6) liikmeskond, tema õigused ja kohustused; 7) struktuur, struktuuriüksuste juhtimine; 8) aruandlus ja kontroll; 9) üliõpilasesinduse valimise põhimõtted; 10) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted. (2) Rakenduskõrgkooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
¹.
(1) Rakenduskõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust rakenduskõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 1 (1¹) Riigikaitselist rakenduskõrgkooli juhib ülem, kellel on käesolevas seaduses sätestatud rakenduskõrgkooli rektori pädevus. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülem kuulub riigikaitselise rakenduskõrgkooli liikmeskonda. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõiget 2. (2) Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires rakenduskõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab rakenduskõrgkooli käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses; 2¹) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud; 3) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 4) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused; 5) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 6) tagab rakenduskõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 7) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise; 8) käsutab rakenduskõrgkooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses; 9) on aruandekohustuslik rakenduskõrgkooli nõukogu ja ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ees; 10) lahendab teisi käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi. (3) Oma pädevuse piirides annab rektor käskkirju.
(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, või tema volitatud esindaja sõlmib rektoriga töölepingu. (2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on rektoril õigus asuda samas rakenduskõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist. (3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavate ministrite nõusolekul.
(1) Rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale või omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. (2) Kui rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatule vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus. Kui sisekaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane juhtimiskogemus. (4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale võib nimetada vähemalt vanemohvitseri auastet omava tegevväelase, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kui riigikaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemaks nimetada vähemalt vanemohvitseri auastet omava tegevväelase, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või vähemalt koloneli auastmega tegevväelase, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kõigil käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel on nõutav vähemalt kolmeaastane vanemohvitseri auastme omamine.
(1) Rakenduskõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on rakenduskõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu), mille moodustamise korra ja töökorra sätestab rakenduskõrgkooli põhimäärus. (2) Nõukogusse kuuluvad: 1) rektor; 2) prorektor(id); 3) õppejõudude esindajad; 4) üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust; 5) teised põhimäärusega ettenähtud isikud. (3) Nõukogu esimees on rektor. (4) Nõukogu: 1) teeb ettepanekuid rakenduskõrgkooli põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub; 2) võtab vastu rakenduskõrgkooli arengukava, kooskõlastades selle enne ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ning riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli puhul ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga; 3) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve täitmise aruande; 4) valib korralised õppejõud; 4¹) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra; 4²) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded; 4³) kehtestab üliõpilaste rakenduskõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra; 5) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras rakenduskõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5¹) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 5²) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist ministri poolt, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise; 6) lahendab teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. (5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. (6) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
(1) Rakenduskõrgkooli struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. Rakenduskõrgkooli struktuuriüksuse tegevuse alused määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab rektor. (2) Rakenduskõrgkooli struktuuri võivad kuuluda rakenduskõrgkooli asutused, mis tegutsevad nõukoguga kooskõlastatud ja rektori kinnitatud põhimääruse alusel. Rakenduskõrgkooli asutuse direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Rakenduskõrgkooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor.
(1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida rakenduskõrgkooli astumiseks. 1 (1¹) Sisekaitselisse rakenduskõrgkooli riigi sisejulgeoleku õppekavadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekavale vastava ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega võib nimetatud nõudeid laiendada ka teistele avaliku teenistuse õppekavadele, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. 1 (1²) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga Eesti kodanikud, kes vastavad kaitseväeteenistuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele. 2 (2)
Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe või kõrghariduse sama astme raames ja magistriõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel ülikooliseaduse § 2 punkti 131 tähenduses. Ühisõppekava avamisele kohaldatakse ülikooliseaduse §-des 221–222 ja 224 sätestatut.
(1) Magistriõppe õppekava rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad ülikooliseaduse magistriõpet reguleerivad sätted käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. (2) Magistriõpe võib rakenduskõrgkoolis toimuda järgmistel tingimustel: 1) jätkuna samal õppesuunal toimuvale rakenduskõrgharidusõppe õppekavale; 2) 3) rakenduskõrgkooli rektor vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud rektorikandidaadile esitatavatele nõuetele. (3) Rakenduskõrgkoolile antakse magistriõppe läbiviimise õigus õppekavapõhiselt, kohaldades õiguse taotlemisele, taotluse menetlemisele ning õppekaval õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–12 kehtestatud korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Pärast magistriõppe õppekaval õppe läbiviimise õiguse andmist kantakse õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. (4) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat. Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat. (5) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.
(1) Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud rakenduskõrgkooli nõukogus ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. (2) Õppekavagrupid, milles rakenduskõrgkoolil on õigus õppekavasid avada, ning rakenduskõrgkoolis antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas. (3) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab rakenduskõrgkool vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust taotluse ministeeriumile, mille hallatav riigiasutus ta on. (4) Kui uues õppekavagrupis taotleb õppekava avamist rakenduskõrgkool, mis ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, edastab ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile. (5) Rakenduskõrgkool lisab taotlusele: 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid; 2) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta; 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta; 4) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud. 5) (6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõude kvalifikatsioon, ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele ning kas õppe avamine on põhjendatud. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab õppe kvaliteedi hindamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 21 lõikes 6 nimetatud juhul. (7) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli merehariduse õppekava edastab valdkonna eest vastutav minister enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ekspertiisi kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Rakenduskõrgkool edastab Veeteede Ametile täiendavalt tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja. Veeteede Amet hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õppejõududel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega valdkonna eest vastutavale ministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest arvates. (8) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul: 1) anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom; 2) anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom. (9) Kui valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud korras. (10) Kui valdkonna eest vastutav minister jätab ekspertiisi tulemustest lähtudes uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kinnitab ta taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga. (11) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigus kehtetuks, kui: 1) teenistusliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud rakenduskõrgkooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud; 2) teenistusliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktide 1–3 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või rakenduskõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele; 3) rakenduskõrgkool ei ole täitnud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või § 211 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 4) ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, on algatatud rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine; 5) valdkonna eest vastutaval ministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. (12) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab rakenduskõrgkool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
Rakenduskõrgkooli õppekeel on eesti keel. Teiste keelte kasutamise otsustab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.
(1) Rakenduskõrgkoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe. (2) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded. (3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti. (4) Üliõpilane määrab rakenduskõrgkooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab rakenduskõrgkool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib rakenduskõrgkool üle osakoormusega õppesse üliõpilast rakenduskõrgkoolist välja arvamata. 4 (4¹) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht. (5) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastel on õigus õppida osakoormusega üksnes riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud juhtudel. (6) Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris. (7) Üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemeõpet reguleerivad sätted.
(1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom või käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ühisdiplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga. (2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel. 2 (2¹) Rakenduskõrgkoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente. Rakenduskõrgkool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. 2 (2²) Rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). 2 (2³) (24) 2 (25) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom. (26) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule: 1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 21, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 25, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust; 2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras. (27) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab rakenduskõrgkool isikule tasuta. (3) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Rakenduskõrgkoolide väljaantud lõpudokumendid kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. (2) Rakenduskõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu.
(1) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. (2) Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada, et ülikooliseaduse § 10 alusel loodud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga ja ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul. (3) Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Rakenduskõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektor (prorektorid), õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased. (2) Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) rakenduskõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse. 2 (2¹) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib. (3) Käesoleva seaduse tähenduses on õpilaseks rakenduskõrgkoolis kutseõppes õppija. Õpilasele laienevad kutseõppeasutuse seadusega õpilasele kehtestatud õigused ja kohustused.
(1) Rakenduskõrgkool atesteerib oma korralist õppejõudu ja teadustöötajat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra. (2) Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist, võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Sõjaväelise auastmega ametikohal oleva tegevväelase vastavust ametikohale hinnatakse ja selle tulemusi arvestatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.
(1) Üliõpilasel on õigus: 1) valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest; 1¹) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis; 2) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt rakenduskõrgkoolis kehtestatud korrale; 2¹) omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) valida oma esindajaid ja olla valitud rakenduskõrgkooli üliõpilasesindusse; 3¹) õpi- ja karjäärinõustamisele; 4) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 5) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 6) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 7) saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 8) saada rakenduskõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni; 9) saada üliõpilaspilet valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras; 10) 11) kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. (2) Üliõpilased peavad järgima käesoleva seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laieneb ametnike eetikakoodeks. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada politsei-, vangla-, pääste- ja avaliku teenistuse ametnikele ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus ja punktis 5 nimetatud õigus saada õppetoetust üliõpilasele ei laiene. 3 (3¹) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele makstakse stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister määrusega. (4) Tegevteenistuses olevale riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad käesolevas paragrahvis sätestatud õigused riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega sätestatud ulatuses. Põhimäärus laiendab vastavad õigused niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooniga. (5) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli üliõpilasel, kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele.
(1) Rakenduskõrgkooli üliõpilased ja õpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna. (2) Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. (3) Üliõpilaskonnal on õigus: 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid rakenduskõrgkooli nõukogusse; 3¹) teha ettepanekuid rakenduskõrgkooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt rakenduskõrgkooli vastavas tegevuses; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded. (5) Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. (6) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes rakenduskõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (7) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel rakenduskõrgkooli üliõpilastel. Rakenduskõrgkooli moodustamise või ümberkorraldamise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond. Üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes. (8) Rakenduskõrgkooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Üliõpilasesindus käsutab nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud kaetakse rakenduskõrgkoolile riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahus ja sihtotstarbelise toetuse määramise korral selle mahus ning õppekulude hüvitamisest laekunud vahenditest. Kutseõppe läbiviimise kulud kaetakse vastavalt kutseõppeasutuse seadusele. (2) Teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele.
(1) Üliõpilaseks immatrikuleeritakse isik, kes vastab rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimustes kehtestatud sisseastumisnõuetele. Põhjendatud juhul võib rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestada vastuvõtutingimustes immatrikuleeritavate üliõpilaste arvu ülempiiri, täites õppekohad paremusjärjestuse alusel. (2) Rakenduskõrgkooli nõukogu võib rühmitada isikuid õppekohtade täitmisel nende eelnevast kvalifikatsioonist või erivajadusest tulenevalt ja kehtestada eri rühmadele erinevad sisseastumisnõuded. Sisseastumisnõuete kehtestamisel ei rühmitata isikuid lähtuvalt sellest, kas neilt on õigus õppekulude hüvitamist nõuda või mitte. (3) Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimused põhinevad objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumitel.
Rakenduskõrgkoolil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid (täiend- ja eksternõpe, lepingulised arendustööd, erialaline nõustamine jms) rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras.
Rakenduskõrgkooli tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve. Rakenduskõrgkooli eelarve kinnitab rektor.
(1) Ettekirjutuses peavad sisalduma: 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad; 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. (2) Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettekirjutuse 10 päeva jooksul selle allakirjutamisest alates posti teel teatavaks rakenduskõrgkooli rektorile ning ministeeriumile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul lubada rakenduskõrgkoolil ühineda avalik-õigusliku ülikooliga (edaspidi ülikool) käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga teeb ülikoolile ettepaneku minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. (3) Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise koostöös rakenduskõrgkooli nõukogu ja nõunike koguga ning ülikooli nõukoguga. (4) Vabariigi Valitsus annab loa rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga juhul, kui rakenduskõrgkoolile pandud ülesandeid on otstarbekam täita ülikooli asutusena, ja volitab ministrit, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, sõlmima nimetatud ühinemise kohta lepingut. (5) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga sätestatakse ülikooli ja Vabariigi Valitsuse volitusel ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud üldtingimused on: 1) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemise kuupäev; 2) rakenduskõrgkooli baasil moodustatava ülikooli asutuse staatus ja ülesanded; 3) õppekavad, mille alusel üliõpilased jätkavad õpinguid rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses; 4) rakenduskõrgkooli üliõpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses; 5) rakenduskõrgkooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras; 6) rakenduskõrgkooli kasutuses oleva riigivara ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg; 7) rakenduskõrgkooli asjaajamise ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg; 8) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine. (6) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga toimub enne õppeaasta algust. (7) Rakenduskõrgkooli ühinemisel ülikooliga tagab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
(1) Korralise õppejõu või teadustöötajaga enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel ja korras kuni töölepingus nimetatud tähtaja lõpuni. (2) Kui korralise õppejõu või teadustöötajaga sõlmitakse tööleping pärast 2015. aasta 1. jaanuari ning sama isikuga on samalaadse töö tegemiseks sõlmitud varem vähemalt kaks järjestikust tähtajalist töölepingut või on varem sõlmitud tähtajalist töölepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) 2 (2) Käesoleva seaduse § 161 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. (3) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur õppeasutuste õppekavagruppe, lähtudes ülikooliseaduse § 567 lõike 111 alusel kehtestatud täpsemast korraldusest. (4) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib rakenduskõrgkool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on rakenduskõrgkooli taotluse alusel andnud rakenduskõrgkoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. (5) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab rakenduskõrgkool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, ministeeriumile, mille valitsemisalasse ta kuulub, taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning: 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid; 2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta; 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta; 4) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus; 5) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222. (6) Kui taotlejaks on rakenduskõrgkool, mis ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, edastab ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ning lisatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile. (7) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ning jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikoolisaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: 1) anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt); 2) anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt); 3) mitte anda rakenduskõrgkoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt). (8) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud korras. (9) Õppekavagrupid, milles rakenduskõrgkoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas. (10) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita valdkonna eest vastutav minister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda rakenduskõrgkoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Rakenduskõrgkool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal. (11) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne rakenduskõrgkooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles rakenduskõrgkoolis vastava õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument. (12) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse rakenduskõrgkoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui õppeasutusele on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada. (13) Akrediteerimata õppekava alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on rakenduskõrgkoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud, kui rakenduskõrgkool on esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja rakenduskõrgkoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini. (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: 1) akrediteerida õppekava või rakenduskõrgkool positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab rakenduskõrgkooli õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom; 2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada rakenduskõrgkoolis sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi; 3) akrediteerida rakenduskõrgkool negatiivselt ja algatada rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab rakenduskõrgkool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal. (5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument, kui: 1) õppekava on akrediteeritud positiivselt või 2) õppekava positiivse akrediteerimisotsuse kehtivus on lõppenud pärast 2009. aasta 31. augustit ja rakenduskõrgkool on esitanud § 35 lõikes 5 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub. (2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on mitte rohkem kui kaks aastat varem, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti, väljastatud haridust tõendav dokument.
(1) Käesoleva seaduse §-s 23 toodud õppejõudude nõudeid kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvate õppejõudude valimiste puhul. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni. (2) Rakenduskõrgkool viib oma tegevuse käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktiga 41 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.
(1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava heakskiitmist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus: 1) ministeeriumile, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ühisõppekava kinnitamiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ning ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu; 2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust. (2) Ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitab käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne; 2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust. (3) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele vastavaks määrab minister, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus. (4) Ühisõppekava avamisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele rakenduskõrgkoolis ülikooliseaduse §-s 5614 sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tuleneva erisusega. (2) Ühisõppekava kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.