Redaktsioonide võrdlus

(1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetegaliikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb järgmiste tehingute tegeminetegemises: 1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud jahüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingudtagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 4) liisingutehingud. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid: 1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutustesihtasutuse, struktuurifondidestruktuurifondi, makseagentuuridemakseagentuuri või teiste sarnaste isikute pooltteise sellise isiku pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 52) krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt pakutavate tagatiste, garantiide ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 6) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes; 7) muud tehingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud finantsteenustega. (23) Kindlaksmääramata isikute ringile võib hoiuHoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada: 1) valuutavahetusteenuseid; 2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seadusesseaduse § 3 lõikes 1 sätestatule. (4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid teenuseid. (5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu.

(1) Hoiu-laenuühistu asutamiseks sõlmivad käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele vastavad asutajad asutamislepingu. Asutajaid peab olema vähemalt 25. (2) Asutamislepingus peab lisaks tulundusühistuseaduse § 5 lõikes 2 sätestatud andmetele olema märgitud: 1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ning vastavalt sellele tegevuspiirkond, liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või milles seisneb ühine majanduslik huvi; 2) asutajate poolt tasutud sisseastumismaksu ja osamaksu jaotus asutajate vahel; 3) osamaksu ja sisseastumismaksu suurus, tasumise kord, aeg ja koht; 4) kui moodustatakse laenukomitee, selle liikmete nimed; 5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed. (3) 4 (4)

(1) Hoiu-laenuühistu põhikirjas peab lisaks tulundusühistuseaduses sätestatud andmetele olema märgitud: 1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ningja vastavalt sellele tegevuspiirkond, liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või milles seisneb ühine majanduslik huvimajandustegevus, milles liikmed osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve; 2) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord; 3) osamaksu suurus, tasumise tähtaeg ja kord; 4) osakapitali suurus; 5) reservkapitali ja muude reservide suurus ja moodustamise kord; 6) 7) 8) 9) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. 2 (2)

Hoiu-laenuühistu asutajad peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud EestiEestis tegevusloa saanud krediidiasutuses või makseasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega.

Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule: 1) osakapitali suurus ja; 2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. Avaldusele lisatakse tulundusühistuseadusekontaktandmed; 3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud; 4) käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatule lisaks-s 11 nimetatud krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.

Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatud andmetelesätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu: kohta käesoleva seaduse § 14 punktides 1) osakapitali suurus; 2)–3 nimetatud andmed.

(1) Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 640 eurot. (2) 3 (3)

(1) Territoriaalsuse põhimõttel asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda: 1) füüsiline isik, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas või kes omab hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas kinnisasja; 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või tegevuskoht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas. (2) TööHoiu-, teenistus- või kutsealase või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda: 1) füüsilised isikud, kes tegutsevad või töötavad samal tegevus- või kutsealal või keda seovad ühised majanduslikud huvid; 2) füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle põhitegevusala on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega sama tegevusvaldkond; 3) äriühingud, kelle põhitegevusala on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega sama tegevusvaldkond, kelle aasta netokäive või bilansi maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja; 4) mittetulundusühingud, kelle liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud; 5) sihtasutused, mille asutajateks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud liikmete osakaal ei või olla suurem kui 25 protsenti liikmete koguarvust. 3 (3¹) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses. (4) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik. (5) Hoiu-laenuühistu liige ei tohi olla äriühing, milles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus või mida kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige. Erandina käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu-laenuühistu liige üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa kümmet protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.

(1) Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget. (2) Ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistul võib olla kuni 1000 liiget.3 (3) Hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja tulundusühistuseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud kehtivate andmetega esitab ühistu juhatus äriregistrile koos majandusaasta aruandega. (4) Lisaks tulundusühistuseaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress). Nimetatud kontaktandmeid ei esitata äriregistrile. (5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. (6) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.

(1) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus hoiu-laenuühistust välja astuda, kui tal ei ole hoiu-laenuühistu ees täitmata kohustusi. (2) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses ettenähtud korras. 2 (2¹) Tulundusühistuseaduse §-s 33 nimetatud osamaks või hüvitis tuleb välja maksta kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatus võib osamaksu või hüvitise maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikus ulatuses pikendada, kuid maksimaalselt kuni viie aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkamise. (3) Hoiu-laenuühistu liikmel on õigus anda oma liikmesus üle vaid isikule, kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele.

(1) Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. (2) Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. (3) Hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 31 950125 000 eurot. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. (4) Osakapitali suurendamisel kohaldatakse äriseadustiku §-des 192, 1921 ja 195 ning § 196 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 ning lõigetes 3–32 ja 4 ning §-des 1961 ja 1962 sätestatut. (5) Osakapitali vähendamisel kohaldatakse äriseadustiku §6 (6) Hoiu-des 197 ja 1971 ning § 199 lõigetes 1 ja 2 ning §laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu-des 1992laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, 200 ja 2001 sätestatutmillega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine. Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud miinimumi.

(1) Hoiu-laenuühistu liikme osamaksu suurus peab olema vähemalt 3050 eurot. (2) Hoiu-laenuühistu liikme osamaks tasutakse ainult rahas. (3) Hoiu-laenuühistu liige peab tasuma osamaksu ühe kuu jooksul ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta otsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

(1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: 1vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise. (2) Stressiolukorrana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse olukorda, kus hoiu-laenuühistu peab paigutamaon kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele vähemalt 5viis protsenti oma liikmeteliikmetelt kaasatud hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eestikogusummast 60 päeva jooksul alates vastava avalduse saamisest või teise lepinguriigi krediidiasutusse; 2tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. (3) hoiuHoiu-laenuühistu võib omandada ainulton kohustatud oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; 3)äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühinguslaenuühistu finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või täisosanikuna usaldusühingus; 4) hoiuvähestele allikatele. Hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarassejuhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei tohi kokku olla suuremadvõi ohustada hoiu-laenuühistu omakapitalist; jätkusuutlikku tegevust. (4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 60-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisava likviidsuspuhvri olemasolu. (5) Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokkulaenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või ületada kümnekordset omakapitali summatolla lühem kui 60 päeva. (26) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatut ei kohaldatalõikes 5 nimetatud koormamata likviidse varana käsitatakse vara, kui hoiu-laenuühistu on omandanud kinnisasja kahjude ennetamiseks või vältimisekssealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja hoiu-laenuühistumuud vara, mida on kinnisasja kolme aastavõimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 60 päeva jooksul võõrandanud. Likviidne vara on muu hulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (3EL) Hoiu-laenuühistu ei tohi puhaskasumist teha väljamakseidnr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, kui majandusaastal26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kolme kuu vältel kinni peetudsuurem kui 1,6 protsenti; 2) eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatust või kuinimetatud võlainstrumentidesse. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneblaenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra, et hoiu-laenuühistu omakapital jääks väiksemaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatustsealhulgas täpsustada likviidsuspuhvri koosseisu ja suurust.

(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning kontrollima laenusaaja maksevõimelisust, usaldusväärsustpeab liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja piisava tagatise olemasoludokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut peetakse krediidiperioodi kohta ja seda tuleb pidada iga laenu taotleva liikme kohta eraldi. (2) Laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsileKrediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud andmete kogum. (3) Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüsHoiu-laenuühistu peab olema suunatud eelkõige laenusaajatagama kogu krediidiperioodi jooksul liikme krediidivõimelisuse hindamiseleanalüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus. Krediidivõimelisuse hindamisel (4) Krediiditoimik peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusidandma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule ja revisjonikomisjonile, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosustsamuti audiitorile liikme krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus (5) Krediiditoimik peab sõltuma laenu suurusestsisaldama krediidi andmise, laenutootest, laenusaajastjälgimise ja sellesthindamise kohta järgmist teavet ja järgmisi dokumente: 1) andmed liikme kohta, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiufüüsilisest isikust liikme puhul tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -laenuühistule tervikunakoht ning elukoht, juriidilisest isikust liikme puhul tema ärinimi, registrikood ja kui suurt riski see laen kujutab. (asukoht; 2) krediiditaotlused; 3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused; 4) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtete rakendamiseks peab hoiu-laenuühistu koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormusekrediidi taotlemise ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegadest. (krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid; 5) Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. (liikme krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused; 6) Hoiuliikmega sõlmitud krediidi-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud. (tagatislepingud; 7) Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukoguliikmega peetud krediidi andmise või revisjonikomisjoni liikmelekrediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus; 8) dokumendid liikme krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta; 9) hüpoteekkrediidi puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korrashindamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta. (86) Hoiu-laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastatpeab täitma krediiditoimiku täitmise kohustust sõltumata toimiku mahu suurusest. (97) Ühele hoiuKrediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid hoiu-laenuühistu omakapitalistpeab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja üksustele.

(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on rohkem kuivähemalt 50 liiget või kui see. Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, võib põhikirjaga ette nähtudnäha, et hoiu-laenuühistul on laenukomitee. (2) Laenukomitee moodustatakse hoiu-laenuühistu põhikirjas ettenähtud korras. (3) Laenukomitees on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (4) Laenukomitee liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (5) Laenukomitee liikmeks ei või olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Põhikirjas võib ette näha muid lisanõudeid laenukomitee liikmetele. (6) Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust. Laenukomitee esimeheks ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse esimees.

(1) Hoiu-laenuühistus peavad olema kehtestatud tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid kehtestatakse hoiu-laenuühistu tegevust reguleerivate õigusaktide ja hoiu-laenuühistu juhtimisorganite otsuste täitmise tagamiseks. (2) Hoiu-laenuühistu sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muu hulgas kindlaks määrama: 1) hoiu-laenuühistu ning hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra; 2) hoiu-laenuühistu sisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra; 3) tehingute tegemise korra hoiu-laenuühistu nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) alluvussuhted ja õiguste üleandmise korra, sätestades funktsioonide lahususe hoiu-laenuühistu nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel; 5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad; 6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra; 7) liikmega vaidluste lahendamise üldise korra; 8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra. (3) Hoiu-laenuühistu nimel tegutsev isik ei või esindada hoiu-laenuühistut tehingute tegemisel ning õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes hoiu-laenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid. (4) Hoiu-laenuühistu ei või võtta ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada tema maksevõimelisuse. (5) Hoiu-laenuühistul peavad olema piisavad ja tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ning juhtimise strateegiad ja protseduurid, mis tagavad riskide objektiivse kontrollimise, juhtimise ja hindamise. Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted kinnitab üldkoosolek ning neid vaadatakse läbi ja ajakohastatakse regulaarselt. (6) Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted peavad kindlaks määrama tema krediidipoliitika eesmärgid, riskide hindamise kriteeriumid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid, laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise.

(1) Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kuulubHoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevusse: 1) majandusaasta eelarve kinnitamine; tegevust, korraldab juhtimist ja teeb kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule või volinike koosolekule selle olemasolu korral. (2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine lähtuvalt seadusest; Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (4) audiitori nimetamineNõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine; volinik, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmed. (5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine enne volituste tähtaja lõppemist; 6) 7) laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. (6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistuslaenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine või lõppemine teistes ühingutes; 2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; 3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või koormamine. (7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole moodustatud nõukogu; 8) muude seaduse nõusolekut vaja või põhikirjagaon see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 9. (8) kooskõlas § 19Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga ühistust väljaastunud või ühistust väljaarvatud liikmega lepingu lõpetamise tingimuste ja korra kehtestamine6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. 2 (29) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.

(1) JuhatusesHoiu-laenuühistu juhatus on kolm liigetmuu hulgas kohustatud: 1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud tavadest ja praktikatest; 2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas käesolevas seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide, tavade ja praktikaga; 3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks; 4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvuka potentsiaalseid riske; 5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (2) Juhatuse liige ei pea olemaJuhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisititegevusest ja majanduslikust olukorrast. 3 (3) Juhatus teavitab viivitamata nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. (4) Juhatus annab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitab plaani, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse.

(1) Hoiu-laenuühistu juhatusejuhtorgani liikmed ja nõukogu liikmeks ei tohi olla pankrotivõlgnik ega isiktöötajad tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning nende ametikohale esitatavate nõuete kohaselt. Hoiu-laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtjaet eelkõige liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud. (2) Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelleltöötajad on laitmatu ärialane reputatsioonkohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, hoiu-laenuühistu juhatuses osalemiseks vajalik hariduspiisava asjatundlikkuse, teadmisedtäpsuse ja kutsealane sobivushoolikusega. (3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liigejuhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liige või hoiu-laenuühistu audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isiklaadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. (4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaseltjuhatus on tema ülesandeks investeeriminekohustatud veenduma, laenu-et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. (5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-laenuühistu juhatusemuud protseduurireeglid oleksid ajakohased, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitorhindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, arveldusmakse- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, ning laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks. (2) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida hoiu-laenuühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus. (3) Hoiu-laenuühistu juhatus võimaldab revisjonikomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise ning tagab kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute arvestamist.

(1) Revisjonikomisjon viib läbi ühistu majandusaasta aruande revideerimiserevideerib hoiu-laenuühistu tegevust, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. (2sealhulgas: 1) Revisjonikomisjon analüüsibkontrollib hoiu-laenuühistu töösning tema juhtorganite liikmete ja majandustegevuses avastatud puudusi, koostab neist perioodilisi ülevaateidnende tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja esitab need olenevalt tähtsuse astmesttulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule arutamisekssõlmitud lepingutele ja heale tavale; 2) kontrollib käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud tegevuse aluste järgimist ning sise-eeskirjade ja hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning hindab neid regulaarselt; 3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ettenähtud aruandeid. (32) Revisjonikomisjon jälgib pidevalton kohustatud talle hoiu-laenuühistu pooltkohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud nõuete täitmistnõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja esitab vastava aruande üldkoosolekule kinnitamiseks koos majandusaasta revisjoniaruandeganing hoiu-laenuühistu volinikele nende olemasolu korral.

(1) Hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise meetmetejuhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest teatab revisjonikomisjon juhatuseleülevaated käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kaheesitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu-laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul rikkumisi ei kõrvaldata, kutsub revisjonikomisjon tulundusühistuseaduses määratud korras kokku hoiuHoiu-laenuühistu erakorralisejuhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, audiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist. (4) RevisjonikomisjonRevisjonikomisjoni liige võib teha erakorralisele üldkoosolekule ettepaneku: 1) juhatuse või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks; 2) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks; 3) põhikirja muutmiseks; 4)nõuda hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga; 5) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seadusesjuhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja põhikirjas ettenähtud korrasdokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.

(1) HoiuKäesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistul peab olema audiitorlaenuühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. (2) 3 (3) 4 (4) Hoiu-laenuühistu auditeerimise käigus peab audiitor kontrollimasäilitab käesoleva seaduse §-des 27 36 lõike 4 alusel esitatud juhtorganite liikmete isikuandmeid kaks aastat pärast töösuhte lõppemist. (3) Käesolevas seaduses sätestatud juhtorgani ja 28revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmeid säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist ning esitamaisikuandmeid hoiu-laenuühistule aruande, milles avaldab arvamust nende nõuete järgimiselaenuühistu liikmete kohta säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast liikmesuse lõppemist.

(Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1) Hoiu-laenuühistu lõpetatakse nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) üldkoosoleku otsuse aluselpandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) kohtumäärusegahoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded; 3) kui hoiu-laenuühistusse on jäänud vähem kui 25 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenudmuud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded; 4) muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustelmuud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded. (2) Hoiu-laenuühistu lõpetamine toimub tulundusühistuseaduses ettenähtud korras.

(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest peabEnne 2026. aasta 1. märtsi asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 200 000 kroonivõib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis, juhul kui ta soovib jätkata hoiuste kaasamisega. Muul juhul võib hoiu-laenuühistu oma tegevust alates 2029. aasta 1. jaanuarist jätkata tulundusühistuna, sealhulgas makseasutuse või krediidiandja tegevusloa alusel, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna ja tingimusel, et ta on lõpetanud hoiuste kaasamise. (2) Alates 2001Kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, esitab ta Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. juulist peabjaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu osakapital olema vähemalt 300 000 krooniei ole vastavat tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevate liikmetega hoiustamistehingute tegemise ning neile makseteenuste osutamise ja tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. Kui hoiu-laenuühistul ei ole piisavalt likviidseid vahendeid hoiuste väljamaksmiseks, võib enne 2026. aasta 1. märtsi sõlmitud hoiuselepingute tähtaegu erandkorras pikendada maksimaalselt viie aasta võrra ning seda juhul, kui liikmest hoiustaja on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. (3) Alates 2002Hoiu-laenuühistu, kes ei esita tegevusloa taotlust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, kuid otsustab jätkata oma tegevust tulundusühistuna, peab teavitama Finantsinspektsiooni oma sellekohasest otsusest kirjalikult hiljemalt 2028. aasta 131. juulist peabdetsembriks. (4) Kui hoiu-laenuühistu osakapital vastamaon käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, nimetatud teenuste osutamiseks enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid pikendada ega uusi liikmeid vastu võtta. (45) Kui hoiu-laenuühistu ei vii oma osakapitali suurust vastavusseole käesoleva paragrahvi lõigeteslõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1–. jaanuariks Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31. detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu esitanud Finantsinspektsioonile teavitust käesoleva paragrahvi lõike 3 sätestatugakohaselt tulundusühistuna jätkamise kohta, kustutab registripidajaesitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu registrist või algatab selle sundlõpetamise äriregistri seaduse §sundlõpetamiseks hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitab Finantsinspektsioon ka juhul, kui hoiu-s 56 sätestatud korraslaenuühistu on küll käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase teavituse esitanud, kuid jätkab sellest hoolimata hoiustamistehinguid, makseteenuste osutamist või tarbijakrediidi väljastamist. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.

(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil. (2) Käesolev seadus kehtib kuni 2029. aasta 1. märtsini.