Redaktsioonide võrdlus

(1) Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, keskellel on sooritanud kutseeksami avaliku õiguse eriosa ning kellelesektori vandeaudiitori kutsetase ja kes vastab käesolevas seaduses avaliku sektori vandeaudiitorile sätestatud nõuetele. (2) Vandeaudiitor, kellel on antudkäesoleva seaduse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kutse ning kes omab või taotleb avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, antakse kutsetase mõlemale kutsele.

Atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud siseaudiitori kutse.

(1) Avaliku sektori siseaudiitor on isik, kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase. (2) Avaliku sektori üksuse siseaudiitor on isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud alamosa ja kutseeksami avaliku õiguse eriosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase. (3) Avaliku sektori ühingu siseaudiitor on isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase.

Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes on avaldanud oma nimel vandeaudiitori aruandes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud tähendusesteeb kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse või ülevaatuse kokkuvõttekonsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing janing keda ei ole sellisena tunnustatud.

(1) Kutseeksamitasu on kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise eest eksamineeritavalt võetav tasu. (2) Kutseeksamitasu maksimaalne suurus on: 1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300400 eurot; 1¹) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot; 2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300400 eurot; 3) tunnustamise sobivustesti korraldamise ja vastuvõtmise eest 650 eurot; 4) avaliku õiguse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot; 5) siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot; 6) avaliku sektori siseaudiitori alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 900 eurot; 7) siseaudiitori atesteerimise alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 1300 eurot. (3) Kutseeksamitasu kasutatakse kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise kulude katmiseks. (4) Kutseeksami korras sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutseeksamitasude suuruse määramise alused. (5) Kutseeksami korras võib sätestada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud tasu osade kaupa maksmise tingimused.

(1) Kutseeksami jaod on: 1) raamatupidamise eriosa; 1¹) kestlikkusarvestuse eriosa; 2) vandeaudiitori eriosa; 3) avaliku õiguse eriosa; 4) siseaudiitori eriosa; 5) tunnustamise sobivustest. (2) Kutseeksami jao võib jaotada alamosadeks. Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib järelevalvenõukogu oma otsusega moodustada alamosasid ja neid rühmitada. (3) Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks võib olla järelevalvenõukogu määratud teemal essee kirjutamine. Essee alusel hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust vandeaudiitori või siseaudiitori kutsetegevuseks.

(1) Eksamineeritav peab: 1) omama vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega samaväärset haridusalast kvalifikatsiooni enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist; 2) sooritama kutseeksami jaod või alamosad, mis on sätestatud käesolevas seaduses või järelevalvenõukogu otsusega; 3) tasuma kutseeksamitasu enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist. (2) Eksamineeritav peab olema enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist praktiseerinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras: 1) 1¹) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruande audiitorkontrolli tegemist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel vähemalt kolm aastat, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset; 1²) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 11 nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemist või muude kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset; 2) tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt kaks aastat, kui ta taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitorifinantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 111 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitorifinantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 12 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas. 5 (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks avaliku sektori üksuses töötava isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitori kutset ja tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat töötanud Riigikontrollis vandeaudiitori juhendamisel ametikohal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud korrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kutseeksamitasu tasumise kohustuse võib eksamineeritava asemel täita avaliku sektori üksus, kus vandeaudiitori kutset, avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, siseaudiitori kutset või kutsetaset esmakordselt taotlev eksamineeritav töötab, või audiitorettevõtja.

(1) Kutseeksami programmis esitatakse kutseeksamiga hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksami jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus. (2) Kutseeksami programmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kutseeksami programmi koostab ja esitab Rahandusministeeriumile: 1) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktide 1, –2 ja 5 kohta Audiitorkogu; 2) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 kohta Riigikontroll. (4) Kutseeksami korras sätestatakse, kas kutseeksami programmi alusel korraldab kutseeksami küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist Audiitorkogu või muu isik. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kõik kutseeksami küsimused ja ülesanded ning kuni pool näidisvastustest. (5) Käesoleva seaduse § 121 lõikes 6 nimetatud siseaudiitorite kutsekomisjon teeb vajaduse korral ettepanekuid kutseeksami programmi ja selle alusel koostatud kutseeksami siseaudiitori eriosa küsimuste, ülesannete või näidisvastuste kohta. (6) Kutseeksami programmi kehtestamisel ning selle alusel küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamisel ning avalikkusele kättesaadavaks tegemisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande- või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõudeid.

(1) Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmised valdkonnad: 1) arvestus, sealhulgas raamatupidamine, kestlikkusarvestus ja audiitortegevus; 2) ettevõtte rahandus; 3) õigus; 4) juhtimine; 5) infotehnoloogia; 6) matemaatika ja statistika. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks, hõlmates nii teoreetilisi kui ka praktilisi aspekte: 1) finantsarvestus; 2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja nende tõlgendused; 3) Eesti hea raamatupidamistavafinantsaruandluse standard ja selle tõlgendused; 4) kulu-, juhtimis- ja maksuarvestus; 5) vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused; 6) käesoleva seaduse §-des 46 ja 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused; 7) riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus; 8) ühinguõigus, sealhulgas ühingu üldjuhtimise hea ühingujuhtimise tava; 9) majandushaldusõigus; 10) kaubandusõigus; 11) võlaõigus; 12) tööõigus; 13) pankrotiõigus; 14) maksuõigus; 15) riigiõigus; 16) haldusmenetlus; 17) mikro- ja makroökonoomika; 18) äri- ja avaliku sektori juhtimine; 19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused; 20) kestlikkusanalüüs; 21) keskkonnaõigus; 22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.

(1) Vandeaudiitori1 (1¹) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud vandeaudiitorfinantsvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami jaoderiosad. 1 (1²) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 11 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad. 1 (1³) Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami eriosa. (14) Kutseeksami vandeaudiitori eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutset taotledes arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ning vastupidi. (2) Järelevalvenõukogu otsusega suunatakse vandeaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel selgub, et vandeaudiitori teadmiste või oskuste ebapiisavus seab ohtu vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Järelevalvenõukogu otsusega määratakse vandeaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks. (3) Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutse samaväärseks tunnistamistsamaväärsuse tunnustamist käesoleva seaduse §-s 3 sätestatuga, peab ta sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud tunnustamise sobivustesti Eestis kehtivate vandeaudiitori tööks vajalike õigusaktide tundmise kohta vastavalt käesolevale seadusele.

(1) Kutseeksami raamatupidamise eriosa alamosad on muu hulgas: 1) Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu kinnitatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite ja nende tõlgenduste alamosa; 2) Eesti hea raamatupidamistava ja selle tõlgenduste alamosa. (2) Kutseeksami vandeaudiitori eriosa üks alamosa on käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 sätestatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa.

(1) Kolmanda riigi vandeaudiitor registreeritakse registris, kui ta: 1) esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule; 2) allub Eesti audiitortegevuse järelevalvele või kolmanda riigi audiitortegevuse järelevalvele, mis on samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/668/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga; 3) vastab vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 5 viidatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud audiitorkontrolli aruanne tühine. (2) Kolmanda riigi vandeaudiitorit ei pea registris registreerima, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing emiteerib üksnes väärtpaberituru seaduse § 1842 tähenduses võlaväärtpabereid, mis on võetud Eesti turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või mis vastasid emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole, kui need on nomineeritud muus valuutas, või 2) Eesti on kolmanda riigiga, mille äriühingu väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule, sõlminud vastastikuse kokkuleppe vandeaudiitori registreerimise kohustuse kohaldamata jätmise ja järelevalvele allutamata jätmise kohta. Vastastikuse kokkuleppe sõlmimise eelduseks on kolmanda riigi vandeaudiitori allumine kolmandas riigis avaliku järelevalve, kvaliteedikontrolli, uurimise ja sanktsioonide süsteemile, mis on samaväärne käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud samaväärsust hindab Euroopa Komisjon. Kuni Euroopa Komisjon ei ole otsust teinud, võib samaväärsust hinnata järelevalvenõukogu, kes võib hinnangu andmisel tugineda mõne teise liikmesriigi samaväärsuse hinnangule. Järelevalvenõukogu esitab samaväärsuse hinnangu Euroopa Komisjonile. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud samaväärsust hindab järelevalvenõukogu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 6 sätestatud erisust.

(1) Järelevalvenõukogu otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise vandeaudiitori avalduse alusel. 1 (1¹) Vandeaudiitori kutse saanud isik kaotab kutse, kui ta ei ole mõjuva põhjuseta andnud vannet 45 päeva jooksul pärast kutse saamist. 1 (1²) Vandeaudiitor kaotab kutse, kui ta on käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul Audiitorkogust välja arvatud. (2) Kui vandeaudiitori, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori või käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses nendega seotud audiitorettevõtja suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse vandeaudiitori kutse äravõtmiseks või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori registrist kustutamiseks vandeaudiitori avalduse alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud. (3) Kutse tunnustamise lõpetamisele ja lõppemisele kohaldatakse vandeaudiitori kutse äravõtmise ja kutse kaotamise kohta sätestatut. (4) Järelevalvenõukogu võib vandeaudiitori kutse ära võtta: 1) vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral; 2) teadvalt valeandmete esitamise korral vandeaudiitori kutse saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel; 3) seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral; 4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel. 4 (4¹) Järelevalvenõukogu otsustab finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise teineteisest eraldi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) vandeaudiitori kutse saanud isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) vandeaudiitori kutse andmise otsuse number ja aeg; 3) otsuse tegemise kuupäev; 4) vandeaudiitori kutse äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 4 punktile, mille alusel kutse ära võeti. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu. (7) Järelevalvenõukogu teatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt vandeaudiitori kutse ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest ja selle alustest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata lepinguriikide pädevaid asutusi, millega on otsuses märgitud isik seotud käesoleva seaduse alusel registrisse tehtud tegutsemise koha märkega ning Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed. (9) Vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (10) VandeaudiitoriKui finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisega loetakse selle olemasolul äravõetuks kaäravõtmisel jääb vandeaudiitorile alles käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud kutse, säilib tal avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase koos alles jäänud kutsega.

(1) Kutseeksami sooritanud siseaudiitori kutse või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse kutse või kutsetase valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega. Kutset või kutsetaset kinnitav märge kantakse registrisse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsuse alusel. (2) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami sooritanud või välisriigis siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni omandanud isik võib Rahandusministeeriumilt taotleda selle tulemuse tunnustamist kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa sooritamisena. (3) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisele kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse või välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Rahandusministeerium. 3 (3¹) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisel ei kohaldata sobivustestile välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 14 lõiget 3, vaid valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sobivustesti sisu ja läbiviimise korra. (4) Rahandusministeerium teatab siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme andmisest, tunnustamisest või sellest keeldumisest siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme või selle tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik võtab siseaudiitori kutse või kutsetaseme ära siseaudiitori avalduse alusel. (2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik otsustab siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise: 1) siseaudiitorile või tema kutsetegevusele käesoleva seaduse §-des 66–75 sätestatu korduva või olulise rikkumise korral; 2) teadvalt valeandmete esitamise korral siseaudiitori kutse või kutsetaseme saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel; 3) seadusega siseaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamisel; 4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel. (3) Otsus siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) siseaudiitori nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) siseaudiitori kutse või kutsetaseme andmise otsuse number ja aeg; 3) otsuse tegemise kuupäev; 4) siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile, mille alusel kutse või kutsetase ära võeti. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu. (5) Rahandusministeerium teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt siseaudiitori kutse või kutsetase ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse. (6) Atesteeritud siseaudiitori kutse äravõtmisega loetakse selle olemasolul ka avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetase äravõetuks.

(1) Vandeaudiitor on kohustatud täiendama oma teadmisi ja oskusi täiendusõppe korra kohaselt. (2) Vandeaudiitori täiendusõppe korra kinnitab järelevalvenõukogu. (3) Vandeaudiitor on kohustatud osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. NimetatudVandeaudiitor on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, 40 tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Täiendusõppe mahust vähemalt 48 akadeemilist tundi40 protsenti peab hõlmamaolema Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppe kohustusest vähemalt 60 akadeemilist tundi peab vandeaudiitor täitma kahe aasta jooksul alates kolmeaastase arvestusperioodi algusest. (5) Vandeaudiitori suhtes, kes osaleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppes lektorina, arvestatakse lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmisel juhendatud täiendusõppe ajalist kestust kahekordsena. 5 (5¹) Kui vandeaudiitor on arvestusperioodi jooksul osalenud täiendusõppes nõutavast mahust rohkem, arvestatakse enam osaletud tundide arv, kuid mitte rohkem kui 40 akadeemilist tundi, järgmise arvestusperioodi täiendusõppe kohustuse täitmiseks. (6) Käesolevas paragrahvis vandeaudiitori kohta sätestatut ei kohaldata: 1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale; 2) üle nelja kuu töövõimetuslehel viibijale; 3) muu mõjuva põhjuse tõttu järelevalvenõukogu otsusega täiendusõppe kohustusest vabastatud isikule. 6 (6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul väheneb vandeaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse. (7) Täiendusõppe arvestusperiood algab Audiitorkogu majandusaasta algusest. Vandeaudiitori kutse saamise või tunnustamise järel algab täiendusõppe arvestusperiood vandeaudiitori vande vastuvõtmise aastale järgneva Audiitorkogu majandusaasta algusest.

(1) Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid on: 1) Euroopa Komisjoni üle võetud ja määrusega kehtestatud rahvusvahelised standardid; 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud standarditega katmata osas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (edaspidi IFAC) põhimõtete ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid; 3) muud standardid käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud standarditega katmata osas. (2) Järelevalvenõukogu kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja standardite alusel koostatud ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud standardid. (3) Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvahelised standardid IFAC-i kinnitatud: 1) rahvusvahelised auditeerimise standardid; 2) rahvusvahelised ülevaatamise teenuse standardid; 3) rahvusvahelised kindlustandvate teenuste standardid; 3¹) rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid; 4) rahvusvahelised seonduvate teenuste standardid; 5) rahvusvahelinerahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardstandardid; 6) eetikakoodeks; 7) muud dokumendid, mis reguleerivad vandeaudiitori tegevust. (4) IFAC-i või Euroopa Komisjoni tõlgendusega katmata vandeaudiitori kutsetegevuse standardi või selle osa tõlgenduse annab Audiitorkogu. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid võivad nende koostamisel aluseks olevatest standarditest erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuses olemiseks Eestis kehtivate õigusaktidega.

(1) Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud hoidma saladuses talle vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot ja dokumente. Kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast vandeaudiitori kutsetegevuse lõpetamist. (2) Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb Audiitorkogu organite liikmele, Rahandusministeeriumi avalikule teenistujale ning muule isikule, kellele on vandeaudiitori kutsesaladus ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud. (3) Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info või dokumentide avaldamist: 1) Audiitorkogu presidendile, juhatusele ja järelevalvenõukogule nende ülesannete täitmiseks; 2) Rahandusministeeriumile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 3) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel; 4) uurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega; 5) Rahapesu Andmebüroole tema ülesannete täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud alustel; 6) kliendi emaettevõttele audiitorteenuse osutajale; 6¹) kliendi sama majandusaasta aruande osaks oleva eraldi aruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile; 7) vandeaudiitorite võrgustikku kuulumisel sisemise kvaliteedikontrolli läbiviijaile; 8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti 4 alusel; 8¹) pandikirjaseaduse § 14 lõigetes 4–8 nimetatud juhtudel; 9) muudele isikutele kliendi kirjalikul loal. (4) Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info avaldamist: 1) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks; 2) Finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks. (5) Uue audiitorettevõtja valimisel või audiitorettevõtja asendamisel peab asendatu avaldama valitule või asendajale, kes seda nõuab, kliendiga seotud vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega.

(1) Ülevaatus käesoleva seaduse tähendusesKestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud ülevaatamise teenuselõike 3 punktis 31 sätestatud rahvusvaheliste kestlikkuskindluse standarditega. (2) ÜlevaatuseKestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioonraamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 sätestatud kestlikkusaruanne. (3) ÜlevaatusesKestlikkusaruande audiitorkontrolli puhul on audiitorteenuse osutaja eesmärgikseesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas eitavas vormis ülevaatuse kokkuvõtekokkuvõtet või arvamust.

(1) Vandeaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud vandeaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlustandva audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse või muu kokkuvõtte. (2) Käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi ja, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid kehtestab järelevalvenõukogu ettepanekul valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel kehtestatud majandusaasta aruande taksonoomiast. (3) Auditi arvamuse või, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja lähtub vandeaudiitori aruande vormistamisel raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest. (4) Kui raamatupidamiskohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada majandusaasta aruanne või selle koopia või ärakiri registripidajale, lähtub auditi arvamuse või, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja vandeaudiitori aruande vormistamisel äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast.

(1) Audiitorteenuse osutamiseks sõlmib audiitorettevõtja kliendiga kirjalikus vormis audiitorteenuse osutamise lepingu (edaspidi kliendileping). Kliendilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 1 (1¹) Kliendileping peab sisaldama kliendilepingu ülesütlemise korda ja teavitamiskohustust vastavalt käesoleva seaduse §-le 57. 1 (1²) Leping raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks. 1 (1³) Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada järjest kuni kümneks aastaks. Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158/77, 27.05.2014, lk 77–112), artikli 17 lõike 4 punktis a ja lõikes 5 sätestatud tingimusi, võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada kokku kuni 20 järjestikuseks aastaks. (14) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingutega. (2) Kliendilepingus lepitakse kokku vähemalt: 1) audiitorteenuses ja selle objektis; 2) audiitorteenuse osutamise eeldatavas ajalises kestuses tundides; 3) vandeaudiitori aruande või tema kutsetegevuse muu aruande allkirjastajas; 4) konsolideerimisgrupi olemasolul konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjas ja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse olemasolul konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas; 5) audiitorteenuse osutamise tasu (edaspidi kliendilepingu tasu) suuruses ja tasumise korras. (3) Käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatud audiitorteenuse osutamisel on kliendi kõik tegevjuhtkonna liikmed kohustatud kirjalikult kinnitama vastavalt käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardile enne vandeaudiitori aruannet tegevjuhtkonna vastutust. Käesolevas lõikes nimetatud kinnitust võib audiitorettevõtja nõuda ka teisi audiitorteenuseid osutades. (4) Audiitorettevõtja on kohustatud registri infosüsteemi vahendusel teavitama järelevalvenõukogu kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks esimese kliendilepingu sõlmimisest avaliku huvi üksusega ja viimase sellise kliendilepingu lõppemisest viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest või lõppemisest arvates. (5) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse audiitorteenuse osutaja onaudiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata vandeaudiitorist avalikule teenistujale avalikus teenistuses.

(1) Klient on kohustatud andma audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja on kohustatud andma konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 2 (2¹) Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei täida, teavitab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja sellest järelevalvenõukogu. 2 (2²) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et vajaduse korral tagada pädevale asutusele juurdepääs kolmanda riigi konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavatele dokumentidele. Sellisteks meetmeteks võivad olla kutsetegevuse standardites ettenähtud võimalused või kokkulepe kolmanda riigi audiitorettevõtjaga ligipääsu saamiseks nimetatud dokumentidele taotluse korral või muud asjakohased meetmed. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli puudutavatele dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta. (3) Vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalikest dokumentidest võib teha koopiaid, ärakirju või väljavõtteid ja hankida selle kutsetegevusega seotud tõendusmaterjali muul viisil.

(1) Kliendilepingu võib üles öelda üksnes mõjuvatel põhjustel. (2) Arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel ei saa olla mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks. (3) Kliendilepingu ülesütlemisest peavad audiitorettevõtja ja klient registri infosüsteemi vahendusel teavitama viivitamata järelevalvenõukogu, edastades kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta omapoolsed selgitused. Vahetult pärast järelevalvenõukogu omapoolset teavitamist esitab audiitorettevõtja kliendile aruande tehtud töö kohta. (4) Kliendil lasub kohustus tasuda audiitorettevõtjale viivitamata kõigi kliendilepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne kliendilepingu ülesütlemist.

Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit tegev audiitorettevõtja ning ükski vandeaudiitorite võrgustiku liige, millesse see audiitorettevõtja kuulub, eiaudiitorkontrolli tegemise käigus raamatupidamise aastaaruannet ja kestlikkusaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või osutada auditeeritavale avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt ühtegiaudiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud teenustartiklist 7. Sama määruse artikli 5 lõikes 3 osutatud teenuseid võib osutada, järgides selles lõikes sätestatud nõudeid.

(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 45 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 500 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 50 inimest. (2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1215 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 67 500 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 180 inimest. (3) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. (4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on vähemalt 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest või mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,Rahandusministeerium on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 600 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 800 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 24 inimest. (2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemaltkohustatud analüüsima üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 4 800 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 72 inimest. 2 (2¹) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslikkord kahe aasta jooksul käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:lõigetes 1) müügitulu või tulu 15 000 eurot; ja 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 15 000 eurot ning § 92 lõigetes 1 ja 2 nimetatud audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimusi ning vajaduse korral algatama nende ajakohastamise. (3) Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Raamatupidamiskohustuslane, kes on vastavalt raamatupidamiseRaamatupidamise seaduse § 28 lõikele 124 lõikes 2 ja §-le 29 kohustatud koostama 31 lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtub auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatestkestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.

(1) Kokkulepe, mis piirab audiitorettevõtja nimetamiseks õigustatud isikute valikuvabadust raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust või kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegeva audiitorettevõtja nimetamisel mõne audiitorettevõtja või audiitorettevõtjate kategooriaga, on tühine. 2026-04-27 09:35:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, pärast sõna „ülevaatust” lisatud tekstiosa „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (2) Raamatupidamise seaduse tähenduses kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionäril või osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või suurettevõtte kapitalist, või aktsionäridel või osanikel, kellele ühiselt kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või suurettevõtte kapitalist, on õigus teha üldkoosolekule ettepanek, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli teeb ja vandeaudiitori aruande esitab üldkoosolekule kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuse aktsionäril ega osanikul.

(1) Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida: 1) rahandusinformatsioonirahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist ja terviklikkust; 2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; 3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või nende konsolideeritud aruandearuannete audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele käesoleva seaduse, ja kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 nõuetele. (2) Seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetega on auditikomitee kohustuseks anda selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule ülevaade kohustusliku auditiaudiitorkontrolli tulemustest, selle panusest raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande terviklikkusesse ja oma tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes: 1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine; 2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine; 3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis; 4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale; 5) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande teabe terviklikkus. (3) Audiitorettevõtja peab andma auditikomiteele ülevaate osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitama ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta. Avaliku huvi üksuse auditikomiteele esitab audiitorettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendava aruande. 3 (3¹) Avaliku huvi üksuse auditikomitee edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava aruande Finantsinspektsioonile viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 3 (3²) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed oma tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. (4) Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtted muudel juhtudel, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kehtestab vajaduse korral auditikomitee liikmed valinud organ või nimetanud isik.

(1) Audiitorkogu liikme kohustuslik liikmemaks (edaspidi liikmemaks) on kolmeosaline: 1) vandeaudiitori liikmemaks; 2) tegevusloaga liikme liikmemaks (edaspidi tegevusloamaks); 3) tegevusloaga liikme järelevalvetasu (edaspidi järelevalvetasu). (2) Liikmemaksu arvestusperiood on Audiitorkogu majandusaasta. Liikmemaksu suurus kehtestatakse arvestusperioodiks oleva Audiitorkogu majandusaasta kohta. Liikmemaksu osade suuruse kehtestamisel võetakse arvesse, et need koos teiste laekumistega tagaksid käesoleva seadusega Audiitorkogu organitele pandud ülesannete täitmise. (3) Liikmesus seoses liikmemaksu tasumise kohustusega määratakse kindlaks liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 1. juuli seisuga. (4) Vandeaudiitori liikmemaksu suurus on 50–100200 eurot vandeaudiitori kohta. (5) Tegevusloamaksu määr on 0,3–0,8% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes. 5 (5¹) Järelevalvetasu määr on 0,7–2,4% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust , mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes. 5 (5²) Vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks laekuvad eelarve üldossa ning järelevalvetasu laekub eelarve järelevalveossa. (6) Audiitorkogu juhatus ja järelevalvenõukogu esitavad kumbki valdkonna eest vastutavale ministrile jooksva majandusaasta 1. märtsiks: 1) oma ettepanekud eeloleva majandusaasta järelevalvetasu suuruse kohta; 2) eeloleva majandusaasta kulude ja tulude prognoosi. (7) Vandeaudiitori liikmemaksu suuruse ja tegevusloamaksu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab Audiitorkogu korraline üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei kinnita eelarve üldosa käesoleva seaduse § 105 lõikes 32 nimetatud tähtpäevaks, loetakse vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks sellel majandusaastal kehtestatuks kõrgeimas seadusega lubatud määras. 7 (7¹) Järelevalvetasu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister jooksva majandusaasta 30. augustiks. (8) Audiitorkogu juhatuse otsusega võib määrata tegevusloamaksu summa suuruse käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud isikule, kes jätab määratud tähtajaks tegevusaruande esitamata või kes esitab tegevusaruandes valeandmeid või kes alustab või jätkab vandeaudiitori kutsetegevust, lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 51 sätestatut kohaldatakse ka tunnustamise sobivustesti sooritanud vandeaudiitori puhul, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjast audiitorettevõtjana. (10) Mõjuval põhjusel võib Audiitorkogu juhatus otsustada Audiitorkogu liikme liikmemaksu ja tegevusloamaksu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise. (11) Mõjuval põhjusel võib järelevalvenõukogu otsustada Audiitorkogu liikme järelevalvetasu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise.

(1) President esindab Audiitorkogu kõigis õigustoimingutes, mis pole käesoleva seaduse kohaselt antud järelevalvenõukogu esimehe pädevusse. (2) President korraldab juhatuse tööd ning juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid. (3) Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident. (4) Presidendi tasu suurus määratakse eelarves üldkoosoleku otsusega. (5) President valitakse kolmeks aastakskuni 42 kuuks. 6 (6)

(1) Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. (2) Revisjonikomisjon kontrollib Audiitorkogu majandusaasta aruannet. Revisjoni käigus tuleb teha vähemalt käesoleva seaduse § 531 lõikes 3 nimetatud toimingud. 2 (2¹) Revisjonikomisjonile võib Audiitorkogu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse, tulemuslikkuse ning vara kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks ja hindamiseks anda ühekordseid ülesandeid Audiitorkogu üldkoosolek otsusega, mille eelnõu valmistab ette juhatus või järelevalvenõukogu. 2 (2²) Revisjonikomisjoni pädevusse ei kuulu käesoleva seaduse § 115 lõikes 2 ja §-s 124 nimetatud tegevuse kontrollimine ega hindamine. (3) Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda järelevalvenõukogu koosseisu ega olla töösuhtes Audiitorkogu ega Rahandusministeeriumiga. (4) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse kolmeks aastakskuni 42 kuuks. (5) Igal revisjonikomisjon liikmel on üks hääl. Revisjonikomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku revisjonikomisjoni liikmete häältest. Revisjonikomisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(1) Järelevalvenõukogu liikmel ja käesoleva seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud töörühma liikmel on õigus kontrollida Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud üksikasju, saada Audiitorkogu liikmelt, kolmanda riigi pädevalt asutuselt ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitorilt järelevalveks vajalikku informatsiooni, tutvuda Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumentidega mis tahes teabekandjal ning saada nendest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid. (2) Audiitorkogu juhatusele teatavaks saanud teabe Audiitorkogu liikme või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori poolt käesoleva seaduse rikkumise kohta peab Audiitorkogu juhatus edastama järelevalvenõukogule. (3) Järelevalvenõukogule teatavaks saanud teabest Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori käesoleva seaduse rikkumise kohta, mille asjaolude kogum annab aluse süüteokahtluseks, mis õigusrikkumisena ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud distsiplinaarsüüteona ega 10. peatükis sätestatud väärteona, peab järelevalvenõukogu teavitama pädevat riigiorganit.

(1) Järelevalvenõukogu liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister. (2) Ettepaneku järelevalvenõukogu koosseisu kohta teevad valdkonna eest vastutavale ministrile: 1) Finantsinspektsioon – ühe liikme kohta; 2) Riigikontroll – ühe liikme kohta; 3) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium – ühe liikme kohta. 4) (3) Järelevalvenõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab valdkonna eest vastutav minister. (4) Järelevalvenõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

(1) Audiitorkogu teostab korralist või erakorralist kvaliteedikontrolli audiitorettevõtja ja käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isiku töö- või asukohas või Audiitorkogu asukohas. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kvaliteedikontroll teostatakse Audiitorkogu asukohas. (2) Audiitorkogu teostatavad kvaliteedikontrollid põhinevad eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil. (3) Kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll teostatakse sagedusega vähemalt üks kord kuue aasta jooksul (edaspidi nimisagedus), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Tegevusloa andmise järel teostatakse kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll kahe aasta jooksul tegevusloa andmise ajast arvates. (5) Audiitorettevõtja suhtes, kes on avaliku huvi üksusega sõlminud kliendilepingu, samuti vandeaudiitori suhtes, kes osutab selles üksuses audiitorteenust avaliku sektori üksuses töötades, teostatakse korralist kvaliteedikontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul sellele avaliku huvi üksusele vandeaudiitori aruande väljastamisest arvates. 5 (5¹) Korralist kvaliteedikontrolli ei viida läbi audiitorettevõtja suhtes, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse § 791 alusel. (6) Kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatakse: 1) käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmist; 2) audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti, et selgitada vastavust käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ja võimaldada otsustada käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmise üle; 3) sisekontrolli kui süsteemi ja selle toimivust; 3¹) kohustusliku audiitorkontrolli tasu suurust; 4) muid toiminguid ja protseduure, mis on vajalikud järelevalve eesmärkide saavutamiseks või ülesannete täitmiseks. (7) Kvaliteedikontrolli läbiviimisel arvestatakse kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(1) Kvaliteedikontrolli ja kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse viib läbi ning kaebuse ja uurimise asjaolud selgitab välja järelevalvenõukogu moodustatud töörühm (edaspidi töörühm). (2) Järelevalvenõukogu määrab töörühma suuruse ja valib liikmed lähtuvalt riskianalüüsist, eesmärgist, ajakavast ja objektist. Töörühmas peab olema vähemalt kaks liiget. (3) Töörühma liikmed peavadliige peab olema läbinud Rahandusministeeriumi või järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutseharidust ja neil-kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli tegemisel peab töörühma liige olema asjakohane erialane haridusläbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning omama asjakohast kutseharidust ja kogemus auditi-kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandlusekestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. (4) 5 (5)

(1) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Registrit peetakse elektrooniliselt vandeaudiitorite, audiitorettevõtjate, avaliku sektori vandeaudiitorite, siseaudiitorite, käesoleva seaduse § 30 alusel tunnustatud isikute ja kolmanda riigi vandeaudiitorite kohta. (3) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kes korraldab registri pidamist. (4) Registri volitatud töötleja on Audiitorkogu, mille juhatus ja järelevalvenõukogu teevad registritoiminguid ja kasutavad registris olevaid andmeid, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud pädevusest.

(1) Audiitorettevõtja, kelle usalduskliendiks lõppenud Audiitorkogu majandusaastal oli avaliku huvi üksus, on kohustatud koostama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 13 nimetatud läbipaistvusaruande, esitama selle registri infosüsteemi vahendusel Audiitorkogule hiljemalt 31. oktoobrilnelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ning avalikustama samaks tähtpäevaks selle ka oma kodulehel või viimase puudumisel Audiitorkogu kodulehel. (2) Läbipaistvusaruanne sisaldab andmeid audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse praktika kohta läbipaistvusaruande perioodil – 1majandusaastal. juulist 30. juunini. Läbipaistvusaruanne koostatakse eesti keeles ja ühes nende riikide ametlikus keeles, kus kliendiks olev avaliku huvi üksus tegutseb. (3) Läbipaistvusaruanne peab sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 2 nimetatud teavet. (4) 5 (5) Läbipaistvusaruande vormi ning selle koostamise, esitamise ja avaldamise korra kinnitab järelevalvenõukogu. (6) 7 (7) 8 (8) 9 (9) Järelevalvenõukogu võib otsustada avaldada ühepoolselt andmed, mis läbipaistvusaruande koostaja oleks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule pidanud läbipaistvusaruandes avaldama, kuid mis on jäetud avaldamata.

(1) Audiitorile, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes on audiitorite nimekirjas ning kelle kutsetegevus käesoleva seaduse jõustumisel ei ole järjest peatatud enam kui kaks aastat või kes on audiitorite nimekirja kantud käesoleva seaduse jõustumise järel käesoleva seaduse § 185 alusel, antakse käesoleva seaduse jõustumisel või audiitorite nimekirja kandmisel vandeaudiitori kutse ja kutset kinnitav märge kantakse registrisse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on audiitorite nimekirja kantud enne käesoleva seaduse jõustumist, annab käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud vande. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isikule, kelle kutsetegevus käesoleva seaduse jõustumisel ei ole distsiplinaarkaristusena peatatud ja kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ja esitanud vastava avalduse järelevalvenõukogule, kohaldatakse käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatut 2012. aasta 30. septembrini. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isiku korral tähendab tegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine või peatamine käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatu kohaldamise lõppemist. Kohaldamise lõppemisel taotletakse tegevusluba üldistel alustel, lähtudes käesoleva seaduse 5. peatükis audiitorühingule tegevusloa taotlemise nõuetest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi 2012. aasta 1. oktoobriks, võib esitada taotluse tegevusloa saamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi 2012. aasta 1. oktoobriks, võib esitada taotluse tegevusloa saamiseks või kuuluda vandeaudiitorina audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häälte enamuse hulka või seaduse või prokuura alusel audiitorühingut esindada pärast kutseeksami raamatupidamise eriosa ja vandeaudiitori eriosa sooritamist. (6) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor, kes ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi, võib enne 2012. aasta 30. septembrit käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 nimetatud audiitorteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu kohaselt allkirjastada vandeaudiitori aruannet kuni 2012. aasta 30. septembrini. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tegevusloa saanud vandeaudiitorile käesoleva seaduse § 137 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata. (8) Selle audiitori kutsetegevus, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes on kantud audiitorite nimekirja ning kes on Audiitorkogu juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile, kuid kes ei ole täiendavat eksamit sooritanud hiljemalt käesoleva seaduse jõustumise päeval või kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõige 1, lõpetatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud audiitortegevuse seaduse mõistes käesoleva seaduse jõustumisel. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ja kes on Audiitorkogu liige, peab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlemisel sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami jao.

Rahandusministeerium analüüsib 2019(1) Käesoleva seaduse §-des 91 ja 92 nimetatud auditi ja ülevaatuse määrad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. juuliksjaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele. (2) Kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemisel käesoleva seaduse 8§ 46 lõike 3 punktis 3 nimetatud standardeid. peatükis (3) Kuni Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatakse audiitorkontrolli tegemisel kehtivaid sama valdkonda hõlmavaid kindlustandvaid standardeid, menetlusi ja nõudeid. Järelevalvenõukogu esitab Euroopa Komisjonile teabe kuni kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatavate kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist. (4) Kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele tehakse piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni. (5) Vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud avalikkorras enne 2024. aasta 1. jaanuari või kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud §-õiguslikus 30 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata § 511 lõikes 1 sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli korral § 20 lõike 2 punkti 12, § 24 lõikes 12 sätestatud kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ega § 24 lõiget 3. (6) Isikule, kes on 2024. aasta 1. jaanuari seisuga esitanud käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja kes omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata § 20 lõike 2 punkti 12, § 24 lõikes 12 sätestatud kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ega § 24 lõiget 3. (7) Vandeaudiitor, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kes on täiendanud oma teadmisi ja oskusi kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemiseks Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja 9selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. peatükisaasta 1. jaanuari, kantakse kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja. Kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja ei kanta vandeaudiitorit, kes ei läbi nimetatud koolitust enne 2029. aasta 1. jaanuari. (8) Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 138 lõikes 3 sätestatud avalikes huvides teostatava järelevalve alase regulatsiooni rakendamise otstarbekustnõuet omada asjakohast kogemust kestlikkusaruandluse ja eesmärgipärasust ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmisekskestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.