(1) Teeseadus sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (2) Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad: 1) liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised:– sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee;– parkla ja puhkekoht;– tunnel, sild, truup ja viadukt;– liikurmasinarada;– liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala;– ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda;– piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis;– teepeenar; 2) muud rajatised:– kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba;– tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis;– liikluskorraldusvahend;– teemärgistus- ja teevalgustusrajatis;– tee ääres asetsev muu teehoiurajatis.
Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
(1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. (2) Avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust. (3) Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valdkonna eest vastutav minister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.
(1) Metsatee on käesoleva seaduse tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. (2) Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajadusel sõlmida valla- või linnavalitsuse, samuti juriidilise või füüsilise isikuga kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.
Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks.
(1) Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. (2) Talitee rajamiseks vajaliku maa või veekogu omanikul on õigus nõuda tee rajajalt maa või veekogu kasutamise eest tasu. (3) Talitee asukoht, tee kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused ning tee rajamiseks vajaliku maa või veekogu kasutamise eest võetava tasu suurus nähakse ette maa või veekogu omaniku ja talitee rajamisest huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingus.
(1) Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. (2) Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (3) Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (4) Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis.
(1) Riiklikus teeregistris registreeritakse käesoleva seaduse: 1) 2) paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud riigimaanteede nimekirjas olevad teed; 3) paragrahvis 51 nimetatud kohalikud teed; 4) paragrahvi 53 lõikes 1 nimetatud metsateed. (2) Riiklikus teeregistris võib kohaliku omavalitsuse ettepanekul registreerida avalikuks kasutamiseks määramata erateed. (3) Riikliku teeregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus . (4) Riikliku teeregistri vastutav töötleja on Maanteeamet.
(1) Riiklikus teeregistris olev Euroopa teedevõrgu tee peab olema tähistatud E-tähisega, riigimaantee vastava riigimaantee tähisega, kohalik tee ja metsatee nime või tähisega. Tänav ja eratee peavad olema tähistatud nimega. (2) Asustusüksusesse sissesõidu tee ja sealt väljasõidu tee peab tee omanik tähistama suunaviitadega. (3) Teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. (2) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. (3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. (4) 5 (5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus.
(1) Teehoiuna käsitatakse teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. (2) Teetööks nimetatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tee ehitamist, remontimist ja hooldamist. Ehitus- ja remonditööde liigitus ning nende tehniline kirjeldus sätestatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normides.
(1) Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid, eeldatavat liiklussagedust, samuti muid olulisi asjaolusid. Tunnelite hoiutöödel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91). (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud direktiivi nõuete täitmise korra. (3) Riigimaanteede teehoiukava peab sisaldama ehitus- ja remondiobjektide nimekirja, teehoiu rahastamise arvestust rahastamisallikate ja aastate kaupa ning muid teehoiuga seonduvaid tegevusi. Riigimaanteede teehoiukava võib lisaks riigimaanteede teehoiuga seonduvatele tegevustele sisaldada ka teiste avalikult kasutatavate teede teehoiumeetmeid, kui see on vajalik tulenevalt teehoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest üldistes huvides. (4) Riigimaanteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda uuendatakse vajaduse korral igal aastal. Riigimaanteede teehoiukava kinnitab Vabariigi Valitsus.
(1) Riigimaanteede teehoidu rahastatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel. (2) Riigimaanteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede teehoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias. (3) Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. (4) Raha jaotuse teehoiuks vajalike kulude vahel, sealhulgas kohalike teede hoiu toetusteks omavalitsusüksuste või nende teeobjektide kaupa, kinnitab Vabariigi Valitsus.
(1) Tee ehitamiseks ettenähtud maa-ala planeering koostatakse planeerimisseaduse kohaselt. (2) Tee ehitamise eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või lisarada. (3) Tee remontimise eesmärk on kõrvaldada tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärjed. Remondi tulemus on tee-elementide esialgne tehniline seisund. Tee klass remondi tulemusena ei muutu. 3 (3¹) Tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele. (4) 5 (5) Tee-ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
(1) Avalikult kasutatava tee ehitamise korral kohaldatakse ettenähtud sundvõõrandamise suhtes kinnisasja sundvõõrandamise seadust. 2 (2)
(1) Omanikujärelevalve on tegevus projekti või teetööde kirjeldusele vastavate ehitus- ja remonditööde nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks, samuti tehniliste dokumentide vormistamise tagamiseks ja kontrollimiseks. (2) Avalikult kasutatava tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamine on tee omaniku kohustus. (3) Avalikuks kasutamiseks määratud erateel on omanikujärelevalve korraldamise kohustus ehitus- või remonditööde tellijal. (4) Avalikuks kasutamiseks määramata eratee ja metsatee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamise vajaduse ja selle tegemise viisi otsustab vastavalt eratee omanik või riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus. (5) Omanikujärelevalvet võib teha tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusloaga isik. (6) Omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesanne on: 1) kontrollida ehitus- ja remonditööde vastavust projektile või teetööde kirjeldusele; 2) võtta vastu töid konstruktsioonide või rajatise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse või remondi etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks muldkeha alumised kihid, tekstiilivõrgud, teekatendi kihid, hüdroisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid, raudbetooni armatuur jne (edaspidi kaetud tööd); 3) kontrollida ehitus- ja remonditööde ohutust keskkonnale ja inimestele; 4) kontrollida ehitus- ja remonditööde kvaliteedinõuetest kinnipidamist. (7) Omanikujärelevalvet tegeval isikul on õigus nõuda: 1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavusdeklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist; 2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist; 3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele; 4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist. (8) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Riiklik ehitusjärelevalve (edaspidi ehitusjärelevalve) on pädeva asutuse järelevalvetegevus tee ehitus- ja remonditööde käesoleva seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Ehitusjärelevalvet korraldab avalikult kasutatavatel teedel Maanteeamet. (2) Eratee ja metsatee ehitus- ja remonditöödel ehitusjärelevalvet ei tehta. (3) – (8)
(1) Tee-ehitusluba on vajalik avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on vaja koostada projekt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Riigimaantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet, teavitades ehitusloa väljaandmisest kohalikku omavalitsust. Kohaliku tee tee-ehitusloa annab valla- või linnavalitsus. (3) Tee ehitamiseks või remontimiseks antakse tee-ehitusluba, kui projekt vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidele ning teistele teetööde kohta kehtestatud normidele ja õigusaktidele. (4) Tee-ehitusloaga määratakse tee ehitus- või remonditööde tähtaeg, töö alustamisest teatamise kohustus ning omanikujärelevalve tegija ja tema kohustused. (5) Tee-ehitusloa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. (6) Tee-ehitusluba ei anta, kui: 1) projekt ei vasta kehtestatud nõuetele; 2) projekti on koostanud või projekti ekspertiisi on teinud asjakohase tegevusloata isik või 3) projekteeritud tee kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143–151 sätestatud naabrusõigusi ja kui naabriga ei ole saavutatud kokkulepet. (7) Tasulise tee ehitamiseks tee-ehitusluba andes tuleb arvestada, et liiklejal peab olema võimalik sihtpunkti sõita mööda tasuta teed, välja arvatud mandrit saarega ühendava silla ületamisel või tunneli läbimisel. Tasuta tee kasutamine ei tohi põhjustada liiklejale liigseid kulutusi ega võtta liigselt aega. (8) Tee-ehitusloa väljaandjal on õigus tunnistada luba kehtetuks, kui: 1) tööd ei ole alustatud tee-ehitusloa väljaandmisest arvates ühe aasta jooksul; 2) tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele; 3) rikutakse teetöid reguleerivaid õigusakte; 4) ei järgita projekti või 5) rikutakse muid tee-ehitusloaga ettenähtud nõudeid. (9) Tee-ehitusloa ja tee kasutusloa andmise korra ja vormid ning ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Tee kasutamiseks annab loa tee-ehitusloa andja. (2) Teekasutusloa võib anda pärast tee projektikohast valmimist ja ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist. (3) Tee kantakse teeregistrisse pärast teekasutusloa saamist. (4) Ehitatava või remonditava tee võib teekasutusloa alusel võtta valminud osade kaupa kasutusele juhul, kui on tagatud liiklusohutus.
(1) Avalikult kasutatava tee võib likvideerida, kui seda ei kasutata pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel. Tee likvideerimiseks on vajalik vastava valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek. (2) Valla- või linnavalitsus võib lubada tee likvideerida ilma asjakohase projektita. (3) Eratee võib likvideerida eratee omanik, teavitades sellest eelnevalt kirjalikult kohalikku omavalitsust.
Teeprojekti ja muud olulised dokumendid peab säilitama tee omanik. Teekasutusloa saamisest arvates kümne aasta pärast antakse teedokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras.
(1) Riigimaantee kasutamise eest tasu ei võeta. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tee omanik soovib rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143) kohast elektroonilist maanteemaksu, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat ministrit, kes kehtestab seejärel mõistliku aja jooksul määrusega korra, millega tagatakse direktiivi nõuete täitmine.
(1) Teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul. (2) Teed ületavat viadukti hoiab korras selle omanik.
(1) Raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise ristumise ala. (2) Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee talihooldustööde tegija ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad. (3) Tee ja raudtee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja raudtee omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel.
(1) Avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. (2) Kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks või kui teerajatist ei ole võimalik ehitada või remontida ajutist ümbersõiduteed rajamata, on kinnisasja omanik kohustatud taluma, et ajutiseks ümbersõiduks kasutatakse talle kuuluvat erateed või muud maad, mida on võimalik ajutise teena kasutada. (3) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Tehnovõrke ja -rajatisi võib tee omaniku nõusolekul paigaldada teemaale või erandkorras ka tee muldkehasse vastavuses käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidega. (4) Teealuses maapõue osas tehtavate kaevandamistööde suhtes, välja arvatud allmaaehitiste rajamine, ei kohaldata maapõueseadust.
(1) Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. (2) Tee ja teetööde kvaliteedinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Riigimaanteede seisundi ning nende kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigimaanteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu. (2) Maanteeamet peab üleriigilise levikuga raadio kaudu teatama riigimaantee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. (3) Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul on Maanteeamet kohustatud üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teatama riigimaantee olukorrast ja andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. (4) Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta.
(1) Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. (2) Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. (3) Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ning kaitsmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Liiklust korraldatakse liiklusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt. (2) Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. (3) Kui avalikult kasutatav tee suletakse liiklusvälise ürituse korraldamiseks, on asjaomase loa saanud isik kohustatud liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule hüvitama. (4) Nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (5) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. (6) Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. (7) Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil. (8) Erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.
(1) Liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile, sõidukile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. (2) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa teemaale riigimaanteel annab Maanteeamet, kohalikul teel valla- või linnavalitsus. Tee kaitsevööndi alale annab liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa eelnimetatud asutus tee kaitsevööndi maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. (3) Liikluses vastavalt liiklusseadusele osalevale sõidukile liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks ei ole vaja tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku luba. (4) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et teda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks. (5) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik. (6) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega. (7) Maanteele ja maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. Teemaal või tee kaitsevööndis asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta tähistavad teabevahendid paigaldatakse tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ja maa omaniku kokkuleppel. (8) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega. (9) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik. (10) Tee omaniku loal paigaldatud liiklusvälise teabevahendi, mis on vastuolus käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, paigutab teabevahendi omanik tee omaniku nõudmisel ümber. Ümberpaigutuskulud jaotatakse teabevahendi omaniku ja tee omaniku kokkuleppel.
(1) Erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. (2) Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: 1) ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus; 2) ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; 3) takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; 4) paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 5) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 6) kaevandada maavara ja maa-ainest; 7) teha metsa uuendamiseks lageraiet; 8) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. (2) Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. (3) Mitmele omanikule kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundi eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. (4) Uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud jaotada.
(1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud: 1) korraldama tee kasutamist ja kaitset; 2) teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis; 3) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud; 4) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid; 5) andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil. (2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud korras. 2 (2¹) Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus võib metsatee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud juhtudele ka tulekaitse kaalutlustel, metsa ökosüsteemide kaitseks, õigusrikkumise takistamiseks, metsamajandamistöödel ohutuse tagamiseks või kui teed ei vajata riigimetsa majandamiseks ja kohalikuks liiklemiseks. Metsatee sulgemiseks või liikluse piiramiseks peab paigaldama nõutavad liikluskorraldusvahendid. (3) Tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. (4) 5 (5) 6 (6) Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(1) Tee kaitsevööndi maa omanikul, samuti planeeringutega kaasnevate piirangute ala maa omanikul on õigus saada tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist. (2) Maa omanikul on õigus saada tee omanikult õiglast ja kohest hüvitust ümbersõitude rajamiseks ja teiste teetööde tegemiseks vajaliku maa ajutise kasutamise eest. (3) Ümbersõite rajada ja muul põhjusel võõrast kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. (4) Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik või otstarbekas lammutada, tuleb liiklusohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend.
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
(1) 2 (2) Käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) väärteo toimepanemise korral riigimaanteel Maanteeamet; 2) väärteo toimepanemise korral kohalikul teel valla- ja linnavalitsus; 3) politseiasutus. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele on käesoleva seaduse §-des 405 ja 406 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka Tehnilise Järelevalve Amet.
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) 2 (2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud nõuet tee-ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamise suhtes rakendatakse 2001. aasta 1. juulist. (3) Käesoleva seaduse §-s 251 nimetatud teehoiutööde tegevusluba on nõutav alates 2001. aasta 1. juulist. (4) Käesoleva seaduse § 251 lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teehoiutöö tegevusluba on nõutav alates 2005. aasta 1. aprillist. (5) Käesoleva seaduse alusel välja antud füüsilise isiku teehoiutööde tegevusluba on samaväärne pädevustunnistusega ja kehtib kuni tegevusloale märgitud tähtaja lõpuni.