Redaktsioonide võrdlus

(1) Loomataudiks loetakse looma haigus, mis on põhjustatud bioloogiliste haigusetekitajate poolt, mis võivad kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda. (2) 3 (3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataud eriti ohtlikuks, kui selle tekitajal on omadus kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustada ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega võib kaasneda suur majanduslik kahju, samuti kui loomataud kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.

Käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

(1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet (edaspidi riiklik järelevalve) Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(1) Veterinaararsti kutsetegevuse luba omav veterinaararst (edaspidi veterinaararst) juhib loomapidaja ning loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitleja tähelepanu Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele ning teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (2) Eriti ohtliku loomataudi puhkemise korral teeb veterinaararst loomataudi leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks koostööd korrakaitseorganiga. (3) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. (4) Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(1) Loomataudi ennetamiseks rakendab loomapidaja järgmisi bioohutusmeetmeid: 1) isiku ja veovahendi liikumise korraldamine; 2) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemise piiramine; 3) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemise piiramine enne 48 tunni möödumist selle isiku Eestisse saabumisest; 4) karja juurde toodava looma pidamine muudest loomadest eraldi, lähtudes looma taudialasest staatusest; 5) haige looma eraldamine tervetest; 6) sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemise korraldamine ning nimetatud materjali korrapärane puhastamine ja desinfitseerimine; 7) korrapärane näriliste ja putukate tõrje; 8) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale mets- ja koduloomade pääsemise takistamine ning muud asjakohased loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed. (2) Loomapidaja koostab loomakasvatushoones ja -rajatises ning loomade pidamiseks piiritletud alal rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava loomatauditõrje eeskirjas sätestatud juhul ja aja jooksul. (3) Bioohutuskavas näidatakse ära loomakasvatushoones ja -rajatises ning loomade pidamiseks piiritletud alal rakendatavad bioohutusmeetmed ja peetakse jooksvalt arvestust nende rakendamise üle. Bioohutuskava säilitatakse kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates.

Põllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste käitlemisel osalevate isikute tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.

Loomapidaja on kohustatud: 1) teavitama kohe veterinaararsti üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest; 1¹) teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette; 2) teavitama korrakaitseorganit metslooma rünnakust talle kuuluvale loomale; 3) pidama kinni käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest loomataudide ennetamisel ja tõrjel ning järgima loomataudi esinemise tõttu kehtestatud kitsendusi.

(1) Loomade identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. (2) Looma märgistamine on tema varustamine eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. (3) Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse loomade puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. (4) Loomad, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse nende kuuluvuse kaudu. (5) Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub, kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist.

(1) Põllumajandusloomade registrisse kantakse lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 nimetatud andmetele ka andmed tegevusloa saanud ettevõtja tapamaja ning tegevusloa saanud või majandustegevuse teatise esitanud ettevõtja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta. Volitatud töötleja määrab ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid ja kannab need registrisse. (2) 3 (3) 4 (4) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral taotleb nende esitaja viivitamata registris muudatuse tegemist.

(1) Omanikuta koduloomaks loetakse identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. (2) Loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. (3) Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja. Kui loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma kinnipüüdmise korraldas kohalik omavalitsus, kannab kodulooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 sätestatud juhtudel peab lemmiklooma mittekaubandusliku liikumise korral olema loomaga kaasas selle määruse nõuete kohane lemmiklooma identifitseerimisdokument, mille on väljastanud veterinaararst. (2) Volitatud veterinaararst Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 3 punkti g tähenduses on veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõikes 32 nimetatud veterinaararst. (3) Lemmiklooma identifitseerimisdokumendi blankettide trükkimist ja väljastamist ning nende üle arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet. (4) Lemmiklooma identifitseerimisdokumendi blankette väljastav isik peab arvestust, millest selgub väljastatud blanketi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 3 kohane number ning selle veterinaararsti nimi ja kontaktandmed, kellele blankett väljastati. (5) Lemmiklooma identifitseerimisdokumente väljastav veterinaararst säilitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid ning identifitseerimisdokumendi blankette väljastav isik säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmiklooma identifitseerimisdokumendi või selle blanketi väljastamisest arvates.

(1) Loomanäitusele, -võistlusele, -laadale, -oksjonile või loomade kokkutoomisega seotud muule avalikule üritusele (edaspidi üritus) võib tuua kliiniliselt terve ning veterinaarnõuetele vastava looma. Ürituse korraldaja peab kaasama veterinaararsti, kes kontrollib üritusele toodud looma tervislikku seisundit ja veterinaarnõuetele vastavust ning looma heaolu ürituse käigus. (2) Looma viimisel ürituselt tema alalisse pidamiskohta rakendab loomapidaja käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud asjakohaseid bioohutusmeetmeid. (3) Ürituse korraldaja teavitab vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust sellest Põllumajandus- ja Toiduametit. (4) Ürituse teates märgitakse: 1) ürituse liik (loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus); 2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev; 3) ürituse toimumise koht; 4) üritusele toodavate loomade liigid; 5) üritusele toodavate loomade päritoluriik ja -piirkond; 6) üritusel looma tervislikku seisundit ja veterinaarnõuetele vastavust ning ürituse käigus looma heaolu kontrolliva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed; 7) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed. (5) Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust toimuvate ürituste üle, registreerides tähtaja jooksul esitatud nõuetekohase teate. Andmed ürituste arvestuse kohta on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht. (7) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata korraldajat ja vajaduse korral avalikkust massiteabevahendite kaudu. Ürituse korraldaja teavitab pärast loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest teadasaamist sellest üritusel osalejaid.

(1) Põllumajandusloomi vahendav isik (edaspidi vahendaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes ärilisel eesmärgil otse või kaudselt ostab ja müüb veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, kellel on nimetatud loomadega kauplemisest püsiv käive ja kes enda omandatud loomad kuni 29 päeva jooksul kas müüb edasi või paigutab müüja ettevõttest pärinevad loomad teise loomapidaja ettevõttesse ning kes vastab talle esitatavatele nõuetele. (2) Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(1) Põllumajandusloomade ja loomsete saaduste veoks peab kasutama selleks ettenähtud või kohandatud veovahendeid. Loomade veol tuleb vältida keskkonna reostumist loomade väljaheidetega. Pärast iga põllumajandusloomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist loomade vedu, kui veovahendiga on veetud kaupa, mis võib olla loomade tervist ohustav, tuleb veovahend puhastada ja desinfitseerida Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud loetelus oleva desinfektsioonivahendiga. Loetelus nimetamata desinfektsioonivahendit võib kasutada korrakaitseorgani nõusolekul. (2) Haigeid või haiguskahtlasi loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Kui loom haigestub veo ajal, peab vedaja sellest kohe teavitama veterinaararsti. (3) Vedaja peab tagama veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise ning kasutatud allapanu ladestamise. (4) Vedaja peab arvestust põllumajandusloomade veovahendile peale- ja veovahendilt mahalaadimise kuupäeva, kellaaja ja koha kohta, veetud põllumajandusloomade liigi ja arvu, nende saatja ja saaja, saatedokumentide andmete ning veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise aja ja koha kohta. Vesiviljelusloomade veo korral peab vedaja arvestust ka veo kestel toimunud veevahetuse kohta, näidates muu hulgas ära veevahetuse toimumise asukoha. Nimetatud dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat. (5) Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid võib vedada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt.

(1) Käitleja peab tagama tapaloomade ja loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuete täitmise tapamajas ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttes. (2) Loom tapetakse ja temast saadud loomseid saadusi käideldakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), sätestatud asjakohaste nõuete kohaselt, kui looma ja loomseid saadusi on kontrollitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 nõuete kohaselt. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 alapunktides d ja e nimetatud juhtudel võib looma tappa ja temast saadud loomseid saadusi käidelda toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. (4) Tapamajja saadetava looma suhtes, välja arvatud vesiviljelusloom, ei tohi olla püstitatud loomataudi kahtlust ning ta peab pärinema karjast, mille kohta ei ole loomataudi esinemise ega kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut. Tapmisele määratud vesiviljelusloomal ei tohi esineda loomataudi kliinilisi tunnuseid. (5) Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister . Neid nõudeid ei kohaldata haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevatele loomsetele saadustele ja nende käitlemisele. 5 (5¹) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (6) Loomataudi puhkemise korral on loomade tapmise või hukkamisega ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevad isikud kohustatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt täitma oma käitlemisvaldkonnas loomataudi tõrje puhul rakendatavaid meetmeid, nagu näiteks taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või hukkamine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste käitlemine ettenähtud viisil.

(1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastavat toiduks mittekasutatavat loomset saadust (edaspidi mittenõuetekohane toiduks mittekasutatav loomne saadus) ladustatakse vabatsoonis või tollilaos loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse nõuete kohaselt. (2) Mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) olenevalt ladustatava loomse saaduse liigist ja laadist peab hoone sobima sellise loomse saaduse ladustamiseks; 2) hoones on olenevalt ladustatava loomse saaduse liigist ja laadist eraldi ruum mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamiseks; 3) hoones on eraldi ruum veterinaarjärelevalve ametnikule ning sidevahendite, nagu telefoni ja faksi kasutamise võimalus; 4) hoone asub selle eest vastutava isiku alaliselt kontrollitava sisse- ja väljapääsuga suletud territooriumil, vabatsoonis asuva lao puhul on kogu tsoon suletud ning alalise tollikontrolli all. (3) Mittenõuetekohast toiduks mittekasutatavat loomset saadust võib ladustada samas ruumis nõuetekohase loomse saadusega üksnes juhul, kui mittenõuetekohast loomset saadust hoitakse eraldi sama ruumi lukustatavas osas.

(1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel (edaspidi ettevõte), kus tegeletakse: 1) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega; 2) põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega; 3) põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega; 4) erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist; 5) põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega; 6) veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (edaspidi vesiviljelus), välja arvatud ettevõttes, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse; 7) mesindusega; 8) karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil; 9) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks, loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemisega, sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil. (2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed; 2) tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu; 3) ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid. (3) Isik, kes tegeleb loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud alal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega muul eesmärgil kui majandustegevus, peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse alustamist. (4) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta, kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusvaldkonnas. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik peab teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(1) Loomataudi laboratoorne diagnoosimine, samuti riikliku järelevalve käigus võetud proovide uurimine on lubatud veterinaarkorralduse seaduse § 341 lõike 3 alusel volitatud laboratooriumides. (2) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium tagab riiklikus loomatauditõrje programmis ettenähtud laboratoorsete uurimiste teostamise Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud mahtudes ja tähtaegadel. 2020-10-09 13:20:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud sõnad „Veterinaar- ja Toidulaboratoorium“, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (3) Loomataudi kahtluse või puhkemise korral kindlustab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Põllumajandus- ja Toiduameti korralduse alusel laboratoorse uurimise ja saadab kohale erialaspetsialistid. 2020-10-09 13:20:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud sõnad „Veterinaar- ja Toidulaboratoorium“, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(1) Teatud loomataudi põhjustavat haigusetekitajat võib teaduslikul eesmärgil isoleerida või kultiveerida teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohane teadus- või arendusasutus, kes kasutab selleks haigusetekitaja bioohutuse kategooria nõuetele vastavat laboratooriumi ja kellel on asjakohane luba. (2) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa (edaspidi luba) andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Loa saamiseks esitab teadus- ja arendusasutus valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse koos asjakohaste andmete ja dokumentidega. (3) Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba, täpsemad bioohutusnõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laboratooriumile ja loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib loa andmisest keelduda, kui selgub, et loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid või kui esitatud andmetest ja dokumentidest selgub, et uurimistöö tegemisel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid. (5) Loa andmine või loa andmisest keeldumine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. (6) Kui teadus- ja arendusasutuses ei täideta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid, võib valdkonna eest vastutav minister puuduste kõrvaldamiseks määrata tähtaja või loa kehtivuse osaliselt või täielikult peatada. Loa kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates lõpetatakse laboratooriumis asjakohane tegevus. Loa kehtivus taastatakse, kui loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib tunnistada loa andmise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui loa omanik: 1) on esitanud sellekohase taotluse; 2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ei suuda laboratooriumis valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid; 4) ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. (8) Loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest teatab teadus- ja arendusasutus viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. (9) Loa andmise, loa andmisest keeldumise, loa peatamise ning loa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse isikule kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Loomataudi ohuna käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist Euroopa Liidu liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukorda, kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatuks Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht taudi levikuks Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi. (2) Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet võtta kasutusele loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele. (3) Loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendite kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje abinõusid.

Sõltuvalt haigusetekitaja iseloomust loetakse loomataudi kahtlus tekkinuks ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboratoorse uurimise tulemuste alusel, samuti otsese või kaudse kontakti tõttu nakatunud karja või loomaga. Loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ja otsustab korrakaitseorgan.

Loomataudi tekitajate esinemise kahtlus loomsete saaduste puhul loetakse tekkinuks korrakaitseorgani otsusel, kui temale teada olevatel andmetel võivad need sisaldada haigusetekitajaid või olla nendega saastunud.

(1) Loomataudi kahtluse korral rakendatavad meetmed kehtestatakse selle loomataudi tõrje-eeskirjas. (2) Loomataudi kahtluse korral tuleb haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks viivitamatult kohale kutsuda korrakaitseorgan. (3) Loomataudi kahtluse tekkimise korral korraldab loomade tapaeelset või tapajärgset kontrolli teinud korrakaitseorgan tapamajja toodud taudikahtlaste loomade ning nendelt pärinevate loomsete saaduste ja kõrvalsaaduste isoleerimise, peatab loomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ning võtab tarvitusele abinõud loomataudi leviku tõkestamiseks. (4) Veterinaararst informeerib loomapidajat ja loomsete saaduste käitlejat loomataudiga kaasnevatest ohtudest ning annab tegevusjuhised oletatava loomataudi leviku vältimiseks. (5) Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab pärast loomataudi kahtlusest teate saamist vajaduse korral diagnoosi täpsustamiseni karjale, ettevõttele või piirkonnale kitsendused. (6) 7 (7) Korrakaitseorgan informeerib loomapidajat ja loomsete saaduste käitlejat temale kuuluvate loomadega või loomsete saadustega ning loomapidamishoones ja -rajatises või loomsete saaduste käitlemise ettevõttes teostatavatest toimingutest.

(1) Otsuse loomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsenduste kehtetuks tunnistamiseks teeb Põllumajandus- ja Toiduamet laboratoorse uurimise tulemuste või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui need välistavad loomataudi puhkemise. (2) Loomataudi kahtluse lõpetamisest teatab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale ja loomsete saaduste käitlejale 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist.

(1) Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra, kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja laboratoorse uurimise tulemuste põhjal. (2) Vajadusel võidakse proovide võtmise eesmärgil teha loomade kontrolltapmisi. Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks lubatud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodil. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on korrakaitseorganil. (3) Loomataudi ametliku diagnoosi teatamiskohustuslike loomataudide puhul paneb korrakaitseorgan loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel või Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ekspertide komisjon kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja epidemioloogiliste andmete alusel. 3 (3¹) Loomataudi kliinilisel diagnoosimisel, laboratoorsel analüüsimisel ning vajalike proovide võtmisel peavad korrakaitseorgan, volitatud veterinaararstid ning loomataudi diagnoosiva laboratooriumi spetsialistid järgima Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ning nende puudumise korral Rahvusvahelise Episootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) väljatöötatud põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid. (4) Eriti ohtliku loomataudi korral kinnitab loomataudi ametliku diagnoosi Põllumajandus- ja Toiduamet. (5) Põllumajandus- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata proove loomataudi diagnoosimiseks välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse. 2020-10-09 13:20:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud sõnad „Veterinaar- ja Toidulaboratoorium“, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(1) Teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest või diagnoosimisest peavad korrakaitseorganid, volitatud veterinaararstid ja veterinaararstid, samuti veterinaarlaboratooriumid ja teised isikud viivitamatult teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit. (2) Registreerimiskohustusliku loomataudi diagnoosimise juhud registreeritakse ja neist teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit regulaarse aruandluse korras, kui loomataudi tõrje-eeskiri ei sätesta teisiti. (3) Teatamiskohustuslikeks on kõik eriti ohtlikud loomataudid, inimesele ohtlikud loomataudid ja loomataudid, mida eesti loomapopulatsioonides pole kunagi või pikema aja vältel diagnoositud. (4) Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(1) Teatamiskohustusliku loomataudi kahtluse korral on veterinaararst kohustatud teavitama sellest kohe korrakaitseorganit ja loomapidajat. (2) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava loomataudi teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor.

(1) Veterinaarkorralduse seaduse § 341 lõike 3 alusel volitatud laboratooriumid on kohustatud teatama teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest või laboratoorsest diagnoosimisest viivitamatult Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile. Esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (2) Teatamiskohustus kehtib, olenemata sellest, kas materjal toodi uurimiseks riikliku loomatauditõrje programmi raames, diagnostiliseks uurimiseks või ettevõtte enesekontrolliks. (3) Registreerimiskohustusliku loomataudi laboratoorsest diagnoosimisest teatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laboratoorium Põllumajandus- ja Toiduametile regulaarse aruandluse korras, kui selle loomataudi tõrje-eeskiri ei näe ette teisiti. Esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (4) Loomsete saaduste käitlemisega tegelevate ettevõtete toodangu ohutust ja kvaliteeti kontrollivad laboratooriumid on kohustatud teavitama teatamis- või registreerimiskohustuslike loomataudide tekitajate isoleerimisest või nende esinemise kahtlusest toormes või toodangus Põllumajandus- ja Toiduametit vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3. (5) Teaduslaboratooriumid, kus diagnoositakse teatamis- või registreerimiskohustuslik loomataud uurimistöö käigus, peavad teavitama sellest Põllumajandus- ja Toiduametit vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.

(1) Terviseamet on kohustatud teavitama zoonoosi diagnoosimisest inimesel Põllumajandus- ja Toiduametit. (2) Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu ning Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava asjakohase teatise vormi nõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga.

(1) Loomatauditõrje programm on loomataudi ennetamise ja tõrjemenetluste täpsustatud kava. (2) Loomatauditõrje programmis kajastatakse vähemalt järgmised andmed: 1) ülevaade loomataudi esinemisest ja levikust Eestis; 2) tõrjeprogrammi kasutusele võtmise põhjused ja eesmärgid, nagu loomataudi esinemise või selle puudumise kindlakstegemine, loomataudi iseärasuste ja esinemise muutuste kindlakstegemine, loomataudi leviku kontrolli alla võtmine, loomataudi likvideerimine ja taudivaba staatuse saamine; 3) tõrjeprogrammi rakendamise tähtaeg, mis on arvestatud tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks; 4) tõrjeprogrammi rakendamise lõppemise tähtpäevaks oodatavad tulemused ning mitmeaastase tõrjeprogrammi puhul järgmiste aastate lõpus oodatavad tulemused; 5) tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafiliselt piiritletud piirkond (edaspidi geograafiline piirkond), tsoon, ala või kari; 6) tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed; 7) tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatava riikliku järelevalve põhimõtted; 8) tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafilise piirkonna, tsooni, ala või karja taudialane staatus, taudialase staatuse kindlaksmääramise nõuded ning selleks tehtavad uuringud; 9) tegevusjuhend juhuks, kui tõrjeprogrammi raames tehtava uuringu käigus avastatakse nakatunud loom või kari; 10) taudivaba staatuse peatamise korral rakendatavate meetmete kirjeldus. (3) Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded loomatauditõrje programmis esitatavate andmete kohta ning nõuded geograafilise piirkonna, tsooni või ala või karja taudialase staatuse kindlaksmääramiseks asjakohases loomatauditõrje eeskirjas või Euroopa Liidu õigusaktis. (4) Loomatauditõrje programmi eriti ohtliku loomataudi ja käesoleva seaduse § 55 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud loomataudi kohta ning sellise loomataudi kohta, mille puhul on Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul vajalik määrata kindlaks taudialane staatus, (edaspidi riiklik tõrjeprogramm) töötab Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul või vajaduse korral välja ja kehtestab ning korraldab selle rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. (5) Loomatauditõrje programmi muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomataudi kohta (edaspidi muu tõrjeprogramm) võib välja töötada loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik. Muu tõrjeprogramm peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 8 ja 9 sätestatud nõuetele, olema kooskõlas asjakohase loomatauditõrje eeskirja, Euroopa Liidu õigusakti ja Rahvusvahelise Episootiate Büroo väljatöötatud põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhenditega. (6) Muu tõrjeprogramm esitatakse heakskiitmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, kes kontrollib selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele. (7) Muu tõrjeprogrammi heakskiitmine või heakskiitmata jätmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul selle heakskiitmiseks esitamise päevast arvates. (8) Riikliku tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Muu tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud katab seda rakendav isik.

(1) Loomatauditõrje situatsioonplaan (edaspidi situatsioonplaan) on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Kui korrakaitseorgani hinnangul on loomataudi tõhusamaks likvideerimiseks ja loomataudi leviku tõkestamiseks vaja koostada situatsioonplaan või kui see nähakse ette käesoleva seaduse § 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas, koostatakse ja rakendatakse situatsioonplaani ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi likvideerimiseks. (2) Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele vastavuse eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Situatsioonplaani kinnitab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor. Situatsioonplaani avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel. (3) Situatsioonplaanis peavad olema vähemalt järgmised osad: 1) riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamine; 2) kohalike loomatauditõrje komisjonide nimekiri; 3) üksikasjalik informatsioon loomatauditõrjes osalevate isikute, sealhulgas nende kvalifikatsiooni ja kohustuste kohta; 4) kohalike loomatauditõrje komisjonide võimalused kontakteerumiseks loomatauditõrjega seotud isikutega; 5) loomatauditõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalik varustus, materjalid ja desinfitseerimiseks kasutatavate desinfektsioonivahendite loetelu; 6) üksikasjalikud juhised loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks, sealhulgas uimastamiseks, hukkamiseks, puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning loomakorjuste kõrvaldamiseks; 7) 8) loomatauditõrjel osalevad laboratooriumid ja nende võimalused, meetmed laboratooriumide valmisoleku säilitamiseks ning laboratoorseteks uurimisteks võetavate proovide kiire transportimise võimalused; 9) konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide kogused ja nende hanke allikad; 10) erinevate ametiasutuste loomataudi likvideerimisalase koostöö põhimõtted. (4) Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded situatsioonplaanis esitatavate andmete kohta asjakohases loomatauditõrje eeskirjas. (5) Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab õppusi situatsioonplaani rakendamise kohta loomatauditõrjeks vajalike praktiliste oskuste ning erinevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste vahelise koostöö säilitamiseks.

(1) Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Rahvusvahelise Episootiate Büroo põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi loomatauditõrje abinõusid: 1) käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud bioohutusmeetmete rakendamine; 2) kitsendustega territooriumi tähistamine ja seal peetavate loomade üle arvestuse pidamine; 3) loomade pidamise, sealhulgas karjatamise ümberkorraldamine; 4) loomade erimärgistamine; 5) loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiratud ala korrastamine; 6) asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine; 7) loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning nakkust edasikandva seadme, eseme või materjali käitlemine ja vedu nakkuse levikut tõkestaval viisil; 8) käesoleva seaduse §-s 452 nimetatud kitsenduse erisuse kohaldamise korral sellega hõlmatud isikute ja veovahendite loetelu koostamine ning muude kitsenduste kohaldamise või bioohutusmeetmete rakendamisega seotud või nende rakendamiseks vajalike abinõude kohaldamine. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamise, võttes arvesse riskianalüüsi tulemusi ja määrates kindlaks abinõude kohaldamise ulatuse koos käesoleva seaduse § 451 lõikes 3 nimetatud kitsenduse kohaldamise otsusega, mis lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud alustel ja tähtajal ning mis toimetatakse loomapidajale kätte sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras ja tähtajal.

(1) Eriti ohtliku loomataudi puhkemisel: 1) kehtestatakse taudipunktis karantiin; 2) määratletakse ohustatud tsoon taudipunkti ümber ning järelevalvetsoon ohustatud tsooni ümber; 3) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine loomataudi võimaliku leviala selgitamiseks; 4) moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel ja loomataudi leviku tõkestamisel. (2) Eriti ohtliku loomataudi likvideerimiseks on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus täiendavalt käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule: 1) kohustada volitatud veterinaararste teostama tauditõrjetoiminguid ka väljaspool tema tööpiirkonda; 2) kaasata menetluste teostamisse veterinaararste; 3) teostada vajalikke tauditõrjetoiminguid ilma loomapidaja või loomsete saaduste käitleja kohalolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed võetakse kasutusele ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi puhul, kui see osutub korrakaitseorgani hinnangul vajalikuks, et likvideerida loomataudi ja tõkestada loomataudi levikut, või kui see nähakse ette käesoleva seaduse § 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas.

(1) Loomataudi ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet koostöös jahipidamis- ja kalapüügiõigust omavate isikutega. 1 (1¹) Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks vajalikku tegevust. Kui metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatud meetmed ei ole andnud piisavaid tulemusi või kui loomatauditõrje meetmena on vaja rakendada ka jahipidamist, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile ettepaneku korraldada jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahiseaduses sätestatud korras. 1 (1²) Eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks metsloomade populatsioonis võib loomatauditõrje eeskirjas sätestatud ulatuses ja aja jooksul rakendada loomatauditõrje meetmena ka sõidukite liikumise piirangut. 1 (1³) Sõidukite liikumise piiranguna käsitatakse kohustust enne taudivabasse piirkonda sisenemist mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajaduse korral desinfitseerida Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud loetelus nimetatud desinfektsioonivahendiga. Mootorsõiduki juht peab arvestust mootorsõiduki ja selle haagise puhastamise ja desinfitseerimise aja ja koha ning kasutatud desinfektsioonivahendi üle. Nimetatud arvestust kajastavaid dokumente säilitatakse vähemalt üks aasta puhastamise ja desinfitseerimise aastast arvates. (14) Mootorsõiduki ja selle haagise desinfitseerimise võib korraldada Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega. (15) Sõidukite liikumise piirangu rakendamise kohta annab Põllumajandus- ja Toiduamet teavet liiklusvälise teabevahendi või massiteabevahendi kaudu. (16) Metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavad bioohutusmeetmed kehtestatakse asjakohase loomataudi tõrje eeskirjas. (2) Haigustunnustega metslooma avastamisest, samuti metslooma ründest tuleb kohe teavitada veterinaararsti. (3) Metslooma püüdmine ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil ning metsloomade ümberasustamine ühest piirkonnast teise on lubatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduametiga.

(1) Kohaliku loomatauditõrje komisjoni moodustab pärast eriti ohtliku loomataudi ametliku diagnoosi panemist Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Kohalikku loomatauditõrje komisjoni kuuluvad asjakohase kohaliku omavalitsuse esindaja, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja vähemalt peaspetsialisti tasemel, Keskkonnaameti esindaja, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja ning Päästeameti esindaja. 2020-10-09 13:20:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud sõnad „Veterinaar- ja Toidulaboratoorium“, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (3) Kohaliku loomatauditõrje komisjoni tööd juhib Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja ning selle töökorraldus kehtestatakse loomatauditõrje situatsioonplaanis. (4) Kohaliku loomatauditõrje komisjoni ülesanne on loomatauditõrje meetmete rakendamise analüüsimine ning ettepanekute tegemine Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile.

(1) Riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustab pärast eriti ohtliku loomataudi ametliku diagnoosi panemist Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori ettepanekul valdkonna eest vastutav minister. (2) Riiklikku loomatauditõrje komisjoni kuuluvad Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor ja ametnikud, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja vähemalt peaspetsialisti tasemel ning Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti esindajad vähemalt peadirektori asetäitja tasemel. Komisjoni tööd juhib Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja. 2020-10-09 13:20:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud sõnad „Veterinaar- ja Toidulaboratoorium“, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (3) Riikliku loomatauditõrje komisjoni ülesandeks on: 1) tõrjemeetmete rakendamise koordineerimine ja tulemuste analüüs; 2) loomataudi likvideerimiseks eraldatud riiklike ressursside suunamine; 3) riikidevaheline koostöö loomataudi edasise leviku tõkestamiseks; 4) valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsuse tasandil lahendamist vajavate küsimuste lahendamiseks. 5)

(1) Karantiin on teatud perioodiks taudipunktis kehtestatav loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, söötade, seadmete ja inventari väljaviimise keeld ning inimeste liikumise piiramine. (2) Taudipunkt on piiritletud territoorium, kus haiged või nakatunud loomad asuvad. (3) Karantiin kehtestatakse ettevõttele või tabandunud piirkonnale pärast eriti ohtliku loomataudi diagnoosi ametlikku kinnitamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 37. (4) Karantiini kehtestab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor käskkirjaga, mis antakse üle loomapidajale ning millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. (5) Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor kehtestab taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. (6) 7 (7) Ohustatud tsoon on piiritletud ala taudipunkti ümber, kus kehtestatakse loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning inimeste liikumise piirangud ja kus viiakse läbi loomataudile vastuvõtlike loomaliikide ulatuslik uurimine uute taudipunktide õigeaegseks avastamiseks. (8) Järelevalvetsoon on piiritletud ala ohustatud tsooni ümber, kus kehtestatakse inimeste, loomade, loomsete saaduste ja transpordi liikumise piirangud. (9) Karantiinitingimused ning tingimused ohustatud ja järelevalvetsoonis määratakse kindlaks loomataudi tõrje-eeskirjas või selle puudumisel Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kehtestatud nõuetes. (10) Kitsendused taudipunktis hakkavad kehtima alates käskkirja üleandmisest loomapidajale. (11) Kitsendused ohustatud ja järelevalvetsoonis hakkavad kehtima massiteabevahendite kaudu teatamisest alates.

(1) Riiklikku järelevalvet karantiiniga kehtestatud meetmete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Riiklikku järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis teostab politseiametnik. (3) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 45, 46, 48, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Põllumajandus- ja Toiduametile üleandmiseni.

(1) Eriti ohtliku loomataudi puhkemisel viib kohalik loomatauditõrje komisjon läbi epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitab välja võimalikud nakatumise põhjused, ajavahemiku loomade nakatumise ja selle avastamise vahel, nakkuse leviku teed, kontaktsed karjad ja loomad ning selle alusel loomataudi võimaliku leviala. (2) Kontaktseks loetakse kari ja loom, kellega nakatunud loom või kari on olnud otseses või kaudses kokkupuutes ajal, mil nakatumine tõenäoliselt toimus, ja pärast seda. Kontaktsed karjad ja loomad loetakse taudikahtlasteks ning neilt võetakse proovid laboratoorseks uurimiseks.

(1) Karantiin ja kitsendused lõpetatakse pärast loomataudi likvideerimist ja selle loomataudi tõrje-eeskirja või Põllumajandus- ja Toiduameti kehtestatud nõuete täitmist. (2) 3 (3) Karantiini ning kitsendused lõpetab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor käskkirjaga, mis antakse üle loomapidajale allkirja vastu ning millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(1) Eriti ohtliku loomataudi ulatusliku ja kiire leviku korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Kui eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid ning käesolevas seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise abinõude rakendamise tulemusel ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb valdkonna eest vastutav minister riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt.

(1) Loomapidajale hüvitatakse käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega seoses tekkinud järgmine kahju: 1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus; 2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. 1 (1¹) Loomapidajale ei hüvitata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju, kui taudikahjutoetust on makstud seoses sama loomataudi puhkemisega samas loomakasvatushoones või -rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõiget 11 ei kohaldata, kui samas lõikes nimetatud loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala taasasustati loomadega ajal, kui see asus väljaspool lõikes 11 nimetatud loomataudi põllumajandusloomadel esinemise tõttu Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangute piirkonda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, juhul kui see on tekkinud seoses eriti ohtliku loomataudi või teatud mitte eriti ohtliku loomataudi tõrjega. 2 (2¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi või teatud mitte eriti ohtliku loomataudi tõrjega seoses, hüvitatakse Euroopa Liidu eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekirja, mille puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(1) Loomapidaja võib käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud loomataudi tõrjega seoses tekkinud ja käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut, taotleda toetust (edaspidi taudikahjutoetus). (2) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju suurus määratakse järgmiselt: 1) looma, välja arvatud aretuslooma arvestuslik väärtus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus; 3) seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste puhul nende tegelik väärtus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud eksperdi kaasamise kulud kannab Põllumajandus- ja Toiduamet. (4) Ekspert on: 1) sõltumatu; 2) vähemalt kaheaastase töökogemusega veterinaarmeditsiini alal ja teadmistega loomade tõuaretuse valdkonnas; 3) piisavate teadmistega ekspertiisi kõrgel erialasel tasemel tegemiseks. (5) Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

Taotluse käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju osaliseks katmiseks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet.

(1) 2 (2) Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § 586 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma või loomse saaduse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. (3) Käesoleva seaduse §-des 581–589 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet.

–

¹.

Kui rahvusvahelise kokkuleppe sätted erinevad käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides kehtestatud veterinaarnõuetest, samuti koostöö ja teavitamise nõuetest, kohaldatakse rahvusvahelise kokkuleppe sätteid.

–

Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse põllumajandusloomade registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aasta 6. juunil kehtinud redaktsioonis.

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 15 lõige 1, mis jõustub 2002. aasta 1. juulil, ning § 18 lõige 1, mis jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud veterinaarnõuded jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, kui nende kehtestamisel ei ole ette nähtud jõustumise hilisemat tähtpäeva. (3) Käesoleva seaduse § 13 lõige 41 jõustub enne 2003. aasta 1. jaanuari põllumajandusloomade registrisse kantud veise suhtes 2004. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud väljaveol Euroopa Liidu liikmesriiki või kandidaatriiki. (4) Käesoleva seaduse § 11 lõige 21, § 181 lõiked 1–5, § 182 lõige 3, § 183, § 191 lõige 7, § 37 lõige 31, § 43 lõige 3 ja § 641 lõige 4 jõustuvad 2004. aasta 1. mail. (5) Käesoleva seaduse § 17 ja 2. peatüki 6. jagu kehtivad kuni 2004. aasta 1. maini.