Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I, 21.12.2010, 29) tehakse järgmisedjärgmised muudatused: 1) paragrahv 1paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Seadustiku reguleerimisala (13) Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kordKohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. (2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alusedkannatanu ja kordsüüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.”; 2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltseadustikku täiendatakse §-ga 23¹ järgmises sõnastuses: „§ 2123¹. EeluurimiskohtunikKohtuametnik (1) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunikAsja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliseltmille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas avalduse, taotluse või kaebuse käiguta jätmise määruse ja tähtaja andmise ning pikendamise määruse, võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik. (2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunikKohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi.”; 3) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna36 teksti, § 37 lõiget 2, § 39 lõiget 2 ja § 40¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „teabesalvestisorgani liikme” sõnagasõnadega „teabetalletusvõi pankrotihalduri”; 4) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 45 lõike 2 ja § 126⁹ lõikes 2 nimetatud piiranguid.punktis 5 asendatakse sõna „kuus” sõnaga „neli”; 5) paragrahvi 64 lõige 663 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: „(61) Jälitustoiminguga tõendite kogumineTõend on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3¹kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.”; 6) seadustiku 3. peatüki 8. jagu „Tõendite kogumine jälitustoiminguga” tunnistatakse kehtetuks; 7) seadustikku täiendatakse peatükiga 3¹ järgmises sõnastusesparagrahvi 91 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3¹. peatükk JÄLITUSTOIMINGUD § 126¹. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused (1) JälitustoimingLäbiotsimise eesmärk on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eestleida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. (2) Jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutegaKui käesolev seadustik ei ole võimaliksätesta teisiti, ei ole õigeaegselt võimalik või on oluliselt raskendatud võivõib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huveka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. (3) Jälitustoiminguga ei või ohustadaLäbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku elu ja tervistjuures, pkui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku §õ#160;hjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega p126² lõikesõ#160;hjendamatult riivata muid isikuõigusi2 nimetatud kuriteo toimepanemises. (4) JäLäbiotsimismääruses märgitakse: 1) mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav objekt);litustoiminguga saadud teave on tõ 2) läbiotsimise põhjendus;end 3) koht, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeidkus läbiotsimist toimetatakse. (5) Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud asutusteEdasilükkamatul juhul, kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutusteläbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, allvõib käesoleva paragrahvi lõikesü#160;ksuste ja töötajate kaudu3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudumis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. (6) Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla-Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja linnavolikogu liikme5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, kohtunikumis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. (7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, prokurkelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. Käesoleva paragrahvi lõikesö#160;ri5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist rakendades isikule, advokaadi ja vaimulikukelle juures läbi otsitakse, Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku nende nvõi tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikesõ#160;usolekul4 nimetatud asjaolusid ning alaealisepõhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku tema seaduslikuvõi esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud nende või nende lähedase vastupuudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja. (78) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui jälitustoimingu tegemist taotlebasjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine uurimisasutussama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, edastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusegaselle võimatuse korral teine notar või advokaat. (89) JälitusasutuselLäbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeidalust arvata, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingudet seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid. § 126². Jälitustoimingu tegemise alused (110) Politsei- ja PiirivalveametLäbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, Kaitsepolitseiametmis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, Maksu- ja Tolliamet, Sõkui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute käigus.”;javäepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus 7) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustelparagrahvi 92 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) vajadus koguda teavet esimese astme kuriteo ettevalmistamise kohta või tahtliku teise astme kuriteo ettevalmistamise kohta selle ennetamise ja tõkestamise eesmärgil, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust; 2) käesolevaKäesoleva seadustiku §-s 140 91 lõikes 5 nimetatud mjuhul märgitakse läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses §ä#160;91 lõikesäruse täitmine; 3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 16¹. peatükis sätestatule; 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet esimese astme kuriteo kohta või tahtliku teise astme kuriteo kohta nimetatud asjaolud ning põhjendus, mille eestmiks läbiotsimine on ette näedasilükkamatu.”;htud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust; 5 8) vajadus täparagrahvi 126¹⁷ lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;ita välislepingust tulenevaid kohustusi. 9) paragrahvi 130 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jälitusasutus võib teha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatudKahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui seeta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on seotud kuriteoga, mis on selle jälitusasutuse uurimisalluvusesvältimatult vajalik. (3) PolitseiKohtueelses menetluses võib kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üksnes käesoleva seadustiku §- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet vsõ#160;ivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel131¹ sätestatud tähtaegade piires. (4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võ”;ivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel. (5 10) Jäparagrahvi 130 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;litustoimingu aluse äralangemisel tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada. (6 11) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes muus seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel muus seaduses sätestatud alusel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamiselparagrahvi 130 lõige 5 muudetakse ja andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut muus seaduses sätestatud erisustega. § 126³. Jälitustoimingud sõnastatakse järgmiselt: „(15) KäesolevaSüüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku § 126² l-sõ#160;ikes 1 nimetatud alusel võ429 sätestatud korras.”;ib jälitusasutus teha järgmisi jälitustoiminguid 12) paragrahvi 131 lõiked 1−3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) koguda varjatult isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; Vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale. (2) jälgida varjatult isikutKahtlustatav või süüdistatav, asja või paikkondakelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, koguda varjatult võrdlusmaterjalitoimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde. (3) Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatustküsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning asendada varjatult asikuulatakse nende arvamust. Alaealise vahistatava puhul hindab eeluurimiskohtunik erilise põhjalikkusega vahistamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vahistatule.”; 313) teha päring elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduseseadustikku täiendatakse § 111-ga 131¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseksjärgmises sõnastuses: „§ 131¹. Vahi all pidamise tähtaeg kohtueelses menetluses (1) Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu. (2) Lisaks käesolevaKriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada käesoleva paragrahvi llõikesõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244, 246, 248, 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3–5 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist; 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet; 3) kasutada politseiagentivahi all pidamise tähtaega. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 126² lõike Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 punktides 4 ja 5 2 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegutähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isiku puhul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt. (4) Lisaks käesolevaIsiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi llõigetesõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võib Justiitsministeeriumi vanglate osakond või vangla käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist; 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet sätestatud piiranguid. (5) Käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 3–5 nimetatud alusel ning punktis 1 nimetatud alusel käesolevaKui kuriteo raskusaste, milles vahistatut kahtlustatakse või süüdistatakse, vahi all pidamise ajal muutub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi llõikesõikes 2 sätestatud tingimustel tehtava jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse1 sätestatut vastavalt uuele kuriteo kvalifikatsioonile alates ajast, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseksilmnenud alus isiku kahtlustamiseks või süüdistamiseks uue raskusastme järgi. (6) Käesoleva seaduse mõttes loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. § 126⁴. Jälitustoiminguks loa andmine (1) Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal, välja arvatud käesolevaVahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlus esitatakse ja vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 126⁵ sätestatud juhul131 sätestatud korras. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise mä”;ärusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel 14) paragrahvi 134 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahistamisest või vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumise vormistab eeluurimiskohtunik või kohus määrusega. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põ”;hjendatud taotluse läbi viivitamata 15) paragrahvi 135 lõige 1 muudetakse ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest. sõnastatakse järgmiselt: „(21) Edasilükkamatul juhul võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisilEeluurimiskohtunik või kohus võib kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul asendada vahistamise kautsjoniga. Kirjalik luba vormistatakse 24 Vahistamise kautsjoniga asendamise tingimused ja tähtaja võib näha ette vahistamismääruses.”;tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates 16) paragrahvi 137 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 137. Kautsjoni põhjendatuse kontroll (31) Käesoleva seadustiku § 126³ lõikes 2 sätestatud juhul esitab põhjendatud taotluse jälitustoimingu tegemiseksKahtlustatav, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule riigi peaprokurör või tema poolt määratud prokurörvõi kohtule esitada taotluse kontrollida kautsjoni põhjendatust kautsjoni kohaldamisest nelja kuu möödumisel. (42) Edasilükkamatul juhul võib eeluurimiskohtuniku luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loalEeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajaduse korral ka isik, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisilkellele kautsjoni kohaldati. Prokuratuur teatab jUue taotluse võib esitada pärast käesoleva paragrahvi lõikesälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud1 sätestatud tähtaja möödumist eelmise taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusegaläbivaatamisest. (5”; 17) Kui jäparagrahvi 137 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;litustoimingu tegemise aluseks on vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta vastavalt käesoleva seadustiku 18) paragrahvi 137¹ lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 126³ l75¹ lõikesõikele 2, võ1 sätestatud elektroonilisele valvele.”;ib edasilükkamatul juhul jälitustoimingu teha riigi peaprokuröri või 19) paragrahvi 150 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema poolt määratud prokuröri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisilülekuulamise videosalvestist või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestist. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljemNimetatud salvestise võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 24㺒-aastasele tunnistajale.”;tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab käesoleva 20) paragrahvi lõ152 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema ülekuulamise videosalvestise või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestise põhjal koostatud protokolli. Nimetatud protokolli võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 18-aastasele tunnistajale.”;ikes  21) paragrahvi 163 lõige 3 esitatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavusemuudetakse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega. sõnastatakse järgmiselt: „(63) Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-sõidukisse 164 sätestatud korras, piirdega alale vmärgitakse käesoleva paragrahvi lõikesõ#160;i arvutisüsteemi2 sätestatud teatisele telefoni või muu sidevahendi number, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loamillel on kutse edastatud. § 126⁵. Isikuandmete varjatud kogumine ”; 22) paragrahvi 164 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jälitustoiminguks loetakse andmete varjatud kogumist teisest riigiIsik kutsutakse uurimisasutusse, kohaliku omavalitsuse võiprokuratuuri ja kohtusse telefoni või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogusttehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.”; 23) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(23) RiigiEnnistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu pidaja on kohustatud hoidma käesolevas paragrahvis nimetatud päringute tegemise saladusesmillal takistus ära langes. § 126⁶. Varjatud jä”;lgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine 24) paragrahvi 185 lõike 2 esimene lause muudetakse ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine (sõnastatakse järgmiselt: „Kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1) Isiku punktis 1 nimetatud lahend, asja või paikkonna varjatud jälgimiseksjäävad menetluskulud selle isiku kanda, võkelle huvides apellatsioon on esitatud.”;rdlusmaterjali varjatud kogumiseks 25) paragrahvi 186 lõiked 1 ja esmauuringute tegemiseks2 muudetakse ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamist, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisil. § 126⁷. Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemine (1) Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemiseks elektroonilise side seaduseKui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 111¹ lõigetes  361 lõike 1 punktides 2 ja 3–7 nimetatud andmete kohta annab prokuratuur loalahend, milles märgib kuupäevalise täpsusega ajavahemiku, mille ulatuses andmete nõudmine on lubatudkannab menetluskulud riik. (2) Lisaks käesolevaKui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 126² lõike361 lõike 1 punktis 1 nimetatud kuritegudele võlahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides kassatsioon on esitatud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.”;ib käesoleva 26) paragrahvi lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga koguda tõendeid prokuratuuri loal üksikpäringuna karistusseadustiku §-de 120187 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui määruskaebust ei rahuldata, 156jäävad menetluskulud selle isiku kanda, 157kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, 157¹süüdistatava või kolmanda isiku huvides, 179otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes käesoleva seadustiku §-des 180–184, 242, 245, 247, 249, 265, 275, 300, 300187¹, 305, 323¹, 331² ja 398188 sätestatust.”; 27) paragrahvi 202 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm või alluda ettenähtud sõltuvusravile ning § mitte tarvitada narkootikume;377 lõ”;ike  28) paragrahvi 202 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 järgi alustatud kriminaalasjades–3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Üksikpäring käesolevaKäesoleva paragrahvi mlõikeõttes on päring elektroonilise side seaduse § 111¹ l2 punktidesõigetes 24 ja 35 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohtakohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. § 126⁸. Postisaadetise varjatud lä”;bivaatus (1 29) Postisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid. paragrahvi 203¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(25) Pärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamistKui isik, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisilkelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (4) Postisaadetise varjatud lä”;bivaatuse käigus võib saadetise asendada. ( 30) paragrahvi 206 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunikkolmandale isikule või tema esindajale. Nimetatud tä”;htaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. § 126⁹. Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine (1 31) Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse. (paragrahvi 212 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Tõendina ei kasutata käesoleva seadustikuMaksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet võ#160;i sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet421¹ ettenähtud teos, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, väljavälja arvatud juhul, kui: 1) käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud; 2) nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või 3) mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud ise toime kuriteo. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. § 126¹⁰. Kuriteo matkimine (1) Kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemineobjektiks oli radioaktiivne aine, arvestades käesoleva seadustikulõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 126¹ l46 lõikesõikes 3 ettenähtud piiranguid. (2) Võimaluse korral jäädvustatakse kuriteo matkimine foto5 sätestatud piirmäära, filmivõi relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele täielikult mittevastav tulirelv, helining karistusseadustiku §- vsõ#160;i videosalvestise vahendusel. (3) Kä421² ettenähtud teos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus;esolevas paragrahvis nimetatud jä”;litustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. § 126 32) paragrahvi 221¹¹. Politseiagendi kasutamine lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Politseiagent käesolevaKui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse tähenduses on isikkohaselt mõista vangistuse, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutadesmille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendada seksuaalkurjategijate kompleksraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt või kohtuseksuoloogiaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise vajalikkuse kohta. (2) Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuurKohus võib vajaduse korral nõuda narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid. Politseiagendi kasutamiseks antakse luba kuni kuueks kuuks ning seda võib pikendada korraga kuni kuue kuu võrraKui nendest andmetest või kohtupsühhiaatriaeksperdilt või kohtuseksuoloogiaeksperdilt saadud arvamusest tulenevalt on vajalik, võib menetleja nõuda kohtuarstliku ekspertiisi tegemist. (3) Politseiagendil on kõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamistKohtupsühhiaatriaekspert või kohtuseksuoloogiaekspert selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava terviseseisundi ja koostab selle kohta ekspertiisiakti. Ekspertiisiakt esitatakse menetlejale kolmekümne päeva jooksul määruse saamisest arvates. (4) Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistajaUurimisasutus ja prokuratuur võivad pöörduda kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.”; 33) paragrahvi 234 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Prokuratuuri otsusel jSüüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav või prokuratuur loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku §ä#160;etakse politseiagendi kasutamise fakt v238 lõikeõ#160;i politseiagendi isik salastatuks ka p1 punktisä#160;rast jä1 sätestatud lahendi.”;litustoimingu lõpetamist, 34) paragrahvi 239 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kui avalikustamine võib seada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elusellega ei nõustu kannatanu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendinatsiviilkostja või kolmas isik.”; 35) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 126¹²243. Jälitustoimingu dokumenteerimineKokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt ja kolmandalt isikult saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll (1) Jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoiminguKokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli, kuhu kantakse: 1) jäprotokolli koostamise aeg ja koht;litustoimingu teinud asutuse nimetus; 2) jälitustoimingu tegemise aegprotokolli koostaja ametinimetus ja kohtnimi; 3) isikukahtlustatava või süüdistatava nimi, kelle suhtes jälitustoimingut tehti; 4) jätsiviilkostja või kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;litustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa kuupäev; 5) prokuratuuri taotluse esitamise kuupäevmärge selle kohta, kui jälitustoimingu alusekskas tsiviilkostjale või kolmandale isikule on kohtu lubaselgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi; 6) jätsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamise ja tema vastu esitatud kannatanu tsiviilhagiga;litustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik 7) kolmanda isiku nõusolek tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste kohta tehtava otsustusega. (2) Protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletuskirjutavad alla prokurör ja tsiviilkostja või kolmas isik. (3) Vajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Jälitustoimingu kokkuvõteTsiviilkostjal ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus lisatakse jälitustoimikussekolmandal isikul ei ole õigust loobuda antud nõusolekust. § 126¹³. Jä”;litustoimiku pidamine (1 36) Jälitustoimingud tehakse avatud jälitustoimiku raames. (paragrahvi 244 lõige 2) Jä tunnistatakse kehtetuks;litustoimiku avamiseks annab loa prokuratuur. 37) paragrahvi 244 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jälitustoimiku avamiseks käesolevaKui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua käesoleva seadustiku § 126² lõ#160;ike 1 punktis 1 s245 lõikesä#160;testatud alusel annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks1 sätestatud tingimustes kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras. Prokuratuur võ”;ib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. (4 38) Jälitustoimik suletakse käesoleva seadustiku § 126² lõikesparagrahvi 245 lõiget 1 nimetatud aluse ätäiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese;ralangemise 12) süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral või prokuratuuri korralduselabsoluutsummana. (5”; 39) Jäparagrahvi 258 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) kui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 227 lõikes 3 sätestatud nõuetele;litustoimikus sä”;ilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed 40) paragrahvi 262 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) kaitseakti täiendamiseks või uue kaitseakti koostamiseks viie tööpäeva jooksul eelistungi toimumisest arvates, käesolevakui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 126¹ l227 lõikesõikes 8 nimetatud viisil saadud andmed ning jä3 sätestatud nõuetele;litustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriü”;ksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta. (6 41) Jälitustoimiku pidamiseparagrahv 268¹ muudetakse ja säilitamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. sõnastatakse järgmiselt: „§ 126268¹⁴. Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamineKriminaalasja üldmenetluses arutamise terviklikkus (1) Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust või selle osa, mis on vajalikÜldmenetluses kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus võiarutav maakohtu kohtukoosseis lähtub kriminaalasja juuresarutamise planeerimisel terviklikkuse, järjestikkuse ja pikemate katkestusteta arutamise põhimõttest ning seab eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 123¹³ lõikes 6 nimetatud korrale. (2) Jälitustoimikuid säilitatakse alljärgnevaltKohus, lähtudes kriminaalasjade üldmenetluses arutamiseks koostatud ajakavast, leiab võimaluse paralleelselt arutada üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja, kui: 1) ettevalmistatavakriminaalasjas süüdistatakse isikut alaealisena kuriteo kohta peetud jätoimepanemises;litustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja konfiskeerimistoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat; 2) kuriteotoimikud – kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või kuriteo aegumistähtaja möödumisenikriminaalasjas on süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamist ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist. (3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingusÜldmenetluses arutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatul edasilükkamisel või kohtumenetluse ajakavas tekkinud arutamise vaheaegade tõttu on kohtul õigus alustada teise üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja arutamist, kriminaalmenetluses, välislepingust tuleneva kohustuse täitmisel või kui selline õigussee ei kahjusta eelmise asja kohtuliku arutamise ajakava. Samuti on sätestatud muus seadusesarutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatu edasilükkamise korral kohtul õigus alustada järgmise üldmenetluses arutamiseks planeeritud kriminaalasja arutamist selle ajakava kohaselt. (4) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetudKäesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel alustatud teise kriminaalasja kohtuliku arutamise võib kohus viia lõpule paralleelselt eelnevalt alustatud kriminaalasja kohtuliku arutamisega, vältimaks jälitustoimingus osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemistseades kõigis arutatavates kriminaalasjades eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini. (5) Kui kriminaaltoimikusse on lisatud jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, midaKohus ei ole vaja säilitadaseotud kriminaalasjade kohtusse saabumise järjekorraga, võib isik, kelle põhiõigusivaid kriminaalasja tervikliku arutamise ja viivitusteta kohtulahendini jõudmise eesmärgil on jälitustoiminguga riivatudkohtul õigus asuda arutama saabumise järjekorrast sõltumata kriminaalasja, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamistvõttes arvesse arutamisele võetava kriminaalasja mahukust. (6) Kä”;esoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud teabetalletuse hävitab kohus. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse. (7 42) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakseparagrahvi 285 lõige 4 muudetakse ja hävitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. sõnastatakse järgmiselt: „(84) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon aktiKui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohtateeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku anda ülevaade tsiviilhagist ja hävitamise põhjusseda kinnitavatest tõenditest, mida prokuröri avakõnes ei käsitletud, või avaldab ise tsiviilhagi. § 126¹⁵. Jä”;litustoimingust teavitamine 43) paragrahvi 285 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(15) Jälitustoimingu tegemise aluse äralangemisel teavitab jälitusasutus viivitamata isikutPärast kannatanu või kannatanu esindaja esinemist või tsiviilhagi avaldamist kohtu poolt teeb kohtunik süüdistatavale, kelle suhtes jälitustoiming tehtikaitsjale, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivatitsiviilkostjale ja kestsiviilkostja esindajale ettepaneku anda arvamus, kas tsiviilhagi on menetluse käigus tuvastatudpõhjendatud. (2) Jä”;litusasutus võib jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib: 1 44) kahjustada teise isiku seaduslikke õigusiparagrahvi 315 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja vabadusi; 2) ohustada jälitustoimingu eesmärki; sõnastatakse järgmiselt: „3) kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust; 4) seada ohtu jälitusasutuse töötajaselgitab, politseiagendiet apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, variisiku, salajasele koostja selgitab selle õiguse kasutamise soovist teatamise tagajärgi käesoleva seadustiku §ö#160;319 lõikeö#160;le kaasatud isiku võ1 teise lause kohaselt.”;i jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara; 5 45) seada ohtu politseiagendiparagrahvi 317 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuseskes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest. (3) Isiku võ”;ib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva 46) paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemiseni. 319 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda. § 126¹⁶. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine (1) IsikulApellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 126¹⁵ teavitatudülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusegakas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed: 1) teiste isikute eraelu kohta; Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. (2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi; Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. (3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi; Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. (4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötajaApellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara; kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. (5) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses; Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. (6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust; 7) mida ei ole võimalik eraldadaKui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja esitada selliseltjätab selle kohaldamata, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–6arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates. (27) Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusegaRingkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. § 126¹⁷Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. Jä”;relevalve jälitustoimingute üle (1 47) Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku §-s 126⁴paragrahv 320 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 126¹³ lõikes 2 sätestatud loale teostab prokuratuur 320. Kohtutoimiku väljanõudmine ja sellega tutvumine (21) Järelevalvet jälitustoimingu seaduslikkuse ja põhjendatuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjonRingkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja kohtutoimiku. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemisestMaakohus saadab kohtutoimiku ringkonnakohtule viivitamata pärast üleandmisnõude saamist. § 126¹⁸. Kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga (12) KäSüüdistataval on õigus kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.”;esoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1, 48) paragrahvi 321 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja 5 nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu, jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada vaide või kaebuse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (sõnastatakse järgmiselt: „2) Käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud aluselapellandi nimi, menetlusseisund ning kriminaalmenetluses teabe kogumise eesmärgil punktis 5 nimetatud alusel tehtud jälitustoiminguelu- või asukoht, jälitustoimingust teavitamata jätmiseaadress ja jätelefoninumber;litustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jä”;tmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku §-des 207 49) paragrahvi 321 lõige 4 muudetakse ja 208 sätestatud korras. Isik, kelle õigusi vaidlustatava toiminguga rikuti, või tema esindaja või kaitsja võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates päevast, millal ta vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. sõnastatakse järgmiselt: „(34) Kui kaebuse aluseks on kriminaalmenetluses tehtud jälitustoiming ning vastav kriminaalmenetlus on kaebuse esitamise ajaks lõppenudsüüdistatav valib endale kaitsja ise, võib esitada vaide või kaebuse haldusmenetluse seaduses sätestatud korrasmärgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoninumber.”; 850) paragrahvi 140 lõige 3322 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: „(31) Tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutuseleRingkonnakohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasihuve see puudutab. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend.”; 951) paragrahvi 403³ lõige 2paragrahvid 323 ja 324 tunnistatakse kehtetuks; 1052) paragrahvi 472 lõikes 3 asendatakse tekstiosaparagrahv 326 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 110 lõikes 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine (1” tekstiosaga „§ 126² lõike 1 punktis 4”; 11) paragrahvi 508¹ lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „teabesalvestis” sõnaga „teabetalletus”.Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 2321 nõuete kohane, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (RT I 20042) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, 46, 329; 23.02.2011,kui: 1) täiendatakseapellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-ga 25¹ järgmises sõ 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata;nastuses: „ 2) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 25¹. Jä319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik;litustoimingu lubade kehtivus Kuni 2011. aasta 31. detsembrini antud jälitustoimingu load kehtivad neis märgitud isikute suhtes neis märgitud tähtaja lõpuni.” § 3. Hasartmä) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;nguseaduse muutmine Hasartmä 4) apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist;nguseaduses 5) kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. (RT I3) Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, 06.01.2011kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, 11) tehakse jäet apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.”;rgmised muudatused: 1 53) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 2331 lõige 1¹ muudetakse ja 2² järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „(21¹) Maksu-Üldjuhul vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus ja Tolliamet võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes teeb apellatsioonimenetluse pooltele teatavaks: 1 nimetatud jä) kohtukoosseisu; litustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine. (2²) Kätähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ning nende esitamise viisi;esoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast 3) otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jäavalikult teatavakstegemise aja ja viisi;litustoimingutega kogutud andmeid tema soovil 4) muud asjaolud, mida ringkonnakohus peab oluliseks.”; 254) paragrahvi 28 tä339 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;iendatakse lõigetega 55) paragrahvi 345 lõiked 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud jälitustoimingugatähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, kui see on vajalik selleksülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, et otsustada korraldusloa andminekas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. (1²2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärastKassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovilavalikult teatavakstegemisest.” § 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 17.02.2011, 256) § 21paragrahvi 345 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltsõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Kaitsepolitseiameti volitused (14) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politseiKui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja piirivalve seaduse 2²jätab selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates. peatü”;kki käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2 57) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politseiparagrahvi 349 lõige 1 muudetakse ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelevalve meedet ning vahetut sundi. sõnastatakse järgmiselt: „(31) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel politseiasutuse juhi ülesandeidRiigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.” § 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 06.01.2011, 14 58) täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses:paragrahvi 349 lõike 5 neljandas lauses asendatakse sõna „§ 80¹. Andmete kogumine isiku juurdepäseitsme” arvuga „30”;äsu jälitusteabele 59) paragrahvi 350 lõige 1 muudetakse ja teenistusse võtmise otsustamiseks sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõjaväepolitsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingugaKui esineb kassatsiooni läbivaatamist takistav puudus, kui see on vajalik selleksmida ilmselt saab kõrvaldada, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku Sõjaväepolitseisse teenistusse võtmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemistannab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema sooviljätab kassatsiooni seniks käiguta.” § 6. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seadust (RT I, 10.12.2010, 13) täiendatakse peatükiga 7 60) paragrahvi 350 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastusesjärgmises sõnastuses: „73¹. peatükk JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ § 81¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks (1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetlusekassaator ei ole käesoleva seadustiku § 126³ lõikes  345 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingugaettenähtud tähtaja jooksul teatanud ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepäsellest teatamine oli kohustuslik;ä”;s jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- 61) paragrahvi 352 lõige 2 muudetakse ja Tolliametisse. sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovilÜldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. § 81². Salajane koostööSel juhul määrab Riigikohus ja konspiratsioonivõtted (teeb kassatsioonimenetluse pooltele teatavaks: 1) Maksu- ja Tolliametil on õkohtukoosseisu;igus jälitustoimingute tegemiseks 2) tähtaja, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuidmille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politseitaandusi ja piirivalve seaduses sämuid taotlusi, ning nende esitamise viisi; testatud tingimustel. (2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu-otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja Tolliameti juht. (viisi; 4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isikmuud asjaolud, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegeminemida Riigikohus peab oluliseks.” § 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seadust (RT I 2009, 26, 159; 31.12.2010, 362) täiendatakse peatükigaparagrahvi 352 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses¹ järgmises sõnastuses: „(2². peatükk JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ¹) Kui kassatsioonimenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 7⁴⁸348¹ lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele. Andmete kogumine isiku juurdepä”;äsu jälitusteabele 63) paragrahv 354 muudetakse ja politseiteenistusse sobivuse otsustamisekssõnastatakse järgmiselt: „§ 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga,Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui see on vajalik selleksalust arvata, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedisvajalikuks osutub kriminaalkolleegiumi varasemas kohtulahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud teabe kontrollimiseksseisukoha muutmine, et otsustada sobivus politseiteenistusseantakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakseKriminaalasja läbivaatamisel kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus on eesistujaks kriminaalkolleegiumi esimees, tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovilpuudumisel aga ametialaselt vanim kriminaalkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. § 7⁴⁹. Kaasamine salajasele koostö”;öle 64) paragrahvi 355 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut. (2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesolevaKui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja läbi vaadates vajalikuks seaduse tähendusestõlgendamisel muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta või kui see on isikvajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teadaantakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu erikogule. (3) Loa isiku kaasamiseks annab politseiasutuse juht võ”;i tema poolt määratud ametnik. (4 65) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes paragrahvi 363 lõiked 6 sätestatud juhul. (5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtesRiigikohtu otsus jõustub avalikult teatavakstegemise päeval ja edasikaebamisele ei kuulu. (7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab isiku kaasanud asutusRiigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt kolmekümne päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. (8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister mVajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60äärusega. § 7⁵⁰. Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõpäevani.”;ikes  66) paragrahvi 369 lõike 3 punktis 1 ja lõasendatakse sõna „vandeadvokaat” sõnaga „advokaat”;ike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajasele koostööle või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks. 67) paragrahvi 384 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(23) KriminaalmenetluseMääruskaebuse esitamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud11. või 12. peatüki sätteid, kui muud kontrolli võarvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”;imalused on ammendunud 68) paragrahvi 385 punkt 5 muudetakse ja esineb põhjendatud kahtlussõnastatakse järgmiselt: „5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku usaldusväärsuse suhtesraviasutusse sundpaigutamise, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuse osasvara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja see võalaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus;ib oluliselt riivata isikute põ”;hiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku. (3 69) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõparagrahvi 385 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;ikes 70) paragrahvi 387 lõikes 1 nimetatud jäasendatakse sõna „kümne” arvuga „15”;litustoimingu tegemiseks annab politseiasutuse juht või tema poolt määratud ametnik. (4 71) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikeparagrahvi 387 lõiked 2 punktis ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik Politsei-) Vahistamise ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjalikuvahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel. § 7⁵¹. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku hukkumiseraviasutusse sundpaigutamise, töövõimetuse ja talle kehavigastuse tekitamise korral (1) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkubvara arestimise, maksab riik tema lasteleposti- või telegraafisaadetise arestimise, vanemateleametist kõrvaldamise, leselealaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. (2) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tunnistab isiku oma otsusega salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuksjälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, maksab riik ühekordset hüvitistmillal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama: 1) osalise töövõimetuse korralringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui töövõime kaotusvaidlustatud kohtumääruse on 10–30 protsenti – 10-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäteinud maakohus;ära ulatuses; 2) osalise töövõimetuse korralRiigikohtule, kui töövõime kaotusvaidlustatud kohtumääruse on 40–90 protsenti – 20-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses; 3) täieliku töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 100 protsenti – 60-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatusesteinud ringkonnakohus. (3) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel kehavigastusekohus tunnistab kriminaalasjas tehtud määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, millega kaasneb ajutine töarvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.”;övõime kaotus 72) paragrahvis 407 asendatakse sõnad „või alaealise seaduslik esindaja” sõnadega „, mis kestab üalaealine või tema seaduslik esindaja”;le 30 päeva 73) paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtuotsuse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, maksab riik ühekordset hüvitist politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatusesloetakse, et kohtuotsus ei ole jõustunud. (4”; 74) paragrahvi 408 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel vigastada või haigestubkohtumääruse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, kannab riik tema ravi- ja ravimikuludloetakse, et kohtumäärus ei ole jõustunud. (5) Kä”;esolevas paragrahvis sätestatud hüvitise maksmisele kohaldatakse § 75 l) paragrahvi 414 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikeleõigetes 4–9 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel käesoleva seadustiku §-sä#160;testatut429 sätestatud korras.”; 76) paragrahvi 419² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(63) Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise või töövõimetuks jäämise hüvitise taotlemiseNarkomaanide sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja väljamaksmisejärelevalve korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusegavaldkonna eest vastutav minister määrusega. § 7⁵². Konspiratsioonivõ”;tted (1 77) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis-paragrahvi 426 lõige 2 muudetakse ja vallasasja kuuluvust. sõnastatakse järgmiselt: „(2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb politseiasutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isikKui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.võib ta määrata vangistusseaduse § 7⁵³. Teesklemine (1) Jä#160;litustoimingute tegemise tagamiseks v76 lõikesõ#160;ib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut3 sätestatud kuuekuulisest või lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaalimillal vabastamise küsimust uuesti arutada. (2) Teeseldava isiku võ”;i välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- 78) paragrahvi 429 lõige 1 muudetakse ja Piirivalveamet üldises korras siseministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse siseministrit. sõnastatakse järgmiselt: „(31) Siseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatudTäitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, milles näidataksekui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: 1) isiku teesklemise vajadustingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele; 2) teeseldava isiku liiktingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele; 3) isiku teesklemise kuludüldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele; 4) isiku teesklemise kestusrahaline karistus asendatakse aresti, kui see on kindlaks mävangistuse või üldkasuliku tööga;äratav. (4 5) Struktuuriüvaraline karistus asendatakse vangistusega või 6) vangistusega karistatud süüdimõistetu asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.”;ksuse või organi teesklemise otsustab siseminister käesoleva 79) paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel. (5489⁶ lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) Teeseldava isiku, struktuuriüorganiseeritud või relvastatud vargus või röövimine;ksuse, organi võ”;i välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes  80) seadustiku 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 1 nimetatud asutuse¹. jaotisega järgmises sõnastuses: „1¹. jaotis Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud tehinguksvahistamise asemel alternatiivse kriminaalmenetlust tagava meetme kohaldamise otsuse vastastikune tunnustamine ja täitmine 1. alljaotis Üldsätted § 489¹⁸. Euroopa tõkendi tunnistus Euroopa tõkendi tunnistus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada otsust, millega allutatakse füüsiline isik vahistamise asemel ühele või mitmele kriminaalmenetlust tagavale meetmele (6edaspidi tagav meede) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses siseministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohtaning teostada tagava meetme täitmise üle järelevalvet. § 7⁵⁴489¹⁹. Variisiku kasutamineÜldtingimused (1) Jälitustoimingute tegemiseksTagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine käesoleva jaotise sätete kohaselt on lubatud juhul, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikutkui tagava meetme kohaldamise otsuse aluseks olev tegu on kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt. (2) Variisik kEesti tunnustab tagava meetme kohaldamise otsust, sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on käesoleva seadustiku §ä#160;esoleva seaduse t489⁶ lõikesä#160;henduses on isik, kes aitab tagada jälitustoimingu varjatust1 nimetatud süüteoga. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa politseiasutuse juht§ 489²⁰. Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise kriteeriumid (41) Variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrdEesti tunnustab tagava meetme kohaldamise otsust, kuivõrdkui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamiston tehtud isiku suhtes, kelle seaduslik alaline elukoht on Eestis ning kes on tagavast meetmest teavitatuna nõus Eestisse tagasi pöörduma. (52) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamistEesti võib tunnustada tagava meetme kohaldamise otsust, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elusee on tehtud isiku suhtes, tervisekelle seaduslik alaline elukoht ei ole Eestis, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina. § 7⁵⁵. Jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamineainult juhul, kui tagavale meetmele allutatud isik soovib asuda Eestisse elama ja sätäidetud on järgmised tingimused: 1) ta on seda taotlenud;ilitamine Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise 2) puuduvad isiku Eestisse elama asumist takistavad asjaolud ja sätalle on võimalik väljastada Eesti elamisluba;ilitamise korra kehtestab siseminister mä 3) tal on perekondlikke või muid kaalukaid sidemeid Eesti riigiga;ärusega 4) Eestis on võimalik tagada tõhus järelevalve tagava meetme täitmise üle ebaproportsionaalselt suurte kuludeta. § 7⁵⁶489²¹. Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamineTagavate meetmete liigid (1) Isiku võTagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ning Euroopa tõkendi tunnistuse edastamine Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jaotise kohaselt on lubatud üksnes järgmiste tagavate meetmete suhtes: 1) kohustus teavitada täitva riigi pädevat asutust mis tahes elukohamuutusest eelkõige selleks, et saada kätte kutse; ib politseiasutuse juhi loal jätta käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁵ lõikes 2 sä) kohustus mitte siseneda taotleva või täitva riigi teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse;testatud alusel ja jä 3) kohustus viibida vajaduse korral kindlaksmääratud aegadel kindlaksmääratud kohas;litustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku §  4) kohustus, mis sisaldab piiranguid täitva riigi territooriumilt lahkumise kohta;126¹⁶ lõ 5) kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse;ikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni 6) kohustus vältida kontakte konkreetsete isikutega, kes on seotud väidetavalt toimepandud kuriteoga. (2) KEuroopa tõkendi tunnistuse edastamine Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jaotise kohaselt on lubatud ka käesoleva paragrahvi lõikesä#160;esoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab siseminister määrusega1 nimetamata tagavate meetmete puhul, kui liikmesriik on selliste tagavate meetmete täitmise üle järelevalve teostamiseks nõusoleku andnud.” § 8489²². Relvaseaduse muutmine RelvaseadusesTagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest keeldumise alused (RT I, 27.12.2010, 91) tehakse järgmised muudatusedTagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ei ole lubatud, kui: 1) seadust täiendataksetagavale meetmele allutatud isik ei ole käesoleva seadustiku §-ga 35 489² järgmises sõnastuses: „§ 35². Andmete kogumine jälitustoimingutega (⁰ lõikes 1) Kui tulirelva soetamisluba võ või 2 nimetatud isik;i tulirelva relvaluba taotleb välismaalane, kellel 2) kuritegu on Eesti elamisluba võkaristusseadustiku järgi aegunud ja selle kohta kehtib Eesti karistusõigus;i kes elab Eestis elamisloa alusel 3) tagava meetme kohaldamise otsusega seotud tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetlusevälja arvatud käesoleva seadustiku § 126³ l489⁶ lõikesõikes 1 nimetatud jäsätestatud juhul;litustoiminguga 4) tagavale meetmele allutatud isiku suhtes on tagava meetme aluseks olevas süüteos jõustunud kohtulahend või süüteomenetluse lõpetamise määrus; 5) taotlus ei ole esitatud Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kasutades, kui see on vajalikpuudulik või ei vasta selgelt selle aluseks olevale otsusele ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud selleks määratud mõistliku aja jooksul; 6) tagavale meetmele allutatud isik on alla neljateistaastane; 7) tagavale meetmele allutatud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, et otsustada loa andminemis ei võimalda tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada, või 8) kohaldatud tagavat meedet ei ole nimetatud käesoleva seadustiku § 489²¹ lõikes 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõikesTagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest võib keelduda, kui: 1 nimetatud isikut teavitatakse tema) tagavale meetmele allutatud isiku suhtes jäon sama süüteoga seoses kohaldatud tagav meede Eesti Vabariigis;litustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.”; 2) seadust täiendataksetagava meetme rikkumise korral peaks keelduma isiku loovutamisest käesoleva seadustiku §-ga 67¹ järgmises sõ#160;nastuses: „§ 67¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega (1492 nimetatud põhjustel või 3) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetlusekohaldatud tagav meede ei ole kooskõlas Eesti kriminaalmenetluses kohaldatavate kriminaalmenetlust tagavate meetmetega ning selle kohandamine ei ole käesoleva seadustiku § 126³ l489²⁷ lõikesõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil sätestatud tingimuse tõttu võimalik.” § 9489²³. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine Riigikogu liikme staatuse seaduseTeavitamine ja konsulteerimine (RT I 2007, 44, 316; 28.12.2010, 61) Prokuratuur või kohus teavitab viivitamata taotleva riigi pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil: 1) asjaolust, et esineb alus jätta tagava meetme kohaldamise otsus tunnustamata käesoleva seadustiku § 19 lõ#160;ike489²² lõike 2 punkt1 punktides 1−4 muudetakse ja sõnimetatud põhjusel, ning palub vajaduse korral esitada lisateavet;nastatakse jä 2) tagavale meetmele allutatud isiku elukohamuutusest;rgmiselt: „ 3) käesoleva seadustiku § 489³⁰ lõikes 4 sätestatud maksimaalsest ajavahemikust, mille vältel võib Eestis tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada; 4) riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikudasjaolust, kelle suhteset tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise peale on tehtud jäesitatud kaebus;litustoiming 5) asjaolust, jälitustoimingu tegemises osalenudet tagava meetme täitmise üle on võimatu järelevalvet teostada, sest pärast Euroopa tõkendi tunnistuse ja jätagava meetme kohaldamise otsuse Eestile edastamist ei ole isikut võimalik Eesti territooriumilt leida;litustoimingu tegemisse kaasatud isikud 6) tagava meetme rikkumisest ja muudest tähelepanekutest, samuti nende lähedased või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust.”mis võivad kaasa tuua käesoleva seadustiku § 10. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seadust (RT I 2004, 2, 7; 2010, 26, 129) täiendatakse peatükiga 5¹ järgmises -sõ#160;nastuses: „5¹. peatükk ANDMETE KOGUMINE JÄLITUSTOIMINGUTEGA § 43¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega (1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126489² lõikes 1⁴ nimetatud päedasise otsuse tegemise;dev asutus võib taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse 7) asjaolust, et tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest oleks võimalik keelduda käesoleva seadustiku § 126³ l489²² lõikeõ#160;ikes2 punktis 12 nimetatud jälitustoimingugaalusel, kui seekuid Eesti on vajalik selleks, et otsustada litsentsi võsellegipoolest valmis tagava meetme kohaldamise otsust tunnustama;i väljaveo üldloa kasutaja õiendi andmine strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks, transiidiks või sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamiseks või ettevõtja kandmise sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse otsustamiseks 8) otsusest tagava meetme täitmise üle järelevalve lõpetada. (2) KäesolevaKäesoleva paragrahvi lõikeslõike 1 punktis 6 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovilteatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.” § 11. Tolliseaduse muutmine Tolliseadust (RT I, 18.11.2010, 63) täiendatakse peatükiga 2¹ järgmises Prokuratuur või kohus teavitab viivitamata täitva riigi pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil: 1) käesoleva seadustiku §-sõ 489²⁴ nimetatud otsuse tegemisest; nastuses: „2¹. peatü) asjaolust, et tagava meetme kohaldamise otsuse peale on esitatud kaebus;kk JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ § 22¹ 3) asjaolust, et tagava meetme täitmise üle on vaja järelevalvet teostada kauem, kui on Euroopa tõkendi tunnistusele märgitud. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks (4) Võimaluse korral prokuratuur või kohus konsulteerib ja vahetab vajalikku teavet asjaomase liikmesriigiga: 1) Maksu-tagava meetme kohaldamise otsuse koostamise ajal või vähemalt enne tagava meetme kohaldamise otsuse ja Tolliamet võEuroopa tõkendi tunnistuse edastamist;ib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse 2) enne tagava meetme kohandamist käesoleva seadustiku § 126³ lõikes  489²⁷ lõikes 1 nimetatud jäsätestatud alusel;litustoiminguga, 3) tagava meetme täitmise üle sujuva ja tõhusa järelevalve hõlbustamiseks; 4) kui seetagavale meetmele allutatud isik on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametissetagavat meedet oluliselt rikkunud. (25) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärastProkuratuur või kohus teavitab Justiitsministeeriumi tagava meetme kohaldamise otsuse tegemisttunnustamisest või tunnustamata jätmisest, Euroopa tõkendi tunnistuse tagasivõtmisest ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema sooviltagava meetme täitmise üle järelevalve teostamise lõpetamisest. § 22489²⁴. Salajane koostööEdasiste otsuste tegemise pädevus Kõik tagava meetme kohaldamise otsusega seotud edasised otsused teeb taotleva riigi pädev asutus. Sellised otsused on eelkõige tagava meetme kohaldamise otsuse uuendamine, läbivaatamine ja konspiratsioonivõttedtagasivõtmine, tagavate meetmete muutmine ning vahistamismääruse või muu sellise mõjuga täitmisele pööratava kohtuotsuse tegemine. 2. alljaotis Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vahistamise asemel alternatiivse kriminaalmenetlust tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise ja täitmise menetlus § 489²⁵. Tunnustamise otsustamine (1) Maksu- ja TolliametilEestile esitatud Euroopa tõkendi tunnistust on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostöölepädev menetlema Justiitsministeerium ja kasutada variisikuidselle täitmise üle otsustama: 1) tagavale meetmele allutatud isiku elukoha järgne maakohus, samuti kasutada konspiratsioonivõkui tagav meede on kohaldatud kohtu poolt;tteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel 2) prokuratuur käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel. (2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnikProkuratuur või kohus koostab tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta määruse, mis edastatakse viivitamata taotleva riigi pädevale asutusele. Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise korral võib prokuratuur või kohus selle täitmiseks edastada pädevale õigusasutusele või asuda otsust ise täitma. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu-Prokuratuur või kohus otsustab tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on tagava meetme kohaldamise otsuse ja Tolliameti juhtEuroopa tõkendi tunnistuse kätte saanud. (4) KonspiratsioonivKui taotlev riik on teatanud, et tagava meetme kohaldamise otsuse peale on esitatud kaebus, pikeneb tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise tähtaeg 20õ#160;tete teostamiseks vajaliku dokumendi annab vtööpäeva võrra. (5) Kui tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ei ole erakorralistel asjaoludel käesoleva paragrahvi lõigetesä#160;lja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu-3 ja Tolliameti juhi võ#160;i tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik4 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, kelle pädevusesteavitab prokuratuur või kohus sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mis on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegeminevajalik lõpliku otsuse tegemiseks.” § 12489²⁶. Tunnistajakaitse seaduse muutmine Tunnistajakaitse seaduses (RT I 2005Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise edasilükkamine Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine lükatakse edasi, 39, 307; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse kui käesoleva seadustiku §-sõ#160;nad „asjaomast kriminaalasja menetleva ametniku” sõnadega „uurimisasutuse489¹⁸ nimetatud tunnistus on puudulik või ei vasta selgelt tagava meetme kohaldamise otsusele, kuni prokuratuuri võivõi kohtu”; 2 poolt selle tunnistuse täiendamiseks või parandamiseks määratud mõistliku tähtpäevani. § 489²⁷. Tagava meetme kohandamine (1) paragrahvi 10 lõike Kui isikule välisriigis kohaldatud tagav meede on vastuolus Eesti kriminaalmenetluses kohaldatavate kriminaalmenetlust tagavate meetmetega, kohandatakse välisriigis kohaldatud tagavat meedet selliselt, et see oleks kooskõlas Eestis kohaldatavate tagavate meetmetega. Kohandatud tagav meede peab võimalikult täpselt vastama taotlevas riigis määratud tagava meetme laadile. (2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; ) Kohandatud tagav meede ei tohi olla rangem kui isikule taotlevas riigis kohaldatud tagav meede. (3) seadust täiendatakseTagava meetme kohandamise põhjused, viis ning kohandamise mõju tagava meetme täitmise järelevalvele märgitakse käesoleva seadustiku §-ga 17¹ jä#160;rgmises s489²⁵ lõikesõ#160;nastuses: „2 nimetatud määruses. § 17¹489²⁸. Kaasabi osutamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotluselTagava meetme täitmise järelevalvele kohaldatav õigus Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisel teostatakse tagava meetme täitmise üle järelevalvet Eesti õiguse kohaselt. § 489²⁹. Tunnustamisotsuse vaidlustamine (1) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalikul taotlusel võib tunnistajakaitset teostav asutus osutada ühekordset kaasabi taotluse esitaja poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes lepingut sõlmimataTagavale meetmele allutatud isik võib käesoleva seadustiku § 489²⁵ lõikes 2 nimetatud prokuratuuri või kohtu määruse peale esitada kaebuse kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. (2) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseksProkuratuuri määruse peale esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhilekaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kes vaatab selle läbi ja annab nõusoleku taotluse rahuldamiseks või keeldub kaasabi osutamisest viie tööpäeva jooksul, alates kaasabi taotluse saamisestkelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus tehti. (3) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaasabi taotluse koopia ja teave taotluse rahuldamise või kaasabi osutamisest keeldumise kohta edastatakse RiigiprokuratuurileKohtu määruse peale esitatakse kaebus määruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.”; (4) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; Kaebus vaadatakse kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul arvates asja saabumisest kaebuse lahendamiseks pädevale kohtule. (5) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Kaitselepingus” sõnadega „või välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud kaasabi taotluses”; Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist. (6) seadust täiendatakse §-dega 18¹Eeluurimiskohtuniku või ringkonnakohtu määrus on lõplik ja 18² järgmises sõnastuses: „seda ei saa edasi kaevata. § 18¹489³⁰. Jälitustoimingute tegemine tunnistajakaitsealases tegevusesEesti pädevus tagava meetme täitmise järelevalvel (1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemiselEesti on pädev ja kaitseabinõude kohaldamiselkohustatud tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostama tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest alates. (2) Kui tagavat meedet on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus teha kriminaalmenetlusekohandatud, ei asuta selle täitmise üle järelevalvet teostama enne kümne päeva möödumist käesoleva seadustiku § 126³ l489²⁵ lõikesõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoiminguidmääruse edastamisest taotlevale riigile. (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema määratud ametnikKokkuleppel taotleva riigiga võib asuda järelevalvet teostama ka varem, kuid mitte enne tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamist. (3) KriminaalmenetluseKui tagava meetme täitmise üle asutakse järelevalvet teostama, võetakse käesoleva seadustiku § 126³ lõ#160;ike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud j489²⁵ lõikesä#160;litustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel2 nimetatud määrusele viivitamata tagavale meetmele allutatud isiku allkiri. (4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest määrusegaKohtueelses menetluses ei tohi tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada kauem kui üks aasta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võibKriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur või kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda võibtaotleva riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröripädeva asutuse taotlusel pikendada korragatagava meetme täitmise järelevalve tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe kuu võrraaastani. (65) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jälitustoimingu teha riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuseEesti pädevus tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisel lõpeb ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega. (7) Isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, sellest ei teavitata. § 18². Konspiratsiooni tagamine Konspiratsiooni tagamiseks on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korrasläheb üle taotlevale riigile järgmistel juhtudel: 1) kasutada konspiratsioonivõpärast tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamist ei ole isikut võimalik Eesti territooriumilt leida;tteid, mis võimaldavad varjata tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust; 2) teeselda eraõtagavale meetmele allutatud isiku seaduslik ja alaline elukoht ei ole Eestis;iguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali; 3) kasutada variisikuid ja salajasele koostöEuroopa tõkendi tunnistus on taotleva riigi poolt tagasi võetud ning Eestit on sellest nõuetekohaselt teavitatud;öle kaasatud isikuid.”; 7 4) paragrahv 19 muudetakse ja sõEesti on keeldunud tagava meetme täitmise järelevalvest käesolevas jaotises nimetatud põhjustel;nastatakse järgmiselt: „§ 19. Tunnistajakaitsega seotud teave (1 5) Tunnistajakaitset teostaval asutuselkäesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ajavahemik on õigus talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid ning asutada andmekogusidmöödunud. (26) Tunnistajakaitse alla võtmise otsustamiseks ja tunnistajakaitse kohaldamisel kogutudProkuratuur või kohus võib Justiitsministeeriumi vahendusel tagava meetme täitmise järelevalve ajal alati kutsuda taotleva riigi pädevat asutust üles esitama teavet ning muid tunnistajakaitse kohaldamisega seonduvaid materjale säilitatakse kaitsetoimikutes. Kaitsetoimik avatakse iga kaitstavaselle kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega. (3) Tunnistajakaitsega seotud teave, mis ei ole riigisaladuseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõttes,kas tagava meetme täitmise järelevalve on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse mõttesendiselt vajalik.” § 13489³¹. Turvaseaduse muutmine Turvaseadust (RT I 2003Eesti pädevus tagava meetme muutmise korral Kui taotleva riigi pädev asutus on tagava meetme liiki või laadi muutnud, 68, 461; 06.12.2010, 1) täiendataksevõib muudetud tagavat meedet kohandada käesoleva seadustiku §-ga 46¹ järgmises sõ#160;nastuses: „489²⁷ sätestatud korras või keelduda tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisest § 46¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega (1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ l489²² lõikeõikes 1 nimetatud jpunktisä#160;litustoiminguga, kui see8 sätestatud alusel. § 489³². Tagava meetme täitmise järelevalve lõpetamine seoses vastamata teavitustega (1) Kui taotleva riigi pädevale asutusele on vajalik selleks, et otsustada hädaolukorra seaduseesitatud mitu käesoleva seadustiku § 489²³ lõike 1 punktis 41 l6 nimetatud teavitust, kuid taotleva riigi pädev asutus ei ole tagava meetme kohaldamise otsuse kohta teinud ühtegi käesoleva seadustiku §-sõikes 2489²⁴ nimetatud objekti hõlmava tegevusloa andmineotsust, võib prokuratuur või kohus taotlevale riigile anda mõistliku tähtaja sellise otsuse tegemiseks. (2) KäesolevaKui taotleva riigi pädev asutus ei tee käesoleva paragrahvi lõikeslõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jtähtaja jooksul käesoleva seadustiku §-sä#160;litustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil489²⁴ nimetatud otsust, võib prokuratuur või kohus otsustada lõpetada tagava meetme täitmise järelevalve.” § 14489³³. Vangistusseaduse muutmine VangistusseadusesIsiku loovutamine (RT I, 09.12.2010, 15) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõigeKui taotleva riigi pädev asutus on teinud vahistamismääruse või muu samaväärse mõjuga täitmisele pööratava kohtuotsuse, loovutatakse tagavale meetmele allutatud isik käesoleva jao 2 muudetakse ja s.õ#160;nastatakse järgmiselt: „jaotise sätete kohaselt. (2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluseKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku 3¹.§ 491 lõiget peatükis ning käesoleva seaduse 21. peatüki 3¹. jaos sätestatud alustel alljaotis Euroopa tõkendi tunnistuse ja korras.”; 2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3¹. jaoga järgmises sõnastuses: „3¹. jagu Jälitustoimingud ja salajane koostöökriminaalmenetlust tagava meetme kohaldamise otsuse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile § 33¹489³⁴. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabeleEuroopa tõkendi tunnistuse esitamine tunnustamiseks ja teenistusse võtmise otsustamisekstäitmiseks (1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui seeEuroopa tõkendi tunnistust on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtminekohtueelses menetluses pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus. Euroopa tõkendi tunnistus edastatakse täitvale riigile Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või vanglassekaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikesEuroopa tõkendi tunnistuse võib edastada selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele: 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil. § 33². Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõtted (1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglalkus on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööletagavale meetmele allutatud isiku seaduslik ja kasutada variisikuidalaline elukoht, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politseikui tagavale meetmele allutatud ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. (selle kohaldamisest teavitatud isik on nõus kõnealusesse riiki tagasi pöörduma, või 2) Isiku kaasamisekskus ei ole isiku seaduslik ja alaline elukoht, kui tagavale meetmele allutatud isik on seda taotlenud ning kõnealune asutus annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnikselleks oma nõusoleku. (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juhtEuroopa tõkendi tunnistus koos tagava meetme kohaldamise otsusega esitatakse korraga ainult ühele riigile. (4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi või vangla juhi või nende volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemineEuroopa tõkendi tunnistus ja tagava meetme kohaldamise otsus koostatakse eesti keeles.”; 3) paragrahvi 97 lõikes 2 asendatakse sõnad „jälitustegevuse seaduses” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustikus” Justiitsministeerium tõlgib Euroopa tõkendi tunnistuse täitva riigi määratud keelde. § 15. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seadust (RT I, 09.12.2010, 95) täiendatakseEuroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. §-ga 31¹ järgmises sõnastuses: „§ 31¹ 489³⁵. Andmete kogumine jälitustoimingutegaTagava meetme täitmise järelevalve pädevus (1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingugaEesti pädevus tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisel läheb üle täitvale riigile alates hetkest, kui seetäitev riik on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamisekstagava meetme kohaldamise otsust tunnustanud ning Eestit sellisest tunnustamisest nõuetekohaselt teavitanud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikesTagava meetme täitmise üle järelevalve teostamise pädevus läheb Eestile üle, kui: 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil) Eesti on Euroopa tõkendi tunnistuse tagasi võtnud ja sellest täitvat riiki nõuetekohaselt teavitanud või 2) täitev riik on mis tahes põhjusel lõpetanud tagava meetme täitmise üle järelevalve.” § 16489³⁶. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998Tagava meetme täitmise järelevalve pikendamise taotlemine Kui maksimaalne ajavahemik, 98mille vältel täitev riik tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostab, 1575; 23.02.2011hakkab mööduma, 3võib Euroopa tõkendi tunnistuse koostanud prokuratuur või kohus esitada täitva riigi pädevale asutusele Justiitsministeeriumi vahendusel taotluse pikendada tagava meetme täitmise järelevalvet.”; 81) paragrahvi 492 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 82) paragrahvi 503 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) käesoleva seadustiku §  492 lõigetes 3 ja 5 ning § 489⁷ lõikes 1 sätestatud loovutamise tingimused;26¹¹ lõ”;ikes 3 83) paragrahvi 508⁵⁸ punktis 4 asendatakse sõnadsõna „jälitustegevuse seadusesvõi” sõnadegasõnaga „kriminaalmenetluse seadustikusja”. § 17. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 23.02.2011, 1 84) paragrahvi 508⁵⁸ punkti 5 täiendatakse enne semikoolonit sõnadega „, mis ei võimalda § 32 muudetakse ja -sõ#160;nastatakse jä508⁵⁴ määratud järelevalvet teostada”;rgmiselt 85) paragrahvi 508⁵⁸ täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „§ 32. Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld (111) Väärteomenetlusesisiku suhtes on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud erandidsüüdimõistmise aluseks oleva süüteoga seoses jõustunud teine kohtulahend või süüteomenetluse lõpetamise määrus. (2) Finantsinspektsioonil on õ”;igus väärtpaberituru seaduse §-des 237 86) paragrahvi 508⁸¹–237⁴⁴ sätestatud väärtegude toimepanemise põhjendatud kahtluse korral koguda prokuratuuri loal andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku lõikes 3 asendatakse sõnad „§ 508⁷⁹ lõikes 2” sõnadega „käesoleva paragrahvi lõikes 126³ lõ5”;ike 1 punktis 3 nimetatud jälitustoiminguga. 87) paragrahvi 508⁸¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(35) Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatudTeabe edastamise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.” § 18. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses (RT I, 22.12.2010, 26 88) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 230³ lõige508⁸² lõikes 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:asendatakse sõnad „(§ 508⁷⁹ lõikes 2) Käesoleva seaduse ” sõnadega „§-des 237 508⁸¹–237⁴⁴ s lõikesätestatud väärtegude toimepanemise põhjendatud kahtluse korral on inspektsioonil õigus koguda prokuratuuri loal andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 1 punktis 3 nimetatud jälitustoiminguga.5”; 289) paragrahvi 231 lõikes 1 asendatakse tekstiosaseadustiku normitehnilist märkust täiendatakse pärast sõna „jälitustegevuse seaduse §-s 5vara” sõnadegasõnaga „kriminaalmenetluse seadustikusvõi”; 390) paragrahvi 231 lseadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „nõukogu raamotsus 2009/829/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes (ELT Lõ#160;ige 4 tunnistatakse kehtetuks294, 11. § 1911. Jälitustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine Jälitustegevuse seadus (RT I 1994, 16, 290; 2009, 62, 405) tunnistatakse kehtetuks. § 20. Seaduse jlkõ#160;ustumine Käesolev seadus jõustub 201220–40). aasta 1”. jaanuaril.
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 184 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse.”; 2) paragrahvi § 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Apellant võib ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.”; 3) paragrahvi 209 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus lõpetab määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada.”; 4) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kassatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab kassatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Lihtmenetluses kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõikele 6 hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse teatavakstegemisest.”; 5) paragrahvi 215 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Pärast kassatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastukassatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui kassaator loobub kassatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse.”; 6) paragrahvi 217 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsioonkaebuse seniks käiguta.”; 7) paragrahvi 218 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kassaator võib Riigikohtule esitatud kirjaliku avaldusega loobuda kassatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.”; 9) paragrahvi 226 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, on istungi eesistujaks Riigikohtu halduskolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim halduskolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.”; 10) paragrahvi 227 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Riigikohtus haldusasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse haldusasi määrusega lahendada erineval seisukohal olevate kolleegiumide vahelisele erikogule.”; 11) paragrahvi 237 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.”; 12) paragrahvi 238 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise. (5) Riigikohus võib enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid.”.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel.”; 2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule.”; 3) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigikohtu erikogule või üldkogule lahendada antud asja kannab erikogule või üldkogule ette tsiviilkolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel.”; 4) paragrahvi 670 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui ringkonnakohus tunnistas tsiviilasja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.”; 5) paragrahvi 678 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 679 lõike 7 neljandas lauses asendatakse sõna „seitsme” arvuga „30”; 7) paragrahvi 682 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.”; 8) paragrahvi 694 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vajaduse korral võib määrusega avalikult teatavakstegemise tähtaega pikendada kuni 60 päevani.”; 9) paragrahvi 698 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kohus tunnistas asja lahendamisel määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.”.
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 1 või lõike 3 punkti 1 alusel” tekstiosaga „karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel”; 2) paragrahvi 76 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76¹ lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis 2 või § 76¹ lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.”.
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses: „§ 3¹.Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte (1) Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. (2) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. (3) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama, kui väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või kui menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. (4) Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule.”; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kohtuvälise menetleja juht võib anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid.”; 3) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis.”; 4) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 1¹–1⁴ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud kohustuse täitmisel lähtutakse kindla sotsiaalprogrammi kohaldamise minimaalsest tähtajast, mis ei tohi ületada kümmet kuud. Kokkuvõtte sotsiaalprogrammi läbimise kohta lisab kohtuväline menetleja väärteotoimikusse. (1²) Kui isik, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel, ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise ajal toime uue süüteo, võib kohtuväline menetleja uuendada väärteomenetluse oma määrusega. Kui uuendatud menetluses isikut karistatakse, siis sotsiaalprogrammis osalemise aega karistusest maha ei arvata. (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Alaealise menetlusaluse isiku menetluskulud jäävad riigi kanda. (1⁴) Menetluskulusid määrates arvestab menetleja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lõikes 3 sätestatut.”; 5) paragrahvi 31³ lõikes 1 asendatakse sõnad „väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses” sõnadega „väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses”; 6) paragrahvi 31⁴ lõikes 2 ning §-s 31⁵ asendatakse sõnad „väärteoprotokolli, kiirmenetluse otsusele või hoiatamisotsusele” sõnadega „väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele”; 7) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Isiku kinnipidamisel ei kohaldata kriminaalmenetluse seadustiku § 35¹ lõigetes 2–4 sätestatut.”; 8) seadustiku 10. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 54³ lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, või kui see ei ole võimalik, siis isikukoodi asemel sünniaeg. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.”; 10) paragrahvi 55 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „100” arvuga „200”; 11) paragrahvi 55 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „1300” arvuga „13 000”; 12) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. (2) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. (3) Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata käesoleva seadustiku §-s 29 nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule. (4) Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras.”; 13) paragrahvi 69 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada.”; 14) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile.”; 15) paragrahvi 70 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu.”; 16) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg.”; 17) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2”; 18) paragrahvi 113 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) selgitab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 137 lõikes 1¹ ettenähtud juhul.”; 19) paragrahvi 135 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 156 lõikes 1¹ ettenähtud juhul.”; 20) paragrahvi 137 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ettenähtud juhul.”; 21) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.”; 22) paragrahvi 137 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. (3) Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. (4) Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest.”; 23) paragrahvi 137 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.”; 24) paragrahv 138 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 138. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine (1) Ringkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist ringkonnakohtule. (2) Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus kuni toimiku saatmiseni ringkonnakohtule, teha sellest väljakirjutusi ning taotleda toimiku materjalidest koopiate tegemist tasu eest.”; 25) paragrahv 140 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 140. Apellatsioonist teatamine (1) Ringkonnakohus saadab apellatsiooni koopiad kohtumenetluse pooltele apellatsiooni kättesaamisest alates kolme päeva jooksul. (2) Kohtumenetluse pooltel on õigus: 1) tutvuda ringkonnakohtus väärteotoimikuga ja teha toimikus olevatest kirjalikest tõenditest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt toimikus olevatest kirjalikest tõenditest koopiate tegemist tasu eest; 2) esitada ringkonnakohtule apellatsiooni kohta kirjalik vastulause kuni kohtuistungi alguseni.”; 26) paragrahvi 142 lõike 2 punkt 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3¹) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik;”; 27) paragrahvi 156 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul.”; 28) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.”; 29) paragrahvi 156 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. (3) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.”; 30) paragrahvi 156 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 156 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Kui maakohus või ringkonnakohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse lõpposas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsiooni esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest.”; 32) paragrahvi 156 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.”; 33) paragrahvi 158 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kassatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas.”; 34) paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 159. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine (1) Riigikohus nõuab kassatsiooni saamisel asja menetlenud maa- või ringkonnakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maa- või ringkonnakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist Riigikohtule. (2) Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus või ringkonnakohtus kuni toimiku saatmiseni Riigikohtule. (3) Pärast kassatsioonimenetluse lõppu tagastab Riigikohus kohtutoimiku asja menetlenud kohtusse.”; 35) paragrahvi 160 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist väärteotoimiku põhjal ja menetlusosalisi välja kutsumata kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.”; 36) paragrahvi 160 lõike 7 neljandas lauses asendatakse sõna „seitsme” arvuga „30”; 37) paragrahvi 160 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui kassatsiooni menetlusse ei võeta, lisatakse kassatsioon ja selle menetlusse võtmata jätmise määrus väärteotoimikusse, mis tagastatakse maakohtule. Kassatsiooni menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse menetlusalusele isikule, kui tal puudub kohtumenetluses kaitsja.”; 38) paragrahvi 160¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui esineb kassatsiooni läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsiooni seniks käiguta.”; 39) paragrahvi 161 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kassaator ei ole käesoleva seadustiku § 135 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule või ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik;”; 40) paragrahvi 167 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui väärteoasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on alust arvata, et vajalikuks osutub kriminaalkolleegiumi varasemas kohtulahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, antakse väärteoasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku. (2) Väärteoasja läbivaatamisel kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus on eesistujaks kriminaalkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim kriminaalkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.”; 41) paragrahvi 168 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärteoasi antakse kohtu määruse alusel läbi vaadata Riigikohtu erikogule, kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab väärteoasja läbi vaadates vajalikuks seadust tõlgendades muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks.”; 42) paragrahvi 176 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani.”; 43) paragrahvis 177 asendatakse sõnad „allakirjutamise päeval” sõnadega „avalikult teatavakstegemise päevast”; 44) paragrahvi 184 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seadustiku § 160 järgides otsustab Riigikohus teistmisavalduse menetlusse võtmise ühe kuu jooksul pärast teistmisavaldusele vastamiseks antud tähtaja möödumist. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas väärteoasjas tehtud kohtulahendi täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.”; 45) paragrahvi 192 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ei ole sätestatud teisiti.”; 46) paragrahvi 192 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale esitatakse Riigikohtule.”; 47) paragrahvi 193 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (2) Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.”; 48) paragrahvi 199 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse, kohtuotsuse või määruse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kohtuotsus või määrus ei ole jõustunud.”.
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–7, 9–13, 15–17, 68 ja 69 jõustuvad 2016. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 5 punkt 9 jõustub 2015. aasta 6. aprillil. (3) Käesoleva seaduse § 5 punktid 14 ja 15 jõustuvad 2015. aasta 1. septembril.