Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses: „(8¹) Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise, määramise ning maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „täis- või osakoormusega” sõnadega „või doktoriõppes”; 3) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õppelaenu on õigus saada ühel õppeaastal iga-aastase riigieelarve seadusega sätestatud maksimaalmäära ulatuses ühest krediidiasutusest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kelle õpingute kestus õppekava järgi on lühem kui üheksa kalendrikuud, antakse ühel õppeaastal õppelaenu poole maksimaalmäära ulatuses.”; 4) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) riigi poolt krediidiasutusele kompenseeritava intressi vahe tasumise tingimused ja kord;”; 5) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riik tagab laenusaaja õppelaenu iga-aastase riigieelarve seadusega sätestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenu summalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis).”; 7) paragrahvi 16 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kolm” arvuga „1,5”; 8) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intressi viie protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimusi. Euribori määr fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga kuuekuulise intressiperioodi algust, milleks on 1. september ja 1. märts.”; 9) paragrahvi 16 lõike 7 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „intressivahe” sõnadega „intressi vahe”; 10) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) välisriigis õppiva õpilase ja üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta;”; 11) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest õpilasele või üliõpilasele, kes ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele või on õppelaenuvõlglane. Krediidiasutusel on õigus keelduda õppelaenu andmisest, kui õpilane või üliõpilane ei ole krediidiasutuse andmetel täitnud nõuetekohaselt muid kohustusi krediidiasutuse või mõne teise laenuandaja ees.”; 14) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kahekordse” sõnaga „neljakordse”; 15) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „20-aastase” tekstiosaga „25-aastase”; 16) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühe laenutaotleja kohta õppeaastas sätestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.”; 18) paragrahvi 21 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1–3 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasi maksma või ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil laenusaaja vastu nõudeõigus kogu summa ulatuses, mille riik krediidiasutusele tasus. (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja, kui kokku on lepitud uues maksegraafikus, riigile intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt vastavalt laenulepingus kokku lepitud kommertsintressimäärale. (4) Laenusaaja põhjendatud taotluse alusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaajaga kokku ositi maksmises.”; 19) paragrahvi 22 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „, tema käendajatelt või pantijatelt”; 20) paragrahvi 23 lõike 1¹ teine lause tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 23 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul edastab krediidiasutus valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele lisaks taotlusele järgmised dokumendid:”; 22) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 23 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud juhul edastab krediidiasutus Rahandusministeeriumile lisaks taotlusele järgmised dokumendid:”; 24) paragrahvi 23 lõike 3¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 3 sätestatud juhul edastab krediidiasutus Sotsiaalkindlustusametile ühe kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates järgmised andmed:”; 25) paragrahvi 24 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib õppelaenu saajate arvestuse pidamiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu. (4) Krediidiasutus edastab Haridus- ja Teadusministeeriumile või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud isikule järgmised andmed ja dokumendid: 1) õppelaenu saaja nime, isikukoodi, õppelaenulepingu sõlmimise kuupäeva ning õppelaenu väljastanud krediidiasutuse andmed viivitamata pärast õppelaenulepingu sõlmimist; 2) välisriigis õppiva laenusaaja õppeasutusega seotud dokumendid ja esildise 30 päeva jooksul nende dokumentide krediidiasutusele esitamisest arvates; 3) käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud juhul õppelaenu saaja lapse isikukoodi viie tööpäeva jooksul tõendatud taotluse krediidiasutusele esitamisest arvates; 4) õppelaenu saanud isikute andmed koos haridustasemega, mille omandamiseks laenu saadi, kord aastas pärast õppeaasta lõppu. (5) Haridus- ja Teadusministeerium või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud isik säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid ja dokumente seitse aastat alates õppelaenulepingu lõppemisest.”; 27) seadust täiendatakse §-ga 39³ järgmises sõnastuses: „§ 39³. Õppelaenuga seotud muudatuste järelhindamine Haridus- ja Teadusministeerium teeb järelhindamise hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, et hinnata käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril jõustunud õppelaenuga seotud muudatuste rakendamise mõju ja tulemuslikkust.”; 28) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise ja rakendamise erisused (1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsioonis toodud tingimustele. Kui laenusaaja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustele, võib õppelaenulepingut muuta nimetatud lõike kohaselt. (3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. (4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, sealhulgas laenu refinantseerimisel. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. (5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset. (6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad.”.
Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 lõigetes 2–3¹ ja § 24 lõikes 4 sätestatud juhtudel ja korras.”.
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 7–16 ja 18–28 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. septembril.