Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. (5) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. (6) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses: „§ 14¹. Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul (1) Tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses;52 lõige 3) mis tahes digitaalses vormis koostatud ja edastatud andmete (edaspidi digitaalne sisu) kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning selle ühilduvuse riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma, kui lepingu eseme hulka kuulub digitaalne sisu; 4) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti- või muud kättetoimetamise kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, samuti teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; 5) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 6) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 9) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista, et tarbijal võib olla käesoleva seaduse § 14 lõike 2 tähenduses oluline äratuntav huvi ka muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitamise vastu. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 28¹ järgmises sõnastuses: „§ 28¹. Tasu nõudmise piirangud tarbijaga sõlmitava lepingu puhul (1) Ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. (2) Kui ettevõtja nõuab tarbijalt tasu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise eest teatud maksevahendiga, ei või selline tasu ületada kulu, mis tekib ettevõtjal sellise maksevahendi kasutamise eest. (3) Kui ettevõtja võimaldab tarbijal lepinguga seotud teadete või tahteavalduste edastamiseks või seoses muude lepingu täitmisega seotud asjaoludega endaga ühendust võtta, helistades ettevõtja nimetatud telefonil, ei või ettevõtja nõuda tarbijalt selle eest täiendavat tasu. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”; 4) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Väljaspool äriruume sõlmitav leping”; 6) paragrahvid 46–48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 46. Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõiste (1) Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse: 1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum; 2) ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruumiks, või 3) ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. (2) Väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks loetakse ka lepingut, mille sõlmimiseks on tarbija teinud pakkumuseFinantsteenuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1jao tähenduses on äriruumiks nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav kinnisasjal asuv ehitis, kus ettevõtja alaliselt tegutseb, ning nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav vallasasi või muu pind, kus ettevõtja tavaliselt tegutseb. (4) Ettevõtja nimel või tema ülesandel tegutseva isiku äriruum loetakse ettevõtja äriruumiks. § 47. Sätete kohaldamine (1) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata lepingule, mille puhul tarbija poolt lepingu eseme eest makstav tasu ei ületa 20 eurot. (2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata ka lepingule, mis sõlmitakse: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; 9) toiduainete, jookide või muu igapäevaseks tarbimiseks mõeldud asja kohta, mis antakse üle ettevõtja sagedaste ja korrapäraste ringsõitude käigus tarbija eluinvesteerimis-, asukrediidi- või töökohas; 10) müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades; 11) elektroonilise side teenuse osutajaga avaliku taksofoni vahendusel selle kasutamiseks või tarbija poolt telefoni, interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamiseks. (3) Käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust ei kohaldata lepingule: 1) mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, kui ettevõtjapoolsed lepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud ning teenuse osutamine või muu soorituse tegemine on alanud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ning kinnitusel, et ta kaotab ettevõtjapoolsel lepingu täitmisel oma taganemisõiguse; 2) mille esemeks on sellise asja üleandmine, teenuse osutamine või muu soorituse tegemine, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida ettevõtja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemistähtaja jooksul; 3) mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele; 4) mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis rikneb või vananeb kiiresti; 5) mille esemeks on sellise suletud pakendis asja üleandmine, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärast kohaletoimetamist avatud; 6) mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis oma olemuse tõttu segatakse või ühendatakse pärast üleandmist muu asjaga selliselt, et neid ei saa enam teineteisest eraldada; 7) mille esemeks on selliste alkohoolsete jookide üleandmine, mille hind on kokku lepitud lepingu sõlmimise ajal ning mis antakse üle rohkem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ning mille tegelik väärtus sõltub turuhinna kõikumisest, mida ettevõtja ei saa mõjutada; 8) mille esemeks on kiireloomuliste paranduskindlustus- või hooldustööde tegemine, kui tarbija on ettevõtjalt tellinud selleks kohaletuleku; 9) mille esemeks on suletud ümbrises audiopanga- ja videosalvestise või arvutitarkvara üleandmine, kui tarbija on ümbrise avanud; 10) mille esemeks on ajalehtede, ajakirjade või muude perioodiliselt ilmuvate väljaannete üleandmine, välja arvatud selliste väljaannete tellimiseks sõlmitud kestvuslepingule; 11) mis sõlmitakse enampakkumisel, kus tarbija viibib kohal või talle on antud võimalus kohal viibida; 12) mille esemeks on majutusteenuse pakkumine, vallasasja vedu, mootorsõiduki kasutamine, toitlustamine või vaba aja veetmise teenus, kui ettevõtja kohustub eespool nimetatud lepingut sõlmides osutama teenuse teatud tähtpäevaks või teatud tähtaja jooksul; 13) mille esemeks on sellise digitaalse sisu edastamine, mida ei toimetata kätte füüsilisel andmekandjal, kui selle edastamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab seeläbi oma taganemisõigusemakseteenuseid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud erand ei laiene lepingule, mis sõlmitakse sellise külastuse käigus tarbija tellitule lisaks, muu hulgas lepingule, millega antakse üle muid asju kui hoolduseks või parandamiseks ilmtingimata vajalikud varuosad. (5) Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping vastab ka mõne teise tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitava lepingu kohta sätestatule, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut koos selle teise lepinguliigi kohta sätestatud erisustega. (6) Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping on sõlmitud Eestis tarbijaga, kelle elukoht on Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. § 48. Tarbija lepingueelne teavitamine (1) Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi”; 2) ettevõtja asukoha aadress ja olemasolu korral tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress, ning kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja nimi ja asukoha aadress, kelle nimel ta tegutseb; 3) ettevõtja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see erineb käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aadressist; 4) lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses; 5) digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma; 6) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; 7) tasu lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud juhul, kui see tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise tavalisele tasule; 8) kui tarbija peab maksma tagatisena rahasumma või andma muu rahalise tagatise, asjaolu, et ettevõtja nõudel tuleb seda teha, ning sellise tagatise tingimused; 9) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 10) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus, kui see on olemas; 11) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused; 12) taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõikele 2¹; 13) taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm; 14) asjaolu, et tarbijapoolsel lepingust taganemisel kannab lepinguesemeks olnud asja tagastamise kulud tarbija, kui need kulud tasub tarbija; 15) asjaolu, et kui tarbija kasutab lepingust taganemise õigust pärast käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 2 nimetatud avalduse esitamist, on tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama mõistlikud kulud vastavalt käesoleva seaduse § 49³ lõikele 4; 16) kui taganemisõigust ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikele 3 ette nähtud, teave selle kohta, et tarbijal taganemisõigus puudub, või kui tarbija võib oma taganemisõiguse kaotada, teave selle kohta, millistel asjaoludel taganemisõigus kaotatakse; 17) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse või klienditeenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 18) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 19) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 20) ettevõtja järgitava käitumiskoodeksi olemasolu, kui ettevõtja sellest oma tegevuses lähtub, ning teave selle kohta, kuidas on võimalik sellest koopia saada; 21) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas; 22) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse tarbijale paberil, või kui tarbija on sellega nõus, siis mõnel muul püsival andmekandjal. Kõnealune teave peab olema esitatud loetavalt ning lihtsas ja arusaadavas keeles. (3) Käesoleva paragrahvi53 lõike 1 punktides 12, 14 ja 15 nimetatud teabe võib tarbijale esitada ka lepingust taganemise näidisjuhendis. Kui ettevõtja esitab tarbijale taganemise näidisjuhendi, loetakse kõnealune teave tarbijale esitatuks. Kõnealune teave loetakse tarbijale esitatuks üksnes juhul, kui ettevõtja on lepingust taganemise näidisjuhendi täitnud nõuetekohaselt. (4) Lepingust taganemise näidisjuhendi kehtestab justiitsminister määrusega. (5) Kui tarbija on ettevõtjalt sõnaselgelt taotlenud teenuseid parandus- või hooldustööde tegemiseks, ettevõtja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ning tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot, peab ettevõtja andma tarbijale üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4, 12, 13 ja 16 sätestatud teabe ning teabe hinna või selle arvutamiseks kasutatava meetodi kohta koos koguhinna prognoosiga. Kui tarbija on selleks andnud oma selgesõnalise nõusoleku, võib ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 12, 13 ja 16 nimetatud teabe anda tarbijale muul viisil, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses on sätestatud. (6) Käesoleva seaduse § 47 lõike 3 punktis 11 nimetatud lepingu puhul võib ettevõtja asendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe vastavate andmetega enampakkuja kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud koguhind sisaldab tellimuse kogukulu arveldusperioodi kohta, kui tegemist on tähtajatu lepingu või kestvuslepinguga, mille esemeks on püsivad või korduvad tellimused. Kui sellise lepingu tasu on kindla määraga, tähendab koguhind igakuist kulude kogusummat. Kui kogukulu ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, esitatakse hinna arvutamise viis. (8) Kui ettevõtja ei ole tarbijat teavitanud kohustusest tasuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 või 14 nimetatud kulusid, ei pea tarbija neid kulusid kandma. (9) Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmist peab tõendama ettevõtja. (11) Lepingueelse teabena antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti.”; 7) seadustesimest lauset täiendatakse §-ga 48¹ järgmises sõnastuses:pärast tekstiosa „§ 48¹. Teabe kinnitamine (1) Ettevõtja annab tarbijale allkirjastatud lepingudokumendi, koopia lepingust või kinnituse lepingu sõlmimise kohta paberil, või kui tarbija on sellega nõus, siis mõnel muul püsival andmekandjal, mis sisaldab juhul, kui lepingu esemeks on digitaalne sisu, ka ettevõtja kinnitust selle kohta, et tarbija on andnud käesoleva seaduse § 47 lõike 3 punkti 13 kohaselt oma sõnaselge nõusoleku ja kinnituse digitaalse sisu edastamise alustamiseks. (2) Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine, muu kestva soorituse tegemine või vee, gaasi, elektri või soojuse müük ühendusvõrgu kaudu algab käesoleva seaduse §-s 49 ettenähtud taganemistähtaja kestel, nõuab ettevõtja tarbijalt selle kohta püsival andmekandjal sõnaselget avaldust. (3) Kui tarbija on ettevõtjalt sõnaselgelt taotlenud sellise lepingu sõlmimist, mille esemeks on parandus- või hooldustööde tegemine, ettevõtja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ning tarbija poolt vastava teenuse eest makstav tasu ei ületa 200 eurot, peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antav kinnitus sisaldama käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud teavet.jaos”; 8) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: tekstiosaga „(1) Tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.”; 9) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 1¹–1⁴ järgmises sõnastuses: „(1¹) Lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud asja füüsiliselt enda valdusse või: 1) kui lepingu kohaselt tuleb tarbijale üle anda mitu asja, mis toimetatakse kohale eraldi, päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud viimase asja füüsiliselt enda valdusse; 2) kui lepingu kohaselt tuleb asi tarbijale üle anda mitmes osas, päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud viimase osa füüsiliselt enda valdusse; 3) kestvuslepingu puhul, mille esemeks on asjade korduv üleandmine kindlaksmääratud aja jooksul, päevast, millal tarbija või tarbija poolt nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud esimese üleantava asja füüsiliselt enda valdusse. (1²) Lepingu puhul, mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema lepingu sõlmimise päevast. (1³) Vee, gaasi, elektri või soojuse müügi puhul ühendusvõrgu kaudu ning digitaalse sisu puhul, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema lepingu sõlmimise päevast. (1⁴) Kui ettevõtja on rikkunud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 12 nimetatud teabe esitamise kohustust, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 128¹–1³ sätestatud viisil määratud taganemistähtaja lõppemisest. Kui ettevõtja on tarbijale edastanud eelmises lauses nimetatud taganemisõigust käsitleva teabe hilinenult, kuid siiski 12 kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–1³ osutatud päevast, lõpeb taganemistähtaeg 14 ja päeva möödumisel teabe saamisest.”; 10) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Loetakse, et tarbija on väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganenud tähtaegselt, kui ta on ettevõtjale selle kohta teate ära saatnud taganemistähtaja jooksul.”; 113) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tarbija võib lepingust taganeda, kasutades lepingust taganemise avalduse tüüpvormi või esitades muu ühemõttelise taganemisavalduse. (2²) Lepingust taganemise avalduse tüüpvormi kehtestab justiitsminister määrusega. (2³) Kui tarbija kasutab taganemisavalduse edastamiseks ettevõtja veebilehte, saadab ettevõtja tarbijale viivitamata püsival andmekandjal kinnituse taganemisavalduse kättesaamise kohta.”; 12) paragrahvi 4953 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 49 lõige 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(54¹) Käesolevas paragrahvisKäesoleva seaduse §-s 55 sätestatut ei kohaldata, kui väljaspool äriruume sõlmitav leping on tarbijakrediidileping sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingutele.”; 144) paragrahvi 4953 lõiget 5 täiendatakse lõikega 6teise lausega järgmises sõnastuses: „(6) Lepingust taganemist käesolevas paragrahvis sätestatut järgides peab tõendama tarbija.”; 15) paragrahv 49¹ tunnistatakse kehtetuks; 16) seadust täiendatakse §-dega 49²–49⁵ järgmises sõnastuses: „§ 49². Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel lepingust taganemisel (1) Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel, kõik tarbijaltSidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. (2) Kui tarbija on sõnaselgelt valinud ettevõtja pakutud kõige odavamast tavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi,puhul ei pea ettevõtja tarbijale tagastama kulukohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, mis ületab tavapärase kättetoimetamise viisiga seotud kulu. (3) Ettevõtja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagasimaksed, kasutades sama makseviisi, mida kasutas maksete tegemiseks tarbija, välja arvatud juhul, kui tarbija on sõnaselgelt andnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning tingimusel, et tarbijale ei kaasne selliste maksete tagastamisega teenustasu või muud kulu. (4) Kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja käesoleva seaduse § 111 alusel keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagasimakse tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle tagasi saatnud. Ettevõtjal ei ole käesolevas lõikes nimetatud õigustpiisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut kogumispensionide puhul ega juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale ise järele tulema. § 49³. Tarbija kohustused lepingust taganemisel (1) Kui lepingu esemena anti tarbijale üle asi, saadab tarbija ettevõtjale viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasiEuroopa Liidu õiguse või annab asjaseda üle ettevõtjale või ettevõtja nimetatud isikule. Tarbijal ei ole käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asja tagasisaatmise kohustust juhul, kui ettevõtjavõtvate normidega on nõustunud asjale ise järele tulema. Tarbija loetakse asja tagastamise kohustuse tähtaegselt täitnuks, kui ta on lepingu esemeks olnud asja tagasi saatnud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul. (2) Tarbija kannab talle lepingu esemena üleantud asja tagastamisega seotud otsesed kulud, kui pooled ei ole kokku leppinudteatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal. Kui asi on toimetatud tarbija koju lepingu sõlmimise ajal ja asja ei saa selle olemuse tõttu tavaliselt postiga tagasi saata, toimetab ettevõtja asja ära omal kulul. (3) Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § ”; 48 lõike 1 punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule. (4) Kui tarbija kasutab taganemisõigust pärast käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 2 nimetatud avalduse esitamist, hüvitab tarbija ettevõtjale lepingu täitmisena üleantu väärtuse proportsionaalselt üleantuga ajani, mil tarbija lepingust taganes, võttes arvesse lepingu kogumahtu. Üleantu väärtus määratakse lepingus kokku lepitud koguhinna alusel. Kui lepingujärgne hind on ebamõistlikult suur, arvutatakse üleantu väärtus turuhinna alusel. (5) Lepingu puhul, mille esemeks on teenuse osutamine, muu kestva soorituse tegemine või vee, gaasi, elektri või soojuse müük ühendusvõrgu kaudu, ei ole tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust, kui:paragrahvi 54 lõiget 1) ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktile 12, täiendatakse punktiga 13 või 15 või 2) tarbija ei ole sõnaselgelt taotlenud käesoleva seaduse § 48¹ lõike 2 kohaselt teenuse osutamise, muu kestva soorituse tegemise või vee, gaasi, elektri või soojuse ühendusvõrgu kaudu müümise alustamist taganemistähtaja jooksul. (6) Lepingu puhul, mille esemeks on digitaalse sisu üleandmine, ei ole tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama üleantu väärtust talle taganemistähtaja jooksul edastatud digitaalse sisu eest, mida ei edastatud füüsilisel andmekandjal, kuijärgmises sõnastuses: 1) tarbija ei ole andnud eelnevat sõnaselget nõusolekut digitaalse sisu edastamise alustamiseks enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud 14-päevase tähtaja lõppu; 2) tarbija ei ole kinnitanud asjaolu, et nõusoleku andmisega kaotab ta oma taganemisõiguse, või 3) ettevõtja ei ole andnud tarbijale käesoleva seaduse § 48„13¹ lõikes 1 nimetatud kinnitust. (7) Taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu piirduvad käesolevas paragrahvis ja § 49² lõikes 2 sätestatuga. (8) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. § 49⁴. Taganemise mõju kõrvallepingule (1) Kui tarbija kasutab väljaspool äriruume sõlmitavaolemasolul internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu suhtespuhul teave käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga seotud kõrvallepingust, mille ta on sõlminud ettevõtja või kolmanda isikuga kolmanda isiku ja ettevõtja vahelise kokkuleppe alusel. (2) Kui tarbija loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kõrvallepingust taganenuks, ei või ettevõtja ega kolmas isik nõuda muude kui käesoleva seaduse § 49² lõikes 2 ja §-s 49³56⁴ sätestatud kulude kandmist. § 49⁵. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule (1) Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust käesoleva seaduse § 409 lõike 3² tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul eitaganemisnupu või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut. (3) Kui krediiti on andnud kolmas isiksellesarnase funktsiooni olemasolu ja krediidisumma on juba makstud ettevõtjale, lähevad tarbija lepingust taganemise korral ettevõtja õigused ja kohustused tarbija suhtes üle krediidiandjale.”asukoha kohta; 17) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Sätete rikkumise keelamine Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda ettevõtjalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.”; 186) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. jagu Sidevahendi abil sõlmitud lepingud”; 19) paragrahvi 5254¹ lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 1) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis;”; 20) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja 4) lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnesEttevõtja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne sidevahendi abil.”; 21) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.”; 22) paragrahvi 53 lõiked 1¹ ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Selliste finantsteenuseid käsitlevate lepingute puhul, mis hõlmavad sõlmitud finantsteenuse esmakordse osutamise kokkulepet ja sellele järgnevaid järjestikuseid toiminguid või sellele järgnevaid samasuguseid toiminguid, mis on ajalises seoses, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes esimese lepingu suhtes. Kui finantsteenuse esmakordse osutamise kokkulepe puudub, kuid samad lepinguosalised teevad järjestikuseid toiminguidsõlmimist või eraldi omavahel ajaliselt seotud sama laadi toiminguid, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 54¹ ja 55¹ sätestatudselleks tarbija teavitamise nõudeid üksnes esimese toimingu suhtes. Kui rohkem kui aasta jooksul ei ole sama laadi toimingut tehtudpoolt siduva pakkumise tegemist püsival andmekandjal selgel ja arusaadaval viisil, loetakse järgmine toiming uue toimingute sarja esimeseks toimingukskergesti loetaval kujul, mistõttu kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 54¹valides selleks kirjatüübi ja 55¹ sätestatut. (2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata lepingutele -suuruse, mis sõlmitakse: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks,muudab selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; 9) toiduainete, jookide või muu igapäevaseks tarbimiseks mõeldud asja kohta, mis antakse üle ettevõtja sagedasteteabe tavalise tähelepanu juures märgatavaks ja korrapäraste ringsõitude käigus tarbija elu-arusaadavaks, asu- või töökohas; 10) kasutades müügiautomaate või automatiseeritud äriruume; 11) elektroonilise side teenuse osutajaga avaliku taksofoni vahendusel selle kasutamiseks või tarbija poolt telefoni, interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamiseks.järgmise teabe:”; 237) paragrahvi 53 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 5354¹ lõike 4 sissejuhatav lauseosa ja1 punkt 1 muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille esemeks on: 1) teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemineettevõtja isikut tuvastada võimaldavad andmed, kui ettevõtjapoolsed lepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetudtema tegevusala ning teenuse osutamine või muu soorituse tegemine on alanud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ning kinnitusel, et ta kaotab ettevõtjapoolsel lepingu täitmisel oma taganemisõiguse;”; 25) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) sellise asja üleandmine, teenuse osutamine või muu soorituse tegemine, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, midaasjakohasel juhul sama teave ka ettevõtja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemistähtaja jooksulkohta, sealhulgas lepingutele, mille esemeks on teenused, mis on seotud välisvaluutaga või väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitega;”; 26) paragrahvi 53 lõike 4 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sellise asja üleandmine, mis on valmistatud, arvestades lepingupooleks oleva tarbija isiklikke vajadusi; 3) sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt; 4) sellise asja üleandmine, mis rikneb või vananeb kiiresti;”; 27) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4¹–4⁴ järgmises sõnastuses: „4¹) sellise suletud pakendis asja üleandmine, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärast kohaletoimetamist avatud; 4²) asja üleandmine, mis oma olemuse tõttu segatakse või ühendatakse pärast üleandmist muu asjaga selliselt, et neid ei saa enam teineteisest eraldada; 4³) selliste alkohoolsete jookide üleandmine, mille hind on kokku lepitud lepingu sõlmimise ajal ning mis antakse üle rohkem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ning mille tegelik väärtus sõltub turuhinna kõikumisest, midakelle nimel ettevõtja ei saa mõjutadategutseb; 4⁴) kiireloomuliste parandus- või hooldustööde tegemine, kui tarbija on ettevõtjalt tellinud selleks kohaletuleku;”; 288) paragrahvi 53 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) ajalehtede, ajakirjade või muude perioodiliselt ilmuvate väljaannete üleandmine, välja arvatud selliste väljaannete tellimiseks sõlmitud kestvuslepingule;”; 29) paragrahvi 53 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 53 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) suletud ümbrises audio- ja videosalvestise või arvutitarkvara üleandmine, kui tarbija on ümbrise avanud;”; 31) paragrahvi 5354¹ lõiget 41 täiendatakse punktidega 71¹ ja 71² järgmises sõnastuses: „71¹) sellise digitaalse sisu edastamine, mida ei toimetata kätte füüsilisel andmekandjal, kui selle edastamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab seeläbi oma taganemisõiguse; 7²) majutusteenuse pakkumine, vallasasja vedu, mootorsõiduki kasutamine, toitlustamine või vaba aja veetmise teenus, kui ettevõtja kohustub eespool nimetatud lepingut sõlmides osutama teenuse teatud tähtpäevaks või teatud tähtaja jooksul;”; 32) paragrahvi 53 lõiked 4¹ ja 5 muudetakseasukoha aadress ning sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Käesoleva seaduse §-s 55 sätestatut ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepingutele. (5) Kui sidevahendi abil sõlmitud leping vastab ka mõne teise tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitava lepingu kohta sätestatule, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut koos selle teise lepinguliigi kohta sätestatud erisustega.”; 33) paragrahvi 53 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas paragrahvi lõike 4 punktis 4⁴ sätestatud erand ei laiene lepingule, mis sõlmitakse sellise külastuse käigus tarbija tellitule lisaks,vahelistes suhetes oluline muu hulgas lepinguleaadress, millega antakse üle muid asju kui parandamiseks või hoolduseks ilmtingimata vajalikud varuosad.”; 35) paragrahvid 54 ja 54¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Tarbija lepingueelne teavitamine (1) Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastadasamuti ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi; 2) ettevõtja asukoha aadresstelefoninumber ja olemasolu korral tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress, ning kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja nimi ja asukoha aadress, kelle nimel ta tegutseb; 3) ettevõtja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see erineb käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aadressist; 4) lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses; 5) digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ning selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab või peab teadma; 6) lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhulüksikasjalikud andmed tema pakutavate muude sidevahendite kohta, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kandavõimaldavad tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; 7) tasu lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud juhul, kui see tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise tavalisele tasule; 8) kui tarbija peab maksma tagatisena rahasumma või andma muu rahalise tagatise, asjaolu, et ettevõtja nõudel tuleb seda teha, ning sellise tagatise tingimused; 9) maksmise, kättetoimetamise ettevõtjaga kiiresti ühendust võtta ja tellimuse täitmise kordtemaga tõhusalt suhelda ning asja kättetoimetamisetagavad tarbijale võimaluse säilitada seda kirjavahetust püsival andmekandjal, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 10) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus, kui see on olemas; 11) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused; 12) taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikele 2²; 13) taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm; 14) asjaolu, et tarbija kannab tarbijapoolsel lepingust taganemisel lepinguesemeks olnud asja tagastamise kulud või asja äraviimise kulud olukorras, kui lepingu esemeks olnud asja ei saa selle olemuse tõttu tavalise postiteenuse kaudu tagastada, kui need kulud tasub tarbija; 15) asjaolu, et kui tarbija kasutab lepingust taganemise õigust pärast käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud avalduse esitamist, on tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama mõistlikud kulud vastavalt käesoleva seaduse § 56² lõikele 5; 16) kui taganemisõigust ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikele 4 ette nähtud,kusjuures asjakohasel juhul esitatakse sama teave selle kohta, et tarbijal taganemisõigus puudub, või kui tarbija võib oma taganemisõiguse kaotada, teave selle kohta, millistel asjaoludel taganemisõigus kaotatakse; 17) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse või klienditeenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 18) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 19) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 20) ettevõtja järgitava käitumiskoodeksi olemasolu, kui ettevõtja sellest oma tegevuses lähtub, ning teave selle kohta, kuidas on võimalik sellest koopia saada; 21)kelle nimel ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemastegutseb; 22) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse või tehakse tarbijale kättesaadavaks kasutatavale sidevahendile asjakohasel viisil lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui kõnealune teave esitatakse püsival andmekandjal, peab see olema esitatud loetavalt. (3²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12, 14 ja 15 nimetatud teabe võib tarbijale esitada ka kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingust taganemise näidisjuhendit. Kui ettevõtja esitab tarbijale taganemise näidisjuhendikontaktandmed, loetakse kõnealune teave tarbijale esitatuks. Kõnealune teave loetakse tarbijale esitatuks üksnes juhul, kui ettevõtja on lepingust taganemise näidisjuhendi täitnud nõuetekohaselt. (4) Lepingust taganemise näidisjuhendi kehtestab justiitsminister määrusega. (5) Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis piirab teabe esitamist kas ruumiliselt või ajaliselt, esitatakse tarbijale enne sellise lepingu sõlmimist vastavale sidevahendile kohases ulatuses vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4, 6, 11võimaldavad tarbijal ettevõtjale ja 12 sätestatud teave. Muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (6) Kui ettevõtja võtab tarbijaga lepingu sõlmimise eesmärgil ühendust telefonitsijuhul sellele ettevõtjale, tuleb tarbijale teha telefonivestluse alguses teatavakskelle nimel ettevõtja nimi ja kõne äriline eesmärk. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud koguhind sisaldab tellimuse kogukulu arveldusperioodi kohtategutseb, kui tegemist on tähtajatu lepingu või kestvuslepinguga, mille esemeks on püsivad või korduvad tellimused. Kui sellise lepingu tasu on kindla määraga, tähendab koguhind igakuist kulude kogusummat. Kui kogukulu ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, esitatakse hinna arvutamise viis. (8) Kui ettevõtja ei ole tarbijat teavitanud kohustusest tasuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis kaebusi esitada;6 või ”; 14 nimetatud kulusid, ei pea tarbija neid kulusid kandma. (9) Sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes paragrahvi 54¹ lõike 1 punktid 2 ja §-sك tunnistatakse kehtetuks; 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmist peab tõendama ettevõtja. (11) Lepingueelse teabena antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. §paragrahvi 54¹. Tarbija lepingueelne teavitamine finantsteenuse lepingu puhul ( lõike 1) Finantsteenuse osutaja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne finantsteenuse lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist püsival andmekandjal selgel punktid 4 ja arusaadaval viisil järgmise teabe: 1) finantsteenuse osutaja nimi, finantsteenuse osutaja tegevusala, tegevuskoha aadress5 muudetakse ning muu tarbija ja finantsteenuse osutaja vahelistes suhetes oluline aadress; 2) tarbija elukohariigis tegutseva finantsteenuse osutaja esindaja nimi ning tarbija ja finantsteenuse osutaja vahelistes suhetes oluline aadress; 3) finantsteenust vahendava, soovitava või muul viisil finantsteenuse pakkumisel osaleva ettevõtja, kes ei ole finantsteenuse osutaja, nimi, majandus- või kutseala, millel ta tarbijaga suheldes tegutseb, ning tarbija ja ettevõtja suhete seisukohast oluline tegevuskoha aadress; sõnastatakse järgmiselt: „4) äriregistri number või registritunnus juhul, kui finantsteenuse osutajaettevõtja on kantud äriregistrisse või samaväärsesse avalikku registrisse, samuti registri nimetus; 5) järelevalve teostaja andmed, kui finantsteenuse osutajaettevõtja tegevuseks on nõutav luba, siis järelevalveasutuse nimi, aadress, veebilehe aadress ja muud kontaktandmed; 6) finantsteenuse põhiomadused”; 11) paragrahvi 54¹ lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) finantsteenuse koguhind, mille tarbija tasub finantsteenuse osutajaleettevõtjale, sealhulgas kõik finantsteenusega seonduvad tasud, maksud ja kulud ning kõik finantsteenuse osutajaettevõtja vahendusel tasutavad maksud, või kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, siis hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida;”; 12) paragrahvi 54¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „7¹) asjakohasel juhul teave makse hilinemise või tasumata jätmise tagajärgede kohta; 7²) asjakohasel juhul teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse alusel;”; 13) paragrahvi 54¹ lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tarbijalt nõutavad sidevahendi kasutamisest tulenevad lisakulud ning muud võimalikud maksud ja kulud, mida ei ole hinna sisse arvestatud ja mida ei tasuta finantsteenuse osutajaettevõtja vahendusel;”; 14) paragrahvi 54¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 9¹ järgmises sõnastuses: „9¹) kui finantsteenuse eest maksmise kord ning finantsteenuse osutamise ja lepingu täitmise asjaoludinvesteerimisstrateegiasse on integreeritud keskkonna- või sotsiaalsed tegurid, siis teave finantsteenusega taotletavate keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkide kohta;”; 15) paragrahvi 54¹ lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) finantsteenusega kaasnevad erilised riskid, mis on tingitud finantsinstrumentide või finantstoimingute eripärast või finantsteenuste hinna sõltuvusest finantsturgudest, mida finantsteenuse osutajalettevõtjal ei ole võimalik mõjutada, ning asjaolu, et tulevikuprognooseelmiste perioodide tootlus ei sõltu varasemast tulemusestgaranteeri järgmiste perioodide tootlust; 11”; 16) lepingu minimaalne kestusparagrahvi 54¹ lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) märge taganemisõiguse olemasolu või puudumise kohta finantsteenuse lepingus, ning kui finantsteenust osutatakse teatud aja jooksul püsivalt või osadenataganemisõigus on olemas, siis teave taganemisõiguse kasutamise tingimuste kohta, sealhulgas taganemistähtaeg, samuti rahasumma, mille tasumist tarbijalt võidakse nõuda, ning taganemisõiguse kasutamata jätmise tagajärjed; 12”; 17) tarbija taganemisõigus vastavaltparagrahvi 54¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 13¹ ja 13² järgmises sõnastuses: „13¹) käesoleva seaduse §-les 56 või selle puudumine, taganemistähtaeg, taganemise tingimused, sealhulgassätestatud taganemisõiguse kasutamise praktilised juhised taganemisõiguse teostamiseksja kord, märkides muu hulgas ära aadressisealhulgas ettevõtja telefoninumber ja e-posti aadress või muude selliste asjakohaste sidevahendite üksikasjalikud andmed, kuhu taganemisavaldus tuleb saata, tarbija kohustus maksta taganemisteade; 13²) taganemisõiguse olemasolul internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu puhul teave käesoleva seaduse §-s 56² lõike ⁴ sätestatud taganemisnupu või sellesarnase funktsiooni olemasolu ja asukoha kohta;4 järgi arvutatav summa ning taganemisõiguse teostamata jätmise tagajärjed”; 1318) poolte õigus lepingutingimuste alusel leping üles öelda või lepingust taganeda ning sellisel juhul rakendatavad leppetrahvid;paragrahvi 54¹ lõike 1 punkt 14) liikmesriik või liikmesriigid, mille õiguse alusel finantsteenuse osutaja enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist tarbijaga suhteid loob tunnistatakse kehtetuks; 1519) kokkulepped lepingule kohaldatava õiguseparagrahvi 54¹ lõike 1 punkt 16 muudetakse ja kohtualluvuse kohta; sõnastatakse järgmiselt: „16) millises keeles lepingutingimused ja enne lepingu sõlmimist antav teave esitatakse ning millises keeles kohustub finantsteenuse osutajaettevõtja kokkuleppel tarbijaga edastama teavet kõnealuse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu kehtivusaja jooksul; 17) andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused”; 1820) andmed kahju hüvitamise korra kohta, mis ei ole reguleeritud tagatisfondi seadusega. (2paragrahvi 54¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit, tuleb tarbijale käesoleva paragrahvi lõike  kohaselt esitatud teabe kehtivusaega puudutavad võimalikud piirangud.”;1 punktis  21) paragrahvi 54¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;12 sätestatud teave teatavaks teha erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel 22) paragrahvi 54¹ lõige 3 muudetakse ja tagajärgedega. sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed tuleb kasutatavaid sidevahendeid arvestades esitada heauskselt, vastavuses heade kommetega ja arvestades piiratud teovõimega isikute kaitsmise vajadust ning selliselt, et ilmneks pakkumise äriline eesmärk. Telefonside puhul tuleb finantsteenuse osutajaettevõtja nimi ja kõne äriline eesmärk teha tarbijale selgelt teatavaks vestluse alguses. (4) Enne lepingu sõlmimist tarbijale edastatav lepingulisi kohustusi käsitlev teave peab olema kooskõlas nende kohustustegaKui telefonikõne salvestatakse või võidakse salvestada, mis tuleneksid sidevahendi abil sõlmitud lepingule kohaldatavast õigusest, kui selline leping sõlmitaksteavitatakse sellest tarbijat. (5”; 23) Finantsteenuse pakkumisel telefonside kaudu võib tarbija selgesõnalisel nõusolekul esitada üksnes järgmise teabeparagrahvi 54¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 54¹ lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) helistaja nimiandmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku ja tegevusala, ning asjakohasel juhul andmed, mis võimaldavad tuvastada selle ettevõtja isiku, kelle nimel ettevõtja tegutseb, ning tema seotus finantsteenuse osutajagategevusala; 2) finantsteenuse põhiomadused”; 25) paragrahvi 54¹ lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hind, mille tarbija peab ettevõtjale finantsteenuse osutajale finantsteenuse eest tasuma, sealhulgas kõik finantsteenuse osutajaettevõtja vahendusel tasutavad maksud, või kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, siis hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida; 4”; 26) viide võimalikele maksudeleparagrahvi 54¹ lõike 5 punkt 5 muudetakse ja kuludele, mis ei ole hinna sisse arvestatud ja mida ei tasuta finantsteenuse osutaja vahendusel; sõnastatakse järgmiselt: „5) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56märge taganemisõiguse olemasolu või selle puuduminepuudumise kohta finantsteenuse lepingus, taganemistähtaegning kui taganemisõigus on olemas, taganemise tingimusedteave taganemisõiguse ja selle kasutamise tingimuste kohta, sealhulgas tarbija kohustus maksta käesoleva seaduse § 56² lõike 5 järgi arvutatav summa. (6) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit: 1) esitatakse tarbijale käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud teave erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s mille tasumist tarbijalt võidakse nõuda, ning kõnealuse õiguse kasutamata jätmise tagajärjed.”;409 sätestatud alusel ja tagajärgedega; 2 27) peab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 40354¹ lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teavet, krediidi kulukuse määra tüüpilise näite kujullõiked 6 ja vajaduse korral ka § 403¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud teavet. (7 tunnistatakse kehtetuks; 28) Kui pakutavaks finantsteenuseks on käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingu sõlmimine ja arvelduskrediidi kasutusse võtmine on kohe võimalik, peab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 40354¹ lõike 1 punktides 3 ja lõiked 8 ning § 407 lõike 2¹ punktides 3 ja 5 nimetatud teavet. 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul teavitab finantsteenuse osutajaettevõtja tarbijat lisateabe saamise võimalusestlõikes 1 esitatud muu teabe kättesaadavusest ja kirjeldab selle teabe laadi. Igal juhul annab teenuse osutaja täieliku teabe käesoleva seaduse §-s 55¹ sätestatud kohustuste täitmisel. (9) KäesolevaSidevahendi abil sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1punktides 8–510, 712, 13¹, 18 ja 15–17 asemel kohaldatakse 19 ning käesoleva seaduse § 711 lõikes 1 ja § 711¹ lõikes 1 sätestatut, kui pakutakse makseteenust makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 tähenduses. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ning §-des 14¹ ja 54 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.”; 3629) seadust täiendatakse §-gaparagrahvi 54²¹ täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „§ 54². Lepingu sõlmimine telefonitsi (111) Kui pooled sõlmivad lepingu telefonitsi, on tarbija telefonikõne käigus võetud kohustustega seotud üksnes juhul, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning tarbija on oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumisel loetaksejaos sätestatud lepingueelse teabe andmist tõendab ettevõtja poolt tarbijale edastatud asi, teenus või muus sooritus tellimata asjaks, teenuseks või muuks soorituseks käesoleva seaduse § 99 lõike 1 tähenduses. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata finantsteenustele. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel.”; 3730) paragrahvi 54² lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 55 tekst¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtja annab tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnitus sisaldab käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud teavet, kui ettevõtja ei ole seda teavet esitanud tarbijale püsival andmekandjal juba enne lepingu sõlmimist, ning kui lepingu esemeks on digitaalne sisu, siis ettevõtja kinnitust selle kohta, et tarbija on andnud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punkti 7¹ kohaselt oma selgesõnalise nõusoleku ja kinnituse digitaalse sisu edastamise alustamiseks. (3) Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine, muu kestva soorituse tegemine või vee, gaasi, elektri või soojuse müük ühendusvõrgu kaudu algab käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud taganemistähtaja kestel, nõuab ettevõtja tarbijalt selle kohta sõnaselget avaldust.”; 38) seadust täiendatakse §-ga 55¹ järgmises sõnastuses: „§ 55¹. Teabe esitamise erisused finantsteenuse lepingu puhul (1) Lisaks käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 1 sätestatule, edastab finantsteenuse osutajaettevõtja tarbijale mõistliku aja jooksul enne sidevahendi abil finantsteenuse lepingu sõlmimist või tarbija poolt pakkumuse tegemist lepingutingimused ning muudes seadustesmuu seaduses sätestatud asjakohase teabe püsival andmekandjal. Taotluse korral esitatakse see teave puudega isikute, sealhulgas nägemispuudega isikute jaoks sobilikus ja juurdepääsetavas vormingus.”; 32) paragrahvi 55¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantsteenuse osutajaEttevõtja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 8 kirjeldatud juhul täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitma kohe pärast finantsteenuse lepingu sõlmimist, kui leping on sõlmitud tarbija algatusel, kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda lepingutingimuste ja teabe esitamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele .”;1 ja käesoleva seaduse § 54 33) paragrahvi 55¹ lõikele 1. täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(32¹) Kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse § -le 403¹, eelkõige käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 5 1 nimetatud juhul, edastab krediidiandjateave esitatakse hiljem kui üks päev enne finantsteenuse lepingu sõlmimist või krediidivahendajatarbija poolt siduva pakkumise tegemist, saadab ettevõtja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavaltmeeldetuletuse võimaluse kohta lepingust taganeda ja korra kohta, mida tuleb taganemiseks järgida kooskõlas käesoleva seaduse §-lega 403¹, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte56. Meeldetuletus esitatakse tarbijale püsival andmekandjal ühe kuni seitsme päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või tarbija poolt siduva tahteavalduse tegemist. (42²) Kui käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellistkasutatakse kuvatavate tähemärkide arvu tehniliselt piiravat sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavaltvõib ettevõtja esitada käesoleva seaduse § 407 lõigetele 2¹ ja 2², eelkõige käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 5 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku1 loetletud lepingueelse teabe vastavalt käesoleva seaduse §kihtidena, välja arvatud sama lõike punktides 407 lõikele1, 6, 7, 8 ja 2⁴12 loetletud andmed. (5) Tarbija võib lepingu kehtivuse jooksul igal ajal nõuda lepingutingimusi paberil. Samuti on tarbijal õigus vahetada kasutatavat sidevahenditKogu kõnealuses lõikes nimetatud teavet peab olema võimalik vaadata, salvestada ja välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas lepingu või osutatava finantsteenuse olemusegatrükkida ühe tervikliku dokumendina. (6) Kui tarbija soovib, et finantsteenuste osutamine algab käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud taganemistähtaja kestel, avaldab tarbija selle kohta sõnaselget nõusolekut.”; 39) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbija võibEttevõtja kohustub kogu eelnimetatud teabe esitama tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksulfinantsteenuse lepingu sõlmimist.”; 4034) paragrahvi 56 lõiked 155¹ lõiked 3–1³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt5 tunnistatakse kehtetuks; 35) seadust täiendatakse §-ga 55² järgmises sõnastuses: „§ 55². Tarbijale selgituste andmine (1¹) Lepingu puhulEttevõtja annab tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu sõlmimist tasuta selgitusi, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema päevast, millalet tarbija või tarbija nimetatud kolmas isiksaaks hinnata, kes ei ole vedajakas pakutav leping ja lisateenused sobivad tema vajaduste ja varalise seisundiga, on saanud asja füüsiliselt enda valdusse võisealhulgas selgitab ettevõtja tarbijale: 1) kui lepingu kohaselt tuleb tarbijale üle anda mitu asja, mis toimetatakse kohale eraldi, päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud viimase asja füüsiliselt enda valdusselepingueelset teavet vastavalt käesoleva seaduse § 54¹ lõikele 1; 2) kuipakutava finantsteenuse lepingu kohaselt tuleb asi tarbijale üle anda mitmes osas, päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud viimase osa füüsiliselt enda valdussesealhulgas võimalike lisateenuste põhiomadusi; 3) kestvuslepingu puhulfinantsteenuse lepingust tulenevaid tagajärgi tarbija jaoks, mille esemeks on asjade korduv üleandmine kindlaksmääratud aja jooksul, päevast, millalsealhulgas asjakohasel juhul tarbija poolt maksekohustuse täitmata jätmise või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud esimese üleantava asja füüsiliselt enda valdussemakse hilinemise tagajärgi. (1²2) Lepingu puhulJuhul kui ettevõtja kasutab tarbijaga suhtlemisel üksnes veebipõhiseid vahendeid, mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegeminetarbijal õigus nõuda, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema lepingu sõlmimise päevastet sekkuks inimene. (1³) Vee, gaasi, elektri või soojuse müügi puhul ühendusvõrgu kaudu ning digitaalse sisu puhul, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgemaEttevõtja tagab inimese sekkumise enne sidevahendi abil finantsteenuse lepingu sõlmimise päevast.”; 41) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 1⁴–1⁶ järgmises sõnastuses: „(1⁴) Finantsteenuse osutamise lepingu puhul algab taganemistähtaeg lepingu sõlmimise päevast või käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 1 ning § 55¹ lõigetes 1sõlmimist ja 2 sätestatud kohustuse täitmisest, kui see toimub põhjendatud juhtudel pärast finantsteenuse lepingu sõlmimist. (1⁵) Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingust võib tarbija taganeda 30 päeva jooksul alates päevast ning samas keeles, millal tarbijat teavitatakse lepingu sõlmimisest, võimida kasutati käesoleva seaduse § 54¹ lõikeslõike 1 ning § 55¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse täitmisest, kui see toimub pärast lepingu sõlmimistkohase lepingueelse teabe esitamiseks. (1⁶3) Kui ettevõtja on rikkunud käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud teabe esitamise kohustust, lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–1³Käesolevas paragrahvis sätestatud viisil määratud taganemistähtaja lõppemist. Kui ettevõtja on tarbijale edastanud eelmises lauses nimetatud taganemisõigust käsitleva teabe hilinenultpiisavate selgituste andmise kohustuse täitmist, kuid siiski 12 kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–1³ osutatud päevastsealhulgas inimese sekkumise tagamist, lõpeb taganemistähtaeg 14 päeva möödumisel teabe saamisesttõendab ettevõtja.”; 4236) paragrahvi 56 lõikedlõige 2 ja 2¹ muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui sidevahendi abil sõlmitud lepinguks on finantsteenuse osutamise leping, võib ning tarbija lepingust taganeda erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1⁶ sätestatust kolme kuu jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates, kui ettevõtja ei ole täitnudlepingutingimusi ega käesoleva seaduse §-sde 54¹ võija 55¹ sätestatut. Kui ettevõtja edastab tarbijale käesoleva seaduse §kohast teavet saanud, lõpeb taganemistähtaeg igal juhul 12 54¹ lõikes 1 sätestatud teabe hilinenult, kuid siiski kolme kuu jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates, võib tarbija lepingust taganedakuud ja 14 päeva jooksul teabe saamisest arvates. (2¹) Loetakse, et tarbija onpärast sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganenud tähtaegselt, kui ta on ettevõtjale selle kohta teate ära saatnud taganemistähtaja jooksullepingu sõlmimist.”; 43) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 2²–2⁵ järgmises sõnastuses: „(2²) Tarbija võib lepingust taganeda, kasutades taganemisavalduse tüüpvormi või esitades muu ühemõttelise taganemisavalduse. Käesolevas lõikes sätestatut Seda ei kohaldata finantsteenuse osutamise lepingust taganemisele. (2³) Taganemisavalduse tüüpvormi kehtestab justiitsminister määrusega. (2⁴) Kui tarbija kasutab taganemisavalduse edastamiseks ettevõtja veebilehte, saadab ettevõtja tarbijale viivitamata püsival andmekandjal kinnituse taganemisavalduse kättesaamise kohtakui tarbijat ei ole teavitatud tema taganemisõigusest ja selle kasutamise tingimustest. (2⁵) Lepingust taganemist käesolevas paragrahvis sätestatut järgides tõendab tarbija.”; 4437) paragrahvi 56 lõiked 3 ja 4lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4538) seadust täiendatakse §-degaparagrahvi 56¹–56³ järgmises sõnastuses² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 56¹. Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel lepingust taganemisel (1) Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. (2) Kui tarbija taganeb sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepingust, tagastab finantsteenuse osutaja tarbijale taganemisavalduse kättesaamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud. (3) Kui tarbija on sõnaselgelt valinud ettevõtja pakutud kõige odavamast tavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi, ei pea ettevõtja tarbijale tagastama kulu, mis ületab tavapärase kättetoimetamise viisiga seotud kulu. (4) Ettevõtja teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksed, kasutades sama makseviisi, mida kasutas maksete tegemiseks tarbija, välja arvatud juhul, kui tarbija on sõnaselgelt andnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, ning tingimusel, et tarbijale ei kaasne selliste maksete tagastamisega teenustasu või muud kulu. (5) Kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja käesoleva seaduse § 111 alusel keelduda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ettevõtjal ei ole käesolevas lõikes nimetatud õigust juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale ise järele tulema. § 56². Tarbija kohustused lepingust taganemisel (1) Kui lepingu esemena anti tarbijale üle asi, saadab tarbija ettevõtjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üle ettevõtjale või ettevõtja nimetatud isikule. Tarbijal ei ole käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asja tagasisaatmise kohustust juhul, kui ettevõtja on nõustunud asjale ise järele tulema. Tarbija loetakse asja tagastamise kohustuse tähtaegselt täitnuks, kui ta on lepingu esemeks olnud asja tagasi saatnud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul. (2) Kui tarbija taganeb finantsteenuse osutamise lepingust, siis tagastab tarbija finantsteenuse osutajale saadud raha ja muud esemed viivitamata, kuid mitte hiljem kuihiljemalt 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest. (3) Tarbija kannab talle lepingu esemena üleantud asja tagastamisega seotud otsesed kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal. (4) Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § ”;54 lõike 1 punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule. (5 39) Kui tarbija kasutab taganemisõigust pärast käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 paragrahvi 56² lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või § 55¹ lõikes 6 nimetatud avalduse esitamist, hüvitab tarbija ettevõtjale lepingu täitmisena üleantu väärtuse proportsionaalselt üleantuga ajani, mil tarbija lepingust taganes, võttes arvesse lepingu kogumahtu. Üleantu väärtus määratakse lepingus kokku lepitud koguhinna alusel. Kui lepingujärgne hind on ebamõistlikult suur, arvutatakse üleantu väärtus turuhinna alusel. (6) Lepingu puhul, mille esemeks on teenuse osutamine, muu kestva soorituse tegemine või vee, gaasi, elektri või soojuse müük ühendusvõrgu kaudu, ei ole tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust, kui: 1) ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktile 12, 13 või 15 või kui tegemist on finantsteenusega vastavalt käesoleva seaduse § 54¹ lõike 1 punktile 12 või 2) tarbija ei ole sõnaselgelt taotlenud käesoleva seaduse § 55 lõike 3 või § 55¹ lõike 6 kohaselt teenuse osutamise, muu kestva soorituse tegemise või vee, gaasi, elektri või soojuse ühendusvõrgu kaudu müümise alustamist taganemistähtaja jooksul. (7) Lepingu puhul, mille esemeks on digitaalse sisu üleandmine, ei ole tarbija kohustatud ettevõtjale hüvitama üleantu väärtust talle taganemistähtaja jooksul edastatud digitaalse sisu eest, mida ei edastatud füüsilisel andmekandjal, kui: 1) tarbija ei ole andnud eelnevat sõnaselget nõusolekut digitaalse sisu edastamise alustamiseks enne käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud 14-päevase tähtaja lõppu; 2) tarbija ei ole kinnitanud asjaolu, et nõusoleku andmisega kaotab ta oma taganemisõiguse, või 3) ettevõtja ei ole andnud tarbijale käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud kinnitust. (8) Taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu piirduvad käesolevas paragrahvis ja § 56¹ lõikes 3 sätestatuga. (9) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. (10) Kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks on tarbijakrediidileping, kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud tagajärgede asemel käesoleva seaduse §-sن”;409 sätestatut. § 56³. Taganemise mõju kõrvallepingule (1 40) Kui tarbija kasutab sidevahendi abil sõlmitud lepingu suhtes käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka sidevahendi abil sõlmitud lepinguga seotud kõrvallepingust, mille ta on sõlminud ettevõtja või kolmanda isikuga kolmanda isiku ja ettevõtja vahelise kokkuleppe alusel. (2) Kui tarbija loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kõrvallepingust taganenuks, ei või ettevõtja ega kolmas isik nõuda tarbijalt muude kui käesoleva seaduse § 56¹ lõikes 3 ja §-s 56² sätestatud kulude kandmist. (3) Kui sidevahendi abil sõlmitud lepinguks on finantsteenuse osutamise leping, mis on seotud teise sidevahendi abil sõlmitud lepinguga teenuse osutamiseks finantsteenuse osutaja või kolmanda isiku poolt nendevahelise kokkuleppe alusel, kohaldatakse lepingust taganemise tagajärgedele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu asemel käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut.”; 46) paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselttäiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „§ 57. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule (15¹) Kui tarbija taganeb sidevahendi abil sõlmitud leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud tingimustelfinantsteenuse lepingust taganemise korral taganenuks tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingustpärast käesoleva seaduse § 409 lõike 3² tähenduses. (2) Tarbijalt ei või käesoleva paragrahvi55¹ lõikes 1 sätestatud juhul nõuda intressi ega kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut. (3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud ettevõtjale6 nimetatud avalduse esitamist, lähevad ettevõtja õigused ja kohustusedtasub tarbija suhtes tarbija lepingust taganemise korral üle krediidiandjale.”; 47) paragrahvid 57¹–59 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda ettevõtjalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.”; 49) paragrahvi 62¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 62¹. Arvutivõrgu abilettevõtjale lepingu sõlmimine”; 50) paragrahvi 62¹ lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtjakohaselt osutatud teenuste eest, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abilkuid mitte suuremas summas, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolelkui on juurdepääs ja mille abil ta saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tellimuse edastamist teeb ettevõtjaproportsionaalne juba osutatud teenuse osaga lepingu teisele poolele teatavaks: 1) lepingu sõlmimise tehnilised etapid; 2) kas ettevõtja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb lepingu teisele poolele kättesaadavaks; 3) tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks; 4) lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled; 5) ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumisekskogumahust. (3) Ettevõtja peab tellimuse saamist viivitamata elektrooniliselt kinnitama.”; 51) paragrahvi 62¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 52) paragrahvi 62¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) LepingutingimusedTasumisele kuuluv summa ei tohi olla sellises suuruses, sealhulgas tüüptingimused, tuleb lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitadasee oleks käsitatav leppetrahvina.”; 5341) paragrahvi 62¹56² lõige 710 tunnistatakse kehtetuks; 5442) paragrahvi 62¹ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira ettevõtja kohustust teha lepingu teisele poolele teatavaks muid seaduses ettenähtud andmeid.”; 55) seaduse 2. peatüki 5. jaguseadust täiendatakse §-dega 62² ja 62³ga 56⁴ järgmises sõnastuses: „§ 62²56⁴. Täiendavad nõudedTaganemisõiguse kasutamine internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu sõlmimisele tarbijagapuhul (1) Hiljemalt tellimisprotsessi alguses teeb ettevõtja selgelt ja loetavalt tarbijale teatavaks järgmise teabe: 1) kättetoimetamise piirangud, kui neid esineb; 2) vastuvõetavad maksevahendid. (2) Kui arvutivõrgu abil sõlmitud leping näeb ette maksekohustuse, teeb ettevõtja lisaks käesoleva seaduse § 62¹ lõikes 2 sätestatule vahetult enne tellimuse edastamist tarbijale selgelt ja esiletõstetult teatavaks käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 6, 10 ja 11 sätestatud teabe. Teavitamiskohustuse rikkumisel ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud. (3) Ettevõtja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamistvõimaldab tarbijal internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingust taganeda ka taganemisnuppu või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainultpeab olema esile tõstetud ja tähistatud sõnadega „tellimus koos maksekohustusegaTaganen lepingust” või mõne muu samasugusesellise ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse makstaja kergesti loetava tekstiga. Kui ettevõtja ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud. (42) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata arvutivõrgu abil sõlmitud lepingule, mille esemeks on finantsteenuse osutamine. § 62³. Sätete kohustuslikkus Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”; 56) paragrahvi 99 pealkiri muudetakseTaganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 99lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul. Tellimata asja saatmineSee peab võimaldama tarbijal teha veebipõhise taganemisavalduse, teenuse osutamine ja muu soorituse tegemine”; 57) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltkus saab lihtsalt sisestada või kinnitada järgmise teabe: „(1) Ettevõtjal ei teki tarbijale tellimata asja saatmise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks.”nimi; 582) paragrahvi 99 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatustüksikasjalikud andmed selle lepingu tuvastamiseks, millest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”soovib taganeda; 603) paragrahv 194 tunnistatakse kehtetuks; 61) paragrahvi 209 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „üksikasjalikud andmed elektroonilise vahendi kohta, mille kaudu saadetakse tarbijale taganemisavalduse kättesaamise kinnitus. (43) Kui müüjatarbija on kohustatud asja ise ostjani toimetamatäitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taganemisavalduse, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. Kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusse. Kui sellisel juhul on vedaja nimetanudettevõtja võimaldama tarbijal edastada see talle kinnitusnupu või temaga lepingu sõlminud ostja, ilma et müüja oleks seda vahendanud või sellele võimalusele viidanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajalesellesarnase funktsiooni abil.”; 62) paragrahvi 209 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 63) paragrahvi 209 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui pooled ei ole tarbijalemüügi puhul asja üleandmise aega kindlaks määranud, Kinnitusnupp või sellesarnane funktsioon peab müüja asja üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest.”; 64) paragrahvi 214 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 65) seaduse 20. peatükis asendatakse läbivalt sõnaolema tähistatud sõnadega „pakkujaKinnitan taganemise” sõnaga „ettevõtja” vastavas käändes; 66) paragrahvi 380 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ehitise ajutise kasutamise lepingu, pikaajalise puhkusetoote lepingu vahetussüsteemilepingu või vahenduslepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2muu sellise ühemõttelise ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatutkergesti loetava tekstiga. ”; 67) paragrahvi 383 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Tarbija võib lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Kui tarbija saab lepingudokumendiEttevõtja peab kinnitusnupu või selle koopia kätte hiljem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud, algab taganemistähtaeg selle kättesaamise päevastsellesarnase funktsiooni abil kinnitatud taganemisavalduse kättesaamist viivitamata kinnitama püsival andmekandjal. Käesolevas lõikes lepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka eellepinguleTarbijale saadetud kinnitusest peab nähtuma taganemisavalduse sisu ning edastamise kuupäev ja kellaaeg. ”; 68) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses: „(3²5) LepingutingimusLoetakse, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega,et tarbija on tühine.”; 69) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Tarbija loetakse lepingust taganenud tähtaegselt taganenuks, kui ta on pakkujaleettevõtjale selle kohta teateavalduse ära saatnud taganemistähtaja jooksul.”; 7043) paragrahvi 384 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 384. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule”; 71) paragrahvi 384¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 384¹. Taganemise mõju seotud lepingule”; 72) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seaduses sätestatud isik või asutus võib seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis sätestatut rikkunud pakkujalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.”; 73) paragrahvi 403 lõigelõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui krediidivahendusega tegeldakse kõrvaltegevusena, ei pea krediidivahendaja täitma käesoleva seaduse § 54¹ lõigetes 6 ja 7, § 55¹ lõikes 3, §-des 403¹ ja 403²⁴ ning § 407 lõigetes 2¹–2³ nimetatud kohustusi.”; 7444) paragrahvi 403 lõigelõike 5¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5¹) Käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 6, § 55¹ lõikes 3, §-sdes 403¹, § 403² lõike 1 punktis 3 ja lõikes 4403⁵, § 404 lõigetes 2–2², § 407 lõigetes 4 ja 4¹, §-s 409, § 410 lõikes 2, §-s 411 ning §-des 411, 414¹ ja 414² sätestatut.”; 7545) paragrahvi 403¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselttäiendatakse lõikega 8² järgmises sõnastuses: „(98²) Sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandjaKui tarbijakrediidilepingut pakutakse telefonside kaudu, kohaldatakse teabe edastamisel käesoleva seaduse §-s 54¹ lõigetessätestatud telefonside puhul ettenähtud teavitamise nõudeid. Sama paragrahvi lõike 1 ja5 punktis 35 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuksteave esitatakse erisusega, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.”; 76) paragrahvi 403¹ täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduseet tarbija võib lepingust taganeda §-s 14 lõikes 2409 sätestatud alusel ja tagajärgedega ning §-s 1454¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.”; 77) paragrahvi 403² lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui otsus tarbijale krediiti mitte anda põhineb andmekogudest saadud teabel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud andmekogu üksikasjadest.”; 78) paragrahvi 407 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes5 punktis 2 janimetatud finantsteenuse põhiomaduste kirjeldus peab sisaldama vähemalt §-s 14403¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.”lõike  79) paragrahvi 409 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, võib seda teha ka isik, kes ühines tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega.”punktides  80) paragrahvi 409 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tarbija maksab krediidiandjale viivitamata–8 nimetatud teavet, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisummakulukuse määra tüüpilise näite kujul ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi. Taganemisevajaduse korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt muid hüvitisi kui krediidiandja poolt avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut.”; 81) paragrahvi 409 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, millega on majanduslikult seotud müügileping käesoleva seaduse §403¹ lõike 414 tähenduses, kohaldatakse müügilepingust taganemisele käesoleva seaduse §-s2 punktis 414 sätestatut2 nimetatud teavet. Sellisel juhul edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesolevale paragrahvile, kasutades selleks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte.”; 8246) paragrahvi 409403¹ lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 47) paragrahvi 403³ lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 403³ täiendatakse lõikega 47¹ järgmises sõnastuses: „(47¹) Liisingulepingust taganemise korral kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisegaKui elamukinnisvaraga seotud kulud ja sellega seotud riisiko krediidiandja. Pooled võivad kokku leppidatarbijakrediidilepingut pakutakse telefonside kaudu, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui üleantud asi või osutatud teenus ei vasta tellitule. Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest, vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedeleteabe edastamisel käesoleva seaduse §-dess 188–192 sätestatut54¹ sätestatud telefonside puhul ettenähtud teavitamise nõudeid.”; 83) Sama paragrahvi 409 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.”lõike  84) paragrahvi 410 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 410. Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidileping”5 punktis  85) paragrahvi 410 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna või sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidilepingust võib5 sätestatud teave esitatakse erisusega, et tarbija põhjust avaldamatavõib lepingust taganeda üksnes käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud korrasalusel ja viisil.”; 86) paragrahvi 414 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „tagajärgedega ning § 414. Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepingule”; 87) paragrahvi 414 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse §-s 409 sätestatule, võib ta käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud tähtaja jooksul taganeda ka tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust. Tarbija loetakse majanduslikult seotud müügilepingust tähtaegselt taganenuks, kui ta on taganemisavalduse teinud enne tähtaja möödumist.”; 88) paragrahvi 414 täiendatakse lõigetega 254¹–2⁵ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. (2²) Müügilepingust taganemisel kannab asja tagastamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko müüja. Pooled võivad kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui üleantud asi ei vasta tellitule. (2³) Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest, vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des lõike 188–192 sätestatut. (5 punktis 2⁴) Lepingutingimus, mis raskendab tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust taganemise õiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. (2⁵) Kui müügileping sõlmiti sidevahendi abil või väljaspool äriruume, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse nimetatud finantsteenuse põhiomaduste kirjeldus peab sisaldama vähemalt §-des 49², 49403³, 56¹ ja lõike 56² sätestatut.”; 89) paragrahvi 420 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seaduses sätestatud isik või asutus võib seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas jaos sätestatut rikkunud krediidiandjalt ja 3 alusel kehtestatud määruse lisa A-vahendajalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.”osa jagudes  90) paragrahvi 428 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatud lepingueelse–6 nimetatud teavet. Sellisel juhul edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe andmise kohustuse kohta sätestatutvastavalt käesolevale paragrahvile, kasutades selleks soovi korral Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte.”; 9149) paragrahvi 433 lõigelõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks, samuti elukindlustuslepingu sõlmimisel võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust põhjust avaldamata taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingutele kohaldataksekindlustuslepingutele, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut.”53 lõike  92) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on ta kohustatud taganemisel hüvitama üksnes kindlustuskaitse väärtuse lepingust taganemiseni. Hüvitamisega seotud kulud ning riisiko kannab kindlustusandja. Pooled võivad siiski kokku leppida, et kindlustusvõtja kannab kulud kuni 104 punktis euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui taganemine tuleneb kindlustusteenuse mittevastavusest. Muid nõudeid, kui käesolevas lõikes9 nimetatud lepingud, kindlustusandja kindlustusvõtja vastu esitada ei saa.”; 93) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.”; 94) paragrahvi 636 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 636. Üleandmise kohustus”; 95) paragrahvi 636 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. (2) Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, kohaldatakse asja üleandmise kohustuse täitmisele täiendavalt käesoleva seaduse §-s 209 lõikes 456 sätestatut.”; 9650) paragrahvi 636433 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 97) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(53) Kui pooledKindlustusvõtjal ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranudtaganemisõigust, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest.”; 98) paragrahvi 637 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui töövõtjakindlustusandja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub,andnud talle kohese kindlustuskaitse ja kindlustusleping ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist.”; 99) paragrahvi 640 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohasole sõlmitud sidevahendi abil või kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei lähe asja juhusliku hävimisekindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kahjustumise riisiko tellijale üle enne asja üleandmise kohustuse täitmistkutsetegevuse jaoks.”; 10051) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (6) Makseteenuse lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikesEÜT 2 ja §-sL 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut271, 9.”10.2002, lk  10116–24) paragrahvi 711¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „, viimati muudetud direktiiviga 2007/64/EÜ (5) Ühekordse makseteenuse lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §ELT 14 lõikesL 2 ja §-s319, 5.12.2007, lk 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.”; 1021–36) paragrahvi 881 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seadusega sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis sätestatut rikkunud reisikorraldajalt ja -vahendajalt rikkumise lõpetamist ning rikkumisest hoidumist.;”; 10352) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmises sõnastuses:pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88)” tekstiosaga „, viimati muudetud direktiiviga 2023/2673 (ELT L, 2023/2673, 28.11.2023)”.
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tarbijale antav teave peab olema esitatud eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud teabe esitamisega mõnes muus keeles.”; 2) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;seaduse 3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenust pakkudes teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada.”; 4) paragrahvi 8 lõikepeatüki 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 12³ lõike 8 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tarbijale, kellega kaupleja on enne tehingu tegemist suhelnud oma asukohariigi ametlikust keelest erinevas keeles, müügijärgse teenuse osutamise lubamine, jättes teavitamata, et sellise teenuse kasutamine on võimalik ainult teises keeles;”; 6) paragrahvi 12⁵ lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine;”; 7) paragrahvid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust. jagu täiendatakse §-ga 1718¹ järgmises sõnastuses: „§ 17
(1) Käesolev seadus jõustub 20142026. aasta 131. juunilseptembril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 8 jõustub üldises korras.