(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. (2) Kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Kui eesti keele oskust ei ole võimalik välja selgitada või see osutub ebapiisavaks, tagatakse tõlgi abi. (2¹) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tagatakse talle tema või kaitsja taotlusel tõlgi abi kaitsjaga kohtumisel, mis on otseselt seotud kahtlustatava või süüdistatava suhtes läbiviidava menetlustoimingu, esitatava taotluse või kaebusega. Kui menetleja leiab, et tõlgi abi ei ole vajalik, vormistab ta keeldumise määrusega. (3) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel. (4) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohtuistungi protokolli kanda ka teksti, mis ei ole eestikeelne. Sellisel juhul lisatakse protokollile teksti tõlge eesti keelde. (5) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. (6) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta ise või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega. (6¹) Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise teksti tõlkimist kannatanu emakeelde või keelde, mida ta valdab. Füüsilisest isikust kannatanu võib taotleda ka muu tema menetlusõiguste tagamiseks olulise dokumendi tõlkimist. Kui menetleja leiab, et muu dokumendi tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–61 loetletud dokumentide kirjaliku tõlke asemel võib need tõlkida suuliselt või teha nendest suulise kokkuvõtte, kui: 1) sellega ei mõjutata menetluse õiglust, või 2) kahtlustatav või süüdistatav, keda on teavitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 loetletud dokumentide kirjalikust tõlkest loobumise tagajärgedest, on esitanud kirjalikust tõlkest loobumise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või see on muul viisil protokollitud. (8) Suuline tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale viivitamata, dokumentide kirjalik tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist. (9) Käesoleva paragrahvi alusel tõlke tagamata jätmise või osalise tagamise võib isik vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt. (10) Kui isikule on menetlusdokument käesoleva paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates.
(1) Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks: 1) riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks; 2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks; 3) alaealise või kannatanu huvides; 4) õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.
(2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus põhistatud määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel. Määrus, millega kohus piirab kohtuistungi avalikkust, on vaidlustatav määruskaebuse korras. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.
(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ja prokuratuuri ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.
(4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
(4¹) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
(4²) Istungi protokolli tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud juhtudel märge menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate hoiatamise kohta saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest.
(4³) Kui kohus teeb määruse, millega isikut kohustatakse saladust hoidma, ilma kirjalike põhjendusteta, tuleb poole taotlusel kirjalike põhjendustega määrus koostada 48 tunni jooksul määruse tegemisest arvates.
(5) [Kehtetu]
(6) Isik, keda kohustatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 41 saladust hoidma, võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse.
(1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus-Kohus võib kõikides kohtuastmetes kohtuistungeid pidada, sealhulgas kõikide eeluurimiskohtuniku ja kaitsefunktsioonetäitmiskohtuniku pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, videosilla vahendusel, kui see ei ole vastuolus avalike huvidega ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektidkahtlustatava ja süüdistatava kaitseõigus on tagatud.
(2) Süüdistusest loobumineKohtuistungi pidamine videosilla vahendusel käesoleva seadustiku §-s 301tähenduses on olukord, kus kohtunik või kohtuistungil osaleja ei viibi füüsiliselt kohtusaalis, vaid suhtleb teiste istungil osalejatega mõlemas suunas reaalajas pilti ja heli edastava tehnilise lahenduse abil.
(3) Kohus võib menetlusosalist ja muud isikut kohustada kohtuistungil osalema videosilla vahendusel, kui see võimaldab vältida viivitust kohtumenetluses või see on vajalik rahva tervise või avaliku julgeoleku tagamiseks ning kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusesttingimused. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel
(4) Üldmenetluses võib kohus süüdistatavat kohtuistungil videosilla vahendusel osalema kohustada üksnes juhul, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustelekui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused, süüdistataval on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudelolemas või talle tagatakse istungil osalemiseks vajaliku tehnilise lahenduse kasutamise võimalus ja kui see on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alusvajalik rahva tervise või avaliku julgeoleku tagamiseks või selleta tekiks oht, et kriminaalasjas ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lõpplahendit teha.
(5) Kui kohus peab kohtuistungi videosilla vahendusel, tuleb kohtumajas menetlusosalistele tagada võimalus kohtuistungil osalemiseks ja mõistlikule arvule pealtvaatajatele võimalus avaliku istungi jälgimiseks. Kinnipidamisasutuses viibivale menetlusosalisele võib istungil osalemiseks vajaliku tehnilise võimaluse luua kinnipidamisasutuses.
(6) Kohus võib kohtuistungil korra tagamiseks katkestada korrarikkuja seadmest heli või pildi edastamise või katkestada videoühenduse korrarikkujaga. Kui kohus korrarikkumise tõttu isikuga videoühenduse katkestab, loetakse korrarikkuja istungisaalist eemaldatuks käesoleva seadustiku § 267 lõike 1 punkti 1 tähenduses.
(1) Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. (2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu kollegiaalsesse koosseisu kaasata sama kohturingkonna maakohtu kohtuniku tema nõusolekul. (3) Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
(1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi. (2) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see võib kahjustada kriminaalmenetlust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud prokuratuuri keeldumise määruse peale võib esitada kaebuse vastavalt käesoleva seadustiku § 228 sätetele. (5) Kahtlustataval on õigus tutvuda lõpetatud kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalidega pärast seda, kui kannatanu ei ole menetluse lõpetamist tähtajaks vaidlustanud, välja arvatud juhul, kui käesolevas seadustikus on kriminaaltoimiku materjalidega tutvumiseks sätestatud varasem aeg. Erandjuhul võib piirata tutvumist ulatuses, mis on vajalik ülekaaluka käesoleva seadustiku § 152 lõikes 4 nimetatud huvi kaitseks.
(1) Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. (2) Juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 401 lõikes 4 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepingujärgne esindaja. (3) Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus prokuratuuri taotlusel või oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. (3¹) Menetleja määrab piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras, kui: 1) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega; 2) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud; 3) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. (4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. (5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.
(1) Kohtueelses menetluses nimetab asenduskaitsja uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel Eesti Advokatuur, kui valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, või muudel juhtudel 24 tunni jooksul arvates kahtlustatava või süüdistatavaga kaitsekokkuleppe sõlmimisest või menetleja juurde kutsumisest, asuda kaitseülesandeid täitma ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat.
(2) Kohtumenetluses võib kohus otsustada asenduskaitsja määramise, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, või ei saa ebamõistlikult pika aja jooksul oma kohustusi efektiivselt täita ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat. Asenduskaitsja määramise peale võivad süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.
(3) Kui valitud või määratud kaitsjal ei ole võimalik osaleda asja kohtulikul arutamisel kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest, määrab kohus määrab kohtumenetluses asenduskaitsja, kohustadespeab Eesti AdvokatuuriAdvokatuur nimetama kaitsja ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest ning tagama nimetatud kaitsja osalemise kohtulikul arutamiseltegemisest. Nimetatud asenduskaitsjal on kohustus osaleda kohtumenetluses hiljemalt kahe kuu jooksulmöödumisel tema nimetamisest arvates. Kui alates kohtumääruse koostamisest arvates ühe kuu jooksul selgub, et valitud või määratud kaitsja saab ise asuda kaitsekohustust täitma, siis Eesti Advokatuur kohtumäärust ei täidavõib kohus asenduskaitsja määramise tühistada ja asenduskaitsja kaitsekohustusest vabastada, andesteatades sellest koos põhjendusega kohtule teadaadvokatuurile.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel osaleb määratudMääratud asenduskaitsja osaleb kriminaalmenetluses seni, kuni kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja saab asuda kaitseülesandeid täitmakohus ta kaitsekohustusest vabastab.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ei lõpeta asenduskaitsja määramine kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja volitust ega vabasta kaitsjat kaitsekohustusest.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel peab määratud asenduskaitsja enne kaitseülesande täitmisele asumist võimaluse korral konsulteerima kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsjaga ning järgima kaitseülesande täitmisel valitud või määratud kaitsja juhiseid.
(1) Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseksning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole käesolevas seadustikus sätestatud teisiti.
(2) Kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.
(3) Kaitsja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Kaitsjal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada kaitsealusele. Kaitsealuse kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib kaitsja avaldada vaid kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid.
(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja alusetult keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. Kohus vaatab taotluse läbi 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates vajaduse korral ära andmevaldaja, ja määrab taotluse rahuldamise korral tähtaja, mille jooksul tuleb taotletud andmed või dokumendid väljastada.
(5) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, võib eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida.
(1) Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. (2) Kui kaitsja ja kahtlustatava või süüdistatava vaheline kliendileping lõpeb, tuleb kaitsjal menetlejale sellest viivitamata teatada ning kahtlustataval või süüdistataval on kohustus menetleja antud tähtajaks menetlejale teatada, kes on uus kaitsja. Kui kaitsja vahetamine toob kaasa viivituse menetluses, võib menetleja määrata kaitsja riigi õigusabi korras, kes osaleb menetluses seni, kuni menetleja ta kaitsekohustusest vabastab.
(1) Kaitsja taandamise menetlust toimetab: 1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik; 3) ringkonnakohtus või Riigikohtus kohtukoosseisu üks kohtunik. (2) Kaitsja taandamise menetluse taotlus ei takista kohtueelset menetlust. (3) Kui kaitsja taandamise menetluse taotlus esitatakse kohtumenetluses, lükatakse kohtuistung edasi kuni ühe kuu võrra. (4) Kaitsja taandamise menetluse taotluse vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval määrab kohtunik taandamismenetluse toimetamiseks kohtuistungi aja ning teatab sellest taotluse esitanud prokuratuurile, taandatavale kaitsjale ja tema kaitsealusele ning advokatuuri juhatusele, kui taandatav kaitsja on advokatuuri liige. (5) Kui kohus leiab, et kaitsja taandamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, võib kohus kohtuistungit pidamata teha määruse, millega jätab taotluse rahuldamata.
(1) Kaitsja taandamise menetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates viie päeva jooksul.
(2) Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, jäetakse kaitsja taandamata.
(3) Kui kaitsja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuvatel põhjustel, lükatakse taandamismenetlus edasi kuni kolme päeva võrra.
(4) Kui kutse saanud kaitsja jätab taandamismenetluseks kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata või kui tema ilmumata jäämise põhjus ei ole teada või kui ta ei ilmu edasilükatud kohtuistungile, toimub taandamismenetlus tema osavõtuta.
(5) Taandamismenetluses kuulab kohus ära taotluse esitaja ja kaitsja, kes võivad esitada tõendeid ja kohtu loal esitada teineteisele küsimusi.
(6) Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusegalahendab kohus määrusega.
(7) Käesolevas paragrahvis ja §-s 55 sätestatud korras taandatud kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest uuesti osa võtta, kui käesoleva seadustiku § 55 lõikes 2 sätestatud taandamisalus on ära langenud.
(1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või, üldtuntuks või omaks võetuks.
(2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
(3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.
(4) Omaksvõtt on vastaspoole faktiväitega selgesõnaline ja tingimusteta nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või suuliselt kohtuistungil. Kohus võib tunnistada asjaolu omaks võetuks, kui vabatahtlikku nõustumist sellega on kinnitanud kõik kohtumenetluse pooled, kelle nõue või vastuväide asjaolust sõltub, ja kohtul ei ole põhjust kahelda omaks võetud asjaolu tõelevastavuses.
(1) Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 3¹) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; 4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. (2) Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 21 nimetatud isikutel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmisega nõustub isik, kelle huvides on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud. (3¹) Tervishoiutöötajal ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel keelduda ütluste andmisest selle isiku terviseseisundi kohta, kes väidab, et ei saa tervise tõttu kohtuistungil osaleda. (4) Kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma.
(1) Ülekuulamisprotokolli kantakse: 1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga; 3) ütlused.
(2) Täiend- või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei korrata ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile.
(3) Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- võija töökohta või, õppeasutuse nimetust ega sidevahendite andmeid. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus.
(4) Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge.
(1) Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks. (2) Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. (3) Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse: 1) laip; 2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole võimalik objekte ühel ajal esitada; 3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada omavahel sarnanevate objektide kogumit. (4) Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- või videosalvestise järgi. (5) Äratundmiseks esitamist võib korrata, kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada. (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist. (7) Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse. (8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 21 ja § 68 lõikeid 2–6. (9) Menetleja võib korraldada äratundja osavõtu äratundmiseks esitamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(1) Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.
(2) Uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.
(4) Sideandmete päringu loas märgitakse: 1) andmed, mida päringuga on lubatud koguda; 2) andmete kogumise põhjendus; 3) ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda.
(5) Eeluurimiskohtuniku määrus ja kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.[Kehtetu]
(6) Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil ning mis sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud andmeid. Sellisel juhul tuleb päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
(1) Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik: 1) laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või 2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist. (2) Läbiotsimismäärus või -luba hõlmab õigust valdaja tahte vastaselt läbiotsitavasse kohta siseneda ning läbiotsitavas kohas panipaiku avada ja tõkkeid kõrvaldada.
(1) Kui kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks on vaja pikaajalisi eksperdiuuringuid, määrab menetleja komisjoniekspertiisi ja paigutab kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse sundkorras. (2) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Määrus, millega otsustatakse kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse paigutamine, on vaidlustatav määruskaebuse korras. (3) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse kuni üheks kuuks. Prokuratuuri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra. (4) Kahtlustatava või süüdistatava viibimine raviasutuses arvatakse tema vahistusaja hulka.
(1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.
(2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehaksevõib teha asitõendi tunnuste talletamiseks või esiletoomiseks selle vaatlusvaatluse.
(3) Asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Asitõend või äravõetud ese tagastatakse üldjuhul selle hoidmise kohas.
(4) Kui asitõendi äravõtmisest on möödunud kuus kuud, kuid kriminaalasjas ei ole süüdistatavat, antakse omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel asitõend taotluse esitajale hoiule asitõendi hoidmise tingimuste kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
(5) Prokurör võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuuekuulist tähtaega uurimisasutuse taotlusel kuni ühe aastani. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.
(6) Eeluurimiskohtunik võib pikendada prokuratuuri taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaegu kauemaks kui üks aasta, kui süüdistuse esitamise viibimine on tingitud kriminaalasja keerukusest, mahukusest või rahvusvahelise koostööga kaasnevatest erandlikest asjaoludest. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.
(1) Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. (2) Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja allkiri. Allkirja võtmisel hoiatatakse isikut, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit. (3) Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur pikendada elukohast lahkumise keelu tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani. (4) Elukohast lahkumise keeldu rikkunud isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus kohtumenetluse poole taotlusel trahvida kohtumääruse alusel. (5) Kohtumäärus elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Vahistamismääruses märgitakse: 1) vahistatava isiku nimi ja elukohtisikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ja teo kvalifikatsioon; 3) vahistamise alus viitega käesoleva seadustiku §-le 130 või 429; 4) vahistamise põhjendus.
(2) Vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.
(3) Kohus võib vahistamismääruse ja vahistamisest keeldumise määruse teha kirjalike põhjendusteta, vormistades põhjendustega määruse 48 tunni jooksul määruse tegemisest. Kirjalike põhjendusteta vormistatud määruse kuulutamisel selgitab kohus suuliselt määruse olulisemaid põhjendusi ning seda, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav.
(4) Vahistamise või vahistamisest keeldumise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Vahistamisest või vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumise vormistab eeluurimiskohtunik või kohus määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras. (2) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega. Vahistatu vabastamisel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus sellest füüsilisest isikust kannatanut juhul, kui ta on selleks soovi avaldanud ja kui teabe andmine võib ära hoida ohu kannatanule.
(1) Eeluurimiskohtunik või kohus võib kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul asendada vahistamise kautsjoniga. Vahistamise kautsjoniga asendamise tingimused ja tähtaja võib näha ette vahistamismääruses.
(2) Kautsjon on tõkendina makstav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest muu isik selleks ettenähtud kontole.
(3) Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt, kui kautsjon on laekunud selleks ettenähtud kontole.
(4) Kautsjoni suurust määrates lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka.
(5) Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.
(5¹) Kohus võib omal algatusel või prokuratuuri taotlusel koos kautsjoni määramisega kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seadustiku §-des 127 ja 128 sätestatud korras.
(5²) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute osavõtu kautsjonitaotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(6) Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist või rikub elukohast lahkumise keeldu, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse.
(6¹) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur kautsjoni määrusega.
(7) Kautsjon tagastatakse, kui: 1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi; 2) kriminaalmenetlus lõpetatakse; 3) süüdistatav mõistetakse õigeks.
(8) Kohtumäärus, millega lahendatakse kautsjoni kohaldamise küsimus, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kui kohtul või eeluurimiskohtunikul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle suurus olla kuni 32006400 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.
(2) Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemat või eestkostjat, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjat. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita.
(3) Isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.
(4) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud rahatrahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.
(5) Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.
(6) Trahvimäärus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või rahalise või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. (2) Hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korda. (3) Varalist nõuet tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõude tagamisel tuleb arvestada selle nõude suurust. (4) Kohus võib varalise nõude tagamiseks rakendada korraga mitut abinõu. (5) Kohtumäärus, millega kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu või keeldutakse selle kohaldamisest, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib kinnipidamiskohas jätkuvalt toime panna kuritegusid või oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava: 1) lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust; 2) kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust; 3) lühiajalise väljasõidu õigust; 4) lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust. (2) Määruses märgitakse: 1) kahtlustatava või süüdistatava nimi; 2) ümberpaigutamise või õiguste piiramise põhjendus ja ulatus; 3) ümberpaigutamise või piirangute kohaldamise tähtaeg. (3) Määrus saadetakse vanglale või arestimajale viivitamata täitmiseks. Määruse koopia saadetakse kahtlustatavale või süüdistatavale. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. (5) Kohtumääruse peale, millega kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes käesoleva paragrahvi kohaselt lisapiiranguid, võivad kahtlustatav, süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse.
(1) Määrus on: 1) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus; 1¹) käesoleva seadustiku § 206 lõikes 11 sätestatud korras tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus; 1²) käesolevas seadustikus sätestatud juhul taotlusele pealdisena märgitud menetlusotsustus, mille põhjendusi ei esitata; 1³) käesolevas seadustikusmillega lahendatakse taotlus või korraldatakse menetluse edasist käiku. Seaduses sätestatud juhul tehtud ekspertiisimäärusvõib menetleja kriminaalasja lahendada määrusega. Menetleja teeb määruse kirjalikult, milles põhjendusikui käesolev seadustik ei esitata; sätesta teisiti.
(2) käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud korras tehtud ja kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustusKohtuistungil võib kohus teha suulise määruse, mille põhistust ei esitatamis protokollitakse.
(23) Põhistatud määruse sissejuhatuses märgitakseMäärusest peab nähtuma: 1) koostamise kuupäevkoostaja ametinimetus ja kohtnimi; 2) koostaja ametinimetus ning nimimääruse tegemise kuupäev; 3) kriminaalasja nimetus – kriminaalasja numbermillises kriminaalasjas on määrus tehtud; 4) millises küsimuses on määrus tehtud; 5) menetleja otsustuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioonselle menetlusõiguslik alus; 6) määruse vaidlustamise kord, kui määrust saab kriminaalasja lõpplahendist eraldi vaidlustada; 7) määruse aluseks olevad asjaolud; 8) määruse õiguslikud põhjendused.
(4) Kui eeluurimiskohtunik või kahtlustatavakohus lahendab määrusega taotlust menetlustoiminguks loa andmiseks, otsustab menetlustoimingu lubatavaks tunnistamist või süüdistatava nimilahendab kohtuliku eelmenetluse küsimusi, võib määruse teha pealdisena või viitega lahendatavale taotlusele, milles sisalduvad andmed ja põhjendused loetakse määruse osaks, kui määrusest ei tulene teisiti.
(5) Menetleja võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed jätta oma määruses märkimata, välja arvatud määruses, mis tuleb käesoleva seadustiku kohaselt esitada kohtule menetlustoimingu lubatavaks tunnistamiseks või millega lahendatakse määruskaebust või käesoleva seadustiku § 208 alusel esitatud kaebust. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrus on koostatud lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmeteta, tuleb määruses selgitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud menetlusosalise õigust nõuda nende andmetega määruse vormistamist.
(6) PõhistatudKui määrusest ei nähtu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed, peab menetleja menetlusosalise ja kohus ka prokuratuuri sellekohase taotluse saamisest kümne päeva või käesolevas seadustikus ettenähtud muu tähtaja jooksul vormistama määruse põhiosas esitataksekoos nende andmetega, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti ja kõnealune määrus: 1) määruse põhjenduson kriminaalasja lõpplahendiks; 2) määruse menetlusõiguslik alus.
(4on vaidlustatav määruskaebuse korras; 3) Põhistatud määruse lõpposas esitatakse kriminaalasjaon vaidlustatav käesoleva seadustiku § 228 kohaselt või selle üksikküsimuse lahendamisel tehtud otsustus4) peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmeid selleks, et seda oleks võimalik täita.
(4¹7) Määrusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudestsellise nõude alusel, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed.
(4²8) Käesoleva paragrahvi lõikes 417 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavadvormistamise tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(59) Määrust koostades järgitakse selle sisu kohta esitatud lisanõudeid.
(6) PõhistatudIsikule, kellel ei ole õigust määrust tutvustatakse käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel menetlusosalisele ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusivaidlustada, mille kohta võetakse allkirivõib määruse edastada dokumendina, millest nähtuvad üksnes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmed.
(710) Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud.
(1) Kohtueelse menetluse kokkuvõttes märgitakse: 1) koostamise kuupäev ja koht; 2) uurimisasutuse ametniku ametinimetus ja nimi; 3) kriminaalasja nimetusnumber; 4) kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus; 5) kahtlustatava karistatus; 6) kahtlustatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus; 7) kohtueelses menetluses selgitatud tõendamiseseme asjaolud, mis on loetletud käesoleva seadustiku § 62 punktis 1; 8) tõendite loetelu; 9) asitõendite ja salvestiste loetelu ning andmed nende asukoha kohta; 10) andmed konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektide kohta; 11) andmed tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse ja selle tagamise kohta; 12) andmed kuriteoga saadud vara kohta; 13) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu.
(2) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele kirjutab alla ja selle kuupäevastab uurimisasutuse ametnik.
(1) Kui isikulMenetlusväline isik, kellel on käesoleva seadustiku alusel õigusselleks õigustatud huvi, võib asja arutanud maakohtu loal pärast kohtumenetluse lõppemist tutvuda menetlusdokumendigakohtutoimikuga. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist.
(2) Kui kohtutoimikus olev menetlusdokument või muu teave sisaldab andmeid, mille kohta on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirang, võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopiamenetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, kui käesolevas seadustikusmilles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole reguleeritud teisitivõimalik sellise teabega tutvuda.
(23) Kriminaalmenetluse huvides võib prokuratuur motiveeritudKohtutoimikuga tutvumisest keeldumine otsustatakse määrusega teatud ajaks väljakirjutuste tegemise ja koopia saamise õigust piirata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koopia eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras Toimikuga tutvumise taotluse esitanud isik võib taotluse rahuldamata jätmise peale esitada määruskaebuse.
Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse kohtu veebilehelavalikustatakse Riigi Teatajas, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakseavalikustatakse üksnes toimumise aeg, kriminaalasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebileheltRiigi Teatajast seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.
(1) Menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 5) käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käesoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. (2) Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. (3) Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud. (3¹) Kui kohus on süüdistatavale määranud asenduskaitsja, kellel on kaitsekohustus samaaegselt valitud kaitsjaga, võib kohus määrata, et menetluskulu hulka arvatakse asenduskaitsja ja valitud kaitsja poolt täidetud kaitseülesannete kattuvas osas ainult määratud asenduskaitsja tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui kohtu hinnangul tingis asenduskaitsja määramise valitud kaitsja või süüdistatava menetlust venitav tegevus. (4) Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kui apellatsioon jääb osaliselt rahuldamata, võib kohus apellatsioonimenetluse kulud jätta osaliselt apellandi kanda. (2) Kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
(1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kui kassatsioon jääb osaliselt rahuldamata, võib kohus kassatsioonimenetluse kulud jätta osaliselt kassaatori kanda. (2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides kassatsioon on esitatud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. (3) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise korral võib menetluskulude hüvitamise panna avaldajale.
(1) Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult.
(2) Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus.
(3) Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse.
(4) Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates kirjalik kinnitus, mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatisesalustamata jätmise teates või kutses menetlustoimingule.
(5) Vajaduse korral osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale keeleabi. Kannatanu soovil antakse talle kinnitus kuriteoteate vastuvõtmise kohta talle arusaadavas keeles.
(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles, milles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur, ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju menetleja määratud ulatuses; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut; 4) alluda ettenähtud ravile; 4¹) mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi; 5) osaleda sotsiaalprogrammis; 6) alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele; 7) täita muu asjakohane kohustus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–5 ja 7 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud.
(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
(6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
(7) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
(1) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse, kui: 1) kuritegu on toime pandud väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust; 1¹) kuriteo on toime pannud välisriigi kodanik, kes välislepingu alusel kannab Eestis välisriigi kohtu mõistetud vangistust käesoleva seadustiku § 50898 tähenduses ja kuritegu ei ole suunatud Eesti Vabariigi kodanike vastu ega ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut; 2) kuriteo on toime pannud välisriigi kodanik Eesti Vabariigi territooriumil paikneval välisriigile kuuluval laeval või õhusõidukil; 3) kuriteost osavõtja on pannud kuriteo toime Eesti Vabariigi territooriumil, kuid kuriteo tagajärjed saabusid väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust; 4) on tehtud otsus oletatava kurjategija välisriigile väljaandmise kohta.; 5) 6) on põhjendatud alus arvata, et Eestis teise astme kuriteo oletatavasti toime pannud isik elab alaliselt välisriigis ja menetluse jätkamine on perspektiivitu või vähest avalikku menetlushuvi arvestades ebaproportsionaalselt ressursimahukas.
(2) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse välisriigis toimepandud kuriteos, mille tagajärjed saabusid Eesti Vabariigi territooriumil, kui menetlemisega võivad kaasneda rasked tagajärjed Eesti Vabariigile või kui teo menetlemine on vastuolus muude avalike huvidega.
(3) Kriminaalmenetluse lõpetamine riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel ei ole lubatud, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga.
(1) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitakse: 1) kriminaalmenetluse lõpetamise alus käesoleva seadustiku §-de 200–2052 järgi; 2) kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine; 3) asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis; 3¹) kriminaalmenetluse lõpetamisel käesoleva seadustiku § 200 alusel kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist; 4) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud selgitus kahju hüvitamise taotlemise korra kohta, kui isikul tekib õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 või 6 kohaselt; 5) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 6) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord.
(1¹) Kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.[Kehtetu]
(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata: 1) kuriteoteate esitanud isikule; 2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; 3) kannatanule või tema esindajale; 4) tsiviilkostjale või tema esindajale; 5) kolmandale isikule või tema esindajale.
(2¹) Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.
(3) Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
(4) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib alluvuse korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise.
(5) Käesoleva seadustiku § 202 või 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 4081 sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.
(1) Kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
(2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendustega teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhistatudpõhjendustega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alatesarvates kümne päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast nimetatud teate või määruse koopia saatmist kannatanu aadressile või elektronposti aadressile, mille kannatanu on menetlejale avaldanud.
(4) Prokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse selle saamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Riigiprokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse selle saamisest alates ühe kuu jooksul.
(5) Prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale.
(1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
(1¹) Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine on saanud nõukogu määruse (EL) 2017/1939 kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse, võib kannatanu nimetatud lahendi advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus lahendi saamisest alates ühe kuu jooksul.
(2) Ringkonnakohtusse esitatavas kaebuses märgitakse: 1) kuriteo asjaolud; 2) kuriteo kvalifikatsioon; 3) millistele kogutud tõenditele tugineb kuriteokahtlus; 4) kriminaalmenetluse lõpetamise või käesoleva seadustiku § 2052 alusel lõpetamata jätmise korral senise menetluse lühikirjeldus; 5) kaebaja arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud või motiivid, miks kaebaja leiab, et tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud.
(3) Ringkonnakohus juhindub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse kohtulikku arutamist ette valmistades käesoleva seadustiku §-st 326, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse lahendab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt kaebuse saamisest alates kümne30 päeva jooksul. Enne otsustamist on tal õigus: 1) nõuda kriminaaltoimiku materjale; 2) anda Riigiprokuratuurile korraldusi täiendavateks menetlustoiminguteks.
(5) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles märgitakse: 1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus; 2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.
(6) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust.
(7) Kui kohtunik leiab, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid.
(8) Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused. (3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distsiplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. (4) Alaealise kahtlustatava, seksuaalkuriteo toimepanemises kahtlustatava või korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises kahtlustatava korral teeb prokuratuur, välja arvatud juhul, kui see võib takistada kiirmenetluse kohaldamist, kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. (4¹) Karistusseadustiku §-s 751 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisel, välja arvatud alkoholi tarvitamise keelu täitmise elektrooniline kontrollimine, on prokuratuur kohustatud tegema kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks esitada arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta kahtlustatava või süüdistatava elukohas. (5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab. (6) Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. (6¹) Prokurör võib oma menetluses olevas kriminaalasjas määrusega tühistada oma varasema korralduse või nõude ja parandada vea varem tehtud määruses. (7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatu kohaldub nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokurörile või Euroopa delegaatprokurörile, kui see ei ole vastuolus sama määrusega.
(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. (2) Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; 3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul. (2¹) Kohtueelses menetluses menetluse tagamise meetmete kohaldamise küsimuses määruskaebemenetluses avalikku istungit pidamata tehtud ringkonnakohtu määrusest, millega ringkonnakohus kaebaja olukorda võrreldes maakohtu määrusega kergendas, avaldab prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava kokkuvõtte, kui seda taotletakse ajakirjanduslikul eesmärgil. (3) Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
(1) Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises.
(2) Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; 2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike 2 punktis 2 või § 239 lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.
(3) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse: 1) mitme kuriteo toimepanemises; 2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.
(4) Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, samuti kriminaalasju ühendada, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseksvõimaldab menetlust otstarbekamalt toimetada.
(5) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, sõltumata käesolevas paragrahvis nimetatud eraldamise tingimuste olemasolust.
(6) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.
(1) Kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 200–2052 sätestatud alustel ja korras. (2) Vajaduse korral teeb kriminaaltoimiku saanud prokuratuur lisatoiminguid. Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti. (3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku ja jälitustoimingutega kogutud andmed tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi. Jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 12614 sätestatust. (4) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-des 240 ja 2441 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
(1) Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt käesoleva seadustiku §-le 154. (2) Süüdistusaktile lisatakse nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Nimekirjas märgitakse kutsutavate ees- ja perekonnanimi ning kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku, nende esindajate, kaitsja ja süüdistatava elukoht või asukoht. Anonüümse tunnistaja puhul märgitakse nimekirjas tema leppenimi. Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi. (3) Prokuratuur edastab süüdistusakti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Süüdistusakt edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (3¹) Soovides kohtusse ütlusi andma kutsuda isikut, keda ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud, esitab prokuratuur koos süüdistusaktiga teistele kohtumenetluse pooltele kirjaliku kokkuvõtte kohtusse kutsutava isiku ütluste eeldatavast sisust või selle võimatuse korral põhjenduse, miks ütluste eeldatav sisu ei ole teada. (4) [Kehtetu] (5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel. (6) Kui kriminaalasjas on kohaldatud tõkendina vahistamine ning prokuratuur peab vajalikuks tõkendi kohaldamist jätkata, siis teeb prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingud hiljemalt 15 päeva enne vahi all pidamise tähtaja lõppu. (7) Kui kohtueelses menetluses on esitatud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, saadab prokuratuur selle koos süüdistusaktiga kohtusse. Tsiviilhagi või nõudeavalduse koopia edastab prokuratuur süüdistatavale, tema kaitsjale ja tsiviilkostjale. Üldmenetluses kohtusse saadetavas kriminaalasjas ei või tsiviilhagile ega avalik-õiguslikule nõudeavaldusele lisada tõendeid.
(1) Pärast süüdistusakti koopia saamist esitab kaitsja hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kohus kaitsja põhistatud taotlusel nimetatud tähtaega pikendada. (2) [Kehtetu] (3) Kaitseaktis märgitakse: 1) millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks; 2) tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 3) nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb; 4) kaitsja muud taotlused, sealhulgas taotlus tunnistada lubamatuks süüdistusaktis nimetatud tõend. (4) Kaitseakti näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui kaitsja ei esita kaitseakti käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks, teatab kohus sellest viivitamata Eesti Advokatuuri juhatusele ning teeb süüdistatavale ettepaneku valida endale uus kaitsja kohtu määratud ajaks või määrab süüdistatavale asenduskaitsja, kohustades Eesti Advokatuuri nimetama kaitsja vastavalt käesoleva seadustiku § 441 lõikele 1. (6) Kui kaitsja soovib kohtus esitada tõendi, mis ei ole kriminaaltoimikus, tuleb kaitsjal samal ajal koos kaitseaktiga või selle võimatuse korral kohtu määratud tähtajaks esitada teistele kohtumenetluse pooltele tõendi koopia või võimaldada neil asitõendiga tutvuda. (7) Kui kaitsja soovib kohtusse ütlusi andma kutsuda isiku, keda ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud, esitab kaitsja samal ajal koos kaitseaktiga teistele kohtumenetluse pooltele kirjaliku kokkuvõtte kohtusse kutsutava isiku ütluste eeldatavast sisust või põhjenduse, miks ütluste eeldatav sisu ei ole teada.
(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne seda, kui prokuratuur süüdistusakti koostamistkohtusse on saatnud, esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamistkohtusse saatmist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuriringkonnaprokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse.
(4) Kaebuses märgitakse: 1) prokuratuuri nimetus, kellele kaebus esitatakse; 2) kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress; 3) määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse; määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas menetlustoiming või määrus vaidlustatakse; 4) millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse; 5) kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus; 6) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(5) Uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärastkaebuse lahendamise ajaks on prokuratuur süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 lõike 3 kohastkohaselt kohtusse saatmistsaatnud, edastatakse seekaebus lahendamiseks kriminaalasja arutavale kohtule.
(1) Prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus lahendatakse kaebuse saamisest arvates 30 päeva jooksul. (2) Uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega: 1) jätta kaebuse rahuldamata või kui kaebuse esitajal puudus kaebeõigus või kaebuse saajal selle lahendamise pädevus, siis jätta kaebuse läbi vaatamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. (3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230. (4) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamata vaidlustatud määruse või menetlustoimingu teinud uurimisasutusele või prokuratuurile ja määruse koopia kaebuse esitajale.
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutusemenetlusosaline või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kuimenetlusväline isik soovib kaevata Riigiprokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale või kui ta ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, millega lahendati tema kaebus ringkonnaprokuratuuri või uurimisasutuse tegevuse peale, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtudtehti.
(1¹) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas on isikul õigus vaidlustada käesolevas paragrahvis sätestatud korras uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, kui kaebus on saanud sama määruse kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse.
(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest või menetlustoimingust teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–6 nõudeid.
(1) Eeluurimiskohtunik vaatab kaebuse läbi selle esitamisest alates 30 päeva jooksul. (2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Kui kohus peab vajalikuks, võib ta kaebuse lahendamiseks pidada istungi, kuhu kutsutakse kaebuse esitaja ja prokurör. (3) Kaebust lahendades võib kohus: 1) jätta kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. (4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu täitmise peatada. (5) Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu, välja arvatud määrus, mis on tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise või sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel.
(1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.
(2) Kui prokuratuur keeldub lühimenetluse kohaldamisest, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
(3) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega enne käesoleva seadustiku §-s 226 loetletud toimingute tegemist, koostab prokuratuur käesoleva seadustiku § 154 kohaselt süüdistusakti, milles märgitakse, et kriminaalasjas taotletakse lühimenetluse kohaldamist. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule.
(4) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule kohtuistungil.
(5) Süüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamistalustamist. Kui süüdistatav või prokuratuur loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollibTsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse võib kohus jätta lühimenetluses läbi vaatamata lisaks käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse: 2962 lõikes 1) süüdistatava kohtu alla andmiseks nimetatud alustele ka põhjusel, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid; 2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisekset see oma mahukuse või keerukuse tõttu takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused; 3kohtu hinnangul on kannatanu võimeline enda huve kaitsma muus menetluses.
(2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohusTsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetlusesvälista sama nõude esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse sissenõudmist haldusmenetluses.
(23) Käesoleva seadustiku §Kui pärast tsiviilhagi või avalik-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakseõigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist käesoleva seadustiku § 2571 lõikes 2paragrahvi alusel jätkub samas asjas menetlus muus menetlusliigis kui lühimenetluses, lisatakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistusaktile, kui sama nõuet ei ole esitatud juba tsiviil- või halduskohtumenetluse korras ja §haldusorgan ei ole avalik-des 259–262 sätestatutõiguslikus nõudeavalduses esitatud nõuet haldusaktiga lahendanud.
(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja.
(2) Kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatamist.
(3) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest lühimenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(4) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.
(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest: 1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alusedmõistab süüdistatava kohtuotsusega süüdi või õigeks; 2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses; 3)lõpetab määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud alused; 43) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmisetagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile ja suunab määrusega süüdistusakti üldmenetluses kohtu alla andmise otsustamiseks jagamisele, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused või õigeksmõistmise kohtakohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
(2) Süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.
(3) Suunates süüdistusakti üldmenetluses kohtu alla andmise otsustamiseks jagamisele, märgib kohus määruses, kas süüdistatavale kohaldatud tõkend jääb kuni kohtu alla andmise otsustamiseni kehtima või tühistatakse.
(4) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
(2) Kokkuleppemenetlust ei kohaldata: 1) karistusseadustiku §-des 89–91, 95–97 ja 99–102, § 1022 lõikes 2, §-s 103, § 110 lõikes 2, § 111 lõikes 2, § 112 lõikes 2, §-des 113–114, 118, 125 ja 135, § 141 lõigetes 2 ja 21, § 1411 lõigetes 2 ja 3, § 151 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4, § 200 lõike 2 punktis 5, § 214 lõike 2 punktis 3, §-des 237, 244 ja 246, § 251 lõike 3 punktis 3, § 252 lõikes 3, § 259 lõikes 2, §-des 2901 ja 302, § 327 lõikes 3, § 405 lõikes 3, § 422 lõikes 2, §-s 435, § 441 punktis 1, § 442 punktis 1, § 443 punktis 1 ning § 445 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 ettenähtud kuritegudes; 2) kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur; 3) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega; 4) kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. 5)
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kannatanu nõusolek ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamiseks vajalik, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
(4) Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.
(1¹) Kohus teavitab füüsilisest isikust kannatanut tema esitatud kontaktandmete alusel või e-toimiku süsteemi kaudu kohtuistungi toimumise ajast, kui kannatanu on seda taotlenud. Kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist.
(2) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest kokkuleppemenetluses tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(3) Prokurör ei ole kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel.
(1) Kohus teeb ühe järgmistest lahenditest: 1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused; 2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga või kokkuleppega võetud välismaalase kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks; 3) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes; 4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud alused; 5) põhiosata kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. (2) Kui kohus on teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud määruse, tagastab ta kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks. (3) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
Kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab; 2) kokkuleppe sisu.
(1) Kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest: 1) kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi; 2) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alused; 3) käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. (2) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.
(2) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel; 2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht; 3) otsuse teinud kohtu nimetus ning kohtuniku nimi; 4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus; 5) süüdistatava karistatus.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) kuriteo asjaolud; 2) kuriteo kvalifikatsioon; 3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus; 4) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid.
(4) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse: 1) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi; 2) karistuse määr; 3) kriminaalmenetluse kulude otsustus; 4) käskotsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.
(6) Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
(7) Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
(1) KohusKohtulikus eelmenetluses otsustab kohus süüdistatava kohtu alla andmise, tõkendi või muude menetlust tagavate meetmete kohaldamise ja tsiviilhagi menetlusse võtmise, lahendab enne kohtuliku arutamise algust korralduslikud küsimused eelistungil, kui esineb mõni käesoleva seadustiku §-s 258 nimetatud alusja poolte taotlused ning planeerib kohtuliku arutamise.
(2) Kui ilmneb käesoleva seadustiku § 258 lõikeEelmenetluses võib kohus: 1 punktis) nõuda pooltelt eelmenetluses lahendatava küsimuse kohta kirjalikke seisukohti, andes nende esitamiseks vajaduse korral tähtaja ja kehtestades vajaduse korral mahupiirangu; 2 või) määrata, mis ajaks ja mil viisil peab pool teistele kohtumenetluse pooltele tutvumiseks esitama tõendid, mida neile varem tutvustatud ei ole; 3 nimetatud alus) pidada eelistungeid, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungiküsitleda kohtumenetluse pooli ja vastu võtta tõendeid, sealhulgas korraldada tunnistaja ristküsitlust, eelmenetluse küsimuse lahendamiseks.
(3) Kohus planeerib koostöös kohtumenetluse pooltega kohtuliku arutamise sellisel viisil, mis aitab vältida tarbetut ajakulu, isikute korduvat kohtusse kutsumist ja kohtuistungi edasilükkamist.
(4) Kui kohtule on esitatud taotlus tõend lubamatuks tunnistada või tunnistada asjaolu omaks võetuks, tuleb see taotlus lahendada eelmenetluses. Eelmenetluse küsimused tuleb lahendada selliselt, et kohtule ei saaks teatavaks sellise tõendi sisu, mille lubatavus on vaidlustatud, välja arvatud osas, milles tõendi lubatavuse küsimuse lahendamisel on tõendi sisuga tutvumine vältimatu.
(5) Kui kohus eelistungit ei pea, tuleb pooltele tagada muu võimalus eelmenetluses lahendatava küsimuse kohta seisukohta avaldada.
(1) Eelistung korraldatakse: 1) tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks; 2) et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole käesoleva seadustiku § 154 nõuete kohane; 2¹) kui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 227 lõikes 3 sätestatud nõuetele; 3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alustel; 4) üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks; 5) muude küsimuste lahendamiseks, kui kohtunik peab eelistungi korraldamist vajalikuks.
(2) Eelistungi kutsed toimetatakse kohtumenetluse pooltele kätte käesoleva seadustiku §-des 163–169 sätestatud korras.
(3) Vajaduse korral tutvub kohus kriminaaltoimiku materjaliga.[Kehtetu]
(1) Eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt.
(2) Prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist on kohustuslik.
(3) Vajaduse korral võib eelistungile kutsuda teisi menetlusosalisiisikuid. Kui eelistung korraldatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatamise ettevalmistamiseks, kutsutakse eelistungile ka kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.
(4) Eelistungit protokollib kohtuistungi sekretärEelistung protokollitakse.
(5) Kohtunik võib korraldada käesolevas paragrahvis nimetatud isikute osavõtu eelistungist tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(1) Kohtunik, avanud eelistungi: 1) teatab kohtulikuks arutamiseks ettevalmistatava kriminaalasja nimetuse ja eelistungil lahendatava küsimuse ning tõlgi kaasamise korral täidab käesoleva seadustiku § 161 lõike 3 nõuded; 2) selgitab, kes on eelistungile ilmunud, ja vajadusel kontrollib ilmunute isikusamasust; 3) lahendab taandamistaotluse.
(2) Pärast eelistungi rakendamist selgitab kohtunik eelistungi korraldamise alust ja kuulab ära ilmunud poolte arvamused eelistungil lahendatavas küsimuses.
(32¹) Kohtu alla andmiseks planeerib kohtunik koostöös kohtumenetluse pooltega kohtuliku arutamise sellisel viisil, mis aitab võimalikult vältida tarbetut ajakulu, isikute korduvat kohtusse kutsumistKui eelmenetluses lahendatava küsimuse lahendamiseks on vajalik tõendite esitamine ja kohtuistungi edasilükkamistuurimine, tehakse seda käesoleva seadustiku §-de 286–2962 kohaselt.
(3) [Kehtetu]
(1) EelistungilEelmenetluses võib kohtunik teha määruse: 1) süüdistatava kohtu alla andmiseks; 2) prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta käesoleva seadustiku § 154 nõuetele; 2¹) kaitseakti täiendamiseks või uue kaitseakti koostamiseks viie tööpäeva jooksul eelistungi toimumisest arvates, kui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 227 lõikes 3 sätestatud nõuetele; 3) kriminaalmenetluse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 ja §-des 201–2031 loetletud juhtudel; 4) tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks; 4¹) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks selles puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks; 5) menetlusosalise taotluse lahendamiseks; 6) asjaolu omaks võetuks tunnistamise kohta.
(2) Kui kohus leiab, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus on eelnevalt leidnud, et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
(3) Kui kohus võtab omaksvõtu vastu, märgitakse määruses, milline asjaolu tunnistatakse omaks võetuks. Omaksvõtu vastuvõtmist ega tagasilükkamist ei pea põhjendama.
(4) Kui kohus tunnistab eelmenetluses tõendi lubamatuks, on tõendit esitada soovinud poolel õigus esitada sama asjaolu kohta muid tõendeid. Pool teeb tõendi teistele kohtumenetluse pooltele esimesel võimalusel kättesaadavaks.
(5) Kui kohus leiab eelmenetluses, et süüdistusaktis kirjeldatud tegu ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, võib kohus eelmenetluses teha otsuse, millega mõistab süüdistatava selle teo toimepanemises õigeks.
(6) Kohtumäärus, millega kohus lahendab taotluse jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamiseks, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, teeb kohus määruse tsiviilhagi või nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis või nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Vajaduse korral annab kohus süüdistatavale, kaitsjale ja tsiviilkostjale tähtaja tsiviilhagile või avalik-õiguslikule nõudeavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. (1¹) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse võib kohus jätta läbi vaatamata lisaks käesoleva seadustiku § 2962 lõikes 1 nimetatud alustele ka põhjusel, et see oma mahukuse või keerukuse tõttu takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist, kui kohtu hinnangul on kannatanu võimeline enda huve kaitsma muus menetluses. (1²) Määruse peale, millega kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, võib kannatanu esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav. (2) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse kohta haldusakti andmist haldusmenetluses.
(1) Kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust, võib kohtumääruse alusel: 1) ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada; 2) kohaldada talle kuni kümme päeva aresti või rahatrahvi. (2) Kui süüdistatav on istungisaali tagasi kutsutud, tutvustatakse süüdistatavale tema äraolekul tehtud kohtutoiminguid. (3) Korrarikkumise tõttu kogu istungi ajaks saalist eemaldatud süüdistatavale antakse kohtuotsuse või käesoleva seadustiku § 315 lõikes 4 sätestatud juhul kohtuotsuse resolutiivosa koopia viivitamata kätte pärast kohtuotsuse kuulutamist. (4) Kui prokurör, esindaja või kaitsja rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib teda kohtumääruse alusel trahvida. (4¹) Kohus võib kõrvaldada kaitsja, esindaja või prokuröri menetlusest, kui isik ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. (4²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatu kohaldamisel teeb kohus viivitamata kohtumenetluse poolele ettepaneku valida endale uus esindaja või kaitsja või prokuratuurile ettepaneku nimetada uus prokurör kohtu määratud ajaks. Advokaadi ja prokuröri suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks vastavalt advokatuuri juhatusele ja prokuratuurile. (5) Kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti. (6) Kui korrarikkuja käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, alustab prokurör tema suhtes kriminaalmenetlust või edastab kohus kuriteoteate politseile. Vajaduse korral peab kohus protokolli alusel sellise isiku kinni kahtlustatavana. (7) Kohtus istungiväliselt oma ametiülesandeid täitev kohtunik võib isikule, kes ei täida tema või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, kohaldada kohtumäärusega kuni viis päeva aresti või rahatrahvi. (8) Korrarikkuja nõudmisel antakse talle kohtumäärus väljavõttena kohtuistungi protokollist. (9) Kohtumääruse, millega isikule kohaldatakse aresti või teda trahvitakse, võib isik vaidlustada määruskaebuse korras.
(1) Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul, arvestades käesolevas paragrahvis ning käesoleva seadustiku §-s 2761 nimetatud erandeid. Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. Süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest ei ole kohustuslik.
(2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui takohtuistungil on süüdistatava kaitsja ja kohus leiab, et asja arutamine süüdistatava kohalviibimiseta on võimalik ega ole vastuolus avalike huvidega ning: 1) süüdistatav on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras; 2) on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et tasüüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, ja tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik; 3) pärast kohtuistungil ülekuulamistsüüdistatav on viinud end tahtlikult viinud seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik; 4) kohtusse toimetaminesüüdistatav on raskendatud ja süüdistataval on võimalik kohtulikust arutamisest osa võtta tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele, ning kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud; 5) on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega; 65) ei saa kohtulikust arutamisest pikema aja jooksul osa võtta haiguse tõttu, kuid tedasüüdistatav on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ta on nõus asja arutamisega tema osavõtuta ja kaitsja osalemisel ning kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest; 7) on juriidiline isik, kelle pädev organ ei ole kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisekõrvalehoidmise eesmärgil juhatuse liiget või liikmeid valinud või kelle juhatuse liikme asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, kui tema kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata; 6) kohtuistungi ajast ja kohast teavitatud süüdistatav on kohtulik arutamine võimalikvähemalt teist korda jätnud istungile ilmumata ega ole esitanud kohtule mõjuvat põhjust istungi edasilükkamiseks.
(2¹) Rahuldades süüdistatava taotluse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 54 nimetatud alusel määrab kohus kindlaks, millisest kohtuliku arutamise osast ei ole süüdistatava osavõtt kohustuslik. Süüdistatava osavõtt käesoleva seadustiku §-des 285 ja 298–304 nimetatud toimingutest on kohustuslik.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel võib kohus kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta üksnes juhul, kui süüdistatavat on eelnevalt teavitatud võimalusest kriminaalasja arutada ja kohtuotsus teha tema osavõtuta.
(3) Kui süüdistatav hoidub kohtulikust arutamisest kõrvale või kriminaalasja arutamist takistab tema raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tabamiseni või tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist.
(4) Mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata.
(5) Kui kohus arutas kriminaalasja süüdistatava osavõtuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud alusel, peab kohus süüdistatavale tema taotlusel andma võimaluse tema osavõtuta tehtud toimingu täiendamiseks, kui süüdistatav tõendab, et tal oli kohtust puudumiseks ja puudumisest kohtule ette teatamata jätmiseks mõjuv põhjus, ning toimingu täiendamine on vajalik õiglase menetluse tagamiseks.
(1) Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, teatatakse kohtu esimehele. (3) Määrus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu või keeldutakse sellel alusel menetluse lõpetamisest, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. (2) Kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Kui süüdistatav on alla 21-aastane isik, teeb kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kontrolli vähemalt ühe korra kahe kuu jooksul. (3) Kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust, selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungil või kirjalikus menetluses välja prokuröri, kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukoha. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusest, millega tunnistatakse süüdistatava vahi all viibimine jätkuvalt põhjendatuks, teatatakse kohtu esimehele. (5) Kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendina vahi all pidamise teda küsitlemata, viiakse vahistatu viivitamata ja hiljemalt 72 tunni jooksul tagaotsitava tabamisest või süüdistatava Eestisse toimetamisest küsitlemiseks asja arutava kohtu või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde. (6) Tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise peale võivad prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse.
(1) Isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjasKohtulikus eelmenetluses omaks võetuks tunnistatud asjaolu avaldab sellele asjaolule tuginev pool kohtuistungil asjakohases osas ja otstarbekal viisil kohtumäärusest, millega asjaolu omaks võetuks tunnistati. Kui kohus leiab, et see ei riku kohtuistungi avalikkuse põhimõtet, võib omaks võetud asjaolu jätta avaldamata.
(2) Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused võiKui pool taotleb asjaolu tuvastamist omaksvõtu alusel kohtuistungil, esitab ta kohtule käesoleva seadustiku §-s 294 60 lõikes 4 nimetatud juhulkirjaliku avalduse, milles omaksvõtt sisaldub. Suuliselt kohtuistungil esitatud ja protokolli kantud omaksvõtu kohta ei ole eraldi avaldust vaja esitada.
(3) Varasema ristküsitluse käigus antud ütlusedKohus võib enne asjaolu omaks võetuks tunnistamise taotluse lahendamist küsitleda omaksvõtuga seotud kohtumenetluse pooli, et teha kindlaks, kas nad saavad aru omaksvõtu menetluslikust tähendusest ja kas omaksvõtt on tõendina lubatavadvabatahtlik.
(4) Kui kohus kohtuliku uurimise käigus leiab, välja arvatud juhulet asjaolu, kui kõrgema astmemis oli varem tunnistatud omaks võetuks, ilmselgelt ei saa esineda, lükkab kohus onomaksvõtu tagasi ja annab pooltele võimaluse selle ristküsitluseasjaolu kohta tõendeid esitada.
(5) Omaksvõtust võib pool taganeda üksnes teiste kohtumenetluse poolte ja kohtu nõusolekul või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanudjuhul, kui taganev pool tõendab, et omaks võetud asjaolu ei esine ja pool ei saanud mõjuval põhjusel varem selle kohta tõendeid esitada.
(1) Kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav on esmasküsitlejaks nende poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisel, kui sama isiku kutsumist ei ole taotlenud prokurör ega kaitsja.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetamata juhul võivad kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav esitada tunnistajale küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huve.
(1) Kohus võib käesoleva seadustiku § 288 lõikes 9 nimetatud alusel kasutatud tunnistaja varasemad ütlused tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta, kui: 1) ütlused on deponeeritud või 2) ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus. (2) Kohus võtab käesoleva seadustiku §-s 289 nimetatud alusel avaldatud varasemad ütlused vastu tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, kui need on deponeeritud. (3) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva seadustiku § 288 lõikes 5 ettenähtud juhul, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus § 291 lõikes 3 sätestatud tingimusi silmas pidades tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta tunnistaja varasemad ütlused selle kohta, millele tunnistaja keeldus vastamast.
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealisetunnistaja kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealisetunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta, kui: 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealisetema psüühikale; 2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 3) tunnistaja on kohtus ütluste andmist takistava kõne-, meele-, või vaimupuudega või psüühikahäiretegapsüühikahäirega.
(2) Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi uurimist, et alaealisttunnistajat on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda, siis võib ta küsitleda tunnistajat omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
(1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-st 2862 ja §-dest 288–2891. Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
(2) Süüdistatava ülekuulamise rakendamisel tuvastab kohus süüdistatava isikusamasuse, tutvustab süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab süüdistatavalt selle kohta allkirja.
(3) Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Pärast seda, kui süüdistatavat on küsitlenud kaitsja ja prokurör, võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjad.[Kehtetu]
(4) Kohus võib süüdistatavat küsitleda pärast ristküsitlust.[Kehtetu]
(1) PärastKohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.
(2) Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega.
(3) Kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda käesoleva seadustiku §-s 2861 sätestatud alustel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel dokumente, asitõendeid ja andmeid nõudes määrab kohus tõendi esitamise selliselt, et tõend laekuks otse selle kogumist taotlenud poole kätte. Kohtu algatusel kogutud tõendi teeb kohus viivitamata kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks. Prokuratuuri taotlusel kogutud tõendi teeb prokuratuur viivitamata tutvumiseks kättesaadavaks teistele kohtumenetluse pooltele olenemata sellest, kas prokuratuur tõendit kohtule esitada kavatseb.
(1) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Taotlused lahendab kohus määrusega. (2) Pärast täiendavaid kohtutoiminguid lõpetatakse kohtulik uurimine ja alustatakse kohtuvaidlust. (3) Kohtumenetluse poole taotlusel kuulutab kohus enne kohtuvaidlust vaheaja. (4) Kohtuvaidluse korraldamiseks võib kohus kohtuvaidluse eel tõstatada kohtuvaidluses käsitlemiseks küsimusi, määrata kohtukõnedele mõistliku ajapiirangu ning määrata, kas ja millises mahus võivad kohtumenetluse pooled esitada kirjalikke seisukohti. (5) Kui kohus on otsustanud kohtuvaidluse eel lubada pooltel esitada kirjalikke seisukohti, määrab kohus seisukohtade esitamiseks mõistliku tähtaja, mis võimaldab vastaspoolel enne kohtuvaidlust seisukohtadega tutvuda.
(1) Kohtuvaidlus algab prokuröri süüdistuskõnega. Kohtuvaidluses saavad sõna kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja kaitsja. (2) Kohtumenetluse pooltel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal või süüdistataval.
(1) Kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. KohtunikKohus võib kohtukõne katkestada, kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Kohtumenetluse pooled võivad enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist esitada oma kõne teksti selle lisamiseks kohtuistungi protokollile.
Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
(2) Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
(3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selleKohus võib vastu võetud süüstava tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks tunnistamisttunnistada, kui tõend on saadud süüdistatava põhiõiguste raske rikkumise tulemusel ja tõendi lubamatuse aluseks olev asjaolu ilmnes alles kohtuotsuse tegemisel. Kui kohus tunnistab juba vastu võetud tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks, uuendab kohus kohtuliku uurimise ja annab poolele võimaluse lubamatuks tunnistatud tõendi asemel esitada muid tõendeid.
(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstataksesüüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises; 5) kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 6) milline karistus tuleb süüdistatavale mõista; 6¹) kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada; 7) kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust; 7¹) 8) kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit; 9) kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada; 10) milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes; 11) kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 12) kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks; 12¹) kas konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetav summa tuleb tasuda korraga või ositi, kusjuures arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid võib kohus ajatada kuni kahe aasta võrra väljamõistetud summa tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa; 13) kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega; 14) millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad; 15) kas kohtulahendi lisaks on § 145 lõikes 41 või § 159 lõikes 3 nimetatud dokument, mis sisaldab nõude tasumiseks vajalikke andmeid; 16) kas ja millises ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused lahendatakse iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa, mille allkirjastavad digitaalselt kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse vormistamisel võib kasutada kohtuametniku abi.
(3¹) Kohus võib otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtukoosseisu liikmest sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.
(4) Vähemusse jäänud kohtunik esitab kirjalikult oma eriarvamuse, mis võetakse toimikusse, kuid mida ei avaldata kohtuotsuse kuulutamisel.
(5) Pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.
(6) Kohtuotsuses vigade parandamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel; 2) kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht; 3) otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri, kaitsja, tõlgi ning kohtuistungi sekretäri ees- ja perekonnanimikaitsja nimed; 4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumiselpuudumise korral sünniaeg ning töökoht või õppeasutus; 5) süüdistatava karistatus; 6) karistusseadustiku paragrahvtegu, lõige ja punkt, kus on sätestatud kuritegu, milles süüstatuna onmille toimepanemises süüdistatuna oli süüdistatav kohtu alla antud või milles teda süüstatakse käesoleva seadustiku § 268 kohaselt muudetud süüdistusesall, ja süüdistuse karistusõiguslik kvalifikatsioon.
Kohtuotsuse põhiosas esitatakse: 1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse; 2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea; 3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud omaks võetuks või üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb; 4) kergendavad ja raskendavad asjaolud; 5) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid; 6) süüdistuse kvalifikatsiooni muutmise, karistusest vabastamise, asenduskaristuse kohaldamise, alla karistusseadustikus sätestatud alammäära karistuse mõistmise või kohtuotsuse täitmise edasilükkamise motiivid; 6¹) 7) tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta tehtud otsus; 8¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt; 9) menetlusõiguse säte, millest otsust tehes juhindutakse.
(1) Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine avaldatakseavalikustatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist kohtu veebilehelRiigi Teatajas, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakseavalikustatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, kriminaalasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebileheltRiigi Teatajast 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
(2) Kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmine tuleb vormistada määrusega, milles on märgitud kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise uus aeg. Määrus peab olema kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt sel kuupäeval, millele kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamine või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemine oli algselt määratud.
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuva apellatsiooni. (2¹) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. (2²) Isik võib esitada apellatsiooni ka siis, kui leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Sellisel juhul otsustab ringkonnakohus eelmenetluses määrusega, kas isik tuleb kannatanu või kolmanda isikuna kaasata menetlusse. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur, või juhul, kui maakohus on kuriteo kvalifitseerinud või teo eest karistuse mõistnud vastuolus seadusega; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. (4) Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, kokkuleppemenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 239, 240 ja 242–250 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas kokkuleppemenetluses, aga 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. (3) Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. (4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. (5) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. (6) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates. (7) Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. (8) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale võib apellatsiooni esitaja esitada määruskaebuse.
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui: 1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata; 2) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik; 3) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust; 4) apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist; 5) kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. (3) Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. (4) Määruse peale, millega apellatsioon jäetakse läbi vaatamata, võib apellant esitada määruskaebuse.
(1) Kohtunik või eelistungil kohus: 1) teeb kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse, kui ei esine menetlust takistavaid asjaolusid või kui need on kõrvaldatavad; 2) tühistab määrusega kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule käesoleva seadustiku §-s 339 sätestatud alustel; 3) lahendab määrusega muud kohtuliku arutamise ettevalmistamisega seotud küsimused. (2) Kohtumääruse koopia saadetakse selle tegemisest alates kolme päeva jooksul kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus ei kohaldata käesoleva seadustiku §-des 1631 ja 2681 sätestatut. (1¹) Üldjuhul vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus ja teeb apellatsioonimenetluse pooltele teatavaks: 1) kohtukoosseisu; 2) tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ning nende esitamise viisi; 3) otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja viisi; 4) muud asjaolud, mida ringkonnakohus peab oluliseks. (1²) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud apellatsioonmenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus. (1³) Kui apellatsioonis esitatud apellandi kontaktandmetel ei ole võimalik apellandile kohtukutset kätte toimetada, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või vaadata apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses. (2) Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. (3) Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud ja millele tuginemist ei piira käesoleva seadustiku § 151. (4) Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest.
(1) Ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja selle süüdistatava osavõtuta, kelle suhtes on kohtuotsus vaidlustatud, kui: 1) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta; 2) süüdistatav on kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud ning taotlenud kohtuliku arutamise edasilükkamist põhjusel, mida kohus ei tunnista mõjuvaks; 3) kohtukutse ja apellatsiooni koopia kätte saanud süüdistatav on jäänud kohtuistungile ilmumata; 4) süüdistatav on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõike 1 alusel.; 5) 6) on küllaldane alus arvata, et süüdistatav, kellele ei ole õnnestunud mõistlikest pingutustest hoolimata apellatsiooni või kohtukutset kätte anda, hoidub kohtumenetlusest kõrvale.
(2) Teiste kohtumenetluse poolte ringkonnakohtu istungist osavõtu vajalikkuse otsustab kohus käesoleva seadustiku §-des 270–273 sätestatud korras.
(3) Ringkonnakohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu ringkonnakohtu istungist tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(4) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda põhistanud, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või arutada kriminaalasja apellandi osavõtuta.
(1) Kohtuvaidlus algab apellandi kohtukõnega. Seejärel saavad sõna teised kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras. Kohtumenetluse poolel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal ja süüdistataval.
(2) Kohtukõne kestus ei ole piiratud. EesistujaKohus võib kohtukõnedele määrata mõistliku ajapiirangu, sekkuda kõnesse ja küsida kõnelejalt küsimusi ning katkestada kohtukõne, kui väljutakse apellatsiooni piirest.
(3) Pärast kohtuvaidlust teatab kohus päeva, mil kohtulahend on kohtumenetluse pooltele ringkonnakohtus kättesaadav. Kohus võib pärast nõupidamist kuulutada kohe kohtuotsuse või selle resolutiivosa.
(1) Ringkonnakohus võib otsusega: 1) jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata; 2) jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi; 3) muuta esimese astme kohtu otsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid; 4) tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue kohtuotsuse. (2) Ringkonnakohus võib määrusega: 1) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel; 2) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule; 3) tühistada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaaltoimiku prokuratuurile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud määrused on vaidlustatavad määruskaebuse korras.
Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on: 1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkusviga tõendite hindamisel; 2) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 3) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine;. 4) mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
Kassatsiooni alused on: 1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul, arvestades §-s 151 sätestatut.
(1) Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(2) Kui kassatsioon on ilmselgelt põhjendatud või ilmselgelt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada ka kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.
(3) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et: 1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust; 2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
(4) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
(5) Riigikohtu veebilehel avaldatakseavalikustatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldataavalikustata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatudtehtud kohtumääruse, kui nendeselle määruse vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 385 kohaseltmääruskaebuse korras on käesolevas seadustikus ette nähtud.
(2) Kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.
(1) MaakohtuKui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(3) Määruskaebuse esitamisel järgitakse käesoleva seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale: 1) 2) varukohtuniku või varurahvakohtuniku kaasamise määrus; 3) kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus; 4) taandamismäärus, taandamisetaotluse rahuldamata jätmise määrus ning isiku menetlusest kõrvaldamise määrus; 5) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 1311 lõike 2, § 3951 lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus; 6) 7) kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määrus; 8) ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimise määrus; 9) ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise määrus, välja arvatud kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi; 10) käesoleva seadustiku §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale; 11) käesoleva seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määrus, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata käesoleva seadustiku § 2052 alusel esitatud kaebus; 12) sundtoomise määrus; 13) tagaotsitavaks kuulutamise määrus; 14) käesoleva seadustiku § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud, välja arvatud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud määrus; 15) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus; 16) kohtu alla andmise määrus; 17) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmise ja selles puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus; 17¹) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse eraldi lahendamise määrus; 18) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus; 19) kriminaalasjade eraldamise ja ühendamise määrus; 20) kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega; 21) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus või käesoleva seadustiku § 307 alusel tehtav kohtuliku arutamise uuendamise määrus; 22) ekspertiisimäärus; 23) kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmise määrus; 24) apellatsiooni käiguta jätmise määrus; 25) kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus; 26) 27) 28) vahistamismäärus loovutamismenetluses.
(1) Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, milmillal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2lõigetes 11–21 ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Määruse peale, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 1311 lõike 2, § 3951 lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja jälitustoiminguks loa andmisekriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama: 1) ringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus; 2) Riigikohtule, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud ringkonnakohus.
(2¹) Määruskaebuse esitamise tähtaega arvestatakse alates päevast, millal määruskaebuse esitajale oli kättesaadav käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktides 1–8 nimetatud andmeid sisaldav kohtumäärus.
(3) Kui kohus tunnistab kriminaalasjas tehtud määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(4) Kui määruskaebuse esitamise õigusest on enne määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist loobunud kõik määruskaebuse esitamise õigust omavad isikud, ei saa kohtumäärust enam määruskaebuse korras vaidlustada.
(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakseKui kriminaalasjas on tehtud kohtu alla andmise määrus ja selles kriminaalasjas on käesoleva seadustiku 11.§ 12616 lõike 1 või 12. peatüki sätteid§ 231 lõike 5 alusel eeluurimiskohtuniku määruse peale määruskaebuse esitanud isik kohtumenetluse pooleks, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Määruskaebus vaadataksejäetakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtesvaatamata ning kaebus edastatakse lahendamiseks kohtule, kelle kohta seemenetluses on esitatudkriminaalasi.
(32) Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kuiKui ringkonnakohus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist. Ringkonnakohus võib korraldada nimetatud isikute osavõtu määruskaebuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 6912616 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(4¹) [Kehtetu]
(4²) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamata jätmise määruse või § 231 lõike 5 alusel kohtumenetluse kiirendamise taotluses märgitust erineva abinõu rakendamisepoole poolt eeluurimiskohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise korral otsustab kõrgema astme kohus sellise abinõu rakendamisekohta teinud lahendi, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Abinõu valikul ei ole kohus seotud kaebuse piiridega.
(5) Riigikohus otsustab ringkonnakohtukohtu alla andmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhultegemise ajaks jõustunud, kui Riigikohtusiis lahend selles asjasei jõustu ja kaebus edastatakse lahendamiseks kohtule, kelle menetluses on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohaltkriminaalasi.
(1) Sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades võib asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi statsionaarsega, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erisusi. (2) Ambulatoorset sundravi kohaldav tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamatult esitama kohtule taotluse ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarsega, kui ravile määratud isiku ohtlikkus endale või ühiskonnale on kasvanud, ta ei pea kinni raviga seotud nõuetest või kui isiku allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks. (3) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. (4) Kui ambulatoorsel sundravil viibiv isik on võetud vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ja kohus on teinud psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud otsuse, siis jätkub isiku sundravi statsionaarse ravina. (5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Jõustunud kohtuotsusKohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus-määrus, millega menetlus lõpetataksemis menetluse lõpetab, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgusRiigi Teatajas, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Jõustumata kohtulahend avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtulahend.
(1¹) Kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus tehtud kohtuotsus ja -määrus, mis lõpetab kassatsiooni-, teistmis- või määruskaebemenetluse, avalikustatakse Riigi Teatajas kohtueelse menetluse jätkumisest olenemata, välja arvatud osas, milles see Riigikohtu hinnangul kahjustaks ülemäära kohtueelset menetlust.
(2) Avaldatud kohtulahendisKohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja, registrikood või isikukood, isikukoodi puudumiselpuudumise korral sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgigatähemärkidega, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunudavalikustatav kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgigatähemärkidega. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja andmeid kohtulahendis ei varjata.
(2¹) Õigeksmõistetu taotlusel asendatakse avalikustatavas kohtuotsuses õigeksmõistetu nimi tähemärkidega ja ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad isiku otseselt või kaudselt tuvastada.
(3) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgigatähemärkidega, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(4) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotlused esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist. Kohus lahendab taotluse määrusega. Määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse.
(1) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja; 2) välismaalasest süüdimõistetu, keda on teise astme kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda. (2) Vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel võetakse arvesse, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded. (3) Prokuratuur taotleb välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta hinnangut Politsei- ja Piirivalveametilt, kes edastab selle prokuratuurile 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (4) Vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel märgitakse kohtumääruses lisaks: 1) välismaalasele kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaeg ja kohaldamisala; 2) välismaalase kohustus lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki määratud tähtpäevaks; 3) andmed lahkumiskohustuse täitmisele pööramise kohta, kui välismaalane viibib Eestis vahistuses või vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul alusel piiratud. (5) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel pöörata tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi varem kui kümne aasta möödudes tema väljaandmisest või väljasaatmisest või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata. (6) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel välismaalasele mõistetud karistuse selle kandmata jäänud osas pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võetud Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki lahkumise kohustust, talle on enne lahkumiskohustuse täitmist esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises või ta pöördub riiki tagasi enne talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud määrus avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 4081 sätestatud korras.
(1) Konfiskeeritud vara käsitleva kohtuotsuse võiKäesolevas jaos nimetatud täitmiskohtuniku määruse peale võivad prokuratuur, süüdimõistetu ja menetlusdokumendi koopia saadetakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutuselemuu menetlusosaline, kui seaduseskelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole sätestatud teisitivaidlustatav.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Karistuse kandmise asukoha järgseKriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut ja karistuse eesmärke arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Käesoleva lõike alusel ei vabastata kinnipeetavat, kes välislepingu alusel kannab Eesti vanglas välisriigi kohtu mõistetud vangistust käesoleva seadustiku § 50898 tähendusesKaristuse kandmisest vabastamise taotluse lahendamisel kuulab täitmiskohtunik ära prokuratuuri seisukoha.
(2) Süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamisel käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel märgitakse kohtumääruses lisaks § 416 lõikes 4 loetletud andmed.
(3) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel pöörata vangistuse kandmata jäänud osas täitmisele, kui käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punkti 1 alusel väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi varem kui kümne aasta möödudes tema väljaandmisest või väljasaatmisest või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata.
(4) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel mõistetud karistuse selle kandmata jäänud osas pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punkti 2 alusel võetud Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki lahkumise kohustust, talle on enne lahkumiskohustuse täitmist esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises või ta pöördub riiki tagasi enne talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu.
(5) Kui täitmiskohtunik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata, võib uue taotluse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks käesoleva paragrahvi alusel esitada kõige varem üks aasta pärast eelmise taotluse rahuldamata jätmist.
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgsekriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgsekriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
(3¹) Kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib käesoleva seadustiku §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja käesoleva seadustiku § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.
(3²) Täitmiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.[Kehtetu]
(3³) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.
(3⁴) Kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.
(3⁵) Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
(5) Määruse peale, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, võivad prokuratuur ja muu menetlusosaline, keda määrus puudutab, esitada määruskaebuse.
(6) Määrus, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 4081 sätestatud korras.
(1) Käesoleva seadustiku §-s 469 sätestatud alusel Eestist vara välisriigile väljaandmise otsustab vara asukoha järgne maakohtu kohtunik määrusega ainuisikuliselt. (2) Määruses märgitakse: 1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning võimaluse korral vara omaniku või valdaja nimi; 2) läbivaadatud taotluse sisu; 3) määruse sisu ja põhjendus; 4) menetlusõiguslik alus; 5) kohtu otsustus ja edasikaebamise kord. (3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus Justiits- ja Digiministeeriumile, kes teavitab taotlevat riiki taotluse täitmisest või sellest keeldumisest. (4) Vara üleandmise taotlevale välisriigile korraldab pädev õigusasutus. (5) Edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. Nimetatud toimingud protokollitakse käesolevas seadustikus sätestatud korras. (6) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel võib kinni pidada ja arestida tagaotsitava eseme. Tagaotsitava eseme kinnipidamisel koostatakse eseme kinnipidamise protokoll. Ese arestitakse kaheks kuuks käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras. Kui välisriik ei esita nimetatud tähtaja jooksul vara väljaandmise taotlust, vabastatakse ese aresti alt. (7) Vara väljaandmise määruse peale võib vara omanik või valdaja esitada määruskaebuse.