(1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest, järelepärimistest ja volikogule infoksistungil võib osaleda vahetult või arutamiseks esitatud muudest küsimustest ehk infopunktidestelektrooniliste vahendite abil. Volikogu esimees määrab päevakorra projektiga küsimuste arutamise järjekorra.
(2) Päevakorra projektis peab olema iga päevakorrapunkti juures ära näidatudVolikogu liikmele tagatakse võimalus füüsiliselt kohal viibimata osaleda istungil reaalajas toimuva kahesuunalise side abil ning teha istungi toiminguid, kas tegemist on volikogu õigusaktisealhulgas esineda ettekandega, järelepärimise või infopunkti arutamisegaesitada küsimusi, võtta sõna, hääletada ja teha muid toiminguid.
(3) Õigusakti puhul märgitakse päevakorra projektis volikogu õigusakti eelnõu nimetus ja kas eelnõu on esitatud istungile vastuvõtmiseks või mitme lugemise korral mitmendaks lugemiseksElektrooniliste vahendite abil istungil osalemise juhised edastatakse koos istungi kutsega. Sama küsimust käsitlevat kaht või enamat eelnõu arutatakse ühe päevakorrapunkti alapunktidena.
(4) Järelepärimise või infopunkti puhul märgitakse päevakorda vastava punkti pealkirjaks järelepärimise või infopunkti lühikirjeldus.
(5) Päevakorra projektile lisatakse päevakorras arutamisele tulevate küsimuste materjalid, milleks
(1) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu istungil osalejale on antud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida ja teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud).
(2) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja määruses istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.
(3) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud volikogu teenindavast kantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.
(4) Volikogu liikmele tagatakse vajadusel valla ametiasutuses töökoht, kus volikogu liikmel on võimalik osaleda kaugosalusega volikogu istungil.
(5) Volikogu istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil volikogu liige on istungil osalemist võimaldavas infosüsteemis autenditud.
(6) Kaugosalusega istungi korral kannab volikogu liige vajalikud avaldused ja arupärimised ette suuliselt ning edastab need vajadusel (käesolevast põhimäärusest tulenevatel juhtudel) kirjalikult hiljemalt istungi toimumise päeval volikogu teenindavale kantseleile.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest või vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2
(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud otsuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Hääletamisel loetakse koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine otsustatakse poolthäälte enamusega. Nimelise hääletamise tulemused fikseeritakse istungi protokollis.5
(5) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed isiklikult. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(6) Hääletamine toimub üldjuhul volikogu eestseisuse poolt heaks kiidetud infosüsteemi teel. Kui infosüsteemi kasutamine ei ole võimalik, toimub hääletamine käe tõstmisega või isikuvalimistel hääletussedelite täitmisega põhimääruses sätestatud korras. HääletamiselKui infosüsteemi kasutamine ei ole võimalik üksikul volikogu liikmel, võib ta hääletada käe tõstmise tähendusedtõstmisega ka juhul, kui teised volikogu liikmed hääletavad infosüsteemi teel. Volikogu liikmel
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad.
(3) Umbusalduse avaldamise algatajad esitavad algatamisdokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusalduse algatajate esindaja peab ettekande ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
(4) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.
(5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.
(6) Isikul, kelle suhtes on umbusalduse avaldamine algatatud, või vallavalitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Volikogu liige võib esitada nii ettekande pidajale kui ka sõnavõtjale kuni kaks küsimust.
(7) Ettekande pidajal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.
(8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim kohalolev liige.
(10) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või palgalise vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu ning vallavalitsuse liikmete volituste lõppemisele.
(11) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseniametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.
(1) Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse haldusorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed; 2) kinnitab vallavalitsuse liikmete tööjaotuse; 3) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 5) juhib vallavalitsuse istungeid; 6) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ja korraldab nende täitmist.
(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega; 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.
(3) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud või volikogu poolt pandud ülesandeid.
(1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mille moodustab volikogu ja mida juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(2) Vallavalitsuse moodustamiseks kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.
(3) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu, mis ei või olla vähem kui kolm liiget, ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse isikulise koosseisu ametisse kinnitamiseks.
(4) Vallavanemal on kohustus esitada vallavalitsuse isikuline koosseis volikogule ametisse kinnitamiseks hiljemalt kaks nädalat enne nelja kuu möödumist uue volikogu koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast või eelmise vallavanema vabastamisest.
(5) Vallavalitsuse liikme kandidaadiks võib esitada ja liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele. Vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta annab isik kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega seaduse nõuetele vastavuse kohta, mille vallavanem esitab volikogule koos ettepanekuga vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamiseks.
(6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist. Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(7) Vallavalitsuse isikulise koosseisu või üksiku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(8) Volikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamise ning talle töötasu ja muude hüvede määramise kohta tehakse lisaks vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamisele eraldi volikogu otsus. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
(9) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneval päeval. Kui vallavanem esitab isikulise koosseisu kinnitamiseks vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, siis saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse liikmete arvust.
(2) Vallavalitsuse volitused kehtivad seni, kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani. Vallavanema volituste lõppemine (tagasiastumine, umbusaldus vms) ei too automaatselt kaasa vallavalitsuse volituste lõppemist, vaid vallavalitsustPärast lahkumispalve esitamist või umbusalduse avaldamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid seni,edasi kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse isikuline koosseis.
(3) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaja lõppu: 1) vallavanema avalduse alusel volikogu otsusega; 2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega on talle määratud karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema tagasiastumise korral; 6) tema surma korral.
(4) Vallavanema taotlusel või umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavalitsuse liige ametist volikogu otsusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavalitsuse liikme ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.
(6) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
(7) Vallavalitsuse liikme surma korral loetakse vallavalitsuse liikme volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(1) Ametiasutus on valla asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu ülesannete täitmine.
(2) Ametiasutuse moodustamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. Ametiasutuse moodustamiseks vajalike õigusaktide eelnõud algatatakse, menetletakse ja vormistatakse käesoleva põhimäärusega sätestatud õigusaktide menetlemise üldises korras.
(3) Saue vallal on vähemalt üks ametiasutus – Saue Vallavalitsus, mida juhib vallavanem.
(4) Ametiasutus täidab ametiasutuse põhimäärusega ja muude õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
(5) Ametiasutuse põhimääruse ja struktuuri kinnitab ning neid muudab volikogu.
(6) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu ja seda muudab volikogu kinnitatud palgafondieelarve piires vallavalitsus.
(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) onja ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmisekshallatava asutuse ümberkorraldamise või teenuste osutamiseks asutatud iseseisev asutustegevuse lõpetamise otsustab volikogu, miskui õigusaktidest ei ole juriidiline isiktulene teisiti. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.
(2) Hallatava asutuse asutamiseAsutuse ümberkorraldamine võib toimuda eelkõige: 1) asutuste ühendamise teel, sellekus ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse lõpetamiseja nende baasil moodustatakse uus asutus; 2) asutuste liitmise teel
(1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need jõustuvad isikule või asutusele teatavakstegemisest.2
(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva3
(3) Õigusaktid tehakse üldiselt kättesaadavaks ametiasutuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Saue valla veebilehelt. Õigusaktid on kõigile kättesaadavad ka vallavalitsuses kohapeal.
(4) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab kantselei.