(1) Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kriminaalhoolduse teostamise nõuded ja korra.
Kriminaalhooldusalune on: 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla; 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga; 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud üldkasuliku töö tegemise või kohustuse alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele; 4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega; 5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu; 6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel; 7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande.
(1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õigusteRiigi- ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamisekskohaliku omavalitsuse asutused osutavad kriminaalhooldajatele kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku sotsiaalhoolekandealast abi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
–(1) Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks.
(2) Justiitsminister võib jätta mõnes vanglas kriminaalhooldusosakonna loomata, andes selle ülesanded teise vangla kriminaalhooldusosakonnale.
(3) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad ning tööpiirkonnad kehtestab justiitsminister määrusega , lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.
(4) Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad vangla direktor ja justiitsminister.
(1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse vangla direktor. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks.
(1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul ametisse vangla direktor. (2) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks. (3) Talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades tegeleb kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ka kriminaalhooldusjuhtumitega.
Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi.
(1) Kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ning tööaega. (2) Vähemalt kaks tööpäeva nädalas on kriminaalhooldusametnik kohustatud viibima oma tööruumides.
(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab kriminaalhooldajatega regulaarseid nõupidamisi, kus arutatakse kriminaalhooldustöö küsimusi. (2) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja. (3) Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid.
Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab regulaarsete statistiliste aruannete edastamise Justiitsministeeriumile.
(1) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused ning vastav rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.
(2) Valdkonna eest vastutav ministerJustiitsminister võib kehtestada täiendavaid kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja kvalifikatsiooni nõudeid. 2 (2¹) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kriminaalhooldusametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust.
(1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeidole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeidviit kriminaalhooldusabilist. Ametisaladuse hoidmise kohustus
(2) Kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on tähtajatuviis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest.
(1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.
(2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.
(3) Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Sobivuse hindamisel tutvutakse dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega.
3 (3¹) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid.
(4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.
(5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
(1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kriminaalhooldusosakonna juhataja on kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.
(2) Osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kriminaalhooldusosakonna juhataja, üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab Justiitsministeerium.
(3) Kriminaalhooldusabiliste nimekirja märgitakse kriminaalhooldusabilise ees- ja perekonnanimi, elukoht, telefon ja töökoht. Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga, tehakse selle kohta nimekirja märge.
(4) Isik kustutatakse kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. 5 (5)
(1) Valdkonna eest vastutav ministerJustiitsminister võib halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusülesannete täitmise osaliselt mõne kohtu tööpiirkonnas selleks sobivale ja vastavat soovi avaldanud mittetulundusühingule.
(2) Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse.
(3) Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid.
(4) Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed, kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid.
(5) Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav ministerjustiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.
(6) Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav ministerjustiitsminister.
(7) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav ministerjustiitsminister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid. Valdkonna eest vastutav ministerJustiitsminister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras.
7 (7¹) Kriminaalhooldusühingut ei loeta kriminaalhooldusega seotud ülesannete täitmisel õiguskaitseasutuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses. Kriminaalhooldusühing on kriminaalhooldusega seotud isikuandmete töötlemisel andmete volitatud töötleja ja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima vastutava töötleja juhiseid ning isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) volitatud töötlejale kehtestatud nõudeid. 7 (7²) Kriminaalhooldusühing ega selle liikmed ei tohi avaldada neile seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
(8) Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet.
Vähemalt üks kord aastas korraldab valdkonna eest vastutav ministerjustiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive.
(1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.
(2) Kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava või süüdistatava eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist.
(3) Kriminaalhooldusametnik kohtub kahtlustatava või süüdistatavaga, tema lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga, kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta, nõuab kahtlustatava või süüdistatava seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta.
(4) Kahtlustatava või süüdistatava eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.
(5) 6
(6) Alaealise kahtlustatava kohta kohtueelseKohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse tema haavatavust, samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusikinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja. Kui ettekande aluseks olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav ettekanne.
(1) Kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikumeKriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, on kriminaalhooldajal õigus kontrollidaabistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamineosutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast.
(2) Kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumistKriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud proovigaelukoha leidmisel, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusegasamuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
(3) Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolliKriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga,Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivnekriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust. Sel juhul kannab kulud vangla.
(5) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseksKriminaalhoolduse teostamiseks vajalike andmete töötlemiseks asutatakse riigiasutuse andmekogu .
(6) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.
(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist hindab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske ning koostab neist lähtudes kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava (edaspidi hoolduskava).
(2) Hoolduskava koostamisel osaleb ka kriminaalhooldusalune.
(3) Kriminaalhooldaja hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske katseaja vältel vähemalt üks kord aastas, teeb hoolduskavasse täitmismärked ning vajaduse korral muudab hoolduskava.
(4) 5Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava, sellesse tehtud täitmismärked ja selle muudatused kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhatajale kinnitamiseks.
(5) Kohtule esitatakse hoolduskava ja selle muutmine ning täitmismärked kohtu nõudmisel.
(6) Kriminaalhooldusalusele, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse üldkasuliku töö tegemise ajakava.
(1) Kui kriminaalhooldus lõpeb või üldkasulik töö on tehtud, koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab ülevaadet kogu katseajast või üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal. (2) Ettekanne esitatakse ja kinnitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 3. (3) Ettekanne esitatakse kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.
(1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel.
(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 2 (2¹) Erakorraline ettekanne kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv. 2 (2²) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks.
(3) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest.
(4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks, või elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.
(5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kuimil kriminaalhooldusalune on aja-, asendus-täidab ajateenistuskohustust või reservteenistusesosaleb õppekogunemisel. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab andmeid peatamise aluste janing ettepanekut peatamise aja kohta.
(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile tema nõudmisel.
¹. Kriminaalhooldusosakonna üleviimine vanglate koosseisu
(1) Maakohtute juures asuvad kriminaalhooldusosakonnad korraldatakse ümber ja ühendatakse vanglate kriminaalhooldusosakondadeks alates 2008. aasta 1. juunist. Kriminaalhooldusosakondade ja vanglate ühendamist korraldab justiitsminister.
(2) Kriminaalhooldusosakonna teenistujate teenistuse jätkamisel vanglate koosseisus ettenähtud ametikohtadel või nende teenistussuhte lõpetamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 sätestatut.
(3) Kriminaalhooldusosakondade teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus kriminaalhooldusosakondade vanglate osakondadeks muutmise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2008. aasta 1. juunist vanglate koosseisus määramata tähtajaga.
(4) Justiitsministril ja maakohtute kohtudirektoritel on enne 2008. aasta 1. juunit õigus anda käskkirju teenistujate vabastamiseks koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid kuulutada avalik konkurss ametikohtade täitmiseks, lähtudes kriminaalhooldusosakondade struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 kohase ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale teeb justiitsminister või tema volitusel maakohtu kohtudirektor või vangla vangladirektor.
Enne 2015. aasta 1. juunitIsikud, kelle suhtes on enne käesoleva seaduse § 26 lõike 5 alusel kriminaalhoolduse teostamiseks vajalike andmete töötlemiseks asutatud andmekogu ja selle andmed liidetakse vangistusseaduse § 51 kohaselt asutatava kinnipeetavatejõustumist kohaldatud tingimisi karistamist või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastamist ning kelle katseaeg seaduse jõustumise hetkeks ei ole lõppenud, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogugavõetakse arvele isikute elukohajärgsetes kriminaalhooldusosakondades ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.