(1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega. 2 (2¹) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. 2 (2²) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega. 2 (2³) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamiselHädaolukorras kohaldatakse tervishoiukorraldusele kriisiolukorra ja riigikaitsehädaolukorra seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht sellise olukorra tekkeks: 1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning 2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus ning mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning 3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid
(1) Perearstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. 1 (1¹) Perearstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
(2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb: 1) perearsti nimistu alusel; 2) nimistuta eriarstina. 2 (2¹) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks. 2 (2²) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.
(4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel sätestatud ulatuses ja korras.
(5) Perearstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku, on kriisiolukorra ja riigikaitsehädaolukorra seaduse § 8136 lõike 32 punktis 191 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest; 2) perearstiabi osutaja või tervisekeskusena tegutsevate perearstiabi osutajate toimepidevusest; 3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.
(9) Elutähtsa teenuse osutajast perearstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.
(2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru) käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
(4) Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister . 4 (4¹) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on kriisiolukorra ja riigikaitsehädaolukorra seaduse § 8136 lõike 32 punktis 191 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. 4 (4²)
4 (4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
(1) Tegevusloale võib lisadalisatakse kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks (edaspidi tähtajaline tegevusluba: 1). Tähtajaline tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks. Kriisiolukorra ajaksvälja antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.
(; 2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajalsiirata lubatud elundi liik, kui tervishoiuteenuse osutamist ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuseeriarstiabi osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.
(on välja antud elundi siirdamiseks; 3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike osutamise ajal kindlustuskaitse kohustus.
(2 tähenduses jätkata tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas) Tervishoiuteenust võib asuda osutama vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohasajast, kui viimati nimetatu on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametithilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja tegevust võib jätkata Terviseameti nõusolekulmajandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.
(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse: 1) 2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, haldamist, uuendamist ja kasutuselevõtmist; 2¹) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorraseriolukorra, erakorralise seisukorra või kriisiolukorrasõjaseisukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 13Vabariigi Valitsuse määruse alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrasteriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või kriisiolukorrastsõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires; 2²) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrasteriolukorra, erakorralise seisukorra või kriisiolukorrastsõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires; 2³) COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale javõi kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires; 2³) 24) hädaolukorrast tulenevalt või sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale javõi kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires; 3) 4) riiklikke tervishoiuprogramme; 5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust; 6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu kava alusel; 7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajalhädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist,; tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet; 7¹) 8) 9) 10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit. 11) 12) 1 (1¹) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ja riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorragaEriolukorra, erakorralise seisukorra või kriisiolukorragasõjaseisukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 9060 kalendripäeva pärast nimetatud olukorraeriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist. 1 (1³) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21–24 nimetatud hüvitiste ning teenuste eest maksmise tingimused ja korra.
(2) Riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu rahastatakse: 1) 2) kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses; 3) kohtuarstlikku ekspertiisi; 4) seksuaalkurjategijate kompleksravi ja vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust narkomaanide sõltuvusravi. 2 (2¹) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse: 1) tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas; 2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel; 3) Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist; 4) 5) investeeringuid Kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks. 2 (2²)
(3) Riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras. 3 (3¹) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 150 nimetatud sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel kehtestatud korras ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. 3 (3²) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses ja korras. 3 (3³) Kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 53 lõike 4 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.
(4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
(5) Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 692, kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.
(6) Riigieelarvest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetusest Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastatakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule ning ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule riiklike strateegiate ja tervishoiuprogrammide alusel osutatud tervishoiuteenuseid.
(7) Tervise Arengu Instituut võib tervishoiuteenuste arvete menetlemise korraldada Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi humanitaarabi1) andmistTervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja vastuvõtmist järgmiselt: 1demobilisatsiooni ajal määratakse ohustsenaariumidest lähtudes riigi kaitsetegevuse kavas. Käesolevas seaduses tervishoiukorralduse kohta sätestatut kohaldatakse tervishoiukorraldusele kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, arvestades käesolevas paragrahvis ja riigi kaitsetegevuse kavas sätestatud erisusi.
(2) hindab humanitaarabi vajadustTervishoiu riigikaitseks valmistumisel on valdkonna eest vastutaval ministril lähtuvalt riigi kaitsetegevuse kavas sätestatust õigus otsustada riigikaitseülesannetega asutuste ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepanekuisikute poolt riigikaitseülesannete täitmise korraldus ja ulatus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.
(3) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutavale ministrilevastutav minister määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele: 1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel; 2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadustvalmisoleku tasemed ja teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrileselle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.
(4) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel Terviseamet: 1) kavandab koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigi tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist; 2) kavandab kooskõlas riigikaitseseaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis; 3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmiselkoostab tervishoiuteenuse osutajatele metoodika kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja vastuvõtmiseldemobilisatsiooni aja tegevusplaanide koostamiseks; 4) juhib humanitaarabi vastuvõtmistkorraldab ja väljastamistkontrollib tervishoiuteenuse osutajate poolt tegevusplaanide koostamist riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumilsõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning tervishoiuteenuse osutajate valmidust tegevusplaanide täitmiseks; 5) koordineerib tervishoiutöötajatesõltuvalt julgeolekuolukorra muutumisest valmistab koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ette tervishoiuvaldkonda puudutavad muudatused tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks.
(5) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud täitma talle riigikaitseseaduses, käesolevas seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
(6) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel koostab tegevusplaani tervishoiuteenuste korraldamise kohta kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal: 1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla; 2) kiirabiteenuse osutaja; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigikaitseks valmistumise ülesande saanud muu tervishoiuteenuse osutaja.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tegevusplaan võib hõlmata elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani ja kriisireguleerimise plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi.
(8) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga: 1) kehtestada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kehtivad ajutised tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku personali tervishoius rakendamisega seotud vastuvõtmistkvaliteedi ja väljasaatmistkättesaadavuse nõuded; 2) korraldada tervishoiuteenuste osutamist.
(9) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal Terviseamet: 1) korraldab ja koordineerib tervishoiuteenuste osutamist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri haldusaktidega; 2) omab ülevaadet haiglate ja kiirabi hõivatusest ning koordineerib tervishoiualast infovahetust; 3) annab valdkonna eest vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise; 4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 576 lõikest 6.
(10) osalebKõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuse osutaja: 1) osutab tervishoiuteenust lähtuvalt tervishoiuvaldkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti haldusaktidest ning oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste ministeeriumidetegevusplaanist; 2) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest; 3) teavitab Terviseametit täiendava personali, asutustemeditsiiniseadmete ja isikutegaravimite vajadusest; 74) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusegateavitab Terviseametit vajadusest transportida patsiente teise tervishoiuteenuse osutaja juurde; 5) teavitab oma patsiente tervishoiuteenuse osutamise korraldusest.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–10 nimetatud ülesannete täitmisel lähtutakse ohuhinnangust.
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse(1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse § 4 lõikes 3-des 30, § 7 lõikes 1031, § 17 lõikes 1332, 49, 50 ja § 22 lõikes 4351 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorrariikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja riigikaitsekorras.
(2) Kiirabil on õigus käesolevas seaduses sätestatud alustelriikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.