(1) Individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava) on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik.
(2) Täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on: 1) suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise; 2) toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; 3) tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. 2 (2¹) Täitmiskavas peab „Vangistusseaduse” § 16 lõike 1 kohaselt olema vähemalt märgitud ja kajastatud: 1) alused, mis esinevad kinnipeetava vanglas vastavasse osakonda paigutamiseks; 2) planeeritud sekkumised või muud tingimused, mille täitmisel on võimalik otsustada kinnipeetava avavanglasse paigutamine, või kui seaduse aluselõigusaktist tulenevalt ei ole kinnipeetava avavanglasse paigutamine lubatud, siis viide sellele; 3) asjaolud, mille esinemisel tuleks kinnipeetav paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse; 4) kinnipeetava vanglas töötamise kohustus tulenevalt vangistusseadusest, võimelisus teha tööd, kutseoskused, kinnipeetava terviseseisundist tulenevad piirangud, mida peab arvestama kinnipeetava töölerakendamisel, ning väljaspool vanglat töötamise võimalikkus; 5) vajadus põhi- või keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus koos saadud koolituse märkimisega; 6) soodustused, mida vangla kohaldab kinnipeetavale, kohaldamise aeg ja kestus või tingimused, mille täitmisel vangla kaalub nende kohaldamist; 7) vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud, mida rakendatakse planeeritavate tegevustega.
(3) Täitmiskava peab sisaldama lisaks „Vangistusseaduse” § 16 lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; 4) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega; 5) kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes; 6) teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta; 7) tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafik; 8) 9) täitmiskava kinnitaja allkiri; 10) kinnipeetava allkiri tutvumise kohta ja kuupäev; 11) isikut tõendava dokumendi nimetus ja kehtivusaeg. 3 (3¹) Avavanglasse paigutatud kinnipeetava täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamisel karistuse kandmise ajal (edaspidi sekkumised) peab inspektor-kontaktisik lisaks lõigetes 21 ja 3 sätestatule arvestama järgmisi asjaolusid: 1) tööhõive, mis peab kajastama hõivet avavanglas, töökoha olemasolu vabanemisel, tegevusi töökoha leidmiseks ja kutsenõustamise vajadust; 2) riikliku pensioni või toetuse saamise võimalused ja toimingud selle taotlemiseks; 3) kohalik omavalitsusüksus, millega tehakse koostööd sotsiaalhoolekande korraldamisel, ja kinnipeetava vabanemisjärgse elukohaga seotud asjaolud; 4) igapäevaoskused, rahalised kohustused ja vabanemisjärgseks toimetulekuks vajalikud tegevused; 5) programmid, milles tuleb avavanglas osaleda; 6) sõltuvused ja nendevastane tegevus avavanglas ning pärast vabanemist; 7) teave kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku kohta ja sellega seotud tegevused.
(4) Täitmiskava vorm kehtestatakse vastavalt lisale (lisa 1).
(1) Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest.
(2) Esmane riskihindamineViie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtuosakonda paigutamist otsustakse kinnipeetava paigutamine vanglasse või selgitatakse välja vajadus avada tugevdatud järelevalve ankeet.
(3) Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine viiakse läbi kahe nädala20 tööpäeva jooksul alates kinnipeetava paigutamisest vanglasse. Riskide hindamine tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi alusel viiakse läbi 40 tööpäeva jooksul pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisttugevdatud järelevalve hindamise vajaduse tuvastamist.
(4) Pärast esmase riskihindamise läbiviimist otsustatakse kahe nädalaviie tööpäeva jooksul kinnipeetava paigutamine vanglas või selgitatakse välja vajadus tema paigutamiseks teise vanglasse.
(35) Täitmiskava koostataksekinnitatakse hiljemalt nelja nädala10 tööpäeva jooksul pärast vanglasisest paigutamist.
(46) Riskihindamise algatamisest kuni täitmiskava kinnitamiseni kuluv aeg ei või ületada kahte kuud ning riskihindamise läbiviimise ja vanglasisese paigutamise vahelist aega ei arvestata täitmiskava koostamise aja sisse.
(5) Kinnipeetav võib viibida vastuvõtuosakonnas üksnes nii kaua, kui on vaja „Vangistusseaduse” § 14 lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas riskihindamise läbiviimiseks, kuid mitte kauem kui kokku kolm kuud. Kui tulenevalt kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtajastkohta ei ole kinnipeetavale vaja täitmiskava koostada või riskihindamist läbi viia, ei tohi kinnipeetav viibida vastuvõtuosakonnas kauem, kui on vaja tema vanglasse paigutamiseks.
(1) Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. (2) Inspektor-kontaktisik tutvub kinnipeetava kohta käivate andmetega, algatab riskihindamiseks vajaliku teabe kogumise ja teavitab riigikeele õppe korraldajat või muud selleks pädevat isikut vajadusest anda hinnang kinnipeetava riigikeele oskuse kohta. Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. (3) 4 (4) Riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: 1) kuritegelikku käitumist; 2) eluaset; 3) tööd ja haridust; 4) majanduslikku toimetulekut; 5) suhteid; 6) sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; 7) tervist ja emotsionaalsest seisundit; 8) mõtlemist ja käitumist; 9) hoiakuid; 10) ohtlikkust. 4 (4¹) Kui kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusalune, tutvub inspektor-kontaktisik kriminaalhooldusametniku koostatud materjalidega ning vajadusel teeb andmete kontrollimiseks ja puuduvate andmete saamiseks järelepärimisi või küsitleb kinnipeetava perekonnaliikmeid, sõpru, õpingu- või töökaaslasi ja asjaomaseid spetsialiste. (5) Riske hindav ametnik teeb ettepanekud täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal ja nende rakendamise järjekorra kohta. (6) Riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel.
(1) Inspektor-kontaktisik koostab täitmiskava kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel.
(2) Inspektor-kontaktisik selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi.
(3) Kui kriminaalhooldaja on kinnipeetava kohta koostanud kohtueelse ettekande või kui kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusalune, tutvub inspektor-kontaktisik kriminaalhooldusametniku koostatud materjalidega, vajadusel teeb andmete kontrollimiseks ja puuduvate andmete saamiseks järelepärimisi või küsitleb kinnipeetava perekonnaliikmeid, sõpru, õpingu- või töökaaslasi ning asjaomaseid spetsialiste.4
(4) Täitmiskava koostamiseks kaasab inspektor-kontaktisik vajaduse korral teisi vanglateenistujaid sekkumiste ajakava kavandamiseks.
(5) Välisriigi kodakondsusega, välisriigis sündinud või seal elukohta omava kinnipeetava täitmiskava koostamisel hinnatakse tema toimetulekuvõimet Eesti ühiskonnas. Hindamistulemusi arvestatakse edasiste sekkumiste planeerimisel.
(6) Täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid.
(7) Inspektor-kontaktisik selgitab kinnipeetavale täitmiskavas kavandatud tegevuste eesmärke ja ajakava ning kinnipeetava vajaduste arvestamist, samuti selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale täitmiskava täitmata jätmise võimalikke tagajärgi.
(1) Inspektori-kontaktisiku ülesanne on motiveerida kinnipeetavat täitmiskava täitma, jälgida kinnipeetava arengut ja nõustada teda täitmiskava täitmisel.
(2) Täitmiskavas märgitud sekkumiste elluviimisel vestleb inspektor-kontaktisik kinnipeetavaga vahetu juhi määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Inspektor-kontaktisik teeb vestluste ja vaatluste põhjal märkmeid riiklikusse kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavatevahistatute, arestialuste ja vahistatute registrissekriminaalhooldusaluste andmekogusse. 2 (2¹) Vestluste sageduse määramisel tuleb lähtuda kinnipeetava ohtlikkusest, kuriteo korduvuse riskist ning ressursside tõhusa planeerimise vajadusest.
(3) Sõltuvalt täitmiskava täitmisel tekkivate küsimuste iseloomust peab inspektor-kontaktisik nõu vanglateenistujaga, kelle teemavaldkonda küsimus puudutab. Vajadusel kaasatakse ka teisi asjaomaseid spetsialiste.
(4) Inspektor-kontaktisik vastutab täitmiskavas planeeritud tegevuste täitmise eest.
(1) Inspektor-kontaktisik tutvub avavanglasse paigutatud kinnipeetava täitmiskavaga kümne tööpäeva jooksul kinnipeetava saabumisest ja otsustab, kas on vaja viia läbi korduv riskihindamine, ning täiendab või muudab vajaduse korral täitmiskava.
(2) Täitmiskava täiendamisel, muutmisel ja täitmismärgete tegemisel ning korduva riskihindamise läbiviimisel lähtutakse täitmiskava kohta sätestatust käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(3) Täitmiskava täiendatakse ja muudetakse, kui kinnipeetaval on ärakandmisele kuuluva vangistuse lõpuni jäänud rohkem kui kolm kuud. 4 (4) Täitmiskava täiendatakse andmetega käesoleva määruse § 1 lõike 31 ja riskihinnangu põhjal. Andmed märgitakse ka siis, kui riskihinnangust ei tulene sekkumist vajavat asjaolu.