lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord
→
3 § muudetud+32 sõna lisatud−60 sõna eemaldatud
§ 1Üldsättedmuudetud

(1) Käesolev kord kehtib kõigile Eesti Vabariigi laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele ujuvvahenditele. (2) Laevatatavate sisevete märgistamisel kasutatakse rahvusvahelise A-regiooni ujuvnavigatsioonimärgistusttaristuministri 12. novembri 2025. a määruse nr 72 „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja Euroopa siseveeteede koodeksi nõuetele vastavaidtühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“ lisas kirjeldatud navigatsioonimärgistust ja käesoleva määruse lisas 2 esitatud laevaliiklust reguleerivaid signaalmärke (lisa 4). (3) Laevajuht on kohustatud kasutusele võtma kõik meetmed, et vältida laevaõnnetust. (4) Reisilaev olenemata pikkusest ja muu liikurlaev (sealhulgas väikelaev) pikkusega üle 12 m peab olema varustatud sageduste merediapasoonis töötavate raadioside vahenditega. (5) On keelatud pumbata või valada parda taha keskkonda reostavaid aineid. Samuti tuleb vältida selliste ainete sattumist parda taha muul viisil. Juhul kui laev või väikelaev on põhjustanud reostuse, peab laevajuht sellest kohe informeerima Politsei- ja Piirivalveametit, näidates ära võimalikult täpselt reostuse asukoha, iseloomu, koguse ja aja. (6) On keelatud heita parda taha esemeid, mis võivad olla ohtlikud teistele veetee kasutajaile ning tuleb vältida selliste esemete juhuslikku sattumist parda taha. Kui laevalt on sattunud vette esemeid, mis ohustavad teisi veetee kasutajaid, peab laevajuht sellest kohe informeerima Transpordiametit. (7) Piirkonnas, kus on lubatud veesuusatamine ning kiirlaevade ja erikonstruktsiooniga väikelaevade liikumine, on ujumine keelatud.

§ 2Kasutatavad mõistedmuudetud

Käesolevas korras on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses: 1) LAEVATEE – laevaliikluseks sobiv veetee osa, mis on mõõdistatud ja vajadusel märgistatud; 2) LAEV – laev, mis liigub mehhaanilise jõuseadme abil, samuti samaaegselt mootorit ja purje kasutav laev; 3) PURJELAEV – ainult purje abil liikuv laev; 4) UJUVMEHHANISM – sadamas või veekogul tööde teostamiseks ettenähtud mehhaanilist seadet omav teisaldatav ujuvvahend; 5) UJUVRAJATIS – üldjuhul teisaldamisele mittekuuluv ujuvvahend; 6) PARV – palkidest või teistest omavahel ühendatud ujuvesemetest, välja arvatud laev, ujuvmehhanism ja ujuvrajatis, koosnev teisaldatav ujuvvahend; 7) ÜLEVEOPRAAM – trossi või keti abil liikuv ujuvvahend, mis on ette nähtud inimeste või transpordivahendite üleveoks; 8) TÕUGATAV PRAAM – ujuvvahend, mis on ehitatud või kohaldatud teisaldamiseks tõukamise teel; 9) KOOSSEIS – pukseeritav või tõugatav laev ja pukseeriv või tõukav laev või parras-pardaga haalatud laevade grupp; 10) PUKSEERITAV KOOSSEIS – üks või enam pukseerivat laeva ja üks või enam omavahel trossi abil ühendatud pukseeritavat laeva või muud ujuvvahendit; 11) TÕUGATAV KOOSSEIS – kaks või enam omavahel jäigalt ühendatud laeva, sealhulgas tõukav laev; 12) HAALATUD KOOSSEIS – parras-pardaga haalatud laevad, kui ükski neist ei ole kinnitatud tõukava liikurlaeva ette; 13) KALALAEV – iga laev, mis teostab kalapüüki manööverdamisvõimet piiraval viisil; 14) KIIRLAEV – liikurlaev või väikelaev, mis arendab kiirust üle 30 km/h; 15) JETT – parrasteta veeturbiiniga käitatav veesõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida ei saa konstruktsiooniliselt käsitada paadina ja mida juhitakse sellel istudes või seistes; 2025-09-29 11:19:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „JETT“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. 16) PURJELAUD – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga; 17) ÜLESLIIKUV LAEV – laev, mis liigub jõe suudmest lähte suunas või veehoidla peateel ja sellega ühineval kõrvalteel paisust veehoidla suunas ning teistel veehoidla kõrvalteedel peateelt kalda suunas; 18) ALLALIIKUV LAEV – laev, mis liigub lähtesuunast suudme suunas; 19) OHUTU KIIRUS – kiirus, millega on tagatud ohutu laevaliiklus; 20) MINIMAALNE KIIRUS – väikseim sõidukiirus, millel laev säilitab juhitavuse; 21) LAHKNEMINE – laeva manööver kohtumisel vastutuleva laevaga; 22) LÄBILASKMINE – lahknemise erijuhtum, kui ohutu lahknemise tagamiseks vähemalt üks laevadest kas peatub või vähendab sõidukiirust minimaalseni; 23) TAGASIPÖÖRE – laeva pööre vastaskursile; 24) KÄIGUS OLEV LAEV – laev, koosseis, ujuvmehhanism või -rajatis, kui see ei seisa ankrus, ei ole kinnitatud kai või kalda külge ega ole kinni madalal; 25) PEATUMINE – laeva, koosseisu, ujuvmehhanismi ja -rajatise liikumise lakkamine kalda või põhja suhtes; 26) SEISEV LAEV – laev, koosseis, ujuvmehhanism või -rajatis, kui see on ankrus, kinni madalal, kinnitatud kaldasse või kai äärde; 27) LAEVATEE ÄÄR – mõtteline joon, mis piirab laevatee laiust; 28) LAEVATEE TELG – mõtteline joon, mis kulgeb piki laevatee keskosa; 29) LIIKLUSVÖÖND – laevatee osa telgjoone ja parempoolse laevatee ääre vahel; 30) PEATEE – laevatee, mis on teiste laevateede suhtes peateeks; 31) KÕRVALTEE – laevatee, mis hargneb peateest või ühineb sellega; 32) VIIBE VIIPELIPUGA – valge lipu mõõtmetega 500 × 500 mm näitamine navigatsioonisillalt lahknemise või möödasõidu pardalt; 33) VALGUSVIIBE – valge tule vilgutamine navigatsioonisillalt allapool pardatuledest lahknemise või möödasõidu pardalt; 34) PIIRATUD MANÖÖVERDUSVÕIMEGA LAEV – laev, mis teostatava töö iseloomu tõttu on piiratud oma võimalustes nende reeglite kohaselt manööverdama ja seetõttu ei saa teisele laevale teed anda; 35) JUHTIMISVÕIMETU LAEV – laev, mis erinevate asjaolude tõttu pole võimeline manööverdama nende reeglite kohaselt ja seetõttu ei saa teisele laevale teed anda; 36) VESILENNUK – igasugune lennuaparaat, mis on võimeline manööverdama veepinnal.

§ 43Vastutusmuudetud

Käesoleva korra rikkumise eest kannavad vastutust laevajuhid ja reederid «Karistusseadustikus» või muudes seadustes sätestatud korras.

← Tagasi teksti juurde