(1) Erimärgistamiseks ettenähtud diislikütuse erimärgistamist korraldab vastavalt tolliterminaliajutise ladustamise koha, tollilao või aktsiisilaopidaja (edaspidi erimärgistamise korraldaja), arvestades vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 3 sätestatut.
(2) Diislikütuse erimärgistamiseks esitab erimärgistamise korraldaja tema tegevuse üle järelevalvet teostavale tolliasutusele [Kehtetu]
(edaspidi toll) kirjaliku taotluse. Toll kooskõlastab erimärgistamise hiljemalt järgmisel tööpäeval taotluse kättesaamise päevast arvates, tehes selle kohta taotlusele vastava märke.
(3) Erimärgistamine toimub üldjuhul tolliametniku juuresolekul. Kui see ei takista tolli järelevalve kohustuse täitmist, ei ole tolliametniku kohalviibimine kohustuslik.[Kehtetu]
Eriotstarbelise diislikütuse erimärgistatuse õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks võtab erimärgistamise korraldaja või käesoleva määruse §-s 9 nimetatud labori esindaja tolliametniku juuresolekul eriotstarbelisest diislikütusest proovi, juhindudes vastavatest õigusaktidest. Kui tolli on proovide võtmise kavatsusest teavitatud ja kui tolli järelevalvekohustuse täitmine on tagatud, ei pea tolliametnik proovi võtmise juures viibima tingimusel, et diislikütuse erimärgistamise korraldaja või käesoleva määruse §-s 9 nimetatud labori esindaja kasutab erimärgistamisel parimat võimalikku tehnikat ning ei ole viimase aasta jooksul rikkunud erimärgistamisel vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 2 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse nõudeid.
(1) Erimärgistatuse kehtestatud nõuetele vastavust tõendatakse labori analüüsi tulemusega, mis esitatakse tollile eriotstarbelise diislikütuse impordil koos tollideklaratsiooniga või kauba aktsiisilaost väljastamisel saatedokumendiga.
(2) Teabe eriotstarbelise diislikütuse erimärgistatuse kohta esitab aktsiisilaopidaja saatedokumendil ning deklarant tollideklaratsiooni lahtris 31tollideklaratsioonil.