(1) Tööandja korraldab plahvatusriski analüüsi „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel töökeskkonna riskianalüüsi osana või eraldi riskianalüüsina, analüüsides plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatusriske, sealhulgas: 1) plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust ja selle püsimist; 2) süüteallikate, kaasa arvatud elektrostaatiliste laengute tekkimise ja aktiviseerumise tõenäosust; 3) seadmetest, töövahenditest ning nende ühendusseadmetest, kasutatavatest materjalidest ja tööprotsessidest tulenevaid plahvatusriske ning nende võimalikke koosmõjusid; 4) võimaliku plahvatusega kaasnevate tagajärgede ulatust; 5) plahvatusriske töökohtades, mis on avade kaudu ühendatud või ühendatavad kohtadega, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond.
(2) Plahvatusriski analüüs koostatakse enne plahvatusohtlikus keskkonnas asuva töökoha kasutusele võtmist.
(3) Plahvatusriski analüüsi tulemused ja nende alusel koostatud tegevuskava, milles nähakse ette rakendatavad abinõud plahvatusriski ärahoidmiseks või vähendamiseks, vormistatakse plahvatuskaitse dokumendina, mis sisaldab vähemalt: 1) ohutute ja ohtlike kohtade loetelu ning nendes määratletud plahvatusohte ja hinnatud plahvatusriske; 2) tsoonideks klassifitseeritud töökohtade loetelu; 3) määrusega kehtestatud nõuete täitmiseks kasutusele võetavate abinõude, sealhulgas hoiatusseadiste loetelu ja 4) töövahendi ohutuks kasutamiseks kasutusele võetavate abinõude loetelu.
(4) Plahvatuskaitse dokumenti muudetakse vastavalt plahvatusriski analüüsi läbiviimisele.
(5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, tagab peatööettevõtja lõikes 3 nimetatud dokumendi koostamise, milles lisaks sätestatakse kasutusele võetavate abinõude rakendamise kord.