(1) Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ettevalmistamise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning riikliku ja haldusjärelevalve korra. (2) Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ (EÜT L 161, 26.02.1999, lk 1–42) artikli 15 lõike 5 kohaselt Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud arengukava alusel eraldatavate vahendite andmisel ja kasutamisel.
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) käesoleva seaduse tähenduses on rahaline abi, mida antakse EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 2 lõikes 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 20 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuste «Interreg» (edaspidi «Interreg»), «Urban» (edaspidi «Urban») ja «Equal» (edaspidi «Equal») vahenditest, EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ (EÜT L 130, 25.05.1994, lk 1–13) alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest (2) Toetuse kasutamise üldised tingimused kehtestatakse alljärgnevates dokumentides: 1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile b ja artiklile 16 vastav arengukava (edaspidi arengukava); 2) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile m ja artikli 18 lõikele 3 vastav programmitäiend; 3) «Equali» vahendite kasutamise programmdokument; 4) «Equali» vahendite kasutamise programmitäiend; 5) «Interregi» ja «Urbani» programmi «Urbact» programmdokumendid; 6) «Interregi» ja «Urbani» programmi «Urbact» programmitäiendid; 7) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris; 8) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud dokumentide kavandid kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja dokumendid kinnitab Euroopa Komisjon. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud dokumendi ja arengukava seirekomisjoni või «Equali» seirekomisjoni heakskiidetud dokumendi kinnitab Vabariigi Valitsus. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud dokumentide kavandid kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja dokumendid kinnitab «Interregi» vastava programmi seirekomisjon. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud dokumendid kinnitab Vabariigi Valitsus.
(1) Prioriteet käesoleva seaduse tähenduses on prioriteet EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punkti h mõistes. (2) Meede käesoleva seaduse tähenduses on meede EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punkti j mõistes. (3) Projekt käesoleva seaduse tähenduses on ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
(1) Omafinantseering käesoleva seaduse tähenduses on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata. (2) Abikõlblik kulu käesoleva seaduse tähenduses on kulu, mis on tehtud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes, EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklis 30, Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ (ELT L 072, 11.03.2004, lk 66–77), Euroopa Komisjoni määruses 16/2003/EÜ (EÜT L 002, 07.01.2003, lk 7–13) või muudes õigusaktides sätestatud nõuetega. (3) Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja korra kooskõlas Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ ja Euroopa Komisjoni määruses 16/2003/EÜ sätestatuga kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Arengukava seirekomisjon (edaspidi seirekomisjon) täidab EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklis 35 ja arengukavas sätestatud seirekomisjoni ülesandeid. Seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Ühtekuuluvusfondi riiklik seirekomisjon teostab Ühtekuuluvusfondi projektide tulemuslikkuse seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Ühtekuuluvusfondi seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister. (3) «Equali» seirekomisjon teostab «Equali» elluviimise seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. «Equali» seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister. (4) Prioriteedi juhtkomisjon teostab prioriteedi eesmärkide saavutamise seiret ja täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Prioriteedi juhtkomisjoni moodustab prioriteedi rakendusasutuse juht. (5) Meetme juhtkomisjon teostab meetme eesmärkide saavutamise seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Meetme juhtkomisjoni moodustab vajaduse korral meetme rakendusasutuse juht. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud komisjonide liikmetest moodustavad Euroopa Komisjoni määruse 1260/1999/EÜ artikli 8 lõikes 1 nimetatud partnerite esindajad vähemalt ühe kolmandiku. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud komisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.
(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse üksikasjalikust riskide hinnangust tulenevalt toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ (EÜT L 155, 12.06.2001, lk 9–10) artikli 10 lõike 1 punktile a ja artiklile 12 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 5–23) artikli 9 lõike 1 punktile a ja artiklile 11. (2) Kuludokumentide audit on Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ artikli 10 lõike 1 punktis b ja artiklis 12 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud tegevus. (3) Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001 artikli 10 lõikele 2 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 9 lõikele 2 peavad enne toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni väljastamist kuludokumentide auditi raames auditeeritud kulud hõlmama struktuurifondide puhul vähemalt 5% ja Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt 15% kõigist tegelikult väljamakstud abikõlblikest kuludest. (4) Toetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus . (5) Akrediteerimine käesoleva seaduse tähenduses on programmitäiendis või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rakendusasutusena või -üksusena nimetatud asutuse või isiku juhtimis- ja kontrollisüsteemide EL Nõukogu määruses 1260/1999/EÜ, Euroopa Komisjoni määruses 438/2001/EÜ või Euroopa Komisjoni määruses 1386/2002/EÜ sätestatud nõuetele vastavaks tunnistamine. (6) Akrediteerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) Toetuse kasutamise seire on pidev tegevus, mille abil jälgitakse arengukava, prioriteedi, meetme, projekti või programmi rakendamise tulemuslikkust ja kvaliteeti. (2) Toetuse kasutamise hindamise käigus analüüsitakse vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklitele 40–43 ja EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ artiklile 13 toetuse kasutamist ning antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe suurendamiseks. (3) Toetuse kasutamise seire ja hindamise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ artiklitele 15–17 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artiklitele 13–15 on auditeeriva asutuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav toetuse kasutamist kinnitav dokument, mis auditeerimiste ning vajaduse korral tehtud täiendavate audititoimingute tulemustele tuginedes koostatakse toetuse andmise lõppemisel. (2) Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. (2) Registrile tuginedes kogutakse statistilist ja finantsinformatsiooni, peetakse arvestust toetuse andmise ja kasutamise üle Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamiseks ning toetuse andmise ja kasutamise juhtimiseks vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 34 lõike 1 punktile a ning tehakse toetuse väljamakseid. (3) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist võidakse registrisse kantud andmetest kolmandatele isikutele avalikustada ainult statistilisi ülevaateid. Toetuse taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada kõiki tema enda, tema taotluse ja tema projekti kohta registrisse kantud andmeid. (4) Pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist on registrisse kantud toetuse taotluse rahuldamise otsuses sisalduva projekti andmed avalikud, välja arvatud andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ja muud andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Andmed projekti omafinantseeringu kohta ei ole avalikud, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest vahenditest; (5) Taotleja, kelle toetuse taotlust ei rahuldatud, ja tema toetuse taotluses sisalduva projekti kohta registrisse kantud andmed avalikustamisele ei kuulu. (6) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus . (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab: 1) nõuded registri arendamisele ja registri arendamise korra; 2) registri kasutamise tingimused ja korra.
(1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktis n ja EL Nõukogu määruse 1386/2002/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, välja arvatud ülesannete osas, mida täidab rakendusasutus või rakendusüksus. Korraldusasutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees. (2) Valdkonna eest vastutav minister: 1) kehtestab toetuse andmise ja kasutamise üldise eeskirja; 2) kehtestab toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja korra ; 3) teeb käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud auditi tulemuste põhjal Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada isiku või asutuse akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsus ning määrata isik või asutus täitma rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid; 4) korraldab arengukava ja programmitäiendi muutmist koostöös rakendusasutustega. (3) Korraldusasutuse ülesannete täitmiseks on valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste poolt toetuse andmise ja kasutamisega ning toetuse saajatele antud toetuse kasutamisega seotud dokumente.
(1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktis o ja Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 2 lõike 1 alapunktis b nimetatud makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, välja arvatud ülesannete osas, mida täidab rakendusasutus või rakendusüksus. Makseasutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees. (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab: 1) toetuse väljamaksmise ja kasutamise finantsaruannete esitamise korra ja aruannete vormid ; 2) toetuse väljamaksmise üldised tingimused ja korra . (3) Makseasutuse ülesannete täitmiseks on valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.
(1) Auditeeriv asutus korraldab korraldus- ja makseasutuste, toetuse saajate ning koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega rakendusasutuste ja -üksuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimist ning toetuse kuludokumentide auditeerimist ja esitab Euroopa Komisjonile toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Auditeeriv asutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees. (2) Auditeeriv asutus koostab koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega toetuse auditeerimise strateegilise plaani ja aasta tööplaani ning kinnitab need. (3) Valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul on õigus auditeerida toetuse andmist korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste poolt ning toetuse kasutamist toetuse saajate poolt.
(1) Prioriteedi rakendusasutuse ülesanded on: 1) prioriteedi eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises ja prioriteedi raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusasutuste ja -üksuste nõustamine meetmete rakendamisel; 2) prioriteedi seire; 3) arengukava ja programmitäiendi koostamisel osalemine; 4) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded. (2) Prioriteedi rakendusasutuse juht kehtestab vajaduse korral meetme seirearuannete vormid ja esitamise tähtajad. (3) Meetme rakendusasutuse ülesanded on: 1) meetme eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel; 2) meetme seire; 3) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste tasandil ning kuludokumentide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tasandil; 4) toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamine; 5) arengukava ja programmitäiendi koostamisel osalemine; 6) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded. (4) Meetme rakendusasutuse juht: 1) kehtestab vajaduse korral toetuse kasutamise seire eeskirja ja seirearuannete vormid ; 2) kehtestab vajaduse korral meetme raames abikõlblike kulude määramise tingimused ja korra; 3) volitab ametnikke ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud auditeid; 4) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse ülesanded on: 1) käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud kavade koostamine ja muutmine; 2) Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatavate projektide elluviimise korraldamine; 3) toetuse taotluse menetlemine; 4) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste tasandil ning kuludokumentide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tasandil; 5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamine; 6) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded. (6) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse juht: 1) volitab ametnikke ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud auditeid; 2) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Rakendusüksus täidab meetme või Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatava projekti rakendamisega seotud ülesandeid. Rakendusüksus on oma ülesannete täitmisel vastutav meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse, korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ees. (2) Rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik. (3) Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse juht rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi haldusleping) halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Halduslepingu kavand kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab halduslepingu kavandi 10 tööpäeva jooksul, arvates kavandi Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest. (4) Kui rakendusüksus ei täida talle pandud ülesandeid, teavitab meetme rakendusasutus või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rakendusüksuse ülesandeid täitva isiku või asutuse volituste jätkamise, peatamise või lõpetamise ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. (6) Vajaduse korral täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutus või meetme rakendusasutus, kui nii on ette nähtud programmitäiendis.
(1) Rakendusüksuse ülesanded on: 1) toetuse taotluste menetlemine; 2) toetuse maksmiseks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine; 3) toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 4) toetuse kasutamise seire; 5) andmete esitamine toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks; 6) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimine rakendusüksuse tasandil ning kuludokumentide auditeerimine rakendusüksuse ja toetuse saajate tasandil; 7) andmete esitamine toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 8) toetuse saamise võimaluste ning toetuse kasutamise statistiliste ülevaadete avalikustamine; 9) muud talle käesoleva seaduse, teiste õigusaktide või halduslepinguga pandud ülesanded. (2) Rakendusüksusel on meetme rakendusasutusega ja korraldusasutusega enne kooskõlastatult õigus delegeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine kolmandatele isikutele. (3) Rakendusüksuse juhtorgan: 1) volitab ametnikke või töötajaid ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud auditeid; 2) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Meetme rakendusasutuse juht võib käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes sätestatu kohaselt volitada rakendusüksuse juhtorganit tegema toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsust (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või rahuldamata jätmise otsust.
(1) Meetme rakendusasutuse juht kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa (edaspidi meetme tingimused). Kui meetme rakendusasutuse juht on riigisekretär, kehtestatakse meetme tingimused Vabariigi Valitsuse määrusega. Meetme tingimustes võib programmitäiendis sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. (2) Meetme tingimustes sätestatakse: 1) toetuse andmise alused – toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud ja toetuse määr; 2) toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded; 3) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, vajaduse korral taotluste vastuvõtmine konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta; 4) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord; 5) toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord; 6) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord ning aruannete vormid; 7) toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning kehtetuks tunnistamise alused ja kord; 8) elektroonilise andmeside kaudu esitatavatele dokumentidele vajaduse korral esitatavad lisanõuded. (3) Meetme tingimustes sätestatakse, millist taotluse menetlemise korda käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–4 nimetatutest taotluse rahuldamisel kohaldatakse. (4) Kui toetuse saajaks on käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik, kohaldatakse meetme tingimustes tema suhtes vaid lõike 2 punktides 1 ja 5 sätestatut. (5) Meetme tingimuste eelnõu tuleb saata arvamuse avaldamiseks prioriteedi juhtkomisjonile ning kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab meetme tingimuste eelnõu või annab arvamuse selle kohta 10 tööpäeva jooksul, arvates eelnõu Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest. Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta meetme tingimusi ei kehtestata.
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete, mille rakendamisel kohaldatakse käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi, loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelus nimetatud meetme rakendusasutuse juht kehtestab meetme tingimused, milles lisaks käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatule sätestatakse kooskõlas programmitäiendis tooduga riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava) koostamise tingimused ja kord. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetme tingimuste eelnõu tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab meetme tingimuste eelnõu või annab selle kohta arvamuse 10 tööpäeva jooksul, arvates eelnõu Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest. Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta meetme tingimusi ei kehtestata. (4) Meetme rakendusasutus koostab kava eelnõu, mis koosneb vähemalt eelistusnimekirjana esitatud investeeringute loetelust, investeeringute hinnangulisest maksumusest ja investeeringutele antavate toetuste maksimaalsetest määradest. Kava eelnõu esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelus nimetatud meetmete puhul võib toetust taotleda ainult kavas nimetatud investeeringutele.
(1) Taotlejale võib esitada järgmisi nõudeid: 1) taotleja on maksevõimeline; 2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid; 4) taotlejal ei ole olnud maksuvõlga taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul; 5) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud; 6) taotleja ei ole varem projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust saanud; 7) taotleja ei taotle projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samaaegselt mitmest meetmest või meetme osast; 8) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust; 9) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja tegevusluba; 10) taotleja täidab keskkonna-, töö-, ohutus- ja hügieeninõudeid; 11) taotleja juriidiline vorm ja osalust omavad isikud on nõuetekohased; 12) taotleja vastaval alal tegutsemise aeg on nõuetekohane; 13) taotleja vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavad nõuded. (3) Kui taotleja nõuetele ei vasta, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust hindamata.
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on vormistatud meetme tingimustes sätestatud vormis ja sellele on lisatud meetme tingimustes nõutud dokumendid; 2) toetust on taotletud meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas meetme tingimustes nimetatud arendusdokumentidega; 4) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra; 5) projekt, mille rahastamiseks toetust taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2009. aasta 30. juuniks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi saavate projektide puhul hiljemalt 2009. aasta 31. maiks; – rakendatakse alates 1.01.2009 6) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 7) taotluses esitatud andmed on piisavad ja õiged; 8) taotluse on allkirjastanud taotleja või teda esindav esindusõiguslik isik. Kui taotluse esitamisel on kasutatud elektroonilist andmesidet, peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab tuvastada taotluse esitanud isikut ja allkirja andmise aega. Elektrooniline allkiri antakse kas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud või meetme tingimustes ettenähtud viisil; 9) taotlus vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele. (2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatavad nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus läbi vaatamata.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse või isiku algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus; 2) muutub projekti elluviimise algus- või lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev; 3) muutub projekti eelarve; 4) meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu. (3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks; 3) otsuse muutmist ei võimalda meetme või meetme osa rahastamise eelarve; 4) esinevad muud meetme tingimustes nimetatud asjaolud. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul; 3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(1) Toetuse andmisega seotud asutused ja isikud ei avalda taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni või dokumente. (2) Toetuse andmist korraldavad asutused ja isikud võivad töödelda taotlejate, toetuse saajate ja taotluse kohta menetluse käigus saadud informatsiooni või dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
(1) Kui toetuse taotleja või saaja leiab, et tema õigusi on rikutud, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kaebuse isiku või asutuse otsuse või toimingu peale võib esitada halduskohtusse pärast samas asjas vaideotsuse tegemist. (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitva asutuse või isiku, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, otsuse või toimingu peale, lahendab vaide otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitev asutus või isik, tagades, et vaide lahendamine toimub sõltumatult rakendusasutuse või -üksuse ülesannete täitmisest. (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide meetme rakendusasutus või tema volitusel otsuse või toimingu teinud eraõiguslik juriidiline isik. (4) Riigiasutus toetuse taotlejana või saajana võib rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitva riigiasutuse otsuse või toimingu peale esitada vaide korraldusasutusele. (5) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide vastuvõtmisest.
(1) Järelevalve eesmärk on kontrollida toetuse andmise ja kasutamise eesmärgipärasust ja vastavust õigusaktidele. (2) Järelevalve subjektideks on rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik ja toetuse saaja. (3) Järelevalve käigus kontrollitakse rakendusüksuse tegevust temale käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning halduslepinguga pandud ülesannete täitmisel või toetuse saaja tegevust kooskõlas taotluse rahuldamise otsuses ja õigusaktides sätestatuga.
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
(1) Rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus: 1) kontrollida toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 2) saada rakendusüksuse esindajatelt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida järelevalve teostamiseks rakendusüksuse ruumides ja territooriumil ning teostada kohapealset kontrolli; 4) kontrollida toetuse saaja tegevuse üle järelevalve teostamisel rakendusüksuse tegevust; 5) teha ettekirjutus toetuse andmisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. (2) 3 (3) 4 (4) Kui riiklikku või haldusjärelevalvet teostav ametiisik avastab käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamatult teda volitanud isikule või taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu sõlminud isik või asutus võib teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta (edaspidi toetuse tagasinõudmise otsus) toetuse saajalt, kui: 1) ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 3) toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 5) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti elluviimise tähtaegu ei ole järgitud; 6) taotluse rahuldamise otsus on vastavalt käesoleva seaduse § 202 lõikele 4 tunnistatud kehtetuks; 7) käesoleva seaduse §25 lõike 2 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata; 8) toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. 1 (1¹) Kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise aluseks olev asjaolu, mille tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, võib toetuse tagasi nõuda käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud protsendi ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- või pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (3) Ühtekuuluvusfondist antud toetuse tagasinõudmise otsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel teha Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus või kui toetuse saaja on Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus, siis korraldusasutus. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral annab toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (5) Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus . (6) Toetuse võib tagasi nõuda viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(1) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks on 90 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus võib põhjendatud juhul toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist. (3) Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
(1) Pettusest, korruptsioonist ja muust Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast õigusvastasest tegevusest teavitab auditeeriv asutus Euroopa Pettustevastast Ametit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1073/1999/EÜ (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7), Euroopa Komisjoni määruses 1681/94/EÜ (EÜT L 178, 12.07.1994, lk 43–46) ja Euroopa Komisjoni määruses 1831/94/EÜ (EÜT L 130 25.05.1994, lk 1) sätestatuga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 281 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel saadud ja edastatud teave tunnistatakse asutusesiseseks teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Auditeeriv asutus võib käsitletavat teavet avalikustada Euroopa Komisjoni määruse 1681/94/EÜ artiklis 10 ja Euroopa Komisjoni määruse 1831/94/EÜ artiklis 10 sätestatud tingimustel ja korras ning nendes artiklites nimetatud isikutele.
(1) Ühtekuuluvusfondi vahendite andmise suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi ning § 1 ja 2, § 3 lõiget 3, § 4, § 4 1 lõikeid 1 ja 3, § 42–14, § 15 lõike 1 punkte 2–9, lõikeid 2 ja 3 ning § 21–282. (2) Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevuse ja ülesanded ning vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele, taotluse menetlemise tingimused ja korra ning järelevalve teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) «Equali» vahendite andmise suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi ning § 1, 2, 4, 41 ja § 42, § 5 lõikeid 1 ja 2, § 6, § 7 lõikeid 1 ja 2, § 8, 9, 11, 12 ning 18–282. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud paragrahvides olevad viited meetme tingimustele loetakse viideteks lõike 6 alusel antud õigusaktile. (3) «Equali» korraldusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium. (4) «Equali» makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. (5) «Equali» rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik. (6) «Equali» vahendite andmist korraldavate asutuste pädevuse ja ülesanded ning vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi, § 2, 21 ja 23, § 25 lõikeid 2 ja 3 ning § 282. (2) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» väljatöötamise ja elluviimisega seotud Euroopa Ühenduse õigusaktides ja nende alusel kehtestatud programmdokumentides liikmesriigile pandud ülesandeid täidab Rahandusministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks peab Rahandusministeerium läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega, programmide korraldus- ja makseasutustega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid. (4) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» üldjuhtimist teostavad programmdokumendis sätestatu kohaselt vastava programmi korraldusasutus, makseasutus, juhtkomisjon ning seirekomisjon. (5) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» elluviimise, projektide järelevalve ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise tingimused ja korra, sealhulgas toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused, kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (6) «Interregi» programmide juht- ja seirekomisjonide ning «Urbani» programmi «Urbact» seirekomisjoni Eesti-poolsed liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister. (7) 8 (8) «Interregi» programmide ja «Urbani» programmi «Urbact» puhul teostab järelevalvet Rahandusministeerium.
(1) Enne 2005. aasta 1. juulit: 1) rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid täitma nimetatud isik või asutus loetakse akrediteerituks käesoleva seaduse kohaselt ning alates 2005. aasta 1. juulist täidab see isik või asutus rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid käesoleva seaduse §-des 131 ja 15 sätestatud ulatuses ja korras; 2) rakendusüksuse ülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikutega sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatuga; 3) alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule; 4) tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatu viiakse ellu, toetuse taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt otsuses ja otsuse tegemise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule; 5) eraldatud toetuse andmise ja kasutamise üle teostatakse 2005. aasta 1. juulist alates järelevalvet käesoleva seaduse §-des 23–25 sätestatud alustel ja korras. Enne 2005. aasta 1. juulit toetuse saaja üle järelevalvet teostanud meetme rakendusasutus korraldab vajaduse korral vastavate materjalide üleandmise käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel järelevalvet teostavale rakendusüksusele; 6) väljamakstud toetuse tagasinõudmisel esindab alates 2005. aasta 1. juulist riiki toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 8 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 15. aprillist. (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehti või haldusleping sõlmiti enne 2007. aasta 1. jaanuari ja toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast 2007. aasta 1. jaanuari, siis kohaldatakse intressi ja viivise arvestamisel käesoleva seaduse § 28 lõigete 1–4, 7 ja 8 alates 2007. aasta 1. jaanuarist kehtivat redaktsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuselt võib nõuda viivist kuni 0,1 protsenti päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuselt riigiasutus intressi ja viivist tasuma ei pea. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, tasub riigiasutus viivist riigi poolt Euroopa Komisjonile tasutud summa ulatuses. (6) Kui taotluse rahuldamise otsus tehti või haldusleping sõlmiti enne 2008. aasta 5. juunil vastuvõetud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse» jõustumist ning toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast nimetatud seaduse jõustumist, siis kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel käesoleva seaduse § 26 lõigete 11 ja 4, § 27 lõike 1 ning § 28 lõike 2 alates nimetatud seaduse jõustumisest kehtivat redaktsiooni. (7) Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus pikendada projekti, mille taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne 2008. aasta 31. detsembrit, tegevuste elluviimise tähtaega kuni 2009. aasta 30. juunini, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi saavate projektide puhul kuni 2009. aasta 31. maini. (8) Käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel võib alates 2008. aasta 5. juunil vastuvõetud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse» jõustumisest esitada vaide korraldusasutusele. (9) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. jaanuarist.
Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.