Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded
2 § muudetud+233 sõna lisatud−334 sõna eemaldatud
§ 1Üldsättedmuudetud
(1) Määrus sätestabMäärusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis.
(2) Jäätmete tekkekoht selle määruse mõistes on jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad.
maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel
juhul kui kääritusjäägi tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli ning kuni kääritusjääk ei ole lakanud olemast jäätmed vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta”
tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 1)
ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse § 83 alusel pinnase kohta kehtestatud piirväärtust elumaal või tööstusmaal sõltuvalt territooriumi, kus jäätmeid taaskasutatakse, maakasutuse sihtotstarbest
kääritusjäägi E. coli näitaja on kuni 1000 CFU/g ja 25 grammis kääritusjäägis puudub salmonellabakter
milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta
)
on järgmised: plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi,
ei
tohi ületada 30 g/kg
ole kääritusjäägi laotamine lubatud
; 3)
jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused ei tohi ületada lisas 2 sätestatut
piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud
; 4)
jäätmete leostuvus arvutatakse vedeliku
kääritusjäägis tuleb määrata fosfori-, kaaliumi-
ja
tahke aine suhte (L/S) 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulga ja aine massi suhtena
lämmastikusisaldus
; 5)
jäätmematerjalidest proovide võtmisel ja analüüsimisel on soovitav
kääritusjäägi laotamisel tuleb
järgida
asjakohaseid standardeid või nende puudumise korral muid usaldusväärseid analüüsimeetodeid; 6) proovi võtmise ja analüüsi teostamise sagedus peab olema piisav
keskkonnakaitse nõudeid
,
et tagada jäätmete omaduste vastavus käesoleva määruse nõuetele; 7) jäätmete omaduste parandamiseks nende segamine omavahel või muude materjalidega
mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega
,
nagu näiteks tsemendi või lubjaga
sealhulgas laotamise ajapiiranguid
,
ei tohi suurendada saadud segu saasteainete sisaldust või nende leostuvust üle punktides 1
väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku
ja
2 sätestatu; 8) jäätmed ei tohi nende taaskasutamisel ulatuda põhjaveekihini või kokku puutuda põhjaveega veeseaduse §
fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna
-
de 7
ja
15 mõistes
põhjavee kaitseks
;
9
6
)
10) jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda; 11) kui ajavahemik jäätmete
põllul
,
v.a asfaltbetooni jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel
kus
on
pikem kui 9 kuud
kasutatud kääritusjääki
,
peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil; 12
ei tohi 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta.
(2
)
ehitus- ja lammutusjäätmete ning maa-aladelt eemaldatud pinnase käitlemisel tuleb järgida lisaks käesoleva määruse nõuetele «Jäätmeseaduse» § 71
Käesoleva paragrahvi
lõike 1
alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid
kohane registreering antakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks alates jäätmekäitleja tegevuse esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks
.
Registreeringu tähtaega ei pikendata ega uuendata.