Redaktsioonide võrdlus

(1) KaitsealalKui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle osa, mis asub kaitsealal, hoiualal asuva või Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või selle osa võõrandamiselkasvukohta või asjaõigusega koormamiselhüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavetloodusobjekti: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetustüüpi; 2) loodusobjekti valitseja nimiregistrikoodi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuselenimetust. (2) [Kehtetu] (3) [Kehtetu] (4) [Kehtetu] (5) [Kehtetu] (6) [Kehtetu]

(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladelpoolloodusliku koosluse esinemisalal on vajalik nende ilmetvaja selle ilme ja liigikoosseisu tagav tegevus,liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine janing harvendamine või raadamine, mille. Nende tegevuste ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjagaeeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib kaitse-eeskirjagaeeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metsa- ja sookoosluse taastamise tegevuse võib Keskkonnaameti nõusolekul jätta tegemata riigikaitsemaal, kui tegevus takistaks riigikaitse eesmärgi saavutamist ja välistatud on oluline mõju kaitse-eesmärgile ning rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid. (4) Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. (5) [Kehtetu] (6) Kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja. (7) Riigile kuuluva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti valitseja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt: 1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht; 3) lepingu tähtaeg; 4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirjeldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava asja kasutusotstarve. (8) Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti valitsejal seda tööd korraldamast. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse-eeskirjaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti valitseja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil kaitstaval loodusobjektil. (10) Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.

(1) Kaitsekohustuse teatis on pruunkaru talvitumispaika või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitsejale või volitatud asutusele (edaspidi koos valdaja) väljastatav teabedokument. (2) Kaitsekohustuse teatis sisaldab: 1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki; 3) andmeid kaitstava loodusobjekti valitseja kohta; 4) käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu. (3) Keskkonnaamet väljastab kaitsekohustuse teatise kohe pärast pruunkaru talvitumispaiga või I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamise teate saamist. (4) Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu, saadetakse tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui teatise väljastajale on elektronposti aadress teada. Elektroonilisel kättetoimetamisel on isik kohustatud elektronposti teel viivitamata kinnitama teatise kättesaamist. Kui isik ei ole kinnitanud teatise kättesaamist, toimetatakse see talle kätte tähtkirjaga.[Kehtetu] (4¹) Kaitsekohustuse teatist ei toimetata kätte Riigimetsa Majandamise Keskusele. (5) [Kehtetu] (6) [Kehtetu] (7) [Kehtetu] (8) Kinnisasja valdaja on kohustatud kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest teavitama viivitamatult kolmandaid isikuid, kes kinnisasja valdaja korraldusel on õigustatud kinnisasjal viibima või seal kinnisasja valdaja tellitud töid tegema või teenust osutama.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele ning riiklikule eluslooduse seirele ja kaitstava loodusobjekti valitseja korraldatud eluslooduse uuringule ja inventuurile. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele. (3²) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks sihtkaitsevööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul viibimist ning punktis 5 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist. (4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4) jahipidamist; 5) kalapüüki; 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8) pilliroo ja adru varumist. (5) [Kehtetu]

(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. (2¹) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks piiranguvööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 10 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist. (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. (5) [Kehtetu]

(1) Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd;. 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikelõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 5 sätestatud juhtudel. (2¹) Kui maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on käesoleva paragrahvi lõikelõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. (2²) Veekaitsevööndi laiuse arvestamise lähtejoont arvestatakse veeseaduses sätestatud korras.[Kehtetu] (3) Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3¹) Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast jasuurte üleujutusaladega siseveekogude kalda üleujutusalal ning käesoleva seaduse §-des 37–39paragrahvi lõikes 5 sätestatud vööndi laiusestjuhul kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevadoleva kaldaastangu ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd arvestatakse kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast jaülemisest servast. Vööndi laius on sätestatud käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest ja 38.

(1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlaltehisjärvel ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit; 4) maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 50 meetrit. (1¹) Rannal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius. (1²) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius. (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud lubatud ehitustegevuseks, keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks, riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks. (5) Maavara ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine on lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa osa. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõusoleku andmisest võib keelduda, kui taotletav tegevus on vastuolus käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud eesmärkidega.

(1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas jainnas kui asustusüksuses, alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktispunktides 5 ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlaltehisjärvel ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit; 6) maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit. (1¹) Rannal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 31 või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius. (1²) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (2¹) Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndis elamumaa juhtotstarvet ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaaleõuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest maismaa suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei jää veekaitsevööndisseasu veeseaduse kohases veekaitsevööndis (edaspidi veekaitsevöönd); 1¹) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või olemasoleva ehitise laiendusele; 2) kalda kindlustusrajatiseletiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 ruutmeetri suuruse aluspinnaga hoonele, välja arvatud majutuse eesmärgil ehitatav hoone; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitiselelaiendamisele juhul, kui juurdeehitiselaienduse maht on väiksem kui üks kolmandik33 protsenti olemasoleva ehitise kubatuuristmahust; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) vee- või maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit; 10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele ehitusseadustiku § 115 lõike 1 tähenduses ega muule rajatisele riigikaitse tagamise eesmärgil; 11) ehitusseadustiku § 115 lõikes 11 sätestatud riigikaitselisele ehitisele; 12) riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks vajalikule ehitisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal; 13) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub; 14) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringugaKeskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, kehtestatud üldplaneeringugaalevit või kehtestatud tuuleparki kavandavaalevikku ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatudnõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ehituskeeluvööndisse ehitada: 1) pinnavee veehaarde ehitiseleehitist; 2) sadamaehitiselesadamaehitist ja veeliiklusrajatiseleveeliiklust reguleerivat rajatist; 3) ranna kindlustusrajatiselerannakindlustusrajatist; 4) hüdrograafiateenistusehüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitiseleehitist; 5) kalakasvatusehitiselevesiviljelusehitist; 6) riigikaitse, piirivalvepiirivalveehitist ja päästeasutuse ehitiseleehitist; 7) 8) tehnovõrguletehnovõrku ja -rajatiselerajatist; 8) silda; 9) sillaleavalikult kasutatavat teed; 10) avalikult kasutatavale teeleraudteed; 11) raudteelehajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis; 12) maaparandussüsteemi eesvooluolemasoleva ehitise laiendust juhul, mis ei kattu loodusliku veekogugakui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust; 13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist; 14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnalekui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit. (5¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada avatud menetlusena. (5²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna. (5³) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. (65⁴) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajadaEhituskeeld ei laiene kehtestatud planeeringu alusel maaparandussüsteemi eesvoolu, kui seemis ei ole vastuolus ranna jakattu loodusliku veekoguga, kalda kaitse eesmärkidegaehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele maale. (6) [Kehtetu] (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. (8) Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk. (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.

(1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. (2) RannaKohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada või vähendada üldplaneeringuga. (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaseltplaneerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega: 1) vastuvõetud üldplaneeringu menetluses; 2) kehtestatuddetailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub; 4) vastuvõetud kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringuplaneeringu menetluses, kui planeering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamiseEhituskeeluvööndi vähendamisel hinnatakse selle vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine javõi vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu, detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu jõustumiselplaneeringu kehtestamisega.

(1) Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. (2) OlemasolevaOlemasolevat tiheasustusala laiendamine rannalvõib laiendada ranna või kaldal toimubkalda piiranguvööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul ja kehtestatud üldplaneeringu alusel. (3) Luba uue tiheasustusala moodustamiseks antakse kohalikule omavalitsusele taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel, millele on lisatud planeeringu järelevalve teostaja arvamus. Kohaliku omavalitsuse taotluse edastab Vabariigi Valitsusele Kliimaministeerium koos oma asjakohase seisukohaga. (4) Loa andmisel või sellest keeldumisel tuleb arvestada ranna ja kalda kaitse eesmärke. (5) Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.[Kehtetu]

(1) Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. (2) Supelrannas viibimine on tasuta. (3) Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus. (4) Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. (5) Supelrannal ei ole veekaitsevööndit.[Kehtetu]

(1) Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31Kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. (2) Kohalik omavalitsus ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsekordakorras, mida võibkui isik on kinnisasja omandanud kaitse-eeskirjaga alla võtmise ajal või planeeringuga leevendadapärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas teavet loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks; 2) kinnisasi omandati pärimise teel. (3) Ala sihtotstarbelist kasutamist piirab kaitsekord oluliselt juhul, kui: 1) kinnisasi on valdavas ulatuses metsaseaduse tähenduses metsamaa, millel kasvav mets on vanuselt valmiv või küps, ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie; 2) Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevööndhoonestamata kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ärimaa või tootmismaa ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise; 3) mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjal keelab kaitsekord maavara kaevandamise. (4) Tiheasustusalal kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjektil asuva kinnisasja võib kohalik omavalitsus omandada kokkuleppel juhul, kui: 1) kinnisasja puhul on täidetud üldplaneeringust ja planeerimispõhimõtetest tulenevad kinnisasja üldised hoonestustingimused ning kaitsekorra alusel on uute ehitiste püstitamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek, mida ta ei anna; 2) kaitsekorrast tulenevad kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. (5) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmiselvõetud loodusobjektil või on suurem kui kaitstav loodusobjekt, võib kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub loodusobjektile. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik ja jagamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandamise ettepaneku teinud isik. (6) Ettepaneku kinnisasja omandamiseks kohaliku omavalitsuse poolt võib teha kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab kohalik omavalitsus oma eelarvest. (7) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei sätestataole võimalik kinnistusraamatust kustutada, näiteks servituudid, samuti õigusaktidest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevad kinnisomandi kitsendused. (8) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle väiksemat ulatustpiirkonna turuhinda, võib kohaliku omavalitsuse esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise. Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva (9) Kinnisasja, sealhulgas metsaga kinnisasja väärtuse määramisel lähtutakse maa hindamise seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida 8 lõike 2 alusel kehtestatud erakorralise hindamise korrast. (10) Kohalik omavalitsus võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendadakehtestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise ja ettepanekute menetlemise korra. (11) Kinnisasja kohalikule omavalitsusele omandamine otsustatakse võõrandamiseks tehtud ettepanekute laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemise korral lahendatakse ettepanek pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise alused, tingimused ja korra ning raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemi hüvede vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustuse kehtestab kohalik omavalitsuskohaliku omavalitsuse asutus.

(1) Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa. (2) Isend käesoleva seaduse §-de 56 ja 59 tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup, mis vastavalt saatedokumendile, pakendile või märgistusele või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma, taime või seene osa või sellest valmistatud toode.

(1) Püsielupaigas kehtib käesoleva seaduse §-s 30 või 31 sätestatud kaitsekord, mis määratakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt. (2) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesa, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: 1) lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses; 2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses; 4) väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses; 5) kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses; 6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. (3) Pesapuu avastanud isik on kohustatud informeerima sellest Keskkonnaametit kolme ööpäeva jooksul. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui selles nimetatud kaitsealuse linnuliigi isend on pesa teinud pärast seda, kui alal on kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mis on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning mille tegemise püsielupaiga piirangud välistavad. (4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka, merikotka, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kaitsekord. (5) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. (5¹) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kitsendustest ja lõikes 5 nimetamata ajal püsielupaigas lubatud: 1) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; 2) jahipidamine; 3) kalapüük; 4) püsielupaiga valitseja nõusolekul koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile, liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasoleva ehitise hooldustööd. (6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval, teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. (6¹) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keeluaega ja püsielupaiga valitseja nõusolekul on maastikul lubatud sõita ja rajada maakaablit. (7) Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit. (8) Püsielupaiga valitsejal on õigus korraldada kaitsekorra või tegevuskava kohaseid töid kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel. (9) Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine.

(1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud. (2) I kaitsekategooria imetajate klassi kuuluva loomaliigi isendi surmamine on lubatud: 1) kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; 2) elanikkonna ohutuse huvides. (3) II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud: 1) kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatusekalanduse, veealade või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5) õppe- või teadusotstarbel. (3¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69) lisade A–D alusel nende loomaliikide nimekirja, kelle elusate isendite surmamine on lubatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest kirjalikult teatada Keskkonnaametile kirjalikult ühe tööpäeva jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhtudel surmatakse loom Keskkonnaameti loa alusel. (5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ning lõike 61 punktides 1 ja 2 nimetatud loa võib anda, kui olukorra lahendamiseks ei ole alternatiivseid loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid. Loas tuleb märkida: 1) milliste liikide ja isendite suhtes luba antakse; 2) tegevusteks lubatud vahendid, seadised või viisid; 3) millise ohu või riski tingimustel ja millisel ajal ning kus tegevusi võib läbi viia; 4) loa saaja; 5) seire või muud tulemuste jälgimise ja kontrolli vahendid. (6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul. (6¹) Keelatud on looduslikult esinevate lindude: 1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; 2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 78 sätestatud juhul. (7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides või Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal. (8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Keeldu ei kohaldata liigi väheesinduslikes populatsioonides. (9) III kaitsekategooria nende loomaliikide nimekirja, mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala, kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (10) Loomaliigi isendit, kes ei kuulu kaitsealuse liigi ega jahiulukite hulka ja kes põhjustab varalist kahju või tervisekahju, nagu närilised, putukad, teod ja lestad, võib surmata vara või tervise kaitseks.[Kehtetu]

(1) Tehing liigi isendiga käesoleva seaduse tähenduses on isendi ostmine, ostupakkumine, tulu saamise eesmärgil omandamine, müük, hoidmine müügikohas, müügikoha hoiu- ja laoruumides ning teistes müügikohaga seotud ruumides, müügiks vedamine, müügipakkumine või muul viisil tulu saamise eesmärgil kasutamine. (2) Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega. (2¹) Keelatud on tehingud järgmiste isenditega, välja arvatud nende tehistingimustes sündinud järglastega või juhul, kui isendid on surmatud või loodusest eemaldatud seaduslikul teel: 1) looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodetega; 2) loomaliigi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a, või taimeliigi, mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b, elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodetega. (3) [Kehtetu] (4) [Kehtetu] (5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisadesse A ja B kantud liikide isenditele, välja arvatud vahetult tarbijale toodete, nagu toidukaupade, kosmeetika ja ravimite müümise korral, peab müüja kaasa andma päritolu tõendava dokumendi, mis sisaldab: 1) liigi teaduslikku nime; 2) teavet isendi legaalse päritolu kohta (loodusest võetud, kunstlikult paljundatud, farmis kasvatatud jne); 3) Euroopa Liitu sisse toodud isendi korral nimetatud määruse kohaseid erilube; 4) loomaliikide elusate isendite korral andmeid eelmise omaniku kohta ning identifitseerimist võimaldavat teavet (märgis, foto, kirjeldus jne). (6) Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni määrusesrakendusmääruses (EL) nr 7372015/20101850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 216271, 1716.0810.20102015, lk 1–1011), kehtestatud tingimustele, on keelatud.

(1) Loomaliigi isendi jälitamineKeskkonnaagentuur võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid, surmamine, püüdminekui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. (2) Tasuliste teenuste tasu alam- ja märgistamine teaduslikul eesmärgilülemmäärad teenuseliikide kaupa on lubatud Keskkonnaameti loaljärgmised: 1) atesteerimistasu – 190 kuni 250 eurot; 2) rõnga väljastamise tasu – 0,15 kuni 2 eurot märgise kohta. (23) Loomaliigi isendi märgistamineTasuliste teenuste eest laekunud tasu võib kasutada üksnes käesoleva seaduse tähenduses on looma püüdmineparagrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste osutamise kulude katmiseks. (4) Tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja varustamine teadusuuringute eesmärgil märgisegatasumäärad, sealhulgas raadiosaatja või kiibigavõttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali- ja üldkulud ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses. (2) VigaseAbitusse olukorda sattunud loom käesoleva seaduse tähenduses on: 1) looduses või haigeliigiomases keskkonnas inimese tegevuse või tegevusetuse tõttu silmanähtavalt vigastatud loom, kelle vigastus ei taastu iseenesest; 2) hüljatud noorloom, kelle orvustumine on tõendatud; 3) loom, kelle looduslikku keskkonda või liigiomasesse keskkonda naasmine inimese abita on välistatud. (3) Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses. (4) Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamine käesoleva seaduse tähenduses on looma liigiomase seisundi taastamine ja looma loodusesse või liigiomasesse keskkonda tagasiviimine.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024), nõuetele vastava riikliku taastamiskava (edaspidi riiklik taastamiskava) ettevalmistamist ja koostamist, sealhulgas selle kavandi esitamist Euroopa Komisjonile ning vajaduse korral täiendamist Euroopa Komisjoni tähelepanekute põhjal, samuti riikliku taastamiskava läbivaatamist korraldab Kliimaministeerium. (2) Vabariigi Valitsus kiidab riikliku taastamiskava kavandi heaks enne selle esitamist Euroopa Komisjonile ning kinnitab riikliku taastamiskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 7372024/2010 artikli 9 lõikes 11991 artiklis 17 nimetatud pädev asutus on Kliimaministeeriumhindamise ning riiklikkusse taastamiskavasse vajalike täienduste tegemise järel.

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. (2) Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 14 alusel kehtestatud ajutised piirangud kehtivad ala kaitse alla võtmiseni või piirangute kehtetuks tunnistamiseni, aga mitte kauem kui 2007. aasta 1. maini. (3) Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti käesoleva seadusega sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab valdkonna eest vastutav minister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaametile. (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealal on käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud tegevus lubatud valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist kinnitatud liigi kaitsekorralduskava kehtib kuni selles märgitud kuupäevani ning on võrdsustatud käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskavaga. (6) Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura 2000 võrgustiku alad määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 1 nõuete kohaselt. (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viiakse lõpule algatamise ajal kehtinud seaduse kohaselt, kuid mitte hiljem kui 2007. aasta 1. maiks. Algatamiseks käesoleva lõike tähenduses loetakse kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 11 kohast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või puudutatud isiku arvamuse küsimist kaitse-eeskirja eelnõu kohta. (8) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 7 sätestatud väetise kasutamise keeldu kohaldatakse kaitsealade suhtes, mille kaitse-eeskirjad on kehtestatud pärast käesoleva lõike jõustumist. (9) [Kehtetu] (10) Kinnisasja vahetamise menetlused, mille kohta ei ole käesoleva lõike jõustumiseks vahetamise otsust tehtud, viiakse lõpuni käesoleva seaduse § 20 kohaselt kinnisasja omandamise menetlusena, kusjuures esitatud kinnisasja vahetamise avaldused loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks. (11) Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlus loetakse käesoleva seaduse § 8 lõike 6 tähenduses algatatuks: 1) kaitsealade, hoiualade ja looduse üksikobjektide puhul teate avaldamisest ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded»; 2) püsielupaikade puhul algatamise käskkirjast või menetlusosalisele kätte toimetatud esimesest kirjast. (12) Enne käesoleva seaduse § 581 jõustumist välja antud linnu ja nahkhiire märgistamise load kehtivad nendel märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini. (12¹) Enne 2014. aasta 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad kuni 2019. aasta 30. juunini. (13) Kui kaitsekord ei sätesta teisiti, on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. (14) Kinnisasja tasaarvestamise menetlused, mille käigus on käesoleva lõike jõustumise ajaks esitatud tasaarvestamise avaldus, viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. (15) Enne käesoleva lõike jõustumist sellise kinnisasja, misKui kinnisasi on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ja millening selle võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ning mis ei vasta käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktides 1–4 toodud eranditele,ja selle omandamiseks on avaldus tehtud avalduste laekumisehiljemalt 2013. aasta 14. aprillil, kantakse nimetatud avaldus käesoleva lõike jõustumise järel samasse järjekorda kantud avalduste menetlused viiakse lõpuni nende laekumise järjekorras pärast nende kinnisasjade riigile omandamistselliste kinnisasja omandamise avaldustega, mis on omandatudtehtud enne kaitse alla võtmist või mis vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktides 1–4 toodudettenähtud eranditele, ja neid avaldusi menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras. (16) Kui haldusakti andmise menetlus on peatatud käesoleva seaduse § 8 lõike 6 alusel enne 2013. aasta 1. maid, loetakse haldusakti andmise menetlus peatatuks kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates 2013. aasta 1. maist. (17) Enne 2013. aasta 1. maid algatatud kaitse alla võtmise menetlustele kohaldatakse edasisel menetlusel 2013. aasta 1. maist kehtivaid nõudeid. (18) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli olevates kaitse alla võtmise menetlustes, mille avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud, korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva seaduse § 9 lõigetes 7–9 sätestatud korras. Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohase teabega teate avaliku väljapaneku toimumise kohta Keskkonnaameti kodulehel, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. (19) Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 punktis 6 nimetatud rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini. (20) Eriolukorra ajal, kui seda õigustab tegelik vajadus ja tavapäraseid saatmise võimalusi ei ole otstarbekas või ei saa kasutada, võib käesoleva seaduse §-des 9, 112, 24 ja 581 nimetatud teate, dokumendi või otsuse edastada isikule lihtkirjaga. (21) Enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini. (22) Loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva lõike jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda keskkonnaportaalis. (23) Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses nimetatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis. (24) Käesoleva seaduse §-e 691–699 kohaldatakse vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. (25) Enne 2025. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee. (26) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 nimetatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (27) Enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 20 alusel esitatud võõrandamise avalduse alusel algatab omandamise menetluse või teeb otsuse omandamise või sellest keeldumise kohta Keskkonnaameti peadirektor. (28) Kui riigile võõrandamise avaldus esitati enne käesoleva lõike jõustumist, omandab riik sellise kinnisasja, mis on omandatud selle kaitse alla võtmise menetluse ajal ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kohta, käesoleva seaduse § 20 lõike 11 punktides 1–4 sätestatud juhul. Kui omandamise menetlus algatati enne käesoleva lõike jõustumist, kuid kinnisasja omandamine ei ole käesoleva seaduse § 20 lõike 11 kohaselt lubatud, keeldub Keskkonnaameti peadirektor kinnisasja riigile omandamisest ja tunnistab omandamise menetluse algatamise otsuse kehtetuks. (29) Enne käesoleva lõike jõustumist algatatud planeeringute menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 38 lõike 21 ja § 41 lõike 2 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva lõikega. Koostamisel oleva planeeringu menetlust korratakse juhul, kui Keskkonnaamet keeldub nõusoleku andmisest ja selle tulemusel muutub planeeringu põhilahendus. (30) Isikud, kellele on enne käesoleva lõike jõustumist välja antud kehtiv nahkhiirte ja lindude märgistamise luba, loetakse käesoleva seaduse § 583 tähenduses atesteerituks ja neile saadetakse atesteering e-kirjaga. Atesteeringu andmise järel kaotab märgistamisluba kehtivuse.