(1) Määrus sätestab «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel» kehtestatud «Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite kasutamise programmi» (edaspidi programm) vahendite taotlemise korra. (2) Määrusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
(1) Arengupartnerluse kokkulepe käesoleva määruse tähenduses on kirjalikus vormis sõlmitud leping, millega toetuse saaja ja projekti partnerid kohustuvad tegema koostööd, et viia ellu toetuse taotluses kirjeldatud projekt. (2) Projekti partner käesoleva määruse tähenduses on isik või asutus, kes on üheks arengupartnerluse kokkuleppe pooleks. (3) Rahvusvahelise koostöö kokkulepe käesoleva määruse tähenduses on lõikes 1 nimetatud arengupartnerluse kokkuleppe poolte ja vähemalt ühe muus Euroopa Liidu liikmesriigis EQUALi vahenditest toetust saava isiku ning tema partnerite vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille alusel kõik rahvusvahelise koostöö kokkuleppe pooled kohustuvad tegema koostööd, et aidata kaasa EQUALi eesmärkide elluviimisele kokkuleppe poolte asukohariikides. Rahvusvahelise koostöö kokkulepe peab olema heaks kiidetud kõigi vastavate liikmesriikide korraldusasutuste poolt.
Struktuuritoetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärk on uute meetmete väljaarendamine tööturuga seotud diskrimineerimisvormide ja ebavõrdsuse vähendamiseks.
(1) Programmi raames toetatakse tegevusi kolme teema raames: 1) tööturule tulemise või naasmise hõlbustamine neile, kel on raskusi avatud tööturule integreerumise või reintegreerumisega (edaspidi teema A); 2) töö- ja pereelu ühitamine ning tööturult lahkunud inimeste reintegreerimine läbi paindlike ja efektiivsete töökorraldusvormide ning toetavate teenuste arendamise (edaspidi teema G); 3) asüülitaotlejate sotsiaalse ja tööalase integratsiooni toetamine (edaspidi teema I). (2) Teemade raames toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1784/1999/EÜ Euroopa Sotsiaalfondi kohta (ELT L 213, 13.08.1999, lk 5–8) artiklitega 3 ja 5.
(1) Rakendusüksuse ülesanded on: 1) toetuse taotluste menetlemine; 2) toetuse maksmiseks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine; 3) kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 4) toetuse kasutamise seire; 5) andmete esitamine korraldusasutusele toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks; 6) toetuse saajate abistamine rahvusvahelise koostöö kokkuleppe poolte leidmisel; 7) toetuse saajate nõustamine ning juhendmaterjalide väljatöötamine; 8) koostöös korraldusasutusega avalikkuse ja programmi sihtrühmade teavitamine programmi tulemustest; 9) muud õigusaktides sätestatud ülesanded. (2) Rakendusüksuse ülesandeid täidab rakendusüksus. 1. maist 2009. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sotsiaalministeerium. Tehnilise abi rakendamisel täidab rakendusüksuse ülesandeid Sotsiaalministeerium.
(1) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta § -s 4 nimetatud teemade lõikes avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kaks korda arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega vähemalt 30 päeva, alates esimese teate avaldamisest päevalehes, ning internetis aadressidel www.tta.ee, www.sm.ee ja www.struktuurifondid.ee. (2) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksusest.
Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks kirjaliku taotluse ja selle koopia ning edastab samaks kuupäevaks rakendusüksusele taotluse ka elektrooniliselt.
(1) Toetust võib taotleda juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus: 1) kellel on olemas projekti teostamiseks vajalikud vahendid; 2) kes omab projekti teostamiseks vajalikku kogemust; 3) kes on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta; 4) kes omab kinnitust § 5 lõikes 2 nimetatud finantseeringu olemasolu kohta; 5) kelle enda ega tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) kellel taotluse esitamise hetkel ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas; 7) kellel on vähemalt üks partner § 2 lõike 2 tähenduses. (2) Lõike 1 punktis 7 nimetatud partner peab vastama lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 5 ja 6 sätestatud nõuetele.
(1) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul § 6 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise tähtpäevast alates taotleja ja partneri vastavust § -s 8 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui taotleja ja partner vastavad kõigile § -s 8 sätestatud nõuetele. (3) Taotleja tunnistatakse mittevastavaks ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või partner ei vasta kas või ühele § -s 8 sätestatud nõuetest.
(1) Taotlus peab olema lisas 1 toodud vormi kohane ja sellele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) tõendid taotlejal ja partneril maksuvõlgnevuste puudumise kohta, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 30 päeva; 2) auditeerimise kohustusega taotleja viimase majandusaasta aruanne audiitori järeldusotsusega; 3) auditeerimise kohustusega partneri viimase majandusaasta aruanne audiitori järeldusotsusega, kui partner on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta; 4) auditeerimise kohustuseta taotleja viimase majandusaasta aruanne; 5) auditeerimise kohustuseta partneri viimase majandusaasta aruanne, kui partner on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta; 6) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja või partneri viimase majandusaasta tulude ja kulude koond; 7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja või partneri maksukohustuslasena Maksu- ja Tolliametis registreerimise tõendi koopia juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse; 8) projekti teostamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks vajalike tegevuslubade, litsentside ja tunnistuste koopiad; 9) tõend § 5 lõikes 2 nimetatud finantseeringu olemasolu kinnituseks; 10) vähese tähtsusega abi teatis juhul, kui taotleja või partner on kolme taotlemisele eelnenud aasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi. (2) Taotlus on nõuetekohane kui: 1) toetust taotletakse ühe § -s 4 nimetatud teema raames; 2) toetust taotletakse § -s 5 sätestatud määras; 3) toetust taotletakse abikõlblike kulutuste tegemiseks; 4) toetatav tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. juuliks 2008. a; 5) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid; 6) taotlusele on lisatud kõik lõikes 1 nimetatud dokumendid; 7) taotluse on allkirjastanud allkirjaõigust omavad isikud.
(1) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul § 6 lõikes 2 nimetatud tähtpäevast alates taotluse vastavust § -s 10 sätestatud nõuetele. (2) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotlusel on muid puudusi, määrab rakendusüksus taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui taotlus vastab kõigile § -s 10 sätestatud nõuetele. (4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlus ei vasta kas või ühele § -s 10 või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetest.
(1) Rakendusüksus korraldab vastavaks tunnistatud taotluste hindamise. Rakendusüksus kaasab taotluste hindamisele eksperte, kusjuures iga taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Projekti regionaalse ja riikliku tähtsuse hindamiseks võib rakendusüksus kaasata maakondlikke ja üleriigilisi tööhõivenõukogusid. (2) Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamislehe alusel (lisa 2) järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) projekti asjakohasus ja sobivus teemaga ning vastavus programmile ja toetuse eesmärkidele – maksimaalselt 20 punkti; 2) projekti metoodika – maksimaalselt 40 punkti; 3) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 14 punkti; 4) projekti mõju – maksimaalselt 6 punkti; 5) projekti eelarve ja kulude põhjendatus – maksimaalselt 15 punkti; 6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 5 punkti. (3) Hindamise tulemusel saadud punktid summeeritakse ning saadud tulemuste alusel koostatakse taotluste paremusjärjestused teemade lõikes. Paremusjärjestuste moodustamisel võetakse aluseks hindamiskriteeriumi lõikes antud punktide aritmeetiline keskmine.
(1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud pingerea alusel teemade lõikes parimad taotlused, mis on kogunud vähemalt 60 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa teema rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsused. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul § 6 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise tähtpäevast.
(1) Tehnilist abi antakse korraldusasutuse, rakendusüksuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täitvatele asutustele programmi edukaks rakendamiseks vajalike kulude katmiseks. (2) Tehnilise abi andmisele ei kohaldata § 4 ja § 5, § 6–141, § 15–193, § 20 lõiget 3 ja lõike 4 punkti 7 ning § 21 lõikeid 1 ja 3–6. (3) Tehnilist abi antakse maksimaalselt 75% projekti abikõlblikest kogukuludest. (4) Tehnilise abi taotleja esitab vormikohase tehnilise abi taotluse (lisa 7) rakendusüksusele hiljemalt projekti rakendamise aasta 1. märtsiks. (5) Kui tehnilise abi taotluses esineb puudusi, antakse tehnilise abi taotlejale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb sotsiaalminister tehnilise abi taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Sotsiaalminister teeb tehnilise abi taotluse rahuldamise otsuse hiljemalt 20 tööpäeva pärast toetuse taotluse esitamist, kuid mitte enne projekti rakendamise aasta riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Kui tehnilise abi taotlejale on lõike 5 kohaselt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaega pikendada lõike 5 alusel antud tähtaja võrra.»;
(1) Toetuse saaja esitab hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevaks rakendusüksusele arengupartnerluse kokkuleppe § 2 tähenduses. (2) Kui toetuse saaja jätab arengupartnerluse kokkuleppe otsuses märgitud tähtpäevaks mõjuval põhjusel esitamata, võib rakendusüksus toetuse saaja taotlusel tähtaja ennistada. (3) Kui toetuse saaja ei esita arengupartnerluse kokkulepet, tehakse toetuse maksmise lõpetamise otsus.
(1) Arengupartnerluse kokkulepe koosneb vormikohasest arengupartnerluse kokkuleppest ja sellele lisatud rahvusvahelise koostöö kokkuleppest § 2 lõike 3 tähenduses. (2) Arengupartnerluse kokkulepe on nõuetekohane, kui: 1) see on sõlmitud toetuse taotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks ning vastab § 2 lõikes 1 toodud tunnustele; 2) selles on kehtestatud toetuse saaja ja partnerite kohustused ning vastutus; 3) see sisaldab projekti eelarvet määruse lisas 4 sätestatud vormis; 4) selle eelarve ei ületa toetuse taotluses esitatud eelarveprognoosi; 5) see on vormikohane; 6) arengupartnerluse kokkuleppe poolte kohustused peavad olema täidetud 31. juuliks 2008. a; 7) selle on allkirjastanud allkirjaõigust omavad isikud; 8) sellele on lisatud rahvusvahelise koostöö kokkulepe, mille on heaks kiitnud kõik vastavate riikide korraldusasutused.
(1) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul arengupartnerluse kokkuleppe saamise päevast alates arengupartnerluse kokkuleppe vastavust § -des 2 ja 16 kehtestatud nõuetele. (2) Kui arengupartnerluse kokkulepe vastab §-des 2 ja 16 sätestatud nõuetele, teeb rakendusüksus arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsuse. (3) Rakendusüksus võib teha ettepaneku arengupartnerluse kokkuleppes sisalduva puuduse kõrvaldamiseks, selgitades, et puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib rakendusüksus teha toetuse maksmise lõpetamise otsuse. (4) Arengupartnerluse kokkulepe tunnistatakse mittevastavaks ja tehakse toetuse maksmise lõpetamise otsus, kui arengupartnerluse kokkulepe ei vasta kas või ühele § -des 2 või 16 sätestatud nõuetest.
(1) Arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse kuupäev ja number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava arengupartnerluse kokkuleppe nimetus; 6) toetuse suurus eurodes ning selle osakaal projekti abikõlblikes kogukuludes; 7) kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse saaja kohustused ja toetuse kasutamise tingimused; 9) aruannete esitamise tähtajad; 10) otsuse vaidlustamise kord. (2) Toetuse maksmise lõpetamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse kuupäev ja number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimetus; 6) toetuse maksmise lõpetamise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise kord. (3) Rakendusüksus saadab arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsuse või toetuse maksmise lõpetamise otsuse taotlejale ja partnerile 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast alates.
(1) Sotsiaalministeerium koostab programmi seire aastaaruande. (2) Programmi seire aastaaruande koostamiseks esitab rakendusüksus aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks Sotsiaalministeeriumile: 1) andmed esitatud taotluste ja rahuldatud taotluste kohta; 2) rahuldatud taotluste kogueelarve; 3) andmed väljamakstud summade kohta võrreldes eelarveprognoosiga; 4) hinnangu toetuse taotlemise protsessi, programmi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta; 5) andmed läbivate näitajate saavutamise kohta. (3) Programmi seirearuanne esitatakse tutvumiseks programmi seirekomisjonile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. maiks.»;
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 1685/2000/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulude abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1145/2003/EÜ (ELT L 072, 11.03.2004, lk 66 – 77), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 1784/1999/EÜ Euroopa Sotsiaalfondi kohta (ELT L 213, 13.08.1999, lk 5–8) ning muude õigusaktidega. (2) Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse lõppkuupäevani. (3) Toetuse taotluse rahuldamise otsusest kuni arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsuseni on abikõlblikud ainult toetuse taotluses (lisa 1 vorm B) märgitud esimese järgu kulud. (4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) 2) kulud projekti personali töötervishoiu tagamiseks; 3) allhangetest tingitud kulud, kui nende allhangete korraldamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele samas proportsionaalset lisaväärtust; 4) maa ja piiramatu kasutuseaga põhivara ning kinnisvara soetus- ja ehituskulud; 5) trahvid, finantskaristused ja kohtukulud; 6) organisatsioonide liikmemaksud; 7) ametnike töötasu, kui nende ülesanded projektis langevad kokku ülesannetega, mida nad täidavad ametnikena; 8) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral; 9) erisoodustusena käsitatavatelt kuludelt tasumisele kuuluvad maksud; 10) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud. (5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui eelnevat ei ole võimalik näidata, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna.
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgmise eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 14 päeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast alates. (2) Toetus makstakse toetuse saajale välja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel (lisa 3). Tehnilise abi toetus makstakse välja Sotsiaalministeeriumile esitatud väljamakse taotluse alusel (lisa 10). (3) Väljamakse taotluse võib esitada kalendrikuu 3. ja 18. kuupäevaks. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt ühel korral kuue kuu jooksul. (4) Esimene väljamakse taotlus esitatakse mitte varem kui 14 päeva möödumisel toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates. (5) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud. «Riigieelarve seaduse»§ 91 lõike 5 tähenduses valitsussektorisse kuuluvale toetuse saajale võib viimase väljamakse teha enne projekti lõpparuande heakskiitmist. (6) 7 (7) Kui toetuse saaja on saanud ettemakse või osalise ettemakse, esitab toetuse saaja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras sätestatud tähtaja jooksul rakendusüksusele teatise ettemakse muutumisest abikõlblikuks kuluks (lisa 11).
Toetuse saaja on kohustatud säilitama taotluse ning projekti elluviimisega ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2015. a.