(1) SideteenuseSideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelisekelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab elektroonilise side teenuse osutamiseks peab esitama majandustegevusteateteenust Eesti Vabariigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus end esindama vähemalt ühe seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine.
(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldusSideettevõtja, kelle asukoht on Eesti Vabariigis ja tegevuse geograafiline piirkond ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korralkes osutab elektroonilise side teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus end esindama vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnesKäesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sideettevõtja, kes asub või kelle seaduslik esindaja asub
(1) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister . Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 14 lõikes 21 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, millega kehtestab universaalteenuse osutajale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal oli universaalteenuse osutamise kohustus, universaalteenuse osutamise kohustuse avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal kehtinud tingimustel kuni käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Justiits- ja Digiministeerium või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.
(5) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi: 1) iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või 2) iga nimetatud teenuse puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(7) Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.
(8) Käesoleva seaduse § 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel määratud universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest enne teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes hindab kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning vajaduse korral kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab nimetatud teabe oma veebilehel.
(1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel: 1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil; 2) vanglal – vangla territooriumil; 2¹) Politsei- ja Piirivalveametil – politsei poolt valvataval objektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis; 3) 4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas; 5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas; 6) julgeolekuasutusel – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel ja korras; 7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ning punktides 21, 6 ja 7 nimetatud juhtudel kohaldatavad tingimused ning raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kehtestab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb vastavalt oma pädevusele oma veebilehel avalikult kättesaadavaks järgmise teabe, järgides seejuures ärisaladuse hoidmise nõuet: 1) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused; 2) ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsused; 3) sideteenuste turgude piiritlemist puudutavad otsused; 4) ettevõtjate vahelistes vaidlustes tehtud lahendid; 5) muu teave ja otsused, mille avaldamine tuleneb käesolevast seadusest.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, juhindudes käesoleva seaduse §-s 152 sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tuleb tasuda riigilõiv.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise informatsiooni avaldamine on vastuolus väärtpaberibörsireguleeritud väärtpaberituru reeglitega, võib nimetatud informatsiooni avaldada ainult kooskõlas väärtpaberibörsireguleeritud väärtpaberituru reeglitega.
(1) Käesoleva seaduse § 148 lõikes41 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtte või esindaja määramata või nimetamata jätmise eest, samuti lõikes 3 nimetatud teabe esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000100 000 eurot.
(1) [Kehtetu] (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155 ja 159 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule. (3) Käesoleva seaduse §-des 154, 1541, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703, 1711, 176–178 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (4) [Kehtetu] (5) Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab süüteomenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 185 või 186 nimetatud väärteo tunnused, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet. (6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon. (7) Käesoleva seaduse §-s 1551 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet. (8) [Kehtetu]