Käesolev määrus kehtestabMäärusega kehtestatakse ravimi, sealhulgas veterinaarravimi, müügiloa andmisel, uuendamisel või muude ravimpreparaadi klassifikatsiooni muutmist tingivate asjaolude esinemisel ja kasutamisloakasutamise loa andmisel ravimpreparaadi klassifitseerimise tingimused ja korrakord.
(1) Ravimpreparaadid klassifitseeritakse järgmiselt: 1) retseptiravimid – ravimpreparaadid, mida tarbijatele «Tarbijakaitseseaduse» tähenduses (edaspidi tarbija) väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel (tähistatakse märkega «R»); 2) käsimüügiravimid – ravimpreparaadid, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav (edaspidi käsimüügiravimid) (tähistatakse märkega «K»); 3) piiratud kasutusega retseptiravimid.
(2) Ravimpreparaat klassifitseeritakse retseptiravimiks järgmistel juhtudel: 1) ravimpreparaadi kasutamisel (kaasa arvatud nõuetekohasel kasutamisel) ilma arsti järelevalveta võib ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele, veterinaarravimite puhul looma, ravimi manustajaVeterinaarravimi klassifitseerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja loomse toidu tarbija tervisele, samuti keskkonnale; 2) ravimpreparaati on sageli ja väga laialdaselt kasutatud ebaotstarbekalt või on selline kasutamine tõenäoline, mistõttu on võimalik, et see kujutab endast inimeste või loomade tervisele otsest või kaudset ohtu; 3) ravimpreparaat sisaldab ainet või aineid, mille toimenõukogu määruse (dEL) või kõrvaltoime(d) nõuavad lisauuringuid (uus ravim, vähene kasutamiskogemus, uus ravimpreparaadi tugevus, uus annuse suurus, uus manustamisviis, uus näidustus, uus kombinatsioon, ebapiisavad kasutamiskogemused mõnel patsiendirühmal); 4) ravimpreparaat on mõeldud parenteraalseks manustamiseks või on apteegis valmistatud veterinaarseks kasutamiseks põllumajandusloomadel või; 5) veterinaarravim on ette nähtud manustamiseks põllumajandusloomadele. 2 (2¹) Lõike 2 punktis 5 nimetatud veterinaarravimeid ei pea klassifitseerima retseptiravimiks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) veterinaarravimi manustamine piirdub ravimpreparaatidega, mille kasutamisel ei ole vaja eriteadmisi või -oskusi; 2) veterinaarravim ei kujuta lõike 2 punktis 1 kirjeldatud ohte; 3) veterinaarravimi omaduste kokkuvõte ei sisalda hoiatusi õige kasutamise korral tekkivate võimalike tõsiste kõrvaltoimete kohta; 4) veterinaarravimi ega mis tahes muu sama toimeainet sisaldava ravimpreparaadi kohta ei ole varem tõsiste kõrvaltoimete teatisi esitatud sageli; 5) ravimi omaduste kokkuvõte ei osuta vastunäidustustele seoses muude veterinaarravimitega, mida tavapäraselt väljastatakse retseptita;
(1) Ravimpreparaadi müügiloa uuendamisel või uute asjaolude ilmnemisel võib Ravimiamet müügiloa hoidja taotluse alusel või omal algatusel muuta ravimpreparaadi klassifikatsiooni, lähtudes §-sdes 2 ja 21 nimetatud klassifitseerimise alustest.
(2) Kui ravimpreparaadi klassifikatsiooni muutmist taotleb müügiloa hoidja, tuleb müügiloa hoidjal esitada Ravimiametile sellesisuline taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga.
(3) Kui ravimpreparaat on klassifitseeritud Euroopa Liidus tsentraliseeritud registreerimisprotseduuri käigus, tunnustab Ravimiamet müügiloa taotleja taotluse alusel nimetatud otsust ilma täiendava ekspertiisita.
(4) Ravimpreparaadi klassifitseerimise muutmise taotlust täiendav dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet: 1) kliinilise ekspertiisi teinud eksperdi arvamus peab taotluse teaduslikuks põhjenduseks sisaldama kriitilise analüüsi, mille koostamisel on aluseks võetud § 2 lõikes 2 toodud kriteeriumid; 2) andmed ravimpreparaadi ohutuse kohta, mis esitatakse, kui taotletakse retseptiravimist käsimüügiravimiks klassifitseerimist; 3) andmed ravimpreparaadi efektiivsuse kohta, mis tuleb esitada, kui klassifitseerimise muutmise taotlusega koos taotletakse ravimpreparaadile uut näidustust või uut annustamisskeemi.
(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud ravimpreparaadi ohutuse kohta esitatud täiendav dokumentatsioon peab vastama järgmistele nõuetele: 1) täiendav dokumentatsioon peab sisaldama kokkuvõtteid või viiteid loom- või inimkatsetele, mis näitavad madalat üldist toksilisust ja märkimisväärsete reproduktiivsete, genotoksiliste või kartsinogeensete omaduste puudumist; 2) esitada tuleb andmed kasutamiskogemuse kohta, sealhulgas Eestis kasutamise kohta; 3) esitada tuleb ülevaade ravimpreparaadi kõrval- ja koostoimetest ning ravimi väärkasutamisega kaasnevatest ohtudest; 4) kui ravimpreparaat on juba klassifitseeritud käsimüügiravimina mõnes teises riigis, tuleb esitada loetelu nendest riikidest ning ravimpreparaadi kasutamiskogemuse ülevaade neis riikides.
(6) Kui taotletakse ravimpreparaadi mõne kindla pakendi suuruse klassifikatsiooni muutmist, tuleb lõike 4 punktis 3 nimetatud ravimi efektiivsuse kohta esitada ülevaade pakendi suuruse, raviperioodi ja näidustuse seostest.
(7) Ravimiamet teeb otsuse 60 päeva jooksul alates taotluse laekumise päevast ning teavitab taotluse esitajat oma otsusest kirjalikult.
(8) Ravimiameti eitava otsuse korral võib taotleja 30 päeva jooksul täiendada oma taotlust vastavalt Ravimiameti poolt esitatud nõudmistele. Kui taotleja ei täienda oma taotlust 30 päeva jooksul, loetakse taotlus tagasilükatuks.
(9) Kui Ravimiamet muudab ravimpreparaadi klassifikatsiooni omal algatusel, teavitab Ravimiamet müügiloa hoidjat 30 päeva enne otsuse jõustumist muutusest ning selle põhjendustest. Müügiloa hoidja võib esitada otsuse kohta vaide.
(10) Kui ravimpreparaadi klassifikatsiooni muutus nõuab teabe muutmist või lisamist ravimpreparaadi kohta ravimi omaduste kokkuvõttes, pakendi märgistamises, pakendi infolehes, tuleb muutus kooskõlastada Ravimiametiga.