Redaktsioonide võrdlus

Määruse tähenduses:11)alusuuring on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mis on suunatud teaduse ja tehnika alaste teadmiste avardamisele ning pole otseselt seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega;22)rakendusuuringu või toote- ja protsessiarenduse eeluuring (edaspidi eeluuring) on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtja või teadus- ja arendusasutuse poolt kavandatava rakendusuuringu või toote- ja protsessiarenduse teostatavuse ja selle tulemuste kasutamise võimalikkuse kohta adekvaatse informatsiooni saamine või rakendusuuringu või toote- ja protsessiarenduse ettevalmistamine;33)rakendusuuring on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mille all mõistetakse eesmärgipärast uurimistegevust, mis on suunatud uute teadmiste hankimisele ja võimalikule kasutamisele uute toodete, protsesside või teenuste arendamiseks või olemasolevate toodete, protsesside või teenuste oluliseks täiustamiseks;44)toote- ja protsessiarendus (edaspidi tootearendus) on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mille all mõistetakse rakendusuuringu tulemustele toetudes kavandi ettevalmistamist uutele, muudetud või täiustatud toodetele, protsessidele või teenustele, olenemata sellest, kas neid kavatsetakse müüa või kasutada (kaasa arvatud prototüüpide loomine, mida ei saa kommertsotstarbel kasutada). Toote- ja protsessiarendus ei sisalda tavalises töökorras või perioodiliselt läbiviidavaid muudatusi olemasolevate toodete, tootmisliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude käimasolevate operatsioonide juures, isegi kui selliste muudatustega kaasnevad täiustused.55)väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja vastavalt Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate mõiste kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) sätestatud definitsioonile, s.t ettevõtja, kelle töötajate arv ei ole suurem kui 250 ja kelle aastane käive ei ole suurem kui 50 miljonit eurot (782,3 miljonit Eesti krooni) või kelle bilansimaht ei ole suurem kui 43 miljonit eurot (672,8 miljonit Eesti krooni) ja kes ei ole Euroopa Komisjoni määruste mõistes omandisuhete kaudu seotud suurettevõtjaga;66)suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole vastavalt Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud definitsioonile väike- ega keskmise suurusega ettevõtja;77)teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on raamdokumendi tähenduses kasumit mittetaotlev asutus või juriidiline isik, mille põhitegevuseks on kõrghariduse andmine ja/või teadus- ja arendustegevusliku iseloomuga uurimistööde teostamine ning mis on kantud Eesti teadus- ja arendusasutuste registrisse;88)abikõlblik kulu ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu ja tegevus;99)kaasfinantseerimine on sihtasutuse poolt projektile antav rahaline toetus;1010)taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;1111)projekt on taotluses kirjeldatud eesmärgipäraste tegevuste kogum, mille kaasfinantseerimist taotletakse;1212)taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;1313)toetuse saaja on isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;1414)omafinantseering on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtavad abikõlblikud kulud.

(1) Alameetme raames toetatakse § 1 lõikes 3 toodud alameetme eesmärgile vastavaid järgmisi tegevusi:11)ettevõtja rakendusuuringu ja/või tootearenduse läbiviimine;22)TA asutuse rakendusuuringu läbiviimine;33)eeluuringu läbiviimine.2(2)Eeluuringu läbiviimise raames toetatakse järgmisi tegevusi:11)tehnoloogiastrateegia koostamine;22)rakendusuuringu või tootearenduse plaani koostamine;33)arendatava tehnoloogia, toote, teenuse või protsessi turu-uuringu teostamine;44)arendatava tehnoloogia, toote, teenuse või protsessi tööstusomandi alase infouuringu teostamine;55)mitmeid osapooli haarava või rahvusvahelise ulatusega rakendusuuringu või tootearenduse ettevalmistamine;66)tehnoloogia teostatavuse või toimimise uuringu teostamine;77)muu rakendusuuringu või tootearenduse ettevalmistamisele vahetult kaasa aitav tegevus.3(3)Alameetme raames ei toetata projekte, mille eesmärgiks on üksnes:11)tehnoloogia, protsessi, seadme või kinnisvara soetamine, remont või hooldus;22)uue ärimudeli või disainilahenduse loomine, muutmine või täiendamine;33)alusuuringute teostamine;44)intellektuaalse, sealhulgas tööstusomandi, õiguskaitse.

(1) Ettevõtjal on alameetme raames võimalik taotleda toetust järgmiste § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-des 22–23 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:11)projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel. Tööjõukulude finantseerimisel lähtub sihtasutus vastava eriala, ettevõtte või teaduskraadi üldisest palgatasemest ning teadus- ja arendusprojektide teostamise headest tavadest;22)kulud tarkvara, instrumentide ja seadmete soetamiseks või kasutamiseks vastavalt nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale, võttes arvestuse aluseks head raamatupidamistavad. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada 70% abikõlblikest kuludest;33)kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud uuringud, tehniline teave, sealhulgas tööstusomandi alaste infouuringute tellimine, tööstusomandi õiguskaitse nõustamine, litsentsid, teiste ettevõtete või TA asutuste poolt lepingute alusel teostatud ja projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud tööd jms. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada 70% abikõlblikest kuludest;44)lähetuskulud, nii riigisisesed kui ka välislähetuskulud (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;55)kinnisvara amortisatsiooni või hankekulud vastavalt nende kasutusajale projektis ning proportsionaalselt nende kasuliku eluea ja kasutatava pinna osa ning kogu ehitise pindalaga, vastavalt Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 1685/2000/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1260/1999/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1145/2003/EÜ (ELT L 72, 11.03.2004, lk 66–77), sätestatud tingimustele. Kulud maa ostule ei tohi ületada 10% abikõlblikest kuludest;66)kulud materjalidele ja tarvikutele, välja arvatud jooksvad kulud;77)üldkulud kokku kuni 10% ulatuses abikõlblikest kuludest vastavalt rahandusministri 28. detsembri 2004. a käskkirjaga nr 535 kinnitatud «Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhendile». Erandkorras ning põhjendatud juhtudel võivad üldkulud moodustada kuni 15% abikõlblikest kuludest. Üldkulude hulka kuuluvad kulud bürootarvetele, sideteenustele, transpordikulud vastavalt asutusesiseselt kehtestatud tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kommunaalkulud, ruumide rent, ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud. Pangakontodega seotud hooldustasud on abikõlblikud vaid siis, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused. Pangagarantii on abikõlblik, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;88)kulud § 28 punktis 15 toodud nõuete täitmiseks.2(2)VKE-l on alameetme raames võimalik lisaks toetusele lõikes 1 nimetatud kulude katmiseks, taotleda toetust vastavalt §-des 22–23 sätestatud piirmääradele ja tingimustele, ka § 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimise tulemusena tekkinud tööstusomandile õiguskaitse saamisega seotud kulude katmiseks, välja arvatud tööstusomandi õiguskaitse jõushoidmisega seotud lõivude katmiseks.3(3)TA asutusel on alameetme raames võimalik taotleda toetust järgmiste § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-des 22–23 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:11)projekti elluviivate töötajate (uurimistöötajad, tehnikud ja muu abipersonal) töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel. Tööjõukulude finantseerimisel lähtub sihtasutus vastava eriala, asutuse või teaduskraadi üldisest palgatasemest ning teadus- ja arendusprojektide teostamise headest tavadest;22)kulud tarkvara, instrumentide ja seadmete soetamiseks või kasutamiseks vastavalt nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale võttes arvestuse aluseks head raamatupidamistavad. Nimetatud kulud ei tohi ületada 70% abikõlblikest kuludest;33)kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud uuringud, tehniline teave, sealhulgas tööstusomandi alaste infouuringute tellimine, tööstusomandi õiguskaitse nõustamine, litsentsi ost, ettevõtete või teiste TA asutuste poolt lepingute alusel teostatud ja projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud tööd jms;44)projekti tulemusena tekkinud intellektuaalsele omandile patendikaitse saamisega seotud kulud, välja arvatud patendikaitse jõushoidmisega seotud lõivud;55)lähetuskulud, nii riigisisesed kui ka välislähetuskulud (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;66)kinnisvara amortisatsiooni või hankekulud vastavalt nende kasutusajale projektis ning proportsionaalselt nende kasuliku eluea ja kasutatava pinna osa ning kogu ehitise pindalaga, vastavalt Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ sätestatud tingimustele. Kulud maa ostule ei tohi ületada 10% abikõlblikest kuludest;77)kulud materjalidele ja tarvikutele, välja arvatud jooksvad kulud;88)üldkulud kokku kuni 10% abikõlblikest kuludest vastavalt rahandusministri 28. detsembri 2004. a käskkirjaga nr 535 kinnitatud «Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhendile». Erandkorras ning põhjendatud juhtudel võivad üldkulud moodustada kuni 15% abikõlblikest kuludest. Üldkulude hulka kuuluvad kulud bürootarvetele, kulud sideteenustele, transpordikulud vastavalt asutusesiseselt kehtestatud tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kommunaalkulud, ruumide rent, ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud. Pangakontodega seotud hooldustasud on abikõlblikud vaid siis, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused. Pangagarantii on abikõlblik, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;99)kulud § 28 punktis 15 toodud nõuete täitmiseks.4(4)Ettevõtjal ja/või TA asutusel on alameetme raames võimalik taotleda toetust järgmiste §-s 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-des 22–23 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:11)projekti elluviivate töötajate (uurimistöötajad, tehnikud ja muu abipersonal) töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel. Tööjõukulude finantseerimisel lähtub sihtasutus vastava eriala, asutuse või teaduskraadi üldisest palgatasemetest ning teadus- ja arendusprojektide teostamise headest tavadest;22)kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud uuringud, tehniline teave, patentide alane nõustamine, litsentsi ost, ettevõtete või teiste TA asutuste poolt lepingute alusel teostatud ja projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud tööd jms;33)lähetuskulud, nii riigisisesed kui ka välislähetuskulud (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord».5(5)Kasutatud instrumentide või seadmete ost on abikõlblik järgmistel tingimustel:11)instrumentide või seadmete müüja esitab tõendi instrumentide või seadmete päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud riiklikke vahendeid;22)ostetavate instrumentide või seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;33)instrumentidel või seadmetel on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tehnilised parameetrid ning nad vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;44)järgitakse lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud nõudeid.6(6)Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ja/või toetuse saaja tõendab, et taotleja ja/või toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Juhul kui toetuse saaja ja/või taotleja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitleb sihtasutus käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.7(7)Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:11)esinduskulud;22)stipendiumid, annetused (sealhulgas annetused kõrgkoolide toetusfondidesse);33)reklaami- ja turunduskulud;44)tootmise likvideerimine;55)kulud erisoodustusele;66)taotleja ja toetuse saaja raamatupidamises kajastamata mitterahalised sissemaksed;77)üldkulud (välja arvatud lõike 1 punktis 7 ja lõike 3 punktis 8 lubatud ulatuses);88)amortisatsioonikulud (välja arvatud lõike 1 punktides 2 ja 6 ning lõike 3 punktides 2 ja 7 lubatud ulatuses);99)pangagarantiid (välja arvatud lõige 1 punktis 7 ja lõike 3 punktis 8 lubatud ulatuses);1010)finants- ja pangakulud (välja arvatud lõike 1 punktis 7 ja lõike 3 punktis 8 lubatud ulatuses);1111)trahvid;1212)teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;1313)instrumentide või seadmete soetamine (välja arvatud lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 lubatud ulatuses);1414)muud projektiga mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.8(8)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.9(9)Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.10(10)Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates taotluses märgitud projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste elluviimise tähtpäevani. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks juba tehtud kulud ise katma.

(1) Alameetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.2(2)Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.3(3)Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse toetuse taotlus esitatakse määruse lisas 1 toodud taotlusvormil, TA asutuse rakendusuuringu toetuse taotlus määruse lisas 2 toodud taotlusvormil ja eeluuringu toetuse taotlus määruse lisas 3 toodud taotlusvormil.4(4)Alameetme eelarve on jaotatud osaeelarveteks. Osaeelarveteks jaotamise § 3 lõikes 1 toodud tegevuste lõikes kinnitab sihtasutuse juhatus. Osaeelarveteks jaotamine, samuti vastavad muudatused, tuleb sihtasutusel eelnevalt kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.5(5)Alameetme eelarvest, osaeelarvetest või nende muutmisest ning jäägi suurusest annab sihtasutus jooksvalt teada oma veebilehel.6(6)Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui osaeelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata projektide mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.7(7)Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui osaeelarvesse tekib täiendavaid vahendeid. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(1) Eeluuringu ja rakendusuuringu toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing (edaspidi ettevõtja ) või TA asutus § 2 punkti 7 tähenduses. Tootearenduse toetuse taotlejaks võib olla ettevõtja, kes võib projekti partnerina kaasata ka TA asutuse.2(2)Nõuded ettevõtjast taotlejatele:11)taotlejal ei ole maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;22)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole käimasolevat likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;33)taotlejal on nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 25 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;44)taotleja omakapital on positiivne ning vastab muudele «Äriseadustiku» nõuetele.3(3)Nõuded TA asutusest taotlejale:11)taotlejal ei ole maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;22)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;33)taotlejal on nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 25 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.4(4)Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

Taotleja on kohustatud:11)vastama sihtasutuse poolt taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;22)võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;33)esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;44)sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;55)taotleja peab esitatava taotlusega olema läbinud sihtasutuse poolse eelnõustamise;66)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(1) Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:11)projekti plaan, mis on projekti kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja sisaldab muuhulgas projekti lähtepunkti, projekti valdkonna ja tehnoloogilise tausta kirjeldust, vajaminevate ressursside ja finantseerimisallikate kirjeldust, finantseerimise ajagraafikut, projekti tehnoloogiliste põhiprobleemide kirjeldust koos võimalike lahendusteede äranäitamisega, projekti eesmärke, etappe, tegevusi ja oodatavaid tulemusi, projekti riskianalüüsi, intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandiga seotud aspekte, projekti tulemuste rakendamise kava ning hinnangut oodatava mõju osas;22)koopiad kahe viimase majandusaasta aruannetest, auditeerimise kohustusega taotleja korral koopiad kahe viimase majandusaasta aruannetest koos audiitori otsusega;33)jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui kaks kuud;44)omanike, kelle osaluse suurus on üle 5%, nimekiri, nende osaluse suurus ja omanikeringi kirjeldus;55)ettevõtja äriplaan ja rahavoogude prognoos;66)projekti teostavate isikute elulookirjeldused;77)detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved);88)kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta arvestuses, vähemalt kolm hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus;99)volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.2(2)TA asutuse rakendusuuringu toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:11)projekti plaan, mis on projekti kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja sisaldab muuhulgas projekti lähtepunkti, projekti valdkonna ja tehnoloogilise tausta kirjeldust, projekti eesmärke, etappe, tegevusi ja oodatavaid tulemusi, projekti teostamiseks vajaminevate ressursside ja finantseerimisallikate kirjeldust, finantseerimise ajagraafikut, projekti riskianalüüsi, intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandiga seotud aspekte, hinnangut projekti tulemuste rakendamisest oodatava mõju osas;22)projekti tulemuste rakendamise kava, milleks on taotleja poolt põhjendatud projekti tulemuste ettevõtluses rakendamise visioon ja mis sisaldab muuhulgas projekti tulemuste rakendamisvõimaluste ja -viiside määratlemist, tulemustest potentsiaalsete kasusaajate defineerimist, projekti tulemuste rakendamise hinnatavat ajalist perspektiivi, esialgset hinnangut projekti tulemuste rakendamise mõju ulatusele ja muid projekti tulemuste rakendamise seisukohast olulisi aspekte;33)projekti teostavate isikute elulookirjeldused;44)kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved);55)kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta arvestuses või juhul, kui käibemaks on abikõlbulik § 4 lõike 6 tähenduses, siis suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuga arvestuses, vähemalt kolm hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus;66)volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.3(3)Ettevõtja eeluuringu toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:11)eeluuringu plaan, mis on eeluuringu kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja mis muuhulgas sisaldab eeluuringu ja planeeritava projekti tausta, taotleja kirjeldust, eeluuringu ja põhiprojekti ideed, eesmärki, eeluuringu tegevuste ning tehnoloogiliste aspektide kirjeldust, intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandiga seotud kaitse strateegiat, eeluuringu meeskonda ja juhtimise kirjeldust, ülevaadet koostöövõrkudest/partneritest, eeluuringu kulude kalkulatsioone;22)koopiad kahe viimase majandusaasta aruannetest, auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega;33)jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel mitte vanem kui kaks kuud;44)omanike, kelle osaluse suurus on üle 5%, nimekiri, nende osaluse suurus ja omanikeringi kirjeldus, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;55)projekti teostavate isikute elulookirjeldused;66)kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved);77)kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta arvestuses, vähemalt kolm hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;88)volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel.4(4)TA asutuse eeluuringu toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:11)eeluuringu plaan, mis on eeluuringu kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja mis muuhulgas sisaldab eeluuringu ja planeeritava projekti tausta, taotleja kirjeldust, eeluuringu ja põhiprojekti ideed, eesmärki, eeluuringu tegevuste ning tehnoloogiliste aspektide kirjeldust, intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandiga seotud kaitse strateegiat, eeluuringu meeskonda ja juhtimise kirjeldust, ülevaadet koostöövõrkudest/partneritest, eeluuringu kulude kalkulatsioone;22)projekti teostavate isikute elulookirjeldused;33)kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved);44)kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta arvestuses või juhul, kui käibemaks on abikõlbulik § 4 lõike 6 tähenduses, siis suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuga arvestuses, vähemalt kolm hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;55)volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel.

(1) Ettevõtja taotluses sisalduv projekt peab:11)vastama § 1 lõikes 3 toodud alameetme eesmärgile ja omama § 1 lõikes 4 toodud tulemusi ja mõju;22)sisaldama tehnoloogiariske, milleks on projekti eesmärgiks seatud tehnoloogiliste tulemuste saavutamisega seotud riskid;33)sisaldama tururiske, milleks on projekti eesmärgiks seatud väljatöötatavate toodete või teenuste kommertsialiseerimisega seotud riskid.2(2)TA asutuse taotluses sisalduv projekt peab:11)vastama § 1 lõikes 3 toodud alameetme eesmärgile ja omama § 1 lõikes 4 toodud tulemusi ja mõju;22)sisaldama tehnoloogiariske, milleks on projekti eesmärgiks seatud tehnoloogiliste tulemuste saavutamisega seotud riskid;33)olema suunatud projekti tulemuste rakendamisele.3(3)Taotluses sisalduvale projektile taotletava toetuse määr peab olema minimaalne, mis on taotlejale vajalik projektiga seotud tehnoloogia ja tururiskide maandamiseks.

(1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.2(2)Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.3(3)Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 63 tööpäeva ning eeluuringu toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aegu võib kokkuleppel taotlejaga pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.4(4)Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetus saab võrdseks või ületab alameetme vastava osaeelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras.

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud nõuetekohaselt täidetult ja koos kõigi lisadega.2(2)Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.3(3)Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest taotlejale ja antakse ebatäpsuste kõrvaldamiseks aega kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamise hetkest.4(4)Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 8 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.5(5)Kui ilmneb § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse sellest taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.6(6)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse menetlemise mittealgatamise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõigetes 3 ja 4 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.2(2)Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlejale esitatud nõuded.3(3)Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.4(4)Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.2(2)Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.3(3)Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse.4(4)Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:11)taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);22)taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;33)määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.5(5)Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotluste hindamisjuhendile. Hindamise tulemused kinnitab valikukomisjon, kes teeb sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.2(2)Valikukomisjoni moodustab sihtasutuse juhatus. Valikukomisjoni tööd juhib sihtasutuse juhatuse poolt määratud isik. Taotluste hindamisjuhendi, valikukomisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ilma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuseta valikukomisjoni ei moodustata ja selles muudatusi ei tehta.3(3)Taotluste hindamisjuhend ja valikukomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.4(4)Eksperdid hindavad taotlust skaalal 0–4 (minimaalne võimalik hinne – «0», maksimaalne võimalik hinne – «4»). Taotluse koondhinne on summa kõigi taotlust hinnanud ekspertide poolt §-des 15–18 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmine.5(5)Rahuldamisele kuulub vastavaks tunnistatud taotlus, mis §-des 15–18 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,0 ja iga hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 1,5, mille hinded on kinnitanud hindamiskomisjon ning mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava osaeelarve vaba jääki.6(6)Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne on väiksem kui 2,0 või kui vähemalt üks §-des 15–18 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega, mis on väiksem kui 1,5.

Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:11)toode ja tehnoloogia (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti tehnoloogiliste probleemide määratletust, projektis väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse konkurentsieeliseid, projektis väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse diversifitseerimise võimalusi, projekti sobivust ettevõtte uuringu- ja arendustegevuse strateegiasse, projekti tulemuste intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandi vormis kaitsmise võimalusi, projekti teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ning projekti tulemuste rakendamise võimalusi;22)organisatsioon ja juhtimine (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas ettevõtte juhtkonna ja projektiga seotud isikute põhipädevusi ning projekti meeskonna komplekteeritust, projekti teostajate koostöövõrgustiku suurust ja kvaliteeti, projekti meeskonna isikliku pühendumise astet ning ettevõtte ja projekti meeskonna võimelisust piisavalt kiiresti reageerida olulistele muutustele;33)turg (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas turuinfo olemasolu ja kvaliteeti, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse konkurentsieeliseid, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse turule jõudmise aega, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse turupotentsiaali ja atraktiivsust, turu segmenteerituse ja sisenemisstrateegiate kvaliteeti ning konkurentsianalüüsi;44)finantseerimine (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas kulude realistlikkust ja põhjendatust, ettevõtte omafinantseeringu osatähtsust ja finantskompetentsust, ettevõtte tegutsemise ajalugu, ettevõtte rahavoo prognoosi;55)projekti majanduslik mõju (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti teostamisega seotud mõju ettevõtte käibe kasvule (sealhulgas eksportkäibe kasvule), projekti teostamisega seotud mõju ettevõttes töökohtade loomisele või säilitamisele, teadmiste ja oskustebaasi laienemisele, koostöövõrgustike arendamisele ning rahvusvahelistumisele.

TA asutuse rakendusuuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised:11)toode ja tehnoloogia (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti tehnoloogiliste probleemide määratletust, rakendusuuringu tulemuste rakendamise kava kvaliteeti, rakendusuuringu teostamise ajalist kestust, rakendusuuringu tulemuste konkurentsieeliseid, projekti raames väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse diversifitseerimise võimalusi, projekti tulemuste intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandi vormis kaitsmise võimalusi ning projekti teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu;22)organisatsioon ja juhtimine (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti meeskonna kompetentsust ja komplekteeritust, projekti juhtimise korraldatust, projekti teostajate koostöövõrgustiku suurust ning kvaliteeti;33)finantseerimine (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas kulude realistlikkust ja põhjendatust, projekti omafinantseerimist, uuringu tulemuste rakendamiseks vajalike vahendite prognooside realistlikkust;44)projekti majanduslik mõju (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas rakendusuuringu orienteeritust majanduse vajadustele, potentsiaalset mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule, mõju töökohtade loomisele või säilitamisele, tulu teadmiste ja tehnoloogia siirdest, koostöövõrgustike arendamisele ning rahvusvahelistumisele.

Ettevõtja eeluuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised:11)eeluuringu probleemi püstitus, eesmärk ja tegevuskava (40% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu põhiprobleemide määratletust, eeluuringu tegevustele vastavate kulude põhjendatust ja asjakohasust, eeluuringu tegevuste teostamiseks kokkulepete ja/või lepingute olemasolu ning eeluuringu suunatust kavandatavale rakendusuuringu ja/või tootearendusprojektile;22)projekti meeskonna kvalifikatsioon ja kogemus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu meeskonna pädevusi ja kvalifikatsiooni eeluuringu tegevuste efektiivseks teostamiseks;33)nõutava omafinantseeringu olemasolu (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu teostamiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolu ning eeluuringu rahastamisega seonduvaid muid asjaolusid.

TA asutuse eeluuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised:11)eeluuringu probleemi püstitus, eesmärk ja tegevuskava (40% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu põhiprobleemide määratletust, eeluuringu tegevustele vastavate kulude põhjendatust ja asjakohasust, eeluuringu tegevuste teostamiseks kokkulepete ja/või lepingute olemasolu ning eeluuringu suunatust kavandatavale rakendusuuringu projektile;22)projekti meeskonna kvalifikatsioon ja kogemus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu meeskonna pädevusi ja kvalifikatsiooni eeluuringu tegevuste efektiivseks teostamiseks;33)suunatust koostööle ja majanduslikule mõjule (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas eeluuringu suunatust kavandatava rakendusuuringu projekti efektiivseks ülesehitamiseks vajalike koostööpartnerite leidmisele ning kavandatava rakendusuuringu projekti majandusliku mõju hindamisele.

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.2(2)Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes taotleja nõusolekul põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata.3(3)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:11)taotletava toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;22)toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlblikud.4(4)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ja kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:11)toetuse saaja;22)toetuse suurus;33)omafinantseeringu määr;44)projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäev;55)projekti teostamise tingimused;66)toetuse väljamaksmise tingimused;77)aruannete esitamine.5(5)Menetluses olevate taotluste kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui alameetme vastavas osaeelarves puuduvad taotluse rahuldamiseks vajalikud vabad eelarvelised vahendid.6(6)Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.7(7)Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Taotleja soovi korral toimetatakse digitaalallkirjastatud otsus taotlejale kätte elektrooniliselt taotluses näidatud elektronposti aadressil.8(8)Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.2(2)Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:11)projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;22)projekti ajalist kestust;33)projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.2(2)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.3(3)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.

(1) VKE rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse toetusega, mille minimaalne summa on 300 000 Eesti krooni ja maksimaalne summa on 10 000 000 Eesti krooni.2(2)VKE rakendusuuringu finantseerimisel on toetuse määr kuni 70% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 75%-ni järgmistel juhtudel:11)projekt vastab käimasoleva või planeeritava Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele;22)projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest mõlemad on Euroopa Liidu liikmesriigist, tingimusel, et mitte ükski projektis osalev toetust saav Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtte ei oma projekti abikõlblikes kuludes suuremat osakaalu kui 70%;33)projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe eraettevõtte ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;44)projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste ja/või teaduslike konverentside ja/või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes ja/või teaduslikes ajakirjades.3(3)VKE tootearenduse finantseerimisel on toetuse määr kuni 45% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 50%-ni, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:11)projekt vastab käimasoleva või planeeritava Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele;22)projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest mõlemad on Euroopa Liidu liikmesriigist, tingimusel, et mitte ükski projektis osalev toetust saav Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtte ei oma projekti abikõlblikes kuludes suuremat osakaalu kui 70%;33)projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe eraettevõtte ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;44)projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste ja/või teaduslike konverentside ja/või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes ja/või teaduslikes ajakirjades.4(4)Suurettevõtja rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse toetusega, mille minimaalne summa on 1 000 000 Eesti krooni ja maksimaalne summa on 10 000 000 Eesti krooni.5(5)Suurettevõtja rakendusuuringu finantseerimisel on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 75%-ni abikõlblikest kuludest, kui projekt vastab käimasoleva või planeeritava Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava projekti või programmi eesmärkidele.6(6)Suurettevõtja rakendusuuringu finantseerimisel on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 70%-ni abikõlblikest kuludest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:11)kui projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest mõlemad on Euroopa Liidu liikmesriigist;22)projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe eraettevõtte ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;33)projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste ja/või teaduslike konverentside ja/või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes ja/või teaduslikes ajakirjades.7(7)Suurettevõtja tootearenduse finantseerimisel on toetuse määr kuni 35% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 50%-ni abikõlblikest kuludest, kui projekt vastab käimasoleva või planeeritava Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava projekti või programmi eesmärkidele.8(8)Suurettevõtja tootearenduse finantseerimisel on toetuse määr kuni 35% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 45%-ni abikõlblikest kuludest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:11)kui projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest mõlemad on Euroopa Liidu liikmesriigist;22)projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe eraettevõtte ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;33)projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste ja/või teaduslike konverentside ja/või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes ja/või teaduslikes ajakirjades.9(9)Kui ettevõtja rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti avaliku sektori vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

(1) TA asutuse rakendusuuringut finantseeritakse toetusega, mille minimaalne summa on 500 000 Eesti krooni ja maksimaalne summa on 10 000 000 Eesti krooni.2(2)TA asutuse finantseerimisel on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kuludest, mida võib suurendada kuni 75%-ni abikõlblikest kuludest, kui projekt vastab Euroopa Liidu käimasoleva või planeeritava teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava projekti või programmi eesmärkidele.3(3)TA asutuse finantseerimisel on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kuludest, mida võib suurendada kuni 70%-ni abikõlblikest kuludest, kui projektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks on Euroopa Liidu liikmesriigist, või kui projektiga kaasneb tõhus koostöö ettevõtjate ning TA asutuste vahel või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse litsentse patentidele ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid.4(4)TA asutuse rakendusuuringu finantseerimisel toetusega on toetuse määr kuni 100% abikõlblikest kulutustest, kui finantseeritakse projekti:11)millel on laiaulatuslik majanduslik mõju;22)mille tulemusena tekkinud intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandi ettevõtluspartnerile loovutamise eest saadakse täit ja turuhindadele vastavat kompensatsiooni ja projekti need tulemused, mille lõikes tekkinud intellektuaalset omandit, sealhulgas tööstusomandit ei kaitsta, tehakse võrdsetel mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavaks kõigile huvitatud kolmandatele osapooltele.5(5)Kui TA asutuse rakendusuuringut finantseeritakse lisaks TA asutuse enda või teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või EL ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi toetuse ning eelnimetatud allikatest pärineva finantseerimise summaarne osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

(1) Rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringut finantseeritakse toetusega, mille maksimaalne suurus on 300 000 Eesti krooni.2(2)Rakendusuuringu eeluuringu finantseerimisel on toetuse määr kuni 75% abikõlblikest kulutustest.3(3)Ettevõtja tootearenduse eeluuringu finantseerimisel on toetuse määr kuni 50% abikõlblikest kulutustest.4(4)TA asutused võivad rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu omafinantseeringuna kasutada omavahendeid. Kui ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringut finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti välise finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

(1) VKE rakendusuuringu või tootearenduse finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt §-s 22 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.2(2)TA asutuse rakendusuuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt § 23 lõikes 2 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest. TA asutuse rakendusuuringu puhul arvestatakse taotleja omafinantseeringuna ettevõtete poolset finantseeringut. § 23 lõike 4 tingimuste kohaldumisel ei ole omafinantseering vajalik.3(3)Suurettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt §-s 22 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.4(4)Rakendusuuringu eeluuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt §-s 24 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.5(5)Tootearenduse eeluuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt §-s 24 toodud tingimustest vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest.

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõige 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).2(2)Toetuse väljastamine toimub üldjuhul etapiviisiliselt pärast etapis ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisiline makse ). Juhul kui taotlejal puuduvad vahendid etapi finantseerimiseks (välja arvatud omafinantseering), on alameetme raames lubatud ettemaksed või osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.3(3)Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega.4(4)Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemaksevajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. Sihtasutus kontrollib väljamakse taotluse nõuetele vastavust.5(5)Osalise ettemakse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:11)väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;22)omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.6(6)Osalise ettemakse väljamakse puhul kontrollib sihtasutus omafinantseeringu tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.7(7)Ettemakse või osalise ettemakse väljamakse puhul teeb sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli viie tööpäeva jooksul alates osalise ettemakse väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.8(8)Ettemakse ja osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid nelja tööpäeva jooksul pärast osalise ettemakse laekumist.9(9)Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:11)väljamakse taotluse ja toetuse saaja või projekti panustava partneri või partnerite esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;22)eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);33)teostatud omafinantseering vähemalt etapi raames väljamaksmisele kuuluva summa suhtes projekti plaanis sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;44)§ 27 lõikes 5 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.10(10)Etapiviisilise väljamakse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti iga etapi lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning § 27 lõikes 5 nimetatud aruandluse esitamist:11)lõikes 8 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;22)toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulutuste vastavust projekti plaanile ja määrusele;33)muid projekti etapi kestuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.11(11)Juhul kui projektile on tehtud etapi käigus ettemakse või osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 9 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust projekti plaanile.12(12)Sihtasutuse juhatus teeb pärast projekti iga etapi lõppemist lõigetes 9 või 10 nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:11)jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti plaanile;22)jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud projekti plaani või finantseerimise mahtu;33)peatada või lõpetada projekti edasine finantseerimine;44)lõpetada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.13(13)Etapiviisilise väljamakse puhul teeb sihtasutuse juhatus lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli ja lõikes 11 nimetatud otsuse 42 tööpäeva jooksul alates etapiviisilise väljamakse taotluse ja § 27 lõikes 5 nimetatud aruandluse esitamisest sihtasutusele.14(14)Sihtasutus esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 11 nimetatud otsuse ja lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli tegemist.

(1) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtpäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Juhul kui toetuse saaja on taotlenud projekti ajalise kestuse muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäeva.2(2)Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse ning TA asutuse rakendusuuringu maksimaalne tegevuste elluviimise tähtpäev ei tohi olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg.3(3)Rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu minimaalne ajaline kestus on üks kuu ja maksimaalne ajaline kestus kuus kuud.4(4)Projekti iga etapi lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti vahearuande ning pärast projekti lõppu kahe kuu jooksul projekti lõpparuande.5(5)Projekti vahe-, lõpp- ja lõikes 8 kirjeldatud elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.6(6)Projekti vahearuanne koosneb kahest osast:11)tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest nii arendustöödes kui ka kommertsialiseerimistegevustes võrreldes taotluses püstitatud eesmärkidega ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;22)finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega; lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.7(7)Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:11)tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest nii arendustöödes kui ka kommertsialiseerimistegevustes võrreldes taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega. Vajadusel esitatakse korrigeeritud majanduslike mõjude prognoos koos põhjendustega;22)finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.8(8)Toetuse saaja on kohustatud esitama sihtasutusele aruandeid informatsiooniga projekti jätkusuutlikkusest ja mõjust esmakordselt kaks aastat pärast projekti lõppemist ning teistkordselt viis aastat pärast projekti lõppemist. Aruannete vormid kehtestab sihtasutus.

Toetuse saaja on kohustatud:11)vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;22)tagama ettenähtud omafinantseeringu;33)läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;44)kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;55)esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;66)tagama, et toetuse saaja ning projekti panustava partneri või partnerite raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;77)tagama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 31. detsembrini 2015. a;88)kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;99)säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;1010)võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele ning tagama võimaluse sama kontrolli läbiviimiseks projekti panustava partneri või partnerite juures;1111)võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; tagama võimaluse sama kontrolli läbiviimiseks projekti panustava partneri või partnerite juures.1212)andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;1313)osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;1414)järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;1515)näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; sihtasutus on kohustatud andma informatsiooni mainitud sümboolika ja selle kasutamise nõuete kohta;1616)hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;1717)viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, omakapitali mittevastavusest «Äriseadustiku» nõuetele, maksuvõla tekkimisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;1818)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;1919)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;2020)viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted;2121)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Sihtasutusel on õigus:11)teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu sätetele;22)kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;33)nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni 5 aastat pärast projekti teostamise lõppkuupäeva taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;44)lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;55)vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;66)keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;77)teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Sihtasutus on kohustatud säilitama taotluste ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini.

Suurettevõtjatele antakse toetust Euroopa Komisjonilt 23. veebruaril 2005. a saadud riigiabi loa alusel.

Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2004. a määrus nr 73 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine» tingimused» tunnistatakse kehtetuks.Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.05.2005. a kiri nr 10-2-1/6307 ja riigisekretäri 25.05.2005. a resolutsioon nr 17-1/0504173.)