(1) Määrusega kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 42 lõikes 2 defineeritud abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõikes 1 defineeritud struktuuritoetusest ja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 42 lõikes 1 defineeritud omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse algatuste «Interreg» ja «Urban» raames tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel.
(1) Struktuuritoetust saavate projektide kulud peavad olema põhjendatud ja kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 248, 16.09.2002, lk 1–48, parandus ELT L 25, 30.01.2003, lk 43), artiklites 27 ja 29 toodud finantsjuhtimise ning abi andmise põhimõtetega. (2) Projekti kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks, hangete teostamisel on järgitud head tava ning on tagatud rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.
(1) Kulude tekkimine määruse mõistes on maksekohustuse tekkimine teenuse tellimisel või kauba soetamisel. (2) Projekti abikõlblikkuse periood määruse mõistes on toetuse taotluse rahuldamise otsuses, rahastamisotsuses või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõikes 3 nimetatud halduslepingus sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (3) Ühtekuuluvusfondi projektide puhul peavad väljamaksed olema makseasutuse poolt tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(1) Avaliku sektori kulud määruse mõistes on «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 tähenduses avalik-õigusliku juriidilise isiku tehtud kulud. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku poolt tehtud kulud on käsitletavad avaliku sektori kuludena juhul, kui isiku üle omab «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses valitsevat mõju avalik-õiguslik juriidiline isik või kui on võimalik tõendada, et kuludeks kasutatavad vahendid on sihtotstarbeliselt eraldanud avalik-õiguslik juriidiline isik.
Ühe kuludokumendi raames taotletav abikõlblik summa, mida soovitakse struktuuritoetusest rahastada, peab moodustama vähemalt 0,06 eurot.
(1) Eesti riiklikku toetust, mis ei ole eraldatud sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks, arvestatakse omafinantseeringuna, kui seda toetust ei ole saadud Euroopa Liidult, on täidetud selle toetuse kasutamise tingimused ja nii on sätestatud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-de 16 või 17 alusel kinnitatud meetme tingimustes (edaspidi meetme tingimused). (2) Euroopa Liidu 6. raamprogrammi, mis on kinnitatud Euroopa Nõukogu otsusega (EÜ) nr 1513/2002, mis käsitleb teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 6. raamprogrammi (ELT L 232, 29.08.2002), toetust on võimalik kasutada omafinantseeringuna, kui see on sätestatud meetme tingimustes. Struktuurifondide vahendite ja 6. raamprogrammi vahendite osakaal kokku ei tohi ületada 75% projekti abikõlblikest kogukuludest ning nimetatud kulud peavad vastama struktuuritoetuse abikõlblikkuse reeglitele.
Toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude määramise üldised tingimused ning kord on sätestatud määruse lisas 1 toodud juhendis. Meetme tingimustes võib projektide personalikulude ja üldkulude määramise tingimusi ning korda võrreldes määruse lisas 1 sätestatuga täpsustada ja kitsendada.
(1) Mitterahalised sissemaksed on abikõlblikud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. (2) Mitterahaliste sissemaksete abikõlbliku kuluna arvestamise korral peavad olema täidetud ja kontrollitavad kõik Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 448/2004 eeskirja 1 alapunktis 1.7 ja määruse lisas 2 toodud juhendis sätestatud tingimused. Meetme tingimustes võib mitterahaliste sissemaksete arvestamise tingimusi ning korda võrreldes määruse lisas 2 sätestatuga täpsustada ja kitsendada.
(1) Erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks ei ole abikõlblik kulu. (2) Päevarahad, majutuskulud ja isikliku või isiku poolt liisinglepingu alusel kasutatava mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses. (3) Muu erisoodustusena käsitletav kulu on abikõlblik vaid juhul, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.
(1) Liiklusvahend määruse mõistes on mootorsõiduk «Liiklusseaduse» § 12 lõike 2 mõistes, laev, väikelaev, reisiparvlaev ja kiirreisilaev «Meresõiduohutuse seaduse» § 2 mõistes ja õhusõiduk «Lennundusseaduse» § 5 mõistes. (2) Liiklusvahendite soetamine või kapitalirent on abikõlblik kulu, kui nii on sätestatud meetme tingimustes, liiklusvahendi soetamine või kapitalirent on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning kui liiklusvahend jääb selle kasutusea jooksul toetuse saaja valdusesse ning seda kasutatakse projekti eesmärkide täitmiseks. (3) Liiklusvahendite soetamine ja kapitalirent «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) 1. prioriteedi meetmete raames ei ole abikõlblik kulu.
(1) Mootorsõidukina määruse mõttes käsitletakse «Liiklusseaduse» lisas 1 toodud A-, A1-, B-, B1- ja C1-kategooria mootorsõidukit. Nimetatud mootorsõidukite projekti elluviimiseks kasutamise kulude kompenseerimine on abikõlblik kulu. Teiste mootorsõidukite kasutamise kulude kompenseerimine projekti raames ei ole abikõlblik kulu, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (2) C1-kategooria mootorsõiduki kasutamise kulude kompenseerimine on lubatud, kui seda kasutatakse projekti raames, et vedada rohkem isikuid, kui B- või B1-kategooria mootorsõidukiga on lubatud või kui see on vajalik isikutega kaasas oleva pagasi transportimiseks. (3) Lõike 1 ja 2 sätestatud juhtudel lähtutakse mootorsõiduki kasutamise kulude kompenseerimisel määrusest või asutusesisesest mootorsõiduki kasutamise kulude kompenseerimise korrast, kui see ei ole vastuolus määrusega. (4) Mootorsõiduki kasutamise kulude kompenseerimise üldised tingimused ja kord on sätestatud määruse lisas 3 toodud juhendis. Meetme tingimustes võib mootorsõiduki kasutamise kulude kompenseerimise tingimusi ja korda täpsustada ning kitsendada.
(1) Kontoritehnika, sealhulgas arvutid, printerid, faksid, telefonid, ja mööbli, sealhulgas töölaud, tool, töömaterjalide paigutamiseks vajalikud kapid ja riiulid, laualamp, soetamine, kui see on vajalik projekti elluviimiseks, on lubatud järgmistel tingimustel: 1) kontoritehnika ostmine ja kuludesse kandmine projekti tarbeks on lubatud, kui soetamine on aset leidnud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu; 2) kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, on lubatud kontoritehnika kapitalirent, mis võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, on vormistatud vähemalt 3 aastaks. Kapitalirendi puhul hüvitatakse rendimaksed proportsionaalselt projektile kulunud ajaga; 3) kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, on lubatud kontoritehnika ostmine, kui ostusumma hüvitatakse proportsionaalselt tekkinud kuluga ning projekti kuludesse kantakse vaid see osa ostusummast, mil kontoritehnikat kasutati projekti tarbeks. Jääkväärtus jääb toetuse saaja enda kanda; 4) arvuti soetamise maksumus koos baastarkvaraga võib olla kuni 958,68 eurot ilma käibemaksuta. Kallima arvuti soetamisel koos baastarkvaraga on vajalik rakendusüksuse eelnev nõusolek; 5) videoprojektori, koopiamasina ja skaneerimisseadme soetamine on lubatud vaid rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastades; 6) mööbli soetamine on lubatud, kui projekti lõpuni on jäänud vähemalt 12 kuud, tingimusel, et mööbli kogumaksumus ilma käibemaksuta ei ületa 958,68 eurot. (2) Toetuse andja võib kehtestada projekti juhtimiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli soetamise täpsemad tingimused ning korra, võttes arvesse lõikes 1 sätestatut. (3) Käesolev paragrahv ei kohaldu arengukava 5. prioriteedi kulude arvestamisel.
(1) Toetuse abil kinnisvara soetamine ja ehitamine on lubatud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes, see on vajalik projekti elluviimiseks ning kui lähtutakse vastavasisulistest õigusaktidest. (2) Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud, välja arvatud maakleritasud. (3) Kinnisvara ehitamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud ehitise omanikujärelevalvega seotud kulud. (4) Kinnisvara soetamine ja ehitamine arengukava 1. prioriteedi meetmete raames ei ole abikõlblik kulu.
(1) Ühtekuuluvusfondist toetust saavate projektide kulutused peavad olema kooskõlas Euroopa Komisjoni (EÜ) määruses nr 16/2003 ja Euroopa Komisjoni rahastamisotsuses sätestatuga. (2) Tööde teostamise ja teenuste osutamise lepingute sõlmimisel lähtutakse lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse määramise alustest. Nimetatud lepingutes sisalduvad mitteabikõlblikud kulud kannab toetuse saaja.