(1) Määrusega kehtestatakse teraviljaseemne ning geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi (edaspidi säilitussort) teraviljaseemne kategooriad ja neile esitatavad kvaliteedinõuded, hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid, seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäärad, seemne tootmise nõuded, proovide suurused ning seemne nõuetekohasuse kindlakstegemise nõuded, seemne sertifitseerimise kord ning nõuded, sertifitseeritavate liikide loetelu, seemne sertifitseerimist tõendava dokumendi sisu nõuded ja kehtivusaeg, pakendamise nõuded, seemne pakendamise ja müügipakendi sulgemise ning seemne müügipakendi märgistamise nõuded, sertifitseerimist või kontrollimist tõendavate dokumentide väljaandmise kord ning etikettide sisu ja vormi nõuded, lõpuni sertifitseerimata teraviljaseemne partii etiketi ja saatedokumendi nõuded, seemne turustamise nõuded, mahepõllumajandusliku heterogeense teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded ning nõuded riikliku järelevalve teostamise ulatuse ja sageduse kohta.
(2) Määrusega kehtestatakse sellise seemne tootmise nõuded, mida kavatsetakse kasutada teraviljaliigi taimede kasvatamiseks põllumajandussaaduse saamiseks, välja arvatud kasvatamiseks dekoratiivsel eesmärgil, või seemne tootmiseks.
Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste teraviljaliikide suhtes: 1) paljaskaer (Avena nuda L.); 2) harilik kaer ja bütsantsi kaer (Avena sativa L. (sealhulgas Avena byzantina K. Koch)) (edaspidi harilik kaer); 3) harilik tatar (Fagopyrum esculentum Moench); 4) harilik oder (Hordeum vulgare L.); 5) harilik rukis (Secale cereale L.); 6) harilik nisu (Triticum aestivum L. subsp. aestivum.); 7) kõva nisu (Triticum turgidum L. subsp.
(1) Supereliitseemne kategooria seeme tähistusega SE on seeme, mis: 1) on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) on ette nähtud eliitseemne tootmiseks või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjaliku taotluse alusel esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks; 3) vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(2) Hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, paljaskaera, hariliku odra, hariliku rukki, hariliku tatra ja tritikale eliitseemne kategooria seeme tähistusega E, välja arvatud hübriidsordi eliitseeme, on seeme, mis: 1) on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest; 2) on ette nähtud eliitseemne kategooria, sertifitseeritud seemne kategooria või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjaliku taotluse alusel teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks; 3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(3) Hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F1 on seeme, mis: 1) on ette nähtud hübriidsordi seemne tootmiseks; 2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 3) on sertifitseeritud.
(4) Maisi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis: 1) risttolmleva sordi puhul on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest; 2) on ette nähtud selle sordi kategooria sertifitseeritud seemne või top-cross hübriidsordi või sortidevahelise hübriidsordi seemne tootmiseks; 3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(5) Sisearetusliini eliitseemne kategooria seeme on seeme, mis: 1) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 2) on sertifitseeritud.
(6) Lihthübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F1 on seeme, mis: 1) on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-cross hübriidsordi seemne tootmiseks; 2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 3) on sertifitseeritud.
(7) Hariliku rukki ja maisi ning hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C on seeme, mis: 1) on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele; 2) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud. 7 (7¹) Hariliku tatra sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C on seeme, mis: 1) on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjaliku taotluse alusel sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 2) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(8) Hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C1, välja arvatud hübriidsordi seeme, on seeme, mis: 1) on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 2) on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(9) Hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C2, välja arvatud hübriidsordi seeme, on seeme, mis: 1) on toodetud eliitseemnest, esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjalikul taotlusel supereliitseemnele või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 2) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 4) on sertifitseeritud.
(10) Säilitussordi seeme tähistusega GR on §-s 2 nimetatud teraviljaliikide seeme, mis: 1) on sordiehtne ja -puhas; 2) on toodetud kooskõlas sordi säilitamise tunnustatud tavadega; 3) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 4) vastab säilitussordi seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele; 5) on sertifitseeritud tootja poolt.
(1) Teraviljaseemne kvaliteedinõuded kategooriate kaupa on kehtestatud lisas 1. 1 (1¹) Seemnepartii peab olema vaba komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1–279), II lisas nimetatud ohtlikest taimekahjustajatest.
(2) Säilitussordi seeme peab vastama hariliku rukki ja maisi puhul sertifitseeritud seemne kategooria ning hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna puhul sertifitseeritud seemne kategooria kvaliteedinõuetele, mis on esitatud lisas 1, välja arvatud minimaalne sordipuhtus, mis peab olema 90%.
(3) «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 32 alusel tootmiskatse tegemiseks turustatava hariliku rukki, maisi ja hariliku kaera hübriidi, hariliku odra, hariliku nisu, spelta nisuspeltanisu, kõva nisu ja tritikale sordi seeme, välja arvatud isetolmleva sordi seeme, peab vastama sertifitseeritud seemne kategooria kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele ning hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisuspeltanisu ja tritikale isetolmleva sordi, välja arvatud hübriidsordi, seeme peab vastama teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele.
(1) Hübriidsordi seemne tootmise korral peavad ristlusvanemad, kaasa arvatud viljatud (edaspidi steriilsed) isastaimed ja viljakad (edaspidi fertiilsed) taastatud isastaimed, olema sordiehtsad ja -puhtad.
(2) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisuspeltanisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral peavad selleks kasutatavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad.
(3) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne tootmise korral peab isassteriilseid taimi olema vähemalt 98%.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime.
(5) Kui hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta fertiilsust, siis toodetakse seemet: 1) segades sobivas vahekorras seemnepartiisid, kus kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime, või 2) kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobivas vahekorras.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral: 1) tuleb tagada, et isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal piisavalt; 2) võimaluse korral eemaldatakse tolmukad; 3) kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ületada 1% põldtunnustamisel ja 2% kõigil põldtunnustamistel kokku.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
(8) Hariliku odra hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral võib isassteriilset emastaime ja fertiilsust taastavat isastaime kasvatada samal ajal samal kasvukohal.
(1) Teraviljaseemne tootmise korral peavad taimed olema kaitstud võõrtolmlemise eest.
(2) Lõikes 1 nimetatud taimede võõrtolmlemise eest kaitsmiseks peab seemnepõld olema võõrtolmlemist võimaldavate taimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaaga või selles paragrahvis nimetatud juhul piisavat kaitset tagaval muul viisil.
(3) Teravilja supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine: Liik Vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme 1) hariliku rukki sort, välja arvatud hübriidsort 300 2) isetolmlev tritikale sort 50 3) maisi sort 200 4) harilik tatar 400 250
(4) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seeme tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine: Liik Vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme isassteriilsete taimede kasutamise korral isassteriilsete taimede kasutamata jätmise korral 1000 600 500 500
(5) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisuspeltanisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral on väikseim vahemaa emastaimedega seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, 25 meetrit. 5 (5¹) Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil hariliku odra hübriidsordi seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, supereliit- ja eliitseemne puhul 100 meetrit ja sertifitseeritud seemne puhul 50 meetrit.
(6) Lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnepõld on võõrtolmlemise eest piisavalt kaitstud.
(1) Sertifitseeritav seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas, sisearetusliini seeme peab oma omadustelt olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus.
(2) Sisearetusliini taimed on sordiehtsad ja -puhtad, kui kasvavate taimede välistunnused vastavad sordikirjeldusele.
(3) Hübriidsordi seeme on piisavalt sordiehtne ja -puhas, kui seeme vastab iga ristlusvanema seemne sordiehtsuse ja -puhtuse kohta esitatud nõuetele.
(4) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisuspeltanisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne ning säilitussordi seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 90%. 4 (4¹) Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud hariliku odra hübriidsordi sertifitseeritud seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 85%. Muude lisandite arv, välja arvatud fertiilsust taastava liini taimede arv, ei tohi ületada 2%.
(5) Hariliku rukki hübriidsordi sordiehtsus ja -puhtus peab vastama ka isassteriilsuse taastamise nõuetele.
(6) Maisi hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne sordipuhtus ristlusvanema sordiehtsate taimede osas on vähemalt järgmine: Kategooria Taim Sordipuhtus Supereliit- või eliitseeme Sisearetusliin 99,9% Lihthübriidsordi iga koostisosa 99,9% Vabalt tolmlev sort 99,5% Sertifitseeritud seeme Sisearetusliin 99,8% Lihthübriidsordi iga koostisosa 99,8% Vabalt tolmlev sort 99%
(7) Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu ja spelta nisuspeltanisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale sordipuhtus olema vähemalt 99,0%.
(8) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisuspeltanisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus.
(9) Hariliku rukki hübriidsordi ja tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud hariliku odra hübriidsordi seemne sertifitseerimisel arvestatakse järelkontrolli katsete tulemusi. Järelkontrolli katsed tehakse supereliit- või eliitseemnest võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema kohta esitatud sordiehtsuse ja -puhtuse ning isassteriilsuse nõuetele.
(10) Hariliku odra hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne tootmisel peab sordiehtsus ristlusvanema taimede osas olema vähemalt järgmine: Kategooria Taim Mittesordiehtsate taimede piirmäär Supereliit- ja eliitseeme Isassteriilsuseta liini ja fertiilsust taastava liini taimed 0,1% Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud liini emastaimed 0,2% Sertifitseeritud seeme Isassteriilsuseta liini ja fertiilsust taastava liini taimed 0,3% Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud lihthübriidi emastaimed 0,5%
(11) Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud hariliku odra hübriidsordi emastaimede isassteriilsuse tase peab supereliit- ja eliitseemne puhul olema vähemalt 99,7% ja sertifitseeritud seemne puhul vähemalt 99,5%.
Mahepõllumajandusliku heterogeense teraviljaseemne tootmisel ja turustamisel järgitakse komisjoni delegeeritud määruse (EL1) 2021/1189, millega täiendatakseTurustada on lubatud sordilehte või Euroopa ParlamendiLiidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud ja nõukogu määrust nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet.
(EL2) 2018Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning pakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Lõpuni sertifitseerimata seemne partii varustatakse § 18 lõikes 2 kehtestatud värvi ning § 21 lõikes 1 nimetatud etiketiga ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga.
(4) Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. Nimetatud dokumendi väljastab akrediteeritud laboratoorium sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaerasisaldus on määratud komisjoni direktiivi 2006/848 seoses teatavate perekondade ja liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 258136, 2024.075.20212006, lk 18–27-20), nõudeidartiklis 1 kirjeldatud meetodil.
(5) Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide seguna tingimusel, et kõik segus olevad seemned on sertifitseeritud. Seemnesegu peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud.
(6) Säilitussordi seemet on lubatud turustada ainult päritolupiikonnas, arvestades «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 1062 lõike 6 alusel kehtestatud säilitussordi seemne turustamiseks lubatud koguseid.
(7) Paragrahvi 14 lõikes 4 nimetatud idanevuse nõuetele mittevastavat supereliit- või eliitseemet on lubatud turustada, kui selle etiketile on märgitud andmed seemne tegeliku idanevuse kohta või kui turustaja varustab müügipakendi etiketiga, millele on märgitud partii number, turustaja nimi ja aadress ning andmed tagatava idanevuse kohta.
Määrus jõustub 1. mail 2006. a. 1 Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.07.1966, lk 2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333, 30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT 50, 26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk 13), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), 2012/1/EL (ELT L 4, 07.01.2012, lk 8–9); 2012/37/EL (ELT L 325, 23.11.2012, lk 13–14), 2015/1955 EL (ELT L 284, 30.10.2015, lk 142–145), 2016/317/EL (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75), muudetud direktiiviga 2020/177/EL (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–‒77) ja 2021/415/EL (ELT L 81, 09.03.2021, lk 65–69);komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk 18–20);komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.06.2008, lk 13–19).