Türi valla põhimäärusespõhimäärusega (edaspidi valla põhimäärus) sätestatakse: 111) Türi valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused; 222) Türi valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 333) Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigusedesimehe ja aseesimehe õigused ning kohustused; 444) vallavolikogu liikmetetöökord ning vallavolikogu liikme õigused ja kohustused
(1) Türi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse kas 1)kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel või 2), teiste seaduste, valla põhimääruse ja muude õigusaktide alusel või 3) asutuse põhimääruse alusel või 4) seaduse või põhimääruse alusel antud õigusakti või volituse (volikirja) alusel.Türi valda esindama õigustatud füüsilise isiku määramisel lähtutakse Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korras sätestatust.
2(2)Türi vald teostab oma õigusi ja täidab kohustusi Türi valla asutuste või teiste omavalitsustega koostöös moodustatud ühisametite ja -asutuste ning Türi valda kui juriidilist isikut esindama õigustatud ametikohtade ja isikute kaudu.3(3)Türi vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimisevalda kui juriidilist isikut esindatakse seaduse või valla põhimääruse või Türi valla asutuse põhimääruse alusel koostatud ja vastu võetud eelarvevõi seaduse või põhimääruse alusel antud õigusakti või volituse (volikirja) alusel.4(4)Türi vallale vara omandamisevalla kui juriidilise isiku tegevuse eesmärk on aidata kaasa Türi valla elanikele kvaliteetse, vara kasutamiseturvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, valdamisetagada oma vallaelanikele kvaliteetsed ja käsutamise põhimõtted kehtestab vallavolikogu Türi valla vara valitsemise korraskättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigi kui ka teiste omavalitsusüksustega tehtavas omavahelises koostöös.
(1) Türi vald teostab omavalitsuslikku haldamist Türi valla kui haldusüksuse territooriumilvallal on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides vimpel.2(2)Türi valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidegavald kasutab oma sümboolikana aumärke ja aunimetusi ning vallavanema ametiraha.
(3) Türi valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
(4) Türi valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Türi valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus).
(1) Türi valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeellipu rohelisel lipukangal on eesti keelvalge Skandinaavia rist, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisitimille südamikul on punane ruudukujuline kilp kollase õunaga (kujutis lisatud valla põhimäärusele, lisa 1).2(2)Lipu normaalmõõdud on 105 x 135 cm, lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9.
(1) Türi vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel omavalla lipp ja vappheisatakse alaliselt Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ning lipuvärvides vimpelTüri valla osalusega ühisameti hoonel või hoonetel ja kinnistul.2(2)Türi valla lipu võib heisata:11) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Türi vald kasutab oma sümboolikana aumärke;22) Türi valla avalikel üritustel ja Türi valla asutuste üritustel;33) alaliselt Türi Vallavalitsuse hallatavate asutuste või Türi valla osalusega ühisasutuse hoonetel;44) muudel üritustel, ametirahakus on esindatud Türi vald;55) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;66) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.3(3)Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:11) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;22) koos Eesti riigilipu ja aunimetusiteise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;33) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigistruktuuri kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riikliku struktuuriüksuse lipust vasakule;44) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.4(4)Türi valla lippu tuleb kohelda väärikalt.
(1) Türi vallal on kasutusel Türi valla lipulipuvärvides vimpel.2(2)Vimplil on rohelisel lipukangal on valge Skandinaavia rist, mille südamikul on punane ruudukujuline kilp kollase õunaga (kujutis lisatud põhimääruse lisas 1).3(23) Lipu normaalmõõdudVimpli pikkus on 105 x 135pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm.4(4)Vimpli võib heisata lipumasti, lipu laiusekuhu lippu alaliselt ei heisata ja pikkuse suhe on 7:9mis lipupäevadest muul ajal seisab tühjana.
(1) Türi valla lipp heisatakse alaliselt Türi valla ametiasutusevapi rohelisel kilbil on hõbedane rist ning Türi valla osalusega ühisameti hoonel või hoonetelristi südamikus punane kilp kuldse õunaga.2(2)Türi valla lipu võib heisata: 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Türi vald; 2) Türi valla avalikel üritustel ja Türi valla asutuste üritustel; 3) alaliselt Türi Vallavalitsuse hallatavate asutuste või Türi valla osalusega ühisasutuse hoonetel; 4) muudel üritustel, kus on esindatud Türi vald; 5) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.
vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türikujutis lisatud valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;põhimäärusele, lisa 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust; 3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigistruktuuri kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riikliku struktuuriüksuse lipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.
(4) Türi valla lippu tuleb kohelda väärikalt.
(1) Türi vallalvalla vapi kujutist kasutatakse:11) ametiasutuse pitseril ning turva- ja plommitemplitel;22) Türi valla asutuste dokumendiplankidel;33) jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitavatel teabetahvlitel, kui jälgimisseadmestiku kasutaja ja selle kaudu kogutavate andmete töötleja on kasutusel Türi valla lipuvärvides vimpelasutus;44) Türi valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.2(2) Vimplil on rohelisel lipukangal valge Skandinaavia rist.
(3Türi valla vapi kujutist võib kasutada:11) Vimpli pikkusTüri valla asutuste ning ühisameti või -asutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, hoonete siltidel;22) ametiasutuse hallatava asutuse pitseril;33) ühisasutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, pitseritel, dokumendiplankidel, turva- ja plommitemplitel ning jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitavatel teabetahvlitel, kui jälgimisseadmestiku kasutaja ja selle kaudu kogutavate andmete töötleja on pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on 30 cmühisasutus;44) Türi valla asutuse ning ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, teadetel, kutsetel ja alumise otsa laius 10 cm.
(4kaartidel;55) Vimpel heisatakse lipumastiTüri valla aumärkidel, kuhu lippu alaliselt ei heisatamedalitel ja mis lipupäevadestvalla muul ajal seisab tühjanasümboolikal;66) Türi valla ja ametiasutuse ning ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, meenetel, trükistel ja suveniiridel;77) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada Türi valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest;88) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.
(1) Türi valla vapi rohelisel kilbil on hõbedane rist ning risti südapunktis punane kilp kuldse õunaga.
vapimärk (2edaspidi vapimärk) antakse Türi valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele nimel austuse avaldusena füüsilisele isikule, kes on pälvinud Türi valla aukodaniku nimetuse.2(kujutis lisatud põhimäärusele lisas 2)Vapimärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.3(3)Vapimärgi andmine vormistatakse vallavolikogu otsusega.4(4)Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord.5(5)Vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt.6(6)Vapimärgid on nummerdatud ja vapimärki ei asendata. Vapimärgid registreeritakse Türi valla auraamatus.
(1) Türi valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse või ühisameti, mille moodustamises osalebaumärk on Türi vald, pitsatil ning turva-valla sümbol Türi valla nimel austuse ja plommitemplitel; tunnustuse avaldamiseks.2(2)Türi valla asutuste ja ühisameti ja -asutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, dokumendiplankidel; aumärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.3(3) jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitavatel teabetahvlitel, kui jälgimisseadmestiku kasutaja ja selle kaudu kogutavate andmete töötleja on Türi valla asutus või ühisamet või -asutus, mille moodustamises osalebkuldne aumärk antakse täisealisele füüsilisele isikule Türi vald; 4) Türivallale osutatud silmapaistvate teenete ja valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitelhuvides tegutsemise eest.4(24)Türi valla vapi kujutist võib kasutada: 1) Türi valla asutuste ning ühisameti või hõbedane aumärk antakse 7–26-asutuseaastasele tublile noorele, mille moodustamises osaleb Türi vald, hoonete siltidel; 2) ametiasutuse hallatava asutusekiitusega ning ühisasutusekuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, mille moodustamises osaleb Türi vald, pitsatil; 3Eesti meistri- või rahvusvahelisel võistlusel auhinnalisele kohale tulnud noorsportlasele või üleriigilisel või rahvusvahelisel konkursil auhinnalisele kohale tulnud noorele.5(5) ametiasutuse ning ühisameti, mille moodustamises osalebEttepanekuid Türi valdvalla aumärgi andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, teadetel, kutsetelasutused ning vallavalitsus ja kaartidel; 4vallavolikogu.6(6)Türi valla aumärkidel, medalitelaumärgi andmise otsustab vallavalitsus ja valla muul sümboolikal; 5vormistab otsuse korraldusega.7(7)Türi valla ja ametiasutuse ning ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, meenetel, trükistel ja suveniiridel; 6aumärki ei asendata.8(8) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada Türi valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest; 7) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustelaumärki ei anta postuumselt.
(1) Türi valla vapimärk (edaspidi vapimärk) antaksevallavanema ametiraha on Türi valla nimel austuse avaldusena füüsilisele isikulesümbol, kes on pälvinudmida kasutatakse Türi valla aukodaniku nimetusevallavanema ametitunnusena ametlikel või pidulikel üritustel.2(2) Vapimärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusegaAmetiraha on Türi valla omand ning seda ei anta vallavanema ametikohta täitva isiku omandisse.3(3) Vapimärgi andmine vormistatakseAmetiraha kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.4(4) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord.
Vallavanemal on õigus kanda ametiraha vallavanema kõigi volituste saamise hetkest (5vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast) Vapimärki ei anta üldjuhul postuumseltkuni vallavanema volituste lõppemiseni.
(6) Vapimärgid on nummerdatud ja vapimärki ei asendata Vallavolikogu esimees annab ametiraha vallavanemale üle istungil, mil vallavolikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse kinnitab. Vapimärgid registreeritakse Türi valla auraamatusVallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem vallavanema ametiraha üle vallavolikogu esimehele.
(1) Türi valla aumärk on Türi valla sümbol Türi valla nimel austuse ja tunnustuse avaldamiseks.
(2) Türi valla aumärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega.
(3) Türi valla kuldne aumärkaukodaniku nimetus antakse täisealisele füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud silmapaistvateväljapaistvate teenete ja valla huvides tegutsemise eest.2(42)Türi valla hõbedane aumärkaukodanikuks nimetamisel antakse 7-26-aastasele tublile noorele, kiitusegaisikule Türi valla vapimärk ning kuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, Eesti meistri- või rahvusvahelisel võistlusel auhinnalisele kohale tulnud noorsportlasele või üleriigilisel või rahvusvahelisel konkursil auhinnalisele kohale tulnud nooreleisiku nimi ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse.3(53)Ettepanekuid Türi valla aumärgiaukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Kandidaadi ülesseadmisest teavitab kandidaati ametiasutus.4(64)Ettepanekud esitatakse menetlemiseks vallavolikogu septembrikuus toimuvale istungile. Ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva igal aastal määrab ametiasutus ning teavitab sellest avalikkust vähemalt 3 nädalat enne ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva internetis Türi valla aumärgiveebilehel.5(5)Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavalitsusvallavolikogu ja vormistab otsuse korraldusegaselle otsusega.
(7) Türi valla aumärki ei asendataaukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.6(86)Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.7(7)Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Türi valla aumärki ei anta postuumseltvapimärk aukodanikule Türi valla aastapäeva tähistamise üritusel.
(1) Türi vallavanema ametiraha onvalla auraamatusse märgitakse Türi valla sümbol, mida kasutatakseaukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Türi vallavanema ametitunnusena ametlikel või pidulikel üritustelvalla vapimärgid.2(2) Ametiraha on Türi valla omandauraamatusse kantakse:11) aukodaniku nimi ja sünniaeg ning seda ei anta vallavanema ametikohta täitva isiku omandisse.
(3muud olulised eluloolised andmed;22) Ametiraha kujunduse kinnitabaukodaniku värviline foto mõõtmetega 10 x 15 cm;33) vallavolikogu otsusegaotsuse, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja vapimärk, number ja kuupäev;44) aukodaniku teenete kirjeldus;55) vapimärgi number.3(43) Vallavanemal on õigus kanda ametiraha vallavanema kõigi volituste saamise hetkest (vallavalitsuse kinnitamisest) kuni vallavanema volituste lõppemiseniAuraamatut hoiab ametiasutus ning korraldab andmete auraamatusse kandmise. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem vallavanema ametiraha üle vallavolikogu esimehele. Vallavolikogu esimees annab ametiraha vallavanemale üle hetkest, mil vallavanem saab kõik vallavanema volitused.
(1) Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eestVallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2) Türi valla aukodanikuks nimetamisel antakse isikule Türi valla vapimärk ning isiku nimiVallavolikogu uue koosseisu ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse.
(3) Ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutusedtema liikmete volitused algavad ning vallavalitsusvallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras. Kandidaadi ülesseadmisest teavitab ametiasutus kandidaati.
(4) Ettepanekud esitatakse menetlemiseks vallavolikogu septembrikuus toimuvale istungile. Ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva igal aastal määrab ametiasutus ning teavitab sellest avalikkust vähemalt 3 nädalat enne ettepanekute esitamise lõpptähtpäeva Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.
(53)Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja vormistab selle otsusega. Türi valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.
valimiskomisjoni (6edaspidi valimiskomisjon) Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusegaotsuse, millele kirjutavad allamillega valitud vallavolikogu esimees ja vallavanemliikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.
(7) Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus jaValimiskomisjoni otsus avalikustatakse internetis Türi valla vapimärk aukodanikule Türi valla aastapäeva tähistamise ürituselveebilehel.
(1) Türi valla auraamatusse märgitakse Türi valla aukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Türi valla vapimärgidVallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist või volikogu tegutsemisvõimetuse korral pärast asendusliikmete määramist.2(2) TüriVallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees. Üldjuhul on valimiskomisjoni esimeheks vallasekretär. Kui vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks (äraoleku ajaks) on talle määratud asendaja, kutsub vallavolikogu esimese istungi kokku vallasekretäri asendaja, kes täidab ka valimiskomisjoni esimehe ülesandeid. Kui vallasekretärile ei ole tema äraolekul määratud asendajat, täidab valimiskomisjoni esimehe ülesandeid, sh kutsub kokku volikogu esimese istungi, valimiskomisjoni aseesimees. Haldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisel kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni esimees, kelleks ei pea olema valla auraamatusse kantakse: 1- või linnasekretär. Valimiskomisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui valimiskomisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni aseesimees.3(3) aukodaniku nimiVallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja sünniaegaseesimees ning muud olulised eluloolised andmed; 2) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10x15 cm; 3)kuulatakse ära eelmise vallavolikogu otsusekinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. Haldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamise korral esitavad esimesel istungil lahkumispalve kõikide omavalitsusüksuste, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja vapimärkkelle ühinemisel või liitmisel uus omavalitsusüksus moodustatakse, number ja kuupäev; valla- või linnavalitsused.4(4) aukodaniku teenete kirjeldus; Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.5(5) vapimärgi numberVallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja.6(36) Auraamatut hoiab ametiasutus ning korraldab andmete auraamatusse kandmiseIstungi, mille päevakorras on vallavolikogu esimehe valimine, kokku kutsumisel ei tule järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõikega 3 sätestatud nõudeid.
(1) Vallavolikogu esimees valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse aluselvallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavadesimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevastesimehe volituste lõppemise või seoseslõpetamisega, korraldab vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduseesimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 52 35 lõikes 4 sätestatud alustel ja korras häältelugemiskomisjoni.3(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päevVallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.5(5)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6(6)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.7(7)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.8(8)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.9(9)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.10(10)Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.11(11)Vallavolikogu esimehe valimisel on Türi vallavallavolikogu liikmel üks hääl.12(12)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.13(13)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.14(14)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.15(15)Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.16(16)Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või esimehe puudumisel tema asendaja või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.17(edaspidi valimiskomisjon17)Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.Valimistulemused kinnitatakse:11) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;22) muul ajal vallavolikogu esimehe volituste lõppemisel või lõpetamisel vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.18(18)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19(19)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, millega valitudkorraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu liikmed registreeritiesimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, avalikustamisele järgnev päevkes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata. Valimiskomisjoni vastav otsus20(20)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.21(21)Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung uuesti kokku. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb avalikustada maakondlikus ajaleheskokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamistVallavolikogul on üks aseesimees.2(2)Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees. Üldjuhul on valimiskomisjoni esimeheks vallasekretär. Kui vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks (äraoleku ajaks) on talle määratud asendaja, kutsubaseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu esimese istungi kokku vallasekretäri asendaja, kes täidab ka valimiskomisjonikoosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ülesandeidvalimisega sätestatud korras. Kui vallasekretärile ei ole tema äraolekul määratud asendajat, täidab valimiskomisjoni esimehe ülesandeid, sh kutsub kokku volikogu esimese istungi, valimiskomisjoni aseesimees. Haldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisel kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni esimees, kelleks ei pea olema valla- või linnasekretär. Valimiskomisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui valimiskomisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, kutsub volikogu esimese istungi kokku valimiskomisjoni aseesimees.
3(3)Vallavolikogu esimesel istungil valitakseaseesimehe valimised korraldab vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. Halduskorraldusterritoriaalse korralduse muutumisel kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamise korral esitavad esimesel istungil lahkumispalve kõikide omavalitsusüksuste, kelle ühinemisel või liitmisel uus omavalitsusüksus moodustatakse,moodustades salajase hääletamise korraldamiseks valla- või linnavalitsused.
(4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi põhimääruse § 35 lõikes 24 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendajakorras häältelugemiskomisjoni. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.
4(54)Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatabaseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendajaotsusega.
(6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2:11) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisegatööd, korraldabkutsub kokku ja juhatab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 34 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.
(3istungeid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;22) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üleskirjutab alla vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusolekuvastuvõetud õigusaktidele, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.
(4protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;33) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustabkorraldab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.
(5õigusaktide täitmise kontrollimist;44) Kuiinformeerib vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemistliikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
(6nende vastustest;55) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.
(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.
(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(10) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelidedastab avalikkusele vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamisetegevuse kohta informatsiooni;66) annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.
(11) Vallavolikogu esimehe valimisel onsisemise töö korraldamiseks ning vallavolikogu liikmel üks hääl.
(12õigusaktidega antud pädevusest lähtuvalt käskkirju;77) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juureskorraldab juhul, kelle poolt ta hääletabkui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaataseesimees samaaegselt ei saa komisjoni tegevust korraldada, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, “vastu“ või „erapooletu“.
(13vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;88) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, onesindab Türi valda ja vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimisvastavalt seadusele, valla põhimääruses sätestatud Türi valla kui avalik- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedelõigusliku juriidilise isiku esindamise korrale ning sedeli rikkumisevallavolikogu õigusaktidele;99) täidab muid seaduste ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märgeteiste õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeid.2(142) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(15) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(16) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või esimehe puudumisel tema asendaja või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakseVallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu istungi protokolliesimeest vallavolikogu töö korraldamisel ning istungite ja koosolekute ettevalmistamisel ning vajadusel nende juhtimisel.3(173)Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saabaseesimees asendab vallavolikogu koosseisu häälteenamuseesimeest tema äraolekul või juhul, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.Valimistulemused kinnitatakse 1)esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) muul ajal vallavolikogu esimehe volituste lõppemisel või lõpetamisel vallavolikoguletagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.
(18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis-valimiseni või häältelugemiskomisjonjuhul, kas keegikui vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protestiesimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbiVallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamistkohustused. Valimis- või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
4(194) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. KuiVallavolikogu otsusel võib vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldatavõi aseesimehe koht olla palgaline.
(20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.5(215) Kui samal istungil vallavolikoguVolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung uuesti kokkuja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(1) VallavolikogulVallavolikogu liige on üks aseesimeesisik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.2(2)Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.
(3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikoguliikme volitused algavad, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 34 lõikes 2peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras häältelugemiskomisjoni.
(4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.
(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldabliige osaleb vallavolikogu töödistungil, olles eelnevalt tutvunud istungi materjalidega.2(2)Vallavolikogu esimees: 1) korraldabliikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu tööd ja annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; alalise komisjoni koosseisu.3(3) juhatab vallavolikogu eestseisuse koosolekuidVallavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, seaduse alusel antud kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja korraldab eestseisuse tööd; vajadustest.4(4) esindab Türi valdaVallavolikogu liikmel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 26 sätestatud alustel ja vallavolikogu vastavalt seaduselekorras õigus saada oma ülesannete täitmiseks teavet, põhimääruses sätestatud Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korraledokumente ning vallavolikogu õigusaktidele; vastuseid oma kirjalikele küsimustele.5(5) kirjutab allaVallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollilekehtestatud tingimustel ja teistelekorras saada tasu vallavolikogu dokumentidele; 6) korraldabtööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, v.a juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimeesseadusega on korraga ära, puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut; 7kehtestatud tasu maksmise piirang.6(6) edastab avalikkuseleVallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni; 8) korraldabesimehe, vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist; 9) informeeribaseesimehe, vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 10) täidab muid seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeidkomisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.7(37)Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu töö korraldamiselliige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning istungitepärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eestseisuse koosolekute ettevalmistamiseleraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.8(48)Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimeesliige ei saa oma ülesandeid täita,tohi võtta osa vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhulsellise üksikakti ettevalmistamisest, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandabarutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Vallavolikogu esimehe asendamiselToimingupiirangu kohaldumisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustusedliige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta asjakohase päevakorrapunkti arutamisel.
(5) Vallavolikogu otsusel võib Vastav märge lisatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgalineistungi protokolli. Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohalikuKohaliku omavalitsuse korralduse seadusseaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik häälte arv on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. Toimingupiirangut ei kohaldata isikuvalimistele ega vallavalitsuse liikme kinnitamisele.
(1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusseliikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minemiseks või lähetusse minejale teha hiljemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega.2(2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduseTeenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alusteltingimustel ja korras.3(3)Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.4(4)Teenistuslähetusse suunamisest või asjaolust, et vallavolikogu liige viibis teenistuslähetuses, peab vallavolikogu liige esimesel võimalusel teavitama ka vallavolikogu.
(1) Vallavolikogu liige osaleb vallavolikogu istungil, olles eelnevalt tutvunud istungi materjalidega.
(2) Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalise komisjoni koosseisu.
(3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest,Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel antud kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte§-des 18, dokumente19 ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi52 sätestatust tulenevalt vallavolikogu määratud, valitudliikme volituste lõppemisel või kinnitatud isikutele ning ametiasutuse, ühisameti ja -asutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidelepeatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Vallavolikogu liikmelAsendusliikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse, ühisameti ja -asutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustelliikme kõik õigused ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, vkohustused.a juhul, kui seadusega on kehtestatud tasu maksmise piirang.
2(62) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohaltAsendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astudavalimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.3(73) Vallavolikogu liige on kohustatud niiAsendusliikme volitused vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsioonialgavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(8) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust Valimiskomisjoni otsus on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumistjõus sellele allakirjutamisest. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on taandunud vallavolikogu liikme võrra väiksem.
(1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minemiseks või lähetusse minejale teha hiljemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega.
(2) Teenistuslähetusse suunamiselpädevuses on seadustega, eeskätt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 märgitud küsimuste otsustamine. Seadusega volikogu pädevusse antud ülesande täitmist ei saa vallavolikogu liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistusevolitada ei vallavalitsusele ega ametiasutusele, v.a juhul, kui seaduses ei ole sätestatud tingimustel ja korrasteisiti.2(32) Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamiseÕigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada vallavalitsusele, ametiasutusele, ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.
(4) Teenistuslähetusse suunamiseststruktuuriüksusele või asjaolustametnikule juhul, etkui see ei ole seadusega keelatud. Volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab vallavolikogu liige viibis teenistuslähetusesmäärusega, peabühekordse küsimuse lahendamiseks annab vallavolikogu liige esimesel võimalusel teavitama kavolituse volikogu otsusega.3(3)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi.
(1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmeltöö vorm on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustusedüldjuhul istung, kus otsustatakse seadusega volikogu pädevusse antud küsimusi.2(2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.
Aruteludeks, regulaarse info saamiseks või teabe vahendamiseks võib vallavolikogu kasutada ka muid töövorme (3koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Valimiskomisjoni otsus on jõus sellele allakirjutamisest.
(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemineistungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent üldjuhul vähemalt üks kord kuus.2(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustabVallavolikogu istung toimub reeglina vallavolikogu, kes liikmete füüsilise kohalolekuga. Vajadusel võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele või ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikulevallavolikogu liige osaleda istungil ka elektrooniliste vahendite abil ilma vallavolikogu istungil füüsiliselt kohal olemata.3(3)Põhjendatud juhtudel võib istungi korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil.4(4)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel onistungit juhatab vallavolikogu iseseisevesimees, tema korraldusel aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev vallavolikogu liige.5(5)Lisaks vallavolikogu liikmetele võtavad vallavolikogu istungist sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimelvallasekretär ning istungile kutsutud isikud.6(6)Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu esimees võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusipõhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas.7(7)Kui istungi päevakorras oleva teemaga seotud andmete avalikustamine on seaduse alusel keelatud või piiratud, peab vallavolikogu esimees kuulutama istungi selle küsimuse osas kinniseks. Vallavolikogu kinnisel istungil võivad osaleda lisaks vallavolikogu liikmetele ka istungi protokollija, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning isikud, kes on otseselt küsimuse aruteluga seotud. Teistel isikutel tuleb vallavolikogu istungilt selleks ajaks lahkuda.8(8)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, võib vallavolikogu istung ühel ööpäeval kesta kuni kuus tundi. Vallavolikogu istungi käigustehakse üldjuhul iga 1,5-hääletusitunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit vallavolikogu esimehe määratud ajal.
(1) Vallavolikogu kaugosalusega istung onElektroonilise vahendi kaudu saab vallavolikogu istungistungist osa võtta, millestkui on võimalik osatagada reaalajas toimuv kahesuunaline side või muu sarnane elektrooniline viis, mis võimaldab vallavolikogu liikmel eemal viibides vallavolikogu istungit jälgida, istungil sõna võtta infotehnoloogiliste vahendite abilning otsuste vastuvõtmisel hääletada.2(2)Vallavolikogu esimees võib põhjendatud juhul otsustada täieliku või osalise kaugosalusega istungi korraldamiseliige teavitab esimesel võimalusel vallavolikogu esimeest vajadusest osaleda vallavolikogu istungil elektroonilise side kaudu. Vallavolikogu liige peab teavitama vallavolikogu esimeest talle kättesaadavatest võimalustest kahepoolse elektroonilise side võimaldamiseks.3(3) Vallavolikogu kaugosalusegaElektrooniliste vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole elektrooniliste vahendite abil istungil osalemise valinud vallavolikogu liikmel õigust esitada proteste ega nõuda menetluse kordamist või ennistamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik otsustuse õiguspärasuse tagamiseks.4(4)Kui elektrooniliste vahendite abil istungi korraldamisel peabpuudub infotehnoloogiline võimekus tagada vallavolikogu liikmele olema tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise audiovisuaalse side abil istungit jälgidaelektrooniliselt salajane hääletamine, teha istungi toiminguid ja anda teada nende tegemise takistusestjääb vallavolikogu liige salajasest hääletamisest kõrvale ning kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 3.5(45) Vallavolikogu kaugosalusega istungil kohaldabKahesuunalise side ametiasutuse hoone istungisaalis või võimalusel muus istungi juhatajatoimumise kohas korraldab vallavolikogu esimehe palvel ametiasutus.6(6)Kui vallavolikogu istungi töökorda puudutavaid sätteid erisustegapäevakorrapunkt kuulutatakse kinniseks, mis on vajalikudelektrooniliselt vallavolikogu kaugosalusega istungi korraldamiseks ega takistaistungist osa võtva vallavolikogu istungil osalejal tema õiguste teostamistliikme kohustus tagada, et kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti ajal ei viibi temaga ühes ruumis või kohas isikuid, kellel puudub õigus kinniseks kuulutatud istungist osa võtta.
(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist.2(2)Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.
3(3)Vallavolikogu istung kutsutakse üldjuhust erinevaltesimees või tema asendaja peavad vallavolikogu istungi kokku kutsuma, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb märkida istungi kokkukutsumise põhjus. Istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsudapeab toimuma vähemalt kahe nädalaühe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates. Kui vallavolikogu esimees või tema asendaja vallavolikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu kokku lepitud vallavolikogu liige, arvestades vallavolikogu istungi kokkukutsumisele sätestatud nõudeid.4(4)Kui vallavolikogu esimees ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeidistungit kokku ei toimukutsuta.5(5)Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungi toimumise aeg ja, koht ja töövorm ning istungil arutusele tulevad küsimused. Istungil arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ja muud istungi materjalid tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse § 8564 lõikes 1 sätestatud korras.
Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest üldjuhul eestseisuse ajaksviivitamatult, kuid mitte hiljem kuihiljemalt vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevatevõib teatud teemade või ühekordsete ülesannete või probleemide lahendamiseks või informatsiooni saamiseks korraldada koosolekuid, nõupidamisi, infoseminare või muid arutelu vormis kokku saamisi, kus ei võeta vastu õigusakte ning mis ei ole käsitletavad vallavolikogu liikmete registreerimisegaalalise või ajutise komisjoni tööna.2(2) KuiKäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud töövormi kasutamise ja kokkukutsumise otsustab vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaegesimees.3(3)Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjagamuude töövormide tegevus tuleb protokollida valla põhimäärusega vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. Vallavolikogu kaugosalusega istungi korral märgib kaugosaluse teel vallavolikogu istungil osalejad registreerimislehele istungi juhatajaprotokollimisele sätestatud korras.
(4) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest enne istungit või erandjuhul enne istungilt lahkumist informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakseistung algab kohalolevate vallavolikogu poolthäälteenamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõuleliikmete registreerimisega.2(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustabKui vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjusliige saabub istungile hiljem, märgitakse vallavolikogu istungi protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. Elektrooniliste vahendite abil vallavolikogu istungil osaleja kohta teeb registreerimislehele märke istungi juhataja, märkides allkirja andmise kohale „elektrooniliselt“.4(4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1)Kui vallavolikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallaelanikudliige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudupeab ta sellest enne istungit või erandjuhul enne istungilt lahkumist informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat.
(5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu poolthäälteenamusegaistungi protokolli.
(1) KuiVallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vastavalt vallavolikogu istungit soovitakse audio- või audio-videovahendiga salvestada, vliikmetele edastatud päevakorra eelnõule.a Kui ükski istungil osalevatest vallavolikogu protokolli koostamiseks audiosalvestise tegemine ning vallavolikogu istungi otse- ja järelvaadatavuse tagamiseks audiovisuaalse salvestise tegemineliikmetest ei nõu päevakorra hääletamist, tuleb sellest vallavolikoguloetakse istungi algul või enne salvestamistpäevakord kinnitatuks vastavalt vallavolikogu teavitada.
(2) Salvestise tegija peabliikmetele vallavolikogu teavitama heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist, salvestamise eesmärgist ning informeerima, kus ja millisel eesmärgil salvestist kasutatakse. Vastavad asjaolud märgitakse vallavolikogu istungi protokollikutsega saadetud päevakorra eelnõule.2(32) Vallavolikogul on õigus salvestamist keelata. Audio- või audio-videovahendi kasutamine vallavolikogu istungil on keelatud, kui päevakorrapunkti aruteluga seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud, vallavolikogu on istungiPäevakorra eelnõus märgitud küsimuse arutelu osas kinniseks kuulutanud või kui salvestusvahendi keelamise poolt hääletab vähemalt kaks korda enamväljajätmise otsustab vallavolikogu liikmeid kui vastupoolthäälteenamusega. Viimasel juhul on vallavolikogu kohustatud ka keelamist põhjendamaPäevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning vastav asjaolupõhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.3(43) Vallavolikogu istungist on audiosalvestist õigusEttepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse dokumendiregistris vallavolikogu istungi vastava protokolli juures. Salvestisi säilitatakse salvestise tegemisest 1 aasta.
(5:11) Salvestistega on üldjuhul õigus tutvuda vallavolikogu liikmetel,liikmed;22) vallavalitsuse liikmetel ning ametiasutuse ametnikel ja töötajatel (ametiasutuse ametnik ja töötaja nimetatud edaspidi koos teenistujaliikmed;33). Vajadusel võib salvestist kasutada järelevalve-, uurimis- või kohtumenetluses.
(6 vallasekretär;44) Vallavolikogu istungist tehakse üldjuhul audiovisuaalne salvestisvallaelanikud, mis on otse-ametiasutuse hallatavad asutused ja järelvaadatav Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. Salvestised on Türi valla veebilehemuud isikud vallavalitsuse kaudu igaühele kättesaadavad salvestise tegemisest vähemalt 1 aasta.4(4)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusiVallavolikogu istungist tehakse üldjuhul audiovisuaalne salvestis ning istungit kantakse üle interneti veebiportaali kaudu.2(2)Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalisedtehnilistel põhjustel ei ole istungit võimalik audiovisuaalselt salvestada, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhatajatehakse istungist helisalvestis.3(3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena, vajadusel kaasettekannetena. Enne ettekande esitamist tutvustabSalvestisi säilitatakse dokumendiregistris vallavolikogu istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisivastava protokolli juures.
(4) Ettekanne ja kaasettekanne Istungi salvestised on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mille maksimaalne kestus on kokku kakskümmend minutitarhiiviväärtusega ning neid säilitatakse alaliselt.4(54) Ettekannetele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Päevakorrapunkti kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm selgelt formuleeritud küsimust ja iga küsimuse esitamiseks on ette nähtud kuni üks minut. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle kolme minuti. Istungil osaleja märgib enne sõna saamist ära, kas tegemist on küsimuse või sõnavõtuga.
(6) Pärast küsimusi ja sõnavõtte on õigus tehaKui vallavolikogu istungi päevakorrapunkti kohta märkusi ja repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekandearutelu tunnistatakse kinniseks, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendilesellest avalikku ülekannet ei tehta. Igas päevakorrapunktis on igal istungil osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.
5(75) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.
(8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annabAvaliku istungi juhataja juhulajakirjanduslikul eesmärgil salvestamise, kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.
(9) Sõnavõtu, küsimusemeediakanalites ülekandmise või märkuse esitamisepildistamise soovist teatatakse käe tõstmisegatuleb eelnevalt teavitada vallavolikogu esimeest.6(106) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhulAvalikku istungit võib salvestada isiklikul eesmärgil, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.
(11) Arutelu lõppeb kas viimase soovija esinemisegakuid salvestise andmete töötlemisel vastutab salvestise tegija andmete taaskasutamise või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudelavalikustamise osas õigusaktidega sätestatud korras.
(12) Enne küsimuse hääletamisele panemist annab istungi juhataja võimaluse paranduste ja ettepanekute tegemiseks.
(13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.
(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaidIstungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.
2(2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusegaKui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teises lauses märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamustteavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
3(3) Hääletamine vallavolikogus on avalikIstungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena, vvajadusel kaasettekannetena.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.
4(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmedEttekanne ja kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mille maksimaalne kestus on kokku kakskümmend minutit. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
5(5) Hääletamisele pandud küsimus peab olemaEttekannetele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Päevakorrapunkti kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm selgelt formuleeritud niiküsimust ja iga küsimuse esitamiseks on ette nähtud kuni üks minut. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle kolme minuti. Istungil osaleja märgib enne sõna saamist ära, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“kas tegemist on küsimuse või „erapooletu“sõnavõtuga. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.
6(6) Kui õigusakti vastuvõtmiseksPärast küsimusi ja sõnavõtte on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhatajaõigusteha päevakorrapunkti kohta märkusi ja repliike. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus-Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või muudatusettepanekute hääletamistsõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Parandus-Igas päevakorrapunktis on igal istungil osalejal õigus kaheks märkuseks või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusegarepliigiks. Kui ühe7(7)Pärast küsimusi, sõnavõtte ja sama sätte kohtamärkusi või repliike on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorrasettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. Vastuvõetuks loetakse ettepanek8(8)Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, millekui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.9(79) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdseltSõnavõtu, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletusküsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust10(10)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, peatatakse arutelu ja teemat jätkataksekui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.11(11)Arutelu lõppeb kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu järgmisel istungilliikmete nõudel.12(12)Enne küsimuse hääletamisele panemist annab istungi juhataja võimaluse paranduste ja ettepanekute tegemiseks.13(13)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamiselVallavolikogu otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja teiste õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2(2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustabHääletamist nõudvate otsustuste puhul võtab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoniõigusakte vastu poolthäälteenamusega, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõikkohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teises lauses märgitud juhtudel vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusolekuhäälteenamusega ning vastav asjaolu märgitaksekohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud juhul vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiksvähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollisVallavolikogu komisjonide esimehe ja aseesimehe valimise tulemuste kindlaks tegemisel kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 47 lõigetes 11-15 sätestatut.3(3) IsikuvalimisedPoolthäälte enamuse puhul lähevad hääletustulemuse määramisel arvesse vaid poolt- ja vastuhääled. Õigusakt loetakse poolthäälteenamuse puhul vastu võetuks, kus nõutaksekui selle poolt hääletab rohkem hääletamisest osa võtnud vallavolikogu liikmeid kui vastu.4(4)Vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhulhäälteenamuse puhul peab otsustuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu esimehe valimisegakoosseisust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud korrasjuhul peab otsustuse poolt olema vähemalt kaks kolmandikku vallavolikogu koosseisu liikmetest. Erisuseks5(5)Hääletamine vallavolikogus on asjaoluavalik, kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamustv.a isikuvalimised, siis seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletaminemis otsustatakse salajasel hääletamisel. Esimese6(6)Hääletamisest võtavad osa päevakorrapunkti arutelu ja hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa. Erisusi kohaldatakse kaajal istungil viibivad vallavolikogu alaliste komisjonide esimehe ja aseesimeest valimisele ning nimetatud isikute puhul toimub valimineliikmed, v.a valla põhimääruse § 4326 lõikes 34 sätestatud korrasjuhul.
(4) Kui valituks osutumiseks Vallavolikogu liige ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthäälisaa hääletamisõigust edasi volitada. Vallavolikogu liige võib hääletamisest loobuda ehk jätta hääletamata.7(57) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedelHääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et kandidaadi poolt saab hääletadasellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ javõi „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.8(8)Kui kandidaateõigusakti vastuvõtmiseks on rohkem kui üksesitatud mitu eelnõu, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetabmäärab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokkuEelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis Parandus- või salajast hääletamist võimaldavas ruumismuudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Hääletamise tulemusteKui ühe ja sama sätte kohta koostab häältelugemiskomisjon protokollion esitatud mitu muudatusettepanekut, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmedkäsitletakse neid koos ning see lisatakseesitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungi protokollileliikmeid kui vastu.9(79) Isikuvalimise tulemused vormistatakse vallavolikogu otsusegaKui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Isikuvalimiste tulemusi üleKui ka kordushääletus ei hääletataanna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.
(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakseIsikuvalimistega on tegemist juhul, kui vallavolikogu liige peab andma hääle konkreetsele füüsilisele isikule. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestist. Salvestisi hoitakse ja kasutatakse põhimääruse §-s 31 sätestatud tingimustel ja korras.
2(2) Istungi protokollimise korraldab vallasekretärIsikuvalimised on salajased.3(3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõueteleIsikuvalimistega seotud menetluses võib kandidaadi üles seada iga vallavolikogu liige, selgitades eelnevalt välja, et kandidaat on kandideerimisega nõus.
( Kui kandidaate on mitu koostatakse kandidaatide nimekiri.4) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimusedSalajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, nendekes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamisevõivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või mittearvestamise kohta; kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.5(5) viited vastuvõetud õigusaktidele; 6) hääletustulemusedKui vallavolikogu peab ühes menetluses määrama, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajatenimetama või valima mitut isikut, küsimuste algatajate ja sõnaõigusegavõib isikute eriarvamused; 8) märkedvalimise korraldada üheaegselt ehk nimekirja eelistusena. Sellisel juhul on igal vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohtaliikmel valitavate isikute arvuga võrdne arv hääli, ühele kandidaadile saab anda vaid ühe hääle.6(56) Protokollile lisatakse Salajaseks hääletamiseks vormistatakse hääletussedelid. Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu võetud õigusaktid“ ja „erapooletu“. Õigusaktid tuleb vormistada viie tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvatesKui kandidaate on rohkem kui üks, vormistatakse hääletussedel viisil, et vallavolikogu liige saab teha märke selle isiku nime taha, kelle valimist, nimetamist või määramist ta toetab.7(67) ProtokollileHäältelugemiskomisjon annab vallavolikogu liikmetele hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi juhataja ja protokollijaprotokollile.8(8)Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, osutub valituks isik, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eestsai vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. Kui hääletamine korraldati nimekirjast eelistuse märkimisena, koostab häältelugemiskomisjon hääletamise tulemuste põhjal kandidaatide paremusjärjestuse ning valituks osutuvad kandidaadid, kes vastavalt valitavate isikute arvule said paremusjärjestuse alusel enim hääli.9(79) Viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumistKui valituks osutumiseks on vaja vallavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli projekti paranduste tegemisekskoosseisu häälteenamust, osutub valituks kandidaat, kes sai vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja10(10)Kui isikuvalimiste tulemusena ei saanud ükski esitatud kandidaat valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust või kui mitme isiku valimise puhul ei suudetud valida vajalikku arvu isikuid, korratakse samal istungil hääletamist. Kordushääletamiseks seatakse üles uued kandidaadid, kuid kandideerida võivad ka isikud, kes esimeses hääletusvoorus valituks ei osutunud. Kui ka pärast kordushääletust ei õnnestu üles seatud isikuid valida, korraldatakse isikuvalimised vallavolikogu järgmisel istungil.11(811) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäevalTüri valla aukodaniku hääletamisel lepitakse salajase hääletamise täpsem kord (voorude arv) kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi toimumise päevast arvatesprotokolli. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis12(12)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei järgita vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kauduvallavolikogu alaliste komisjonide esimeeste valimisel. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis TüriNimetatud isikute valimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning valla veebilehelt wwwpõhimääruse teiste sätete alusel.tyri13(13)Isikuvalimise tulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.ee. Üldkättesaadavaks Isikuvalimiste tulemusi üle ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamisekshääletata.
(1) Vallavolikogu eestseisus istungi käik protokollitakse.2(2)Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.3(3)Istungi protokoll (edaspidi eestseisusprotokoll) on vallavolikogu istungit ettevalmistavpeab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.4(4)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht ning koosoleku toimumise vorm;22) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;55) viited vastuvõetud õigusaktidele;66) hääletustulemused nimeliselt, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.5(5)Protokollile lisatakse vastu võetud õigusaktid. Õigusaktid tuleb vormistada viie tööpäeva jooksul istungi korraldamisega seotut otsustav tööorgantoimumise päevast arvates.6(6)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.7(7)Vallavolikogu liikmel õigusteha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja.8(8)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs internetis Türi valla veebilehelt. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.
(1) Eestseisusesse kuuluvad: 1)Vallavolikogu moodustab vallavolikogu esimees; 2) vallavolikogu aseesimees; 3) vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed; 4) vallavanem; 5) vallasekretär.
(2) Eestseisuse koosseisu ei kuulu alaliselt tegutsevate erikomisjonide esimehed (nt korruptsioonivastase seaduse rakendamise komisjon).
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 nimetatud eestseisuse liige ei saa eestseisuse töös osaleda või nimetatud isikut kas tagasiastumise või umbusaldamise või ametikohalt vabastamise tõttu ei oletegevuse kavandamiseks, asendab teda eestseisuse liikme kõigi õigustevallavolikogule ja kohustustega asendusliige.
(4) Eestseisuse liikmetel on järgmised asendusliikmed: 1) vallavolikogu alalise komisjoni esimehe asendusliige on vastava alalise komisjoni aseesimees; 2) vallavanema asendusliige on asevallavanem; 3) vallasekretäri asendusliige on isikvallavalitsusele arvamuste esitamiseks õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes asendab vallasekretäri vallasekretäri kõigi õigustega.
(5) Kui vallavolikogu alalisel komisjonil on mitu aseesimeestjuhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, asendab alalise komisjoni esimeest see aseesimees, kes komisjoni esimehe valimisel sai rohkem poolthääli.
(6) Volikogu esimehelvalla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja aseesimehel asendusliiget ei olevajadustest.2(72) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 nimetatud isik ei saa eestseisuse töös osaleda, peab ta asendusliiget sellest vähemalt 3 päeva enne eestseisuse koosoleku toimumist ette teatamaVallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 nimetatud isik ei saa eestseisuse töös osaleda tagasiastumise või umbusaldamise või ametikohalt vabastamise tõttu, teavitab asendusliiget eestseisuse koosolekustVallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimeeskomisjoni moodustamisel.
(1) Eestseisus aitab vallavolikogu esimehel või tema asendajal ette valmistada vallavolikogu istungeidVallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning koostab vallavolikogu istungi päevakorra eelnõutegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimäärusega sätestatud korras.2(2) Päevakorra eelnõusse võetakse reeglina küsimused, mida on arutanud vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon või mille eelnõud on esitatud eestseisuseleRevisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel.
(3) Eestseisusel on õigus jätta ettepanek päevakorra eelnõusse võtmata, kui ettepanekut ei ole Tööplaani kinnitab vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon arutanudotsusega ning ettepanekus esitatud teema ei ole piisavalt ette valmistatud või puudub vastavtööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Eestseisusel on õigus jätta esitatud teema päevakorda võtmata ka muudel juhtudel, kuid sellisel juhul peab eestseisusVajadusel võib vallavolikogu oma otsust põhjendamaotsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid. Eelnõu päevakorda mittevõtmine3(3)Revisjonikomisjon esitab iga aasta detsembrikuus volikogule oma aastase tegevuse kohta kirjaliku aruande ning teeb selle põhjendus märgitakse eestseisuse koosoleku protokollikohta detsembrikuus toimuval istungil ka ülevaate. Revisjonikomisjoni kirjalik aruanne avalikustatakse internetis Türi valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.4(4) Eestseisus võib teha ettepanekuidLisaks revisjonikomisjonile peab vallavolikogu istungi korraldamiseks ning istungi töökorra kohtaalalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.5(5)Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib oma otsustega anda eestseisuselevallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muid ülesandeidmuul ajal.6(6)Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastane erikomisjon). Erikomisjoni moodustamisel võib kõrvale kalduda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimäärusega volikogu alaliste ja ajutiste komisjonide moodustamise nõuetest. Erikomisjoni töövorm, tegutsemise sagedus, õigused, kohustused ning komisjoni tööga seotud teabe dokumenteerimine sätestatakse erikomisjoni moodustamise otsuses.
Eestseisuse töövorm(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni juhib komisjoni esimees. Komisjonile valitakse ka aseesimees või aseesimehed. Mitu aseesimeest komisjonil on koosolek, määratakse komisjoni moodustamise otsusega. Kui komisjonil on mitu aseesimeest, asendavad nad komisjoni esimeest selles järjekorras, kui palju hääli nad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks korraldatud hääletusel said, st esimeses järjekorras kõige rohkem hääli saanud isik, seejärel järgmise häälte arvu tulemusega isik jne.3(3)Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel KOKS § 47 lõigetes 11-15 sätestatud korras.4(4)Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele või aseesimeestele valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel ka revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni liige ei või täita Türi valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid. Kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 48 lõikes 23 sätestatud juhul, loetakse revisjonikomisjoni liige revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks.5(5)Komisjoni koosseis (v. a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid, vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu vallavolikogus. Komisjoni koosseisu võivad kuuluda isikud, kes on vähemalt 16-aastased.
(1) Eestseisuse koosolek toimub reeglina üks nädal enne vallavolikogu istungi toimumistKomisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokkuVallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimeeskoosseisu volituste lõppemisega. Kui vallavolikogu esimees ja aseesimees ei saa eestseisuse koosolekut kokku kutsuda, kutsub eestseisuse kokku vallavanem. Vallavolikogu esimees võib erandjuhul anda ülesande eestseisus kokku kutsudakomisjoni volitused oma otsusega ka mõnele teisele eestseisuse liikmelevarem lõpetada.3(3) Eestseisuse koosolekut juhatabVallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimeesotsusega. Kui vallavolikogu esimees ja aseesimees on mõlemad ära, juhatab eestseisuse koosolekut vallavanem. Erandjuhul võib vallavolikogu esimees anda ülesande eestseisuse koosoleku juhtimiseks ka mõnele teisele eestseisuse liikmele.
4(4) Eestseisuse koosolek on otsustusvõimelineVallavolikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, kui koosolekul osaleb vähemalt viis eestseisuse liigetesitades selleks kirjaliku avalduse.
(5) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusesse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule annab sõnaõiguse koosoleku juhataja.
(6) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, osalejadmis ei või olla varasem, puudujadkui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, otsustused küsimustekes teavitab avaldusest vallavolikogu päevakorra eelnõusse võtmiseks või eelnõust väljajätmiseksesimeest ning põhjendus esitatud teema päevakorra eelnõusse mittevõtmiseksasjaomase komisjoni esimeest. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
5(75) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekutKomisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleisVajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kauduteeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Türi valla veebilehelt wwwOtsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.tyri.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseksKomisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustestkui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.2(2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakseKui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu volituste ajaksesimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrabKomisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni moodustamiseluus koosseis.
(1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoniKomisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhimäärusega sätestatud korrasKomisjonid võivad korraldada ka ühiseid koosolekuid.2(2)Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.
(3) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogulekorraldab lisaks koosolekutele ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohtarevisjone. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.
(4) Lisaks revisjonikomisjonileRevisjonist peab vallavolikogu alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.
(5) Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal.
(6) Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastane erikomisjon). Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse vallavolikogu alaliste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedusesimees kontrollitavale vähemalt seitse tööpäeva ette teatama.
(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusegaKomisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärkAlaliste komisjonide (v.a komisjonide, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arvmille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kuus vähemalt üks nädal enne vallavolikogu istungi toimumist. Kui komisjoniJuulikuus üldjuhul alaliste komisjonide koosolekuid ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aegkorraldata.2(2)Komisjoni juhibkoosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjonile valitakseKoosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed. Mitu aseesimeest komisjonil on korraga ära, määrataksepuuduvad või ei saa komisjoni moodustamise otsusega. Kui komisjonil on mitu aseesimeestjuhtida, asendavad nadkorraldab komisjoni esimeest selles järjekorras, kui palju hääli nad käesoleva paragrahvi lõikes tegevust vallavolikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest.3 sätestatud korras volikogu esimehe(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja aseesimehe valimiseks korraldatud hääletusel said, st esimeses järjekorras kõige rohkem hääli saanud isik, seejärel järgmise häälteearvu tulemusega isik jnepäevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(34)Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees ja, tema äraolekul aseesimees või aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel üheaegseltasendamise järjekorras üks aseesimeestest. Hääletamisel on igal volikogu liikmelErandkorras võib komisjoni koosolekut juhtida vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või nende ülesandel üks häälkomisjoni liikmetest.5(5)Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks häälte arvult teiseks jäänud kandidaatkoosolekud on kinnised. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeestKoosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valitikoosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Hääletamise täpsema korraldamise lepib vallavolikogu kokku enne hääletamist ja pärast kandidaatide ülesseadmistKoosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.6(46) Lisaks komisjoni esimeheleKomisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja aseesimeheleprotokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutaja või aseesimeestele valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamiselallakirjutajad vastutavad ka revisjonikomisjoni liikmedprotokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.7(57) Komisjoni koosseis Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs internetis Türi valla veebilehelt. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks, ei avalikustata.8(v8)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed. a revisjonikomisjon9(9) kinnitatakseKomisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamiselesimees või tema asendaja.10(10)Komisjoni koosseisu võivad kuuluda isikud, kesliige on vähemalt 16kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna-aastased ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. 6 (6)Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.
(2Vallavanem11) Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitusedesindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib oma otsusega ka varem lõpetada.
(3pädevuse piires Türi valda kui omavalitsusüksust;22) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.
(4juhib vallavalitsuse tegevust;33) Vallavolikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astudaon ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavolikogu esimeest ning asjaomase komisjoni esimeestei ole ametiasutuse asutamisel ja ametiasutuse põhimäärusega otsustanud teisiti.2(52) Komisjoni liikme volitusedVallavanemaks võib vallavolikogu oma otsusega lõpetadavalida isiku, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenudkes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning tema komisjoni tegevuses mitteosaleminekellel ei ole põhjendatudkaristatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees3(3)Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannetVallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuukuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.2(2)Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanem valitakse valla põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.4(4)Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku ning sellekohane märge tehakse vallavolikogu istungi protokolli.5(5)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.6(6)Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuksvallavolikogu ei otsusta teisiti, teebtutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.7(7)Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks valla põhimääruse § 35 lõikes 4 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.8(8)Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.9(9)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.10(10)Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.11(11)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.12(12)Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.13(13)Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.14(14)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.15(15)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.16(16)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.17(17)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.18(18)Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees vallavolikogule vastava ettepanekuning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib19(19)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile uue esimehekirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.20(20)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjonikes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.21(21)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus koosseisvalimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.22(22)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.23(23)Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.
(1) Komisjoni töövorm on koosolekVallavanema valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.2(2) Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjoneVallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Türi vallavanemaks. Revisjonist peab komisjoni esimees kontrollitavale vähemalt 7 tööpäeva ette teatama.
(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajaduselAmetikohale valituks osutumisest saab vallavanem ainult ühe volituse - moodustada vallavalitsus. Alaliste komisjonide (vKõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kuus enne eestseisuse koosoleku toimumist. Juulikuus üldjuhul alalised komisjonid koosolekuid ei korralda.
2(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimeesVallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed on korraga ära, puuduvad või ei saa komisjoni juhtida, korraldab komisjoni tegevust vallavolikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest.
3(3) Komisjoni kokkukutsumisestVallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
(4volitusi esindada Türi valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid11) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või asendamise järjekorras üks aseesimeestest. Erandkorras võib komisjoni koosolekut juhtida vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või nende ülesandel üks komisjoni liikmetest.
(5puhkuse ajal;22) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.
(6ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;33) Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutajaaja- või allakirjutajad vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.
(7asendusteenistuses viibimise ajal;44) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Türi valla veebilehelt www.tyri.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratudõppekogunemise ajal või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(8mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;55) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.
(9) Komisjoni liikmetelkui talt on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimeeskohtuotsuse alusel võetud ära või tema asendaja.
(10peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;66) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmisekskui ta on arestis või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonitavahi all.
(1) Elanikkonna valla juhtimisse kaasamiseks ning piirkondlike huvide kaitsmiseksVallavanem tegutseb seaduste ja väljendamiseks võib omavalitsusorganite tööorganina moodustada piirkondliku kogukonnakoguseaduste alusel antud õigusaktide alusel.2(2) Kogukonnakogu moodustatakse, kui selleksVallavanem on Türi valla elanikelvallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes määratlevad ennast teatud piirkonnas ühtse kogukonnana, huvi:11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja kes soovivad õigusaktidega määratletud kodanikkonna kaasamisele lisaks piirkonna huvide kaitseks omavalitsusorganite otsustustes aktiivselt kaasa rääkidavallavalitsuse koosseisu;22) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest;33) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub vastavalt vallavalitsuse töökorrale kokku vallavalitsuse istungi;44) juhib vallavalitsuse istungeid;55) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.3(3) Kogukonnakogu koosseisu ja piirkonnaKui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti, mida kogukonnakoguon vallavanem ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.4(4)Vallavanem esindab Türi valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab ametiasutuse hallatavate asutuse juhi kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning teeb vallavalitsusele ettepaneku nende ametist vabastamiseks, kinnitab vallavalitsus korraldusegav. Ettepaneku kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseksa juhul, kui asutuse juhi tööleping lõpeb tähtajalise töölepingu lõpptähtpäeva saabumisega või töötaja soovib töölt lahkuda omal soovil, ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (preemia maksmine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine jms) annab vallavanem käskkirju.5(5)Vallavanem esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja kogukonnakogu piirkonna määramiseks teeb üks kogukonda esindav isiktsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute ja toimingute tegemisel ning volitab või määrab selleks teisi isikuid.6(46) Kogukonnakogud moodustatakse vallavolikogu volituste perioodiksVallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Türi vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.7(7)Vallavanem täidab muid kohaliku omavalitsuse juhile ja tööandja esindajale õigusaktidega antud ülesandeid.
(1) Kogukonnakogu annab vallavolikogule, vallavalitsusele, ametiasutusele ning nende tööorganitele seisukoha ja arvamuse piirkonnale olulistes küsimustes: valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamises; detailplaneeringute menetlemises; piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide määramisel; kohalike investeeringuvajaduste määramisel; kultuuri- ja spordisündmuste korraldamisel; piirkonnas tegutsevate asutuste tegevuse ümberkorraldamisel; sotsiaalhoolekandeliste teenuste kehtestamisel ja muus piirkonnale olulistes küsimustesVallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõike 43 sätestatule.2(2)Vallavanema puhkuse ajagraafik või puhkuse kasutamise aeg vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga.3(3) Kogukonnakogu tegutseb koosoleku vormisVallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning koguneb vastavalt vajadusele. Kogukonnakogu kutsub kokku kogukonna esindajalähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, kes määratakse kogukonna kinnitatud liikmete seastlähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kogukonnakogu koosolekul otsustatu vormistatakse kirjalikult ning esitatakse 5 tööpäeva jooksul ametiasutuseleKui välislähetuse kestus ei ületa viit päeva, kes edastabotsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavolikogu esimees ning vormistab selle vastavalt pädevusele kas vallavolikogule, vallavalitsusele või asjaomasele ametnikulekäskkirjaga.4(4) Kogukonnakogu töösse kaasatakse piirkonna külavanemad või külade esindajadVallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Vallavanem 1) esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikutVallavanemat asendab valla põhimääruse § 47 lõikes 3 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja juhib Türi valda kui omavalitsusüksust; kohustustega asevallavanem. Vallavanema asendajal ei ole õigust esitada vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmeid ning teha vallavolikogule ettepanekut vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.2(2) juhibAsevallavanema määrab vallavolikogu vallavalitsuse tegevust; koosseisu kinnitamisel.3(3) on ametiasutuse juhtKui vallavanem ja korraldab ametiasutuse teenistustasevallavanem samaaegselt ei saa sama vallavanema ülesandeid täita, kuiasendab vallavanemat vallavolikogu ei ole ametiasutuse asutamisel ja ametiasutuse põhimäärusega otsustanud teisitikinnitatud järjekorra alusel vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamise järjekorra kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse koosseisu kinnitamisel (2vallavalitsuse ametisse määramisel) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 lõikes 1.4(4)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele ning kelleljuhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud asevallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eestsaa teha asevallavanem, teostab need vastavalt vallavolikogu kinnitatud asendamisjärjekorrale vallavalitsuse liige.5(35) Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadusVallavanema teenistuslähetuses viibimise ajaks võib vallavanem osa vallavanema pädevuses olevaid ülesandeid ajutiselt delegeerida vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud vallavanemat asendama õigustatud isikule. Vallavanemat teenistuslähetuse ajal ajutiselt asendama volitatud isiku õigused ja kohustused vormistatakse vallavanema käskkirjaga.
(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetumäärab vallavanemale tema volituste ajaks töötasu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
(2) Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.
(4) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku ning sellekohane märge tehakse vallavolikogu istungi protokolli.
(5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.
(6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmelvallavanemal on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.
(7) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 34 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.
(8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.
(9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.
(10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.
(13) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.
(14) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletabhüvitistele ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavolikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristigasoodustustele vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.
(15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märgemäärusega kehtestatud korrale.
(16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(18) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(20) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(21) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.
(22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(23) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.
(1) Vallavanema valimine vormistatakseVallavalitsus on valla täitevorgan, mille kinnitab ametisse vallavolikogu otsusega.2(2) Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaegVallavalitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline ning asjaolu, et nimetatud isikselle koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavanem on valitud Türi vallavanemaksvallavalitsuse juht.3(3)Valitsuse liikme ametikoht võib olla palgaline või mittepalgaline. Vastava otsustuse teeb vallavolikogu vallavalitsuse ametisse kinnitamise või vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamise otsusega.4(4)Vallavalitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema määratud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse -Vallavanemal on alates ametikohale valituks osutumisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab2(2)Vallavalitsuse ametisse kinnitamiseks esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks esmalt vallavalitsuse ametisse kinnitamisestliikmete (koosseisu) arvu. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmete arvu vallavolikogu poolthäälte enamusega.3(23) Vallavanema volitused kestavadVallavanem esitab vastavalt vallavalitsuse liikmete arvule vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse saab kinnitada ainult täies koosseisus.4(4)Vallavalitsuse liikmeks võib vallavolikogu kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusegaseaduse § 48² lõikes 1 sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.
(3) Vallavanema volitused peatuvadnõuetele ning talkellel ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Türi valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid 1karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.5(5) puhkuse ajal; 2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses; 3) aja-Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse või asendusteenistuses viibimise ajal; 4määrab täiendava vallavalitsuse liikme vallavolikogu poolthäälte enamusega.6(6) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites; 5Vallavalitsus saab õigusaktidega ettenähtud volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab vallavalitsus lahkumispalve.7(7)Vallavalitsuse volitused kestavad uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni, v.a juhul, kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus; 6vallavalitsuse volitused lõpevad muul kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud juhul.8(8) ajalVallavalitsus loetakse igakordselt tagasi astunuks, kui ta on arestis või vahi allselle vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks esitanud vallavanem ametikohalt vabaneb. Pärast vallavanema igakordset valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse arv ja koosseis.
(1) Vallavanem tegutsebVallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, valla põhimääruse ja seaduste aluselteiste õigusaktidega on antud õigusaktide aluselvallavalitsuse pädevusse.2(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1Vallavalitsus11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvuvalmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisuseisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 222) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamisekslahendab ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab ülesandeid, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korralepädevusse; 433) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele,lahendab ja korraldab nende täitmistselliseid riigi õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, omavalitsuse üksuse või omavalitsuse organi pädevusse antud ülesandeid, mis oma olemuselt on täitevvõimu täidetavad ning vastutab nende õiguslikkuse eest.
(3) Kui vallavolikogumida ühegi teise õigusaktiga ei ole otsustanud teisitiantud kellegi teise otsustada või mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse;44) lahendab ja korraldab ülesandeid, mis vallavolikogu määruste või otsustega on vallavanem ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.
(4pandud täitmiseks vallavalitsusele;55) Vallavanem esindab Türi valda tööandjana suhetesvolitab õigusaktidega sätestatud alustel küsimuste lahendamise ametiasutusele, ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsuselestruktuuriüksusele või ametnikule;66) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse nimetamiseks ning teeb vallavalitsusele ettepaneku nende ametist vabastamiseks (v.a juhul, kuiametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi tööleping lõpeb tähtajalise töölepingu lõpptähtpäeva saabumisega või töötaja soovib töölt lahkuda omal soovil) ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude ja preemia maksmine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine jmsvabastab ta valla põhimääruses sätestatud juhul ametist;77) annab vallavanem käskkirju.
(5) Vallavanem on vallavolikogu eestseisuse liige.
(6) Vallavanem esindabteeb Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikesvalla asutuste ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingutenende juhtide tegevuse otstarbekuse ja toimingute tegemisel ning volitab või määrab selleks teisi isikuidseaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.
(7) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Türi vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.
(8) Vallavanem täidab muid kohaliku omavalitsuse juhile ja tööandja esindajale õigusaktidega antud ülesandeid.
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatuleVallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisu volituste algamisest või vallavolikogu otsuses märgitud ajast.2(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga.
(3Vallavalitsuse liikme volitused kestavad11) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4vallavalitsuse tagasiastumisel või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamiseni;22) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrastvallavalitsuse liikmest tagasi astunuks lugemiseni;33) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisel umbusalduse otsuse vastuvõtmiseni. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavolikogu esimees või tema asendaja ning vormistab selle käskkirjaga.
(1) Vallavanemat asendab põhimääruse § 53 lõikes 3 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega asevallavanem. Asevallavanema määrab vallavolikoguVallavalitsuse liige võtab osa vallavalitsuse koosseisu kinnitamiselistungitest.2(2) Kui asevallavanem ei saa vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat kõigi õigusteVallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja kohustustegavajadustest.3(3)Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse liigepädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt, kellelühisametilt ja -asutuselt, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on kõige pikem kohaliku omavalitsuse valitsusliikme staaž (edaspidi valitsusliikmestaaž)seadusega keelatud. Kui vallavalitsuse liikmete valitsusliikmestaažVallavalitsuse liikmel on ühepikkuneõigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse ja ühisameti, asendab vallavanemat vallavalitsuse kõige pikema valitsusliikmestaažiga kõige vanem vallavalitsuse liigemille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikelt ning ühisasutuse, mille moodustamises osaleb Türi vald, ja hallatava asutuse juhilt vastused kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.4(34) Korruptsioonivastases seadusesVallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud asevallavanemkorras tagasi astuda. Kui vastavat toimingut või tehingut5(5)Vallavalitsuse liige ei saa teha asevallavanem, teostab need kõige pikema valitsusliikmestaažiga kõige vanemvõi oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle vallavalitsuse liigeliikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.6(46) Vallavanema teenistuslähetuses viibimise ajaks võib vallavanemVallavalitsuse liige ei tohi võtta osa vallavanema pädevuses olevaid ülesandeid ajutiselt delegeerida vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 sätestatud vallavanemat asendama õigustatud isikulesellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Vallavanemat teenistuslähetuse ajal ajutiselt asendama volitatud isiku õigusedEnne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja kohustused vormistatakse vallavanema käskkirjagalahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
(1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasudVallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.2(2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramiseTeenistuslähetusse suunamisel on vallavalitsuse liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja maksmise ning soodustuste rakendamisekorras.3(3)Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatustvallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkiri edastatakse vallavalitsuse liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.
VallavalitsusVallavolikogu määrab vallavalitsuse palgalisele liikmele tema volituste ajaks töötasu või tasu vallavalitsuse mittepalgalisele liikmele ning vallavalitsuse liikmetel on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanemõigus hüvitistele ja kinnitab ametissesoodustustele vastavalt vallavolikogu määrusega kehtestatud korrale.
(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogutöö vorm on üldjuhul istung, kus otsustatakse vallavalitsuse pädevuses antud küsimusi.2(2) Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksulAruteludeks, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvatesregulaarse info saamiseks või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustadateabe vahendamiseks võib vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokku tulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse koosseisukasutada ka muid töövorme (koosolek, loetakse vallavolikogu liikmete volitused kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel ennetähtaegselt lõppenuksümarlaud, infoseminar, nõupidamine).3(3)Vallavalitsuse liikmeksliige võib vallavolikogu kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² lõikes 1 sätestatud nõuetelevajadusel osaleda vallavalitsuse istungil ka elektrooniliste vahendite abil ilma vallavalitsuse istungil füüsiliselt kohal olemata ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eestpõhjendatud juhtudel võib istungi korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil.4(4) Vallavolikogu otsusel võibVallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgalinekoosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadusistungist peab osa võtma vallasekretär, vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega. Vallavalitsus võib kutsuda istungile ka teisi isikuid5(5) Vallavalitsus saab õigusaktidega ettenähtud volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest (otsuse vastuvõtmisest)Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ise ei otsusta teisiti.6(6)Vallavalitsuse volitused kestavad uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatule loetakseistungid tuleb protokollida7(7)Vallavalitsuse istungite ja teiste töövormide kokkukutsumise ja täpsema töökorra ning protokollimise nõuded kehtestab vallavalitsus tagasi astunuks, kui vallavanem ametist vabaneb. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeidvõib oma tegevuse kavandamiseks, mis seadustevallavalitsusele arvamuste esitamiseks, põhimääruseõigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks moodustada alalisi ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusseajutisi komisjone.2(2) Vallavalitsus 1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 3) lahendabKomisjonide moodustamise alused ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele või volitab nende küsimuste lahendamise ametiasutuse, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) korraldab Türi valla asutuste ja nende juhtidekorra ning komisjonide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet; 7) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalvealused kehtestab vallavalitsus.
(1) Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisuOma pädevuse alusel ja volituste algamisest või volikogu otsuses märgitud ajast.
(2piires11) Vallavalitsuse liikme volitused kestavad 1) vallavalitsuse tagasiastumisel või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamiseniannab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid; 222) vallavalitsuse liikmest tagasi astunuks lugemiseni; 3) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisel umbusalduse otsuse vastuvõtmiseniannab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.
(1) Vallavalitsuse liige peab võtma osa vallavalitsuse istungitest.
(2Vallavolikogu pädevuses oleva õigusakti eelnõu algatamise õigus on11) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Vallavalitsusevallavolikogu liikmel on õigus saada;22) vallavolikogu komisjonil;33) vallavalitsusel ja vallavalitsuse pädevuses olevateliikmel;44) vallasekretäril;55) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks ametiasutuselt;66) ühisameti, ühisametilt ja -asutuselt, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakteametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;77) juriidilisel isikul, dokumente ja muud teavetkes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine onülesande täitmisega seotud pädevusest lähtuvalt;88) valla valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega keelatudpandud ülesannete täitmiseks.2(2)Vallavalitsuse liikmel onpädevuses oleva õigusakti algatamise õigus saada oma kirjalikule küsimuseleon11) vallavalitsuse liikmel;22) vallavalitsuse komisjonil;33) vallasekretäril;44) ametiasutuse jaametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;55) ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikelt ning ühisasutuseametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;66) juriidilisel isikul, mille moodustamises osaleb Türi valdkes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, ülesande täitmisega seotud pädevusest lähtuvalt;77) valla valimiskomisjonil ja hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvatesvalimiskomisjoni esimehel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.3(43) Vallavalitsuse liikmelVallaelanikel on õigus vallavalitsuse liikme kohaltalgatada omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamise kohaliku omavalitsuse korralduse seadusegaseaduse §-s 32 sätestatud korras tagasi astuda.4(54) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladustÕigusakti, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeidmille andmise kohustus tuleneb seadustest ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
(6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisestVabariigi Valitsuse õigusaktidest, mille suhtes talalgatamise kohustus on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust onametiasutuse või ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikul või vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumistliikmel, kelle ametikoha või teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
(1) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusseÕigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2) Teenistuslähetusse suunamisel onVallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korrasliikmele või ametiasutusele või ühisametile, mille moodustamisel osaleb Türi vald, või halduskoostöö seaduse alusel avalikku ülesannet täitvale juriidilisele isikule.3(3) Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanemVallavolikogu või vallavalitsuse komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.4(4)Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga internetis Türi valla veebilehel ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjagaettepanekute ja vastuväidete esitamiseks määratakse tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat. Käskkirja ärakiri edastatakse5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmelemääruse eelnõule ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäevseletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta, samuti haldusmenetluse seadusega määruse kohta kehtestatud nõudeid.6(6)Määruse eelnõule tuleb lisada seletuskiri, milles kirjeldatakse vähemalt11) eelnõu ja seletuskirja koostaja või koostajad ning nende kontaktandmed;22) määruse andmise õiguslikud ja vajadusel faktilised asjaolud või kehtiva määruse muutmiseks määruse muutmist tingivad asjaolude ja muutmise eesmärk;33) määruse eelnõu sisu ning määruse muutmisel määruse muudatuste võrdlev analüüs. Kui määrusega riivatakse isikute õigusi, ka analüüs meetmete proportsionaalsuse osas;44) eelnõu vastavus kehtivale õigusele;55) määruse mõjud (isikutele, majandusele, keskkonnale, asutuse töökorraldusele vms);66) määruse mõju vallaeelarvele, sh määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalik prognoositav tulu või kulu;77) määruse eeldatav jõustumise aeg;88) määruse eelnõu kooskõlastusmenetlus, huvirühmade kaasamine, avalik konsultatsioon.7(7)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seadusega sätestatud nõuetele.8(8)Õigusaktide eelnõud esitatakse enne teenistuslähetuse algustvallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.9(9)Enne vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu ei toeta, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.10(10)Vallavolikogu nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele.11(11)Eelnõu algatajal on õigustema algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.12(12)Kui õigusakti menetlemiseks on seaduse või muu õigusaktiga ette nähtud eraldi menetluskord, toimub õigusakti eelnõu menetlemine vastava korra alusel.
Vallavalitsuse palgalisele(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas internetis Türi valla veebilehel või edastatakse vallavolikogu liikmele töötasuposti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.2(2)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemise viisi ja korra kehtestab vallavalitsus vallavalitsuse istungi töökorraga.3(3)Vallavolikogu istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu sisuliseks muutmiseks võib vallavolikogu istungil teha ettepaneku vallavolikogu liige, lisatasuvallavalitsuse liige (sh vallavanem) ning hüvitistevallasekretär, v.a juhul, kui õigusakti menetluseks ei ole sätestatud sellist erikorda, mil vallavolikogu istungil enne eelnõu vastuvõtmiseks hääletamist enam muudatusettepanekut teha ei saa (nt vallaeelarve või toetuste määramisearengudokumentide menetlus). Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt valla põhimääruse § 34 lõigetes 8 ja maksmise ning mittepalgalisele9 sätestatud korras.4(4)Vallavalitsuse istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu sisuliseks muutmiseks võib vallavalitsuse liikmeleistungil teha ettepaneku vallavalitsuse tööst osavõtu eest tasu ning kulu tegemisel hüvitise maksmiseliige (sh vallavanem) ja vallasekretär. Muudatusettepanekud hääletatakse vallavalitsuse töökorraga sätestatud korras.5(5)Õigusakti eelnõus õigusakti normitehnilise või muu ilmse ebatäpsuse või eesti kirjakeele normi vea parandamine või eelnõu teksti sõnastuse parandamine viisil, mis ei tingi õigusakti eelnõus selle suuruse otsustab vallavolikogueesmärgi ja regulatsiooni muutust, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatustei loeta õigusaktis muudatuse tegemiseks ning selliseid muudatusi või parandusi ei hääletata.
(1) Vallavalitsuse töövormEelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on istungseda õigusaktidega kehtestatud korras menetlenud. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
2(2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnisedVallavolikogu õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui vallavalitsussee on kohustuslikult hääletamist nõudvates küsimustes saanud nõutud häälteenamuse või kui hääletamist mittevajavas olukorras ükski vallavolikogu liige hääletamist ei otsusta teisitinõua ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusegaPärast istungi juhataja haamrilööki õigusaktiga seotud küsimuses enam arutelu ei toimu.3(3) Vallavalitsus on otsustusvõimelineVallavalitsuse õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendajaliikmete poolthäälte enamuse. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.
4(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas. Vajadusel kutsutakseKui vallavolikogu liige või vallavalitsuse istung kokku harvemliige ennast õigusakti arutelust ja hääletamisest toimingupiirangu tõttu taandab, on õigusakti vastuvõtmiseks vajalik kvoorum või sagedaminihäälteenamuse nõue selle liikme võrra väiksem. Vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudvates küsimustes arvestatakse vallavolikogu koosseisu arvust maha toimingupiirangu tõttu ennast taandanud vallavolikogu liikmed. Koosseisu häälteenamus arvutatakse sel juhul põhimõttel, et otsustuse poolt peab olema üle poole vallavolikogu koosseisust, mida on vähendatud ennast taandanud vallavolikogu liikmete arvu võrra.5(5) Vallavalitsuse istung ühel tööpäeval ei tohi üldjuhul kesta üle kuue tunniVallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.6(6)Vallavalitsuse istungi käigus tehakse vaheaeg vähemalt iga 1õigusakte muudab,5-tunnise töö järel tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.
(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanemVallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees. Kui õigusakti vastuvõtmisel ei juhatanud istungit vallavolikogu esimees, siis tema äraolekul vallavanema asendaja.
(2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.
(3) Istungi kokkukutsumisest teatabviiendal tööpäeval vallavolikogu istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisiltoimumisest arvates.2(42) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.
(5) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise ajaõigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Kui õigusakti vastuvõtmisel ei juhatanud istungit vallavanem või vallasekretär sel hetkel istungil ei osalenud, kohakirjutavad õigusaktile alla vallavanema ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõuvallasekretäri asendajad. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakseÕigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkttoimumisest arvates.
(1) Vallavalitsuse liige on kohustatudVallavolikogu otsus ja vallavalitsuse istungil osalemakorraldus või nimetatud õigusaktide ärakirjad saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.2(2) KuiVallavolikogu ja vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võttamäärus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, peab ta sellest eelnevalt, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne istungi toimumist, teatama vallavanemale või tema asendajalemääruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3) Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretärVallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud internetis Türi valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
(1) Istungil osalevadKontrolli vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollisõigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.2(2) Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise aegKontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.3(3) KuiVallavolikogu ja vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enneüksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolliõigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda võetakse küsimused, mille õigusaktide eelnõudTüri valla asutus on vallasekretär eelnevalt läbi vaadanud ning andnud eelnõu õiguspärasuse kohta oma hinnanguhalduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid, avaliku võimu või muid ülesandeid täitev iseseisev institutsioon.2(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusegaTüri valla asutuste liigid on ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus (õigusaktides nimetatud valla- või linnavalitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse hallatav asutus).3(3) Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhulAmetiasutus on asutus, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.
mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele (4linna- või vallavalitsusele) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) vallavanem; 2)pandud täitevvõimu ülesannete, mis ei vaja vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4)kui täitevorgani volitusi, täitmine ning täitevvõimu korralduslike ülesannete täitmine. Ametiasutus teenindab vallavolikogu esimees või tema asendaja ja vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed vallavanema kauduvallavalitsust ning nende komisjone organite töö korraldamisel.4(54) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.
Ametiasutuse hallatav asutus (6edaspidi hallatav asutus) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavalitsuse poolthäälteenamusegaon asutus riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks või kohaliku elu korraldamiseks ja ülesannete täitmiseks, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida.
Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio-(1) Türi valla asutuse moodustamise (asutamise) otsustab vallavolikogu.2(2)Türi valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse struktuur, asutuse juhtimine ning töökorralduslikud põhimõtted sätestatakse asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kehtestab vallavolikogu.3(3)Ettepaneku Türi valla asutuse asutamiseks teeb vallavalitsus ning valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõud. Asutuse asutamise otsuse eelnõu juurde tuleb esitada ka asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või teleülekannetselgitus, millist vara tuleb soetada, töötajate eeldatav arv, asutuse eeldatava eelarve eelnõu ning videofinantseerimisallikad.4(4)Türi valla asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.5(5)Türi valla asutus ei ole juriidiline isik, vaid esindab oma tegevuse ning ülesannete täitmise ja teenuste osutamisega Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla põhimääruses, asjaomase asutuse põhimääruses või helisalvestistmuus õigusaktis sätestatud korras.6(6)Türi valla asutusi finantseeritakse Türi valla eelarvest ning õigusaktidega sätestatud juhtudel osaliselt riigieelarvest.7(7)Türi valla asutuse dokumendiplankidel kasutatakse Türi valla vapikujutist.8(8)Türi valla asutus võib kasutada oma sümboolikat, otsustabmille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.9(9)Türi valla asutus võib osutatavate teenuste eest võtta tasu, kui selline õigus on seaduse alusel sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.10(10)Türi valla asutuse ja selle lubamisejuhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslikku järelevalvet) vallavalitsus poolthäälteenamusega.
(1) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusiAmetiasutust kui Türi valla nimel avaliku võimu ülesandeid täitvat asutust juhib üldjuhul vallavanem. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär ning eelnõud peavad vähemalt 1 päev enne istungit olema vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtudVallavolikogu otsusel või juhul, kui vallavolikogu otsustab moodustada mitu ametiasutust, võib ametiasutusel olla direktor või juhataja, kes ei täida samaaegselt vallavanema ülesandeid.2(2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandesAmetiasutuse juhi õigused ja kaasettekanneteskohustused ametiasutuse tegevuse korraldamiseks ning arutatakse läbirääkimiste käigusametiasutuse esindamiseks sätestatakse ametiasutuse põhimääruses.3(3) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuidAmetiasutuse põhimääruse, sh teenistusülesannete täitmiseks vajalikud nõuded ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja annab võimaluse parandusteksoskustele, ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks ning ettepanekute tegemiseksametiasutuse palgajuhendi kehtestab, tunnistab kehtetuks ning nimetatud õigusakte muudab vallavolikogu. Vallavolikogul on õigus vallaeelarvega kehtestatud palgafondi piires teenistuskohtade koosseisus muudatuste tegemine delegeerida vallavalitsusele.4(4) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei antaAmetiasutuse põhimääruse ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul vallavolikogule vallavanem.
(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusegaHallatavat asutust juhib juhataja või direktor. Vallavalitsuse liige võib taotledaHallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliseltv. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisela töölepingu tähtajalisel lõppemisel või töölepingu lõppemisel töötaja algatusel, vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu lõpetamise vormistab vallavanem.2(2) Vallavalitsuse liige peab hääletama isiklikult, hääletamist ei saa edasi volitadaHallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktide ja asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires Türi valda kui juriidilist isikut. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse vastava hallatava asutuse põhimääruses.3(3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „pool“, „vastu“Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või „erapooletu“kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl.
(4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mituHallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus-kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus-ametiasutuse osakond või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusegaametnik, kes koordineerib vastava hallatava asutuse tegevust. Kui ühe ja sama sättePõhimääruse või selle muutmise eelnõu kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koospeab enne vallavolikogu päevakorda võtmist andma seisukoha vallavalitsus ja vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanekseadusega sätestatud juhtudel ka hallatava asutuse tööorgan (hoolekogu, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvustnõukogu, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaidõpilasomavalitsus, õppenõukogu jms).4(54) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmiselHallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab vastava asutuse juht käskkirjaga. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda riiklike õigusaktidega asutusele sätestatud miinimumkoosseisudest. Hallatava asutuse personali koosseisu kinnitamine või selle muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsuse seisukoht asutuse koosseisu kohta vormistatakse vallavalitsuse istungilistungi protokollis.
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakseTüri valla asutuse tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Protokolli koostamise korraldab vallasekretärVallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused.2(2) Istungi protokoll Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse, kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist ning kõik töötajad koondatakse.3(edaspidi protokoll3) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõueteleTüri valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuste tegevuse ümberkorraldamise vajaduse põhjendused ning asutuste tegevuse ümberkorraldamisega seotud finantskohustused.4(34) Protokolli märgitakseKui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, toimub asutuste tegevuse ümberkorraldamine järgmiselt: 111) istungi toimumise aegasutused ühendatakse üheks või mitmeks asutuseks, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja kohtnende baasil asutatakse uus asutus või asutused; 222) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimusedasutus või asutused liidetakse teise asutusega ja nende kohta esitatud ettepanekudliidetav asutus või liidetavad asutused lõpetavad tegevuse; 533) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused; 7) otsustajate, küsimuste algatajateasutus jaotatakse vähemalt kaheks asutuseks ja sõnaõigusega isikute eriarvamusedjagunev asutus lõpetab tegevuse; 844) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumiseasutus eraldatakse teisest asutusest ning selle tulemusel asutatakse uus asutus ja lahkumise kohtasäilib esialgne asutus.5(4) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda istungi protokolli oma eriarvamuse kandmist.
(5) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustesKäesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil asutuste ümberkorraldamisel lähevad ümberkorraldatava asutuse ülesanded, mis ei nõua määruseõigused ja kohustused ümberkorralduse tulemusel tegevust jätkavale asutusele või korralduse andmistasutustele. Asutuste tegevuse ümberkorraldamisel tuleb töösuhete reguleerimisel arvestada töölepingu seaduses ettevõtte ülemineku sätetega.6(6) Protokollile lisatakse vastu võetud õigusaktidAsutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel lõppevad asutused kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist, asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel tekkiv uus asutus või tekkivad uued asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse riiklikus registris. Tegevust jätkava asutuse registrikood ei muutu.7(7) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või teda asendav isik) ja protokollijaKui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eesttuleb otsus asutuse tegevuse lõpetamiseks või asutuste tegevuse ümberkorraldamiseks üldjuhul teha kuus kuud enne asutuse eeldatavat likvideerimist või tegevuse muutumist. Riiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel tuleb asutuse likvideerimisest või tegevuse ümberkorraldamisest teavitada asjaomast ministeeriumit.8(8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. ProtokollidKui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on kättesaadavad ametiasutuse kantseleisjätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Türi valla veebilehelt wwwülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.tyri.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(1) VallavalitsusTüri vald võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemisekskohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon)koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.2(2) KomisjonKohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on vallavalitsuse nõuandev tööorganühisamet.
(3) Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.
(4) Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.
(1) Vallavalitsuse alalise komisjoninaÜhisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621-623 sätestatud korras.2(2)Ühisamet või -asutus moodustatakse hädaolukorraseadusest tulenevalt kriisikomisjonvolikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 2 märgitud asjaolud.3(3)Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning ühisasutuse põhimäärus, vmille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud.a juhul Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 3 märgitud asjaolud.4(4)Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, kui kriisikomisjonmillise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse teiste. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsusüksuse koosseisus.5(5)Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või ‑asutuse ülesannet täitma. Ühisameti või -asutuse, mille moodustajaks on ka Türi vald, kaudu Türi vallale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Türi valla poolt.6(6)Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Türi valla nimel, on Türi valla haldusakt. Türi valla nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Türi valla õigusakte.7(7)Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Türi valla koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse ning ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu Türi Vallavolikogu. Vallavolikogu kinnitab ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad ning valitsuste nimetatud liikmed. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist tuleb nõukogu koosseis halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsustega ühiseltkooskõlastada.8(28) Vallavalitsuse teiste alalisteÜhise asutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsusühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.
(1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusegaTüri vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Türi valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise2(2)Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, tegevusvaldkondmida on vaja täita äriühingu, pädevussihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu kaudu. Türi vald võib olla liige vaid sellises tulundusühistus, kus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.3(3)Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Türi vald, otsustab vastava juriidilise isiku asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri muid asutamisjärgseid õigusi teostab vallavalitsus, kes nimetab ka juriidilise isiku nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab vallavalitsus juhatuse liikmed. Juhtorgani liikmete arvnimetamisel või valimisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõigetes 31 ja 32 sätestatud piiranguid.4(4)Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korraldusessihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Türi vallale ka komisjoni volituste aegteisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Türi vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.5(25) Komisjoni koosseisu kinnitabEttepaneku juriidilises isikus osalemiseks või juriidilise isiku asutamiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seastVallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Türi vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Türi vallale kaasa toob. Alalisele komisjonile määratakse ka aseesimees6(6)Vallavalitsusel on õigus nende juriidiliste isikute, mille ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Türi vald, puhul kehtestada määrusega juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise lisatingimused ning kord.7(7)Kui Türi vald muutub äriühingu osanikuks või aktsionäriks pärimise tulemusel ning tegemist on äriühinguga, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, vallale kuuluvad aktsiad või osa võõrandatakse ning valla osalus äriühingus lõpetatakse.
(1) KomisjoniTüri valla esindamise all mõistetakse Türi valla omavalitsusorganite ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisestasutuste, koostöös teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühiste asutuste ning isikute pädevust esindada Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.2(2) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.
(3) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.
(4) Vallavalitsuse komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astudaTüri valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevastvalla põhimäärus, mis ei või olla varasemteised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutuselelepingud, kes teavitab avaldusest vallavanematametijuhendid ning asjaomase komisjoni esimeestvolikirjad.
(5) Komisjoni liikme volitused võib vallavalitsus korraldusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees.
(1) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavetAvalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Türi valda11) vallavolikogu;22) vallavalitsus;33) omavalitsusorganite valitud, määratud või nimetatud isikud;44) Türi valla asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused,55) teised isikud ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Teabe edastaborganid õigusaktide või korraldab selle edastamise komisjoni esimeesametijuhendite alusel.2(2) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigiVallavolikogu esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaõigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.3(3)Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooniteiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetelVallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seisukoha andmiseksseadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavolikogu või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeidesindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või muud konfidentsiaalset infotnimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, peab komisjonivallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.5(5)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja tagamaesindab vallavalitsust ilma erivolituseta, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonitavallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.6(6)Türi valla asutus esindab Türi valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Türi valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.7(7)Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Türi vald, esindab Türi valda ühisameti või ‑asutuse põhimäärusest ja teistest Türi valla õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.8(8)Türi valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Türi valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.9(9)Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Türi valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Türi valda vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole täitnud talle õigusaktidega pandud ülesandeidTsiviilõiguslikes suhetes esindab Türi valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. Komisjoni tunnistab tegutsemisvõimetuks ning lõpetab vastava koosseisus volitused vallavalitsus.
2(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuksTüri valla asutuse juht esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, teeb vallavanem vallavalitsusele vastava ettepanekumis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral kinnitab vallavalitsuse komisjonile uue koosseisuTüri valla asutuse juht või tema asendaja esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
Komisjoni töövorm on koosolek(1) Türi valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Türi valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.2(2)Üldjuhul volitatakse Türi valda esindama ametiasutuse või ühisameti koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse või ühisasutuse juht. Türi valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.3(3)Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja või Türi valla kohtus esindamiseks sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuusVallavolikogu esindab Türi valda suhetes Riigikogu, v.a juhulVabariigi Valitsuse, kui komisjoni tegevuse eesmärgist lähtuvalt on komisjon vaja kokku kutsuda sagedamini või harveminiteiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.2(2) Koosoleku kutsub kokku komisjoniVallavolikogu esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehelnimetatud või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsudavallavolikogu nimetatud isik esindab Türi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.3(3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumistVallavalitsus esindab Türi valda suhetes Riigikogu, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisitiVabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.4(4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuksVallavanem esindab Türi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatudorganite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külalinelinnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, annab selleks loa koosoleku juhatajavälisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.5(5) Komisjoni koosolek protokollitakseTüri valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavusesDelegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:11) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;22) vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimeesdelegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;33) vallavolikogu ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutaja või allakirjutajad vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete Õigsuse eest Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamisevallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhatajavallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.6(6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs InternetisAvalikel üritustel esindavad Türi valla veebilehelt www.tyri.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeidvalda üldjuhul vallavolikogu esimees, mille väljastamine on seadusega piiratudvallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseksvallavalitsuse liikmed.
Oma pädevuse alusel ja volituste piires 1Türi Vallavolikogu 30. novembri 2017 määrus nr 10 „Türi valla põhimäärus“ (RT IV, 06.12.2017, 7) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid; 2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusitunnistatakse kehtetuks.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) ühisameti, mille moodustamises osalebVarasemalt kehtinud Türi vald, ametnikul talle ametijuhendigavalla põhimääruste alusel antud ülesannete täitmiseks; 9) juriidilisel isikulõigusaktid jäävad kuni uute samasisuliste õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima, kes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, ülesande täitmisega seotud pädevusest lähtuvalt; 10) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 11) valla valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseksv.
(2) Õigusaktia juhul, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustuskui õigusakt on ametiasutuse või ühisameti, mille moodustamises osaleb Türi vald, ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutabvastuolus kehtivate seadustega.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.
(2) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele või ühisametile, mille moodustamisel osalebKehtivate volitustega Türi vald, või halduskoostöö seaduse alusel avalikku ülesannet täitvale juriidilisele isikule.
(3) Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.
(4) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga InternetisVallavalitsuse viies koosseis on ametisse kinnitatud Türi valla veebilehel wwwVallavalitsuse 18.tyri.ee ning ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks määratakse tähtaeg detsembri 2025 otsusega nr 55, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat.
(5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.
(6) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
(7) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.
(8) Ennemistõttu kehtestab vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsusvalla põhimääruse § 50 lõikes 3 sätestatust lähtuvalt vallavanema asendamise korra eraldi otsusega hiljemalt 1. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toetaseptembriks 2026.
(9) Vallavolikogu nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu eestseisusele.
(10) Eelnõu algatajal on õigus tema algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.
(Määrus jõustub 1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Internetis Türi valla veebilehel wwwjuulil 2026.tyri.ee või edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.
(2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.
(3) Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt põhimääruse § 33 lõigetes 6 ja 7 või § 72 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras.
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki vastavas küsimuses enam arutelu ei toimu. (3) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.
(1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on kättesaadavad ametiasutuses ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Internetis Türi valla veebilehelt www.tyri.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata Õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Justiitsministeerium. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Türi valla asutuste liigid on ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus (õigusaktides nimetatud valla- või linnavalitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse hallatav asutus). (2) Ametiasutus on Türi valla eelarvest finantseeritav Türi valla asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu ning avaliku võimu toetavate ülesannete teostamine. (3) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks või kohaliku elu korraldamiseks ja ülesannete täitmiseks, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida.
(1) Türi valla asutuse moodustamise (asutamise) otsustab vallavolikogu. Asutuse asutamise otsuse eelnõu juurde tuleb esitada ka asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või selgitus, millist vara tuleb soetada, töötajate eeldatav arv, asutuse eeldatava eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (2) Türi valla asutus asutatakse Türi valla elanikele teenuste osutamiseks. Türi valla asutuse kaudu täidab Türi vald seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või valla enda võetud kohustusi, täidab kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesandeid ning realiseerib Türi valla kui kohaliku omavalitsusüksuse õigusi. (3) Türi valla asutus ei ole juriidiline isik, vaid asutuse ülesannete täitmise ja asutusele kohustuste võtmisega esindab asutus Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut. (4) Türi valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse juhtimine ning töökorralduslikud põhimõtted sätestatakse asutuse põhimääruses. Asutuse põhimääruse kehtestab vallavolikogu. (5) Türi valla asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning igal asutusel on selle registri registrikood. (6) Türi valla asutusel on asutuse nimega pitsat ning Türi valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve. (7) Türi valla asutuse asjaajamiskeel on eesti keel, kui asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud lisaks teist keelt. (8) Türi valla asutuse dokumendiplankidel kasutatakse Türi valla vapikujutist. (9) Türi valla asutus võib kasutada oma sümboolikat, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega. (10) Türi valla asutus võib osutatavate teenuste eest võtta tasu, kui selline õigus on seaduse alusel sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. (11) Türi valla asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslikku järelevalvet) vallavalitsus.
(1) Ametiasutust kui Türi valla nimel avaliku võimu ülesandeid täitvat asutust juhib üldjuhul vallavanem. Vallavolikogu otsusel või juhul, kui vallavolikogu otsustab moodustada mitu ametiasutust, võib ametiasutusel olla direktor või juhataja, kes ei täida samaaegselt vallavanema ülesandeid. (2) Ametiasutuse juhi õigused ja kohustused ametiasutuse tegevuse korraldamiseks ning ametiasutuse esindamiseks sätestatakse ametiasutuse põhimääruses. (3) Ametiasutuse põhimääruse, sh teenistusülesannete täitmiseks vajalikud nõuded ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks ning ametiasutuse palgajuhendi kehtestab, tunnistab kehtetuks ning nimetatud õigusakte muudab vallavolikogu. Vallavolikogul on õigus vallaeelarvega kehtestatud palgafondi piires teenistuskohtade koosseisus muudatuste tegemine delegeerida vallavalitsusele. (4) Ametiasutuse põhimääruse ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul vallavolikogule vallavanem. Ametiasutuse põhimääruse ning teenistuskohtade koosseisu ja liigituse muutmise eelnõu on õigus esitada ka vallavanemal, kes ei ole saanud veel vallavanema kõiki volitusi, või vallavolikogu liikmel.
(1) Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist, v.a töölepingu tähtajalisel lõppemisel või töölepingu lõppemisel töötaja algatusel, vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu lõpetamise vormistab vallavanem. (2) Hallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktide ja asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires Türi valda kui juriidilist isikut. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse vastava hallatava asutuse põhimääruses. (3) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse osakond või ametnik, kes koordineerib vastava hallatava asutuse tegevust. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu kohta peab enne vallavolikogu päevakorda võtmist andma seisukoha vallavalitsus ja vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon; seadusega sätestatud juhtudel ka hallatava asutuse tööorgan (hoolekogu, nõukogu, õpilasomavalitsus, õppenõukogu jms). (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab vastava asutuse juht käskkirjaga või riiklikest õigusaktidest lähtuvalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda riiklike õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseisudest. Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsuse seisukoht asutuse koosseisu kohta vormistatakse vallavalitsuse istungi protokollis. (5) Hallatavat asutust finantseeritakse Türi valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel osaliselt riigieelarvest.
(1) Türi valla asutuse tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused. (2) Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse, kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste riiklikust registrist ning kõik töötajad koondatakse. (3) Türi valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuste tegevuse ümberkorraldamise vajaduse põhjendused ning asutuste tegevuse ümberkorraldamisega seotud finantskohustused. (4) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, toimub asutuste tegevuse ümberkorraldamine järgmiselt: 1) asutused ühendatakse üheks või mitmeks asutuseks, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus asutus või asutused; 2) asutus või asutused liidetakse teise asutusega ja liidetav asutus või liidetavad asutused lõpetavad tegevuse; 3) asutus jaotatakse vähemalt kaheks asutuseks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse; 4) asutus eraldatakse teisest asutusest ning selle tulemusel asutatakse uus asutus ja säilib esialgne asutus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil asutuste ümberkorraldamisel tekib asutuste nn õigusjärglus ehk asutuse ülesannete, õiguste ja kohustuste üleminek ümberkorralduse tulemusel tegevust jätkavale asutusele või asutustele. Asutuste tegevuse ümberkorraldamisel tuleb töösuhete reguleerimisel arvestada töölepingu seaduses ettevõtte ülemineku sätetega. (6) Asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel lõppevad asutused kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste riiklikust registrist, asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel tekkiv uus asutus või tekkivad uued asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse riiklikus registris. Tegevust jätkava asutuse registrikood ei muutu. (7) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, tuleb otsus asutuse tegevuse lõpetamiseks või asutuste tegevuse ümberkorraldamiseks üldjuhul teha kuus kuud enne asutuse eeldatavat likvideerimist või tegevuse muutumist. Riiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel tuleb asutuse likvideerimisest või tegevuse ümberkorraldamisest teavitada asjaomast ministeeriumit. (8) Kui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on jätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning Türi valla ülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.
Seadusega sätestatud juhtudel võib Türi valla asutuse ümber kujundada, muutes asutuse liiki.
(1) Türi vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi. (2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.
(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621-623 sätestatud korras. (2) Ühisamet või asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel volikogude otsusel ja otsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 2 märgitud asjaolud. (3) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning asutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 3 märgitud asjaolud. (4) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus. (5) Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma. Ühisameti või -asutuse, mille moodustajaks on ka Türi vald, kaudu Türi vallale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Türi valla poolt. (6) Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Türi valla nimel, on Türi valla haldusakt. Türi valla nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Türi valla õigusakte. (7) Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Türi valla koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse ning ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu Türi Vallavolikogu. Vallavolikogu kinnitab ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad muu hulgas kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist, tuleb nõukogu koosseis kooskõlastada halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsuste volikogudega. (8) Ühise asutus põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.
(1) Türi vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Türi valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. (2) Türi vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Türi vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Türi vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Türi vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Türi vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (5) Ettepaneku hakata äriühingus osanikuks või aktsionäriks, asutada sihtasutus või olla sihtasutuse asutajaliige või osaleda liikmena mittetulundusühingus esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Türi vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Türi vallale kaasa toob.
(1) Türi valla esindamise all mõistetakse Türi valla omavalitsusorganite ja asutuste, koostöös teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühiste asutuste ning isikute pädevust esindada Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Türi valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud, ametijuhendid ning volikirjad.
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Türi valda vallavolikogu ja vallavalitsus; omavalitsusorganite valitud, määratud või nimetatud isikud; Türi valla asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused, mille moodustamises osaleb Türi vald, ning teised isikud ja organid õigusaktide või ametijuhendite alusel. (2) Vallavolikogu esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema araolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Türi valla asutus esindab Türi valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Türi valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Türi vald, esindab Türi valda ühisameti või ‑asutuse põhimäärusest ja teistest Türi valla õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (8) Türi valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Türi valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (9) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Türi valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Türi valda vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Türi valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Türi valla asutuse juht esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Türi valla asutuse juht või tema asendaja esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
(1) Türi valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Türi valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse Türi valda esindama ametiasutuse või ühisameti koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse või ühisasutuse juht. Türi valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja või Türi valla kohtus esindamiseks sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
(1) Vallavolikogu esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Türi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Türi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Türi valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Türi valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.
(1) Türi valla arengukava (edaspidi arengukava) on Türi vallale seadustega pandud ülesannetest ja vallaelanike huvidest lähtuv Türi valla arengu eesmärke määrav ja eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument. Arengukava on aluseks Türi valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava elluviimise aluseks Türi valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia). Eelarvestrateegia on selgitustega finantsplaan, millega kavandatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. (3) Arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatakse igaks aastaks Türi valla eelarve. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas. (4) Arengukava ja eelarvestrateegia on alusdokumendid Türi vallale kohustuste võtmisel, Türi valla varaga tehingute tegemisel ja investeeringute planeerimisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise korra alusel, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning põhimääruse käesoleva peatükiga arengukava ja eelarvestrateegia koostamisele sätestatust. (2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttel, et need hõlmavad iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui Türi vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses. (3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõigetes 2 ja 21 märgitut ning arvestama Türi valla kehtivat üldplaneeringut. (4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja Türi vallale võetud kohustustega. (5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama Türi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu. Arengukava peab arvestama Järva maakonna arengustrateegiat. (6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ning hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta. (7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata Türi valla asutused, ühisametid ja -asutused, mille moodustamises osaleb Türi vald, vallavolikogu alalised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Vajadusel korraldatakse avalikud arutelud. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu tuleb vähemalt kaks nädalat enne vastuvõtmist Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee kõigile arvamuse esitamiseks avalikustada. (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab määrusega vallavolikogu. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. (9) Arengukava ja eelarvestrateegia ning vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.
(1) Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks koostatakse igaks kalendriaastaks Türi valla eelarve (edaspidi vallaeelarve). (2) Vallaeelarve koostamise aluseks on eelarvestrateegia. (3) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve. (4) Vallaeelarve ja lisaeelarve koostamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) vallaeelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta tulu ja kulu; 2) vallaeelarve tulu ja kulu peab olema tasakaalus; 3) vallaeelarve kajastab valla kõiki tulu- ja kululiike; 4) vallaeelarve tulu- ja kululiigid esitatakse viisil, et nende päritolu ja eesmärk on üheselt mõistetavad; 5) vallaeelarve menetluse etapid avalikustatakse määral, mis võimaldab igal huvitatud isikul saada ülevaate Türi valla eelarvepoliitikast. (5) Türi valla eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. Türi valla eelarve ja lisaeelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandlus sätestatakse Türi valla finantsjuhtimise korras.
(1) Türi valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele, st Türi vallale pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt Türi valla arengu tagamiseks. (2) Türi valla finantsjuhtimise aluseks on 1) eelarvestrateegia; 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve; 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega; 4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.h Türi valla majandusaasta aruanne; 5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava. (3) Türi valla finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus. (4) Vallavalitsuse tegevust valla finantsjuhtimisel koordineerib vallavolikogu eelarve- ja arenduskomisjon. (5) Türi valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus. (6) Türi valla asutuste raamatupidamine korraldatakse tsentraliseeritult ametiasutuse kaudu. (7) Türi valla arvestusüksuse raamatupidamist võib eraldi pidada ka asutus, omavalitsusüksustega koostöös moodustatud ühine asutus, milles osaleb ka Türi vald, või juriidiline isik, kes kuulub Türi valla konsolideerimisgruppi. (8) Täiendavad nõuded Türi valla finantsjuhtimisele sätestatakse vallavolikogu kehtestatud Türi valla finantsjuhtimise korras.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kehtetuks tunnistatud määruste alusel antud õigusaktid jäävad kuni uute samasisuliste õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima, v.a juhul, kui õigusakt on vastuolus kehtivate seadustega.
Määrus on jõus 1. jaanuarist 2018.