(1) Tamsalu valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on Tamsalu valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. (2) Määrus reguleerib Tamsalu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Tamsalu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Vastav ajaleht - on regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on vallavalitsuse poolt määratud Tamsalu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. 2) Teemaplaneering - on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. 3) Üldplaneeringu muutmise ettepanek - on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks olulises ulatuses. 4) Planeering - on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. 5) Miljööväärtusega hoonestusala - on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 6) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. 7) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning muud vajalikud tingimused. 8) Krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 9) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 10) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 11) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 12) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: - ehitis, mis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; -olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; -olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms. 13) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast. 14) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. 15) Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu. 16) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. 17) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 18) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. 19) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. 20) Katusekorrus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. 21) Pööning on kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel. Pööninguks ei loeta madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel mitteläbitavat ruumi. 22) Ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteseisukoha kinnitamine ning muutmine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine; 4) detailplaneeringute algatamine planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 5) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala; 6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine; 4) detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsustamine; 5) detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsustamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse paragrahv 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhtudel; 7) üldplaneeringu koostamise juhtimine; 8) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellimine; 9) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise kohta; 10) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 11) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 12) ehitus- ja kasutuslubade väljastamine; 13) ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel juhul, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab vallavalitsus; 14) määruse paragrahv 8 lõike 11 nimetatud seisukoha andmine; 15) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 16) vajadusel vallaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringu, teemaplaneeringu või detailplaneeringu kooskõlastamine; 17) määruse paragrahv 10 lõike 8 nimetatud juhtudel detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine.
(1) Arengu- ja planeeringuosakonna pädevuses maa-alade planeerimisel on: 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteseisukoha välja töötamine; 3) detailplaneeringu lähteseisukoha väljastamine; 4) planeeringu algatamiseks, planeeringu projekti vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 5) vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamise korraldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta; 6) vastavas ajalehes informatsiooni avaldamise korraldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, planeeringu eskiislahenduse tutvustuse, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta; 7) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 8) üldplaneeringu ja detailplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega; 9) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 10) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine lähteseisukohas; 11) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine. (2) Arengu- ja planeeringuosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine; 2) projekteerimistingimuste väljastamine ja muutmine; 3) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ja kirjaliku nõusoleku väljastamine; 4) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine; 5) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine; 6) ehitusjärelevalve teostamine; 7) ajutise ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku otsustamine või ehitusloa väljastamise menetlemine; 8) ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks uue kasutusloa väljastamise menetlemine.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava. (2) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (3) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga. (4) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukoha kinnitab vallavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab arengu- ja planeeringuosakond. (5) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel. (6) Üldplaneeringuga määratakse vallaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (7) Üldplaneeringu menetlemise sätteid kohaldatakse teemaplaneeringu menetlemisel.
(1) Arengu- ja planeeringuosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (3) Vallavalitsus annab planeeringu algatamise ettepaneku alusel oma seisukoha üldplaneeringu koostamise vajaduse kohta. (4) Kui vallavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab arengu- ja planeeringuosakond kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteseisukoha ja vallavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise ja lähteseisukoha kinnitamise kohta. Lähteseisukoha võib koostada ja kinnitada eraldi otsusega pärast üldplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmist vallavolikogu poolt. (5) Vallavalitsus otsustab arengu- ja planeeringuosakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu algatamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule. (6) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukoha kinnitab vallavolikogu. (7) Arengu- ja planeeringuosakond koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolu korral tellib üldplaneeringu koostamise pädevalt isikult. (8) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (9) Arengu- ja planeeringuosakond teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (10) Arengu- ja planeeringuosakond informeerib maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul.
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Lääne-Viru maavanemaga. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab arengu- ja planeeringuosakond avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes. (3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab arengu- ja planeeringuosakond. (4) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul arengu- ja planeeringuosakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule. (6) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (7) Arengu- ja planeeringuosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (8) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (9) Arengu- ja planeeringuosakond tagab avaliku väljapaneku ajal kogu tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile. (10) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (11) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Vallavalitsuse seisukoha valmistab ette arengu- ja planeeringuosakond. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (12) Arengu- ja planeeringuosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Arengu- ja planeeringuosakond avaldab informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta vastavas ajalehes. (13) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab arengu- ja planeeringuosakond informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (14) Arengu- ja planeeringuosakond korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel. (15) Arengu- ja planeeringuosakond esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks. (16) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab arengu- ja planeeringuosakond planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.
(1) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul arengu- ja planeeringuosakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule. (2) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (3) Arengu- ja planeeringuosakond teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (4) Arengu- ja planeeringuosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Lääne-Viru maavanemale. (5) Arengu- ja planeeringuosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (6) Arengu- ja planeeringuosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Vallavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning saadab vallavolikogule otsuse tegemiseks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. Vallavolikogu esitab ülevaatamise tulemused maavanemale. (8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib vallavolikogu avalikkust vastavas ajalehes.
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib arengu- ja planeeringuosakond detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (6) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. (7) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladele ja juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (8) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (9) Lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu nõudmist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus peab kajastuma õigusaktis, millega algatatakse detailplaneering.
(1) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse arengu- ja planeeringuosakonnale. Avalduse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (2) Avaldus sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja kontaktandmed; 2) planeeringu põhjendatud eesmärk, kaasa arvatud üldplaneeringu muutmise põhjendus; 3) huvi olemasolul taotlus planeeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 4) kaitsealusel alal, kaitse all olevate ehitiste kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised. (3) Esialgse eskiislahenduse esitamise vajaduse otsustab arengu- ja planeeringuosakond esitatud avalduse põhjal. (4) Esialgse eskiislahenduse vajalikkusest teatab arengu- ja planeeringuosakond kirjalikult kahe nädala jooksul avalduse esitajale. (5) Kui avaldus ja/või esialgne eskiislahendus ei ole esitatud vormikohaselt, tagastab arengu- ja planeeringuosakond avalduse, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib arengu- ja planeeringuosakond jätta avalduse läbi vaatamata. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega. (6) Arengu- ja planeeringuosakond koostab avalduse vastusvõtmise päevast arvates kahe nädala jooksul õigusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise või algatamisest keeldumise kohta. (7) Detailplaneering algatatakse õigusaktiga, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) planeeritava maa-ala suurus; 3) detailplaneeringu koostamise eesmärk; 4) vajadusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas täiendavad kooskõlastused; 5) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine; 6) märge detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise kavandamise kohta; 7) märge eskiislahenduse esitamise kohta; 8) planeeritava maa-ala skeem; 9) kehtivad planeeringud, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. (8) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Tamsalu valla eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud.
(1) Pärast detailplaneeringu algatamist esitatakse arengu- ja planeeringuosakonnale detailplaneeringu eskiislahendus. (2) Eskiislahenduses esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. (3) Eskiislahendused vaatab üle arengu- ja planeeringuosakond. (4) Arengu- ja planeeringuosakonna koosolekust koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, tehtud märkused ja ettepanekud, avaliku arutelu korraldamise vajadus ning lähteseisukoha andmise vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Arengu- ja planeeringuosakond koostab lähteseisukoha, välja arvatud juhul, kui eskiislahenduse avalikul arutelul otsustati, et lähteseisukohta ei ole vaja väljastada. Lähteseisukoht väljastatakse vallavalitsuse korraldusena. (6) Detailplaneeringu lähteseisukohas määratakse: 1) planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 2) lähteseisukoha ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalike arutelude korraldamise vajadus; 3) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 4) planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise vajadus; 5) planeeringu lähteseisukoha ja eskiislahenduste täiendava avaliku tutvustamise vajadus; 6) vajalikud kooskõlastused. (7) Detailplaneeringu lähteseisukohta on võimalik muuta ja kehtetuks tunnistada vallavalitsuse korraldusega. (8) Arengu- ja planeeringuosakond korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, ehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek. (9) Detailplaneeringu eskiislahenduste avalike arutelude kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja.
(1) Vallavalitsus tellib pädevalt isikult detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt isikult. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib vallavalitsus ja koostamist korraldab arengu- ja planeeringuosakond. Vallavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab arengu- ja planeeringuosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (4) Arengu- ja planeeringuosakond teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Arengu- ja planeeringuosakond informeerib Lääne-Viru maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (6) Arengu- ja planeeringuosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (7) Planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke, v.a. detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat ja planeeritava maa-alaga piirnevate kinnistute omanikke, teavitab arengu- ja planeeringuosakond detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Lisaks võib arengu- ja planeeringuosakond vajadusel teavitada planeeritava maa-ala mõjupiirkonnas asuvate kinnisasjade omanikke detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Kui detailplaneeringu algatamine tuleb teatavaks teha rohkem kui sajale isikule, teavitatakse detailplaneeringu algatamisest üleriigilise levikuga ajalehes.
(1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (2) Detailplaneering koostatakse sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan. (3) Lähteseisukoha puudumisel lähtutakse detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringust, teemaplaneeringutest ja kehtivatest õigusaktidest. (4) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (5) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab arengu- ja planeeringuosakond. Määruse paragrahvi 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel korraldab koostööd huvitatud isik. (6) Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. (7) Kui detailplaneeringu koostamise käigus tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, peab planeeringu koostamise käigus tegema koostööd keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Kui on otstarbekas, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ühendada planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.
(1) Detailplaneeringu projekt esitatakse arengu- ja planeeringuosakonnale riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kahes eksemplaris ning digitaalsel kujul. (2) Arengu- ja planeeringuosakond kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust lähteseisukohale, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab vajadusel täiendavate kooskõlastuste vajaduse. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste sisseviimiseks. (3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse lähteseisukohas määratud riigiasutustega. Lähteseisukoha puudumisel otsustab detailplaneeringu riigiasutustega kooskõlastamise määramise vallavalitsus. Kooskõlastamise korraldab arengu- ja planeeringuosakond. Kui planeeringu koostamise korraldamise kohta on sõlmitud leping huvitatud isikuga, korraldatakse planeeringu projekti kooskõlastamine vastavalt lepingus kokkulepitule. (4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava riigiasutuse või ametniku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava riigiasutuse või ametniku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav riigiasutus või ametnik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist Lääne-Viru maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (6) Kui kirjalikku kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul detailplaneeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab detailplaneeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole detailplaneeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (7) Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks pärast kõigi vajalike kooskõlastuste saamist. (8) Arengu- ja planeeringuosakond koostab kooskõlastatud detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks vallavalitsuse istungile kahe nädala jooksul kooskõlastamisest. (9) Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise kohta sisaldab muuhulgas vajadusel informatsiooni planeeritava maa-ala või selle osa avaliku kasutamise kohta. (10) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab vallavalitsus keskkonnaministrile nõusoleku saamiseks.
(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse paragrahvides 18 - 21 ja määruse paragrahv 17 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Lõikes 1 nimetatud kooskõlastamist korraldab arengu- ja planeeringuosakond või huvitatud isik. (3) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.
(1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab arengu- ja planeeringuosakond. (2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat. (3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab arengu- ja planeeringuosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (4) Arengu- ja planeeringuosakond teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (5) Planeerimisosakond tagab avaliku väljapaneku ajal tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja arengu- ja planeeringuosakonna käsutuses olevale informatsioonile. (6) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (7) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab arengu- ja planeeringuosakond oma seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (8) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab arengu- ja planeeringuosakond detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (9) Planeerimisosakond teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (10) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab arengu- ja planeeringuosakond detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise. (11) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab arengu- ja planeeringuosakond planeeringu uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada. (12) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab arengu- ja planeeringuosakond vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (13) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab arengu- ja planeeringuosakond detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale. (14) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras vastavalt määruse paragrahv 16.
(1) Arengu- ja planeeringuosakond selgitab välja Tamsalu valla kohustuseks olevate avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vee-, kanalisatsiooni- ja vihmaveekanalisatsioonitorustike väljaehitamiseks lepingu sõlmimise vajaduse ning vallavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib valla nimel detailplaneeringu koostamise taotlejaga detailplaneeringu elluviimist tagava lepingu. Leping vormistatakse kirjalikus vormis ja see jõustub detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku haldusakti jõustumisel. (2) Vallavalitsus otsustab: 1) paragrahv 3 lõike 1 punkt 5 sätestatud juhul planeerimisosakonna poolt ette valmistatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule, lisades sellele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist käsitlevad lepingud; 2) muudel juhtudel detailplaneeringu kehtestamise. (3) Detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala, kehtestab vallavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu vallavalitsus oma korraldusega. (4) Detailplaneeringu kehtestamisest teatab Arengu- ja planeeringuosakond ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (5) Ärakirja detailplaneeringu kehtestamise otsusest ja kehtestatud detailplaneeringu saadab Arengu- ja planeeringuosakond Lääne-Viru maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Arengu- ja planeeringuosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.
(1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui vallavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada arengu- ja planeeringuosakonda vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks selle kehtestanud haldusorgan. Arengu- ja planeeringuosakond valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. (3) Arengu- ja planeeringuosakond teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (4) Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise otsuse teeb sama haldusorgan, kes detailplaneeringu kehtestas hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korralduse detailplaneeringute ülevaatamise kohta valmistab ette arengu- ja planeeringuosakond.
(1) Vallavolikogu võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (2) Vallavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (3) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (4) Arengu- ja planeeringuosakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.
(1) Ehitusprojekt koostatakse: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste olemasolu korral projekteerimistingimuste alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste alusel. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõike 1 punktis 1 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. (3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel detailplaneeringuga. (4) Määruse paragrahv 10 lõigetes 6 ja 8 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Sellisel juhul tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks. Kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on vallavalitsusel õigus kinnitada projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse paragrahv 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Kinnistul, millel on rohkem kui kuus kaasomanikku, võib projekteerimistingimused kooskõlastada korteriomanike ühisuse või korteriühistu üldkoosolek, välja arvatud planeerimisseaduse paragrahv 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (5) Lõikes 4 nimetatud kooskõlastused ei ole vajalikud: 1) kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga juurdeehituse puhul, kui see ei ületa 33% olemasoleva hoone ehitusmahust ja kui mahub tuletõrje kujadesse; 2) kui tegemist on hoone mahus tehtavate muudatustega, mis ei muuda hoone kuju ja kasutusotstarvet. (6) Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib arengu- ja planeeringuosakond kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile. (7) Projekteerimistingimuste taotluse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) projekteeritava ehitise asukoha skeem. (8) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse vajadusel detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. (9) Arengu- ja planeeringuosakond väljastab projekteerimistingimused 15 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. Ehitusprojekti võib koostada kinnitatud projekteerimistingimuste alusel. (10) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks. (11) Arengu- ja planeeringuosakond kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita: 1) ehitada 20 - 60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba; 2) muuta ehitise tehnosüsteeme. (12) Planeerimisosakond võib põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest lähtudes nõuda ehitusprojekti enne lõikes 11 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist. (13) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitse alal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (14) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. (15) Ehitusprojekt esitatakse planeerimisosakonnale ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris.
(1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud paragrahv 23 sätestatud juhtudel. Ehitusloa väljastab, kehtivuse peatab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus oma korraldusega. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale. (2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või - rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada enne ehitusloa väljastamist. (4) Tamsalu valla munitsipaalomandisse kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 152 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku vallavalitsus oma korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette arengu- ja planeeringuosakond. Nõusoleku tehnovõrgu või - rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale annab maavanem. (5) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada arengu- ja planeeringuosakonnale vormikohane taotlus paberkandjal; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt; 3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele; 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks. (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab arengu- ja planeeringuosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumise korral riigilõivu ei tagastata. (8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib arengu- ja planeeringuosakond. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik vallavalitsusele ekspertiisi kulud. Arengu- ja planeeringuosakond teatab ehitise omanikule kirjalikult vallavalitsuse poolt tasutud ekspertiisikulude suuruse, vallavalitsuse arveldusarve numbri, kuhu nimetatud summa kanda ja tähtaja kulude hüvitamiseks. (9) Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või ehitusseaduse paragrahvis 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (10) Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (11) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse paragrahvi 25 lõike 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
(1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m2 kuni 60 m2, ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise õiguse annab arengu- ja planeeringuosakonna kirjalik nõusolek. (2) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse arengu- ja planeeringuosakonnale vormikohane taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500. Arengu- ja planeeringuosakonnal on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. Ehitusprojekt on kohustuslik paragrahv 21 lõikes13 nimetatud juhtudel. (3) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab arengu- ja planeeringuosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (4) Ehitusseaduse paragrahvi 16 lõike 4 kohaselt kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursete ja ehituslikele lisatingimustele või 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. (5) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine vormistatakse arengu- ja planeeringuosakonna otsusena. (6) Arengu- ja planeeringuosakond, välja arvatud paragrahv 23 lõikes 8 nimetatud juhul, annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. Kirjalik nõusolek väljastatakse või väljastamisest keeldutakse arengu- ja planeeringuosakonna otsusega. (7) Planeerimisosakond säilitab ehitusloa väljastamisega või kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (8) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, kirjaliku nõusoleku väljastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (9) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada arengu- ja planeeringuosakonnaga.
(1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostab Tamsalu valla haldusterritooriumil Tamsalu Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna ehitusspetsialist. (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a. paragrahv 23 lõike 9 nimetatud juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a. väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral. (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine majandustegevuse registris registreeritud isikult. (5) Kinnistu väliste tehnorajatiste püstitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks Tamsalu valla haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba Tamsalu valla ehitusspetsialistilt. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt vallavalitsuse kehtestatud teede ja tänavate sulgemise korrale. (6) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele. (7) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada maaüksuse või ehitise omanik. Tehnorajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava eriala spetsialisti poolt. (8) Ehitise omanik on kohustatud esitama arengu- ja planeeringuosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (9) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.
(1) Ehitise värvitooni muutmine ja fassaadi elementide (päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult arengu- ja planeeringuosakonna arhitekti eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. (2) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse arengu- ja planeeringuosakonnale vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga. (3) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadi värvide lahenduse arengu- ja planeeringuosakonna arhitektilt. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (4) Rõdude ja lodþade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. (5) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks arengu- ja planeeringuosakonnale. Muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka muinsuskaitseameti luba.
(1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. (2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb arengu- ja planeeringuosakonnale esitada: 1) vormikohane taotlusvormikohane taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudlikud, teatab arengu- ja planeeringuosakond sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus oma korraldusega. (7) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (8) Ehitusseaduse paragrahvi 34 lõike 1 kohaselt kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlusel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 10) ei ole tasutud riigilõiv või 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 13) ei ole esitatud ehitise tehnilise kontrolli teostamist tõendavat dokumenti või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (9) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kui ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel taotletav kasutusotstarve ei vasta kehtivale detailplaneeringule, otsustab kasutusloa väljastamise ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks vallavalitsus oma korraldusega. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, kasutusloa väljastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette arengu- ja planeeringuosakond. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima arengu- ja planeeringuosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama arengu- ja planeeringuosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
(1) Kinnistute piiride muutmisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnistu kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. (2) Kinnistu jagamine või piiride muutmine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele. (3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. (4) Vallavalitsus võib oma, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata teha planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõike 10 punktides 4 ja 5 nimetatud toiminguid.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel vallavalitsuse korraldusega. (2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel. (3) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel. (4) Kui lõikes 2 ja 3 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel vallavalitsus oma korraldusega. (5) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei kajastata. (6) Lõigetes 1 kuni 4 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette arengu- ja planeeringuosakond.
(1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Tamsalu valla heakorra eeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse paragrahvist 147. (2) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (3) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.
(1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
Tunnistada kehtetuks Tamsalu Linnavolikogu 16. juuni 2004 määrus nr 7 “Tamsalu linna ehitusmäärus” ja Tamsalu Vallavolikogu 23. oktoobri 1997 määrus nr 21 “Tamsalu valla ehitusmäärus”.
Määrus jõustub 01.01.2007.