(1) Tööinspektsioon teatabedastab tööandjale viivitamata § 1 lõikes 1 nimetatud teatise töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teatise saamisest.
(2) Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatabedastab Tööinspektsioon viivitamata töid korraldavale isikule või tema puudumise korral tööandjale viivitamata § 1 lõikes 1 nimetatud teatise töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest.
(1) Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastuseluohtlik seisund, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist, teatab tööandja Tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon; 2) tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg; 3) sündmuse lühikirjeldus; 4) tööandja nimi ja aadress; 5) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
(2) Tööandja esitab lõikes 1 loetletud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsioonile kirjalikult, töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
(2) Tööandja alustab viivitamata tööõnnetuse uurimist viivitamata, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral § 3 lõikes 2 sätestatust.
(3) RaskeEluohtliku seisundi või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsioonile teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
(4) Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. 4 (4¹) Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus teenuseosutajaga, koostab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.
(5) Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või
(1) Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi, arvestades § 7 lõikes 2 sätestatut. (2) Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb määruse lisas 5 toodud vormi kohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab määruse lisas 5 toodud vormi kohase raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist. (3) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise kordumise vältimiseks. (4) Tööandja registreerib kutsehaigestumise ja vormistab arsti saadetud kutsehaigestumise teatise, kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud dokumendid ning koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks.