lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine
→
7 § muudetud+1073 sõna lisatud−170 sõna eemaldatud
§ 1Aste jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Aste jahipiirkonna pindala on 14 150640 hektarit. (2) Aste jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:Aste jahipiirkonna piir läheb Lussu teeristist Võhma–Kuressaare maanteel mööda Võhma–Kuressaare maanteed Ansjala–Tõrise teeni, jätkudes mööda Ansjala–Tõrise teed Põduste jõeni ning mööda Põduste jõge Hübaja–Hakjala maanteeni; edasi mööda Hübaja–Hakjala maanteed Kaisvere teeni, jätkudes mööda Kaisvere teed Kiriku–Haamse maanteeni ning mööda Kiriku–Haamse maanteed Võhma–Kuressaare maanteeni; teeristist mööda Võhma–Kuressaare maanteed Pähkla teeni, jätkudes mööda Pähkla teed Uuspõllu kraavini ning mööda Uuspõllu kraavi Uustalu kraavini; sealt mööda Uustalu kraavi Pähkla jõeni ning mööda Pähkla jõge Põduste jõeni, jätkudes mööda Põduste jõge Kuressaare–Kihelkonna endise raudteetammini; seejärel mööda Kuressaare–Kihelkonna endist raudteetammi Irase ojani, jätkudes mööda Irase oja Suurlaheni; Irase oja suudmest Suurlahes mõttelise sirgjoonena üle Suurlahe Kurgu kraavini, jätkudes mööda Kurgu kraavi selle suubumiskohani Mullutu lahte; Kurgu kraavi suudmest Mullutu lahes mõttelise sirgjoonena ülemööda Mullutu lahe lõunarannikut Ohaka kraavi suudmeni ning Ohaka kraavi suudmest, jätkudes mõttelise sirgjoonenajoonena üle Mullutu lahe Mullutu lahe rannajoone ja Kärla jõe suudmenivalla piiri ristumiskohani lahe põhjarannikul (koordinaatide punkt 6459663-403753); sealt mööda Kärla jõge Karide peakraavini ning

§ 8Kuressaare jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Kuressaare jahipiirkonna pindala on 15 0909530 hektarit. (2) Kuressaare jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kuressaare jahipiirkonna piir läheb Lümanda–Kogula maantee ja Lümanda–Tehumardi maantee ristumiskohast (Karala teeristteeristist) mööda Lümanda–Kogula maanteed Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Käesla–Hirmuste maanteeniTepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu idapiiri, Lutre kinnistu loodepiiri ning Tõnu kinnistu loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu loodenurgani; sealt mööda KäeslaAntsu ja Kokamihkli kinnistu läänepiiri Muha kinnistu põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–Hirmuste maanteedHaavasoo teeni, jätkudes mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu lõunapiirini ning mööda Põlenu, Reediku, Liivametsa ja Liiva kinnistu lõunapiiri Annuniidu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Annuniidu kinnistu läänepiiri Toome teeni; edasi mööda Toome teed Suure-Tõllu teeni, jätkudes mööda Suure-Tõllu teed Tehumardi–Kogula maanteeni; siis

§ 10Kärla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Kärla jahipiirkonna pindala on 14 29015 850 hektarit. (2) Kärla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kärla jahipiirkonna piir läheb Karujärve külast (Karujärve II bussipeatusbussipeatusest) mööda Kärla–Karujärve maanteed Karujärve teeni, jätkudes mööda Karujärve teed Karujärveni; edasi mõttelise sirgjoonena üle Karujärve Kihelkonna metskonna kvartali KH169 kagunurgani, jätkudes mööda Kihelkonna metskonna kvartalite KH169jaKH169 ja KH168 lõunasihti kvartali KH172 loodenurgani ning mööda kvartali KH172 läänesihti kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Pidula–Üru maanteeni; sealt mööda Pidula–Üru maanteed Kuressaare–Kihelkonna maanteeni; jätkudes mööda Kuressaare–Kihelkonna maanteed Lagenõmme teeni ning mööda Lagenõmme teed Tammiku teeni; teeristist mööda Tammiku teed Viki–Audaku teeni, jätkudes mööda Viki–Audaku teed Liiva–Viidu teeni ning mööda Liiva–Viidu teed Lümanda–Kogula maanteeni; seejärelteeristist mööda Lümanda–Kogula maanteed Käesla küla endise külateeni; sealt, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Käesla–Hirmuste maanteeniTepu teeni ning mööda Käesla

§ 12Laugi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Laugi jahipiirkonna pindala on 17 92018 750 hektarit. (2) Laugi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:Laugi jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Võhma maantee ja Haamse–Kiriku maantee ristumiskohast mööda Haamse–Kiriku maanteed Laadjala–Karja maanteeni, jätkudes mööda Laadjala–Karja maanteed Ämu uudismaa teeni ning mööda Ämu uudismaa teed Mõisasoo lõunapoolse teeni; edasi mööda Mõisasoo lõunapoolset teed Einla peakraavini ning mööda Einla peakraavi Mustla uudismaa teeni; seejärel mööda Mustla uudismaa teed Leisi–Kuressaare maanteeni, ületades Leisi–Kuressaare maantee, jätkudes mööda Tohvri ja Mardi kinnistu kagupiiri Seppeli sihini ning mööda Seppeli sihti Laugi uudismaaobjekti põhjapoolse piirdekraavini; sealt mööda Laugi uudismaa põhjapoolset piirdekraavi Laugisoo–Reo teeni ning mööda Laugisoo–Reo teed Kuressaare–Kuivastu maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Reo–Ilpla maanteeni, jätkudes mööda Reo–Ilpla maanteed Kuressaare–Pihtla maanteeni ning mööda Kuressaare–Pihtla maanteed Ilpla–Kuusiku teeni; teeristist mööda Ilpla–Kuusiku teed Püha–Vanamõisa maanteeni, jätkudes mööda Püha–Vanamõisa maanteed Vätta–Kuressaare maanteeni ning mööda Vätta–Kuressaare maanteed Mereääre kinnistu rannateeni; siis mööda Mereääre kinnistu rannateed Kasti lahe rannajooneni ning mööda Kasti lahe rannajoont Kuressaare reoveetrassini (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Kuressaare reoveetrassi Kuressaare–Roomassaare maanteeni ning mööda Kuressaare–Roomassaare maanteed Kuressaare ringteeni, jätkudes mööda Kuressaare ringteed Põduste jõeni; seejärel mööda Põduste jõge Liivi lahe rannajooneni, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Nasva jõe suudmeniJahimaja teeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetrim kaugusele rannajoonest); sealt mööda

§ 15Lümanda jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Lümanda jahipiirkonna pindala on 10 90011 800 hektarit. (2) Lümanda jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:Lümanda jahipiirkonna piir läheb Lümanda–Kogula maantee ja Lümanda–Tehumardi maantee ristumiskohast (Karala teerist) mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Rumma–Haavasoo teeni, jätkudes mööda Rumma–Haavasoo teed Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihini; edasi mööda Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihti sama kvartali edelanurgani; sealt mööda Saare kraavi Põhjasoo–Haavasoo teeni ning mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Saunaselja sihini, jätkudes mööda Saunaselja sihti Saaremaa metskonna kvartali KH348 edelanurgani; seejärel mööda Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunasihti Naani kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Naani kinnistu lõunapiiri Riksu ojani ning mööda Riksu oja Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo põldude idapoolse piirikraavini; seejärel mööda Iganessoo põldude ida-, lõuna- ja läänepoolset piirikraavi Iganessoo teeni; edasi mööda Iganessoo teed Lümanda–Tehumardi maanteeni ning mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Lahetaguse teeni, jätkudes mööda Lahetaguse teed Toomuse-Ansu kinnistu idapiirini ning mööda Toomuse-Ansu kinnistu idapiiri Riksu ojani; edasi mööda Riksu oja Tehumardi–Kotlandi–Lümanda maanteeni ning mööda Tehumardi–Kotlandi–Lümanda maanteed Muha teeni; teeristist mööda Muha teed Koormise ojani ning mööda Koormise oja selle suubumiskohani Läänemerre, jätkudes mööda Läänemere rannajoont Austla–Kooli teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos saarte ja laidudega, mis ulatub 300 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mööda Austla–Kooli teed Karala–Loona maanteeni ning mööda Karala–Loona maanteed Vesiku ojani, jätkudes mööda Vesiku oja Kihelkonna–Lümanda maanteeni; edasi mööda Kihelkonna–Lümanda maanteed Liiva–Viidu teeni; teeristist mööda Liiva–Viidu teed Kogula–Lümanda maanteeni ning mööda Kogula–Lümanda maanteed Karala teeristini.

§ 21Salme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldusmuudetud

(1) Salme jahipiirkonna pindala on 832010 100 hektarit. (2) Salme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Salme jahipiirkonna piir läheb Koormise oja suudmest Läänemeres mööda Koormise oja Muha teeni, jätkudes mööda Muha teed Lümanda–Kotlandi–Tehumardi maanteeni; teeristist mööda Lümanda–Kotlandi–Tehumardi maanteed Riksu ojani ning mööda Riksu oja Toomuse-Ansu kinnistu idasihini; siitpeale mööda Toomuse-Ansu kinnistu idasihti Lahetaguse teeni, jätkudes mööda Lahetaguse teed Lümanda–Tehumardi maanteeni ning mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Tatarselja trassi teeni; seejärel mööda Tatarselja trassi teed Länga teeni ning mööda Länga teed Saaremaa metskonna kvartali KH384 läänesihini; sealt mööda Saaremaa metskonna kvartali KH384 lääne- ja lõunasihti sama kvartali kagunurgani, jätkudes mööda Kontuse ja Vana-Intsu kinnistu idapiiri Vana-Intsu kinnistu kagunurgani; Vana-Intsu kinnistu kagunurgast mööda Tamme kinnistu põhja-, lääne- ja lõunapiiri Tehumardi lahingu mälestusmärginipeakraavini Tamme kinnistu kagunurgas, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle põllu Suureniidi kinnistu idapiiri ja Kotermani sihi ristumiskohani; sealt mööda Kotermani sihti Tehumardi–Kogula maanteeni, ületades Tehumardi–Kogula maantee ning jätkudes mööda Leebemetsa teed Kuressaare–Sääre maanteeni; sealt mööda Kuressaare–Sääre maanteed Jahimaja teeni ning mööda Jahimaja teed Liivi lahe rannikulrannajooneni; edasi mööda Liivi lahe rannajoont Vintri küla teeni (e Laasi kinnistu idapiir)

§ 28Rakendussätemuudetud

(1) Keskkonnaministri 8. juuni 1998. a määrus nr 38 «Saare maakonna rendijahipiirkondade reorganiseerimine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 14. mai 2004. a määruse nr 49 «Kuressaare ja Ora jahipiirkonna moodustamine» § 1 tunnistatakse kehtetuks.[Käesolevast tekstist välja jäetud]

← Tagasi teksti juurde
Mullutu lahe põhja- ja läänesuunalist rannajoont Kogula peakraavi suudmeni, jätkudes
mööda
Karide
Kogula
peakraavi
Vennati teeni; seejärel mööda Vennati teed
Kuressaare–Kihelkonna maanteeni; edasi mööda Kuressaare–Kihelkonna maanteed Oriküla maanteeni, jätkudes mööda Oriküla maanteed Kärla–Anijala maanteeni ning mööda Kärla–Anijala maanteed Kuressaare–Mustjala maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Mustjala maanteed Karujärve–Leisi kõrgepingeliini
trassini
trassinini
, jätkudes mööda Karujärve–Leisi kõrgepingeliini trassi Vendise–Ohtla teeni; sealt mööda Vendise–Ohtla teed Mände sihini ning mööda Mände sihti Ohtla–Kuumi teeni; siitpeale mööda Ohtla–Kuumi teed Aula–Lussu teeni, jätkudes mööda Aula–Lussu teed Lussu teeristini Võhma–Kuressaare maanteel.
teeristist
mööda Tehumardi–Kogula maanteed
Drenaaži teeni ning mööda Drenaaži teed Rigo kraavini; siitpeale mööda Rigo kraavi Rigo sihini, jätkudes mööda Rigo sihti Pärdi kinnistu edelanurgani; sealt mööda Pärdi ja Upassoo kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni ning mööda Kaalupi teed Tammetõru kinnistu edelanurgani; seejärel mööda Tammetõru ja Liiva kinnistu lõunapiiri Sutre kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõuna- ning Lutre ja Poolaka kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani; edasi mööda Poolaka kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni, jätkudes mööda Äbandi talu teed Kiilipõllu kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni ning mööda Lepiku talu taluteed Kõrkküla teeni; teeristist mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula maanteeni ning Tehumardi–Kogula maanteed mööda
Kihelkonna–Kuressaare maanteeni
ning
; siis
mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteed
Karide
Vennati teeni, jätkudes mööda Vennati teed Kogula
peakraavini
ning mööda Kogula peakraavi Mullutu lahe rannajooneni
; edasi mööda
Karide peakraavi Kärla jõeni ning mööda Kärla jõge jõe suubumiskohani
Mullutu
lahte, jätkudes
lahe lääne- ja põhjapoolset rannajoont ristumiseni Kärla valla idapiiriga (koordinaatide punkt 6459663-403753); seejärel
mõttelise
sirgjoonena
joonena
üle Mullutu lahe Ohaka kraavi suudmeni
;
ning mööda
Ohaka kraavi
suudmest
Ohaka teeni, jätkudes mööda Ohaka teed Leebemetsa teeni; siitpeale mööda Leebemetsa teed üle Tehumardi–Kogula maantee Kotermani sihini ning mööda Kotermani sihti Suureniidu kinnistu idapiirini; sealt
mõttelise
sirgjoonena
joonena
üle
Mullutu lahe Kurgu kraavi suudmeni Mullutu lahte
põllu Tehumardi peakraavini Tamme kinnistu kagunurgas
;
Kurgu kraavi suudmest
seejärel
mööda
Mullutu lahe idakallast Nasva jõeni
Tamme kinnistu lõuna-, lääne- ja põhjapiiri Vana-Intsu kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Vana-Intsu ja Kontuse kinnistu idapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH384 kagunurgani; sealt mööda Saaremaa metskonna kvartali KH384 lõuna- ja läänesihti Länga teeni
ning mööda
Nasva jõge selle suudmeni Läänemerre
Länga teed Tatarselja trassi teeni, jätkudes mööda Tatarselja trassi teed Lümanda–Tehumardi maanteeni
;
Nasva jõe suudmest
teeristist
mööda
Läänemere rannajoont
Lümanda–
Tehumardi
lahingu mälestusmärgini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa
maanteed Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo piirikraavini
,
mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest)
jätkudes mööda Iganessoo põldude lääne-
,
lõuna ja idapiiri kraavi Iganessoo teeni ning mööda Iganessoo teed Riksu ojani; siitpeale mööda Riksu oja Naanu kinnistu kirdenurgani; sealt mööda Naanu kinnistu põhjapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH348 kagunurgani,
jätkudes mööda
Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunasihti Saunaselja sihini; siis mööda Saunaselja sihti Haavasoo–Põhjasoo teeni, jätkudes mööda Haavasoo–Põhjasoo teed Saare kraavini ning mööda Saare kraavi Saaremaa metskonna kvartali KH354 edelanurgani; seejärel mööda Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihti Haavasoo–Rumma teeni ning mööda Haavasoo–Rumma teed
Tehumardi–Lümanda
maanteeni, jätkudes mööda Tehumardi–Lümanda
maanteed Karala teeristini. Jahipiirkonna juurde kuuluvad Abruka saar, Vahase saar, Kasselaid ja
Linnusitama
Linnusitamaa koos
mereakvatooriumi osaga
,
mis ulatub 200 meetri kaugusele
saare
saarte
ja
laiu
laidude
rannajoonest.
Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu kirdenurgani; siitpeale mööda Tänaku ja Saare kinnistu ida- ning Lutre kinnistu loode- ja Tõnu kinnistu loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu läänepiiri Muha kinnistu põhjanurgani, jätkudes mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo
–
Hirmuste maanteed
Haavasoo teeni; siis mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu lõunapiirini; seejärel mööda Põlenu, Reediku, Liivametsa ja Liiva kinnistu lõunapiiri Annuniidu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Annuniidu kinnistu läänepiiri Toome teeni, jätkudes mööda Toome teed Suure-Tõllu teeni ning mööda Suure-Tõllu teed
Tehumardi–Kogula maanteeni; teeristist mööda Tehumardi–Kogula maanteed
Drenaaži teeni; edasi mööda Drenaaži teed Rigo kraavini ning mööda Rigo kraavi Rigo sihini, jätkudes mööda Rigo sihti Pärdi kinnistu edelanurgani; sealt mööda Pärdi ja Upassoo kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni ning mööda Kaalupi teed Tammetõru kinnistu edelanurgani; seejärel mööda Tammetõru ja Liiva kinnistu lõunapiiri Sutre kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõunapiiri ning Lutre ja Poolaka kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Poolaka kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni ning mööda Äbandi talu teed Kiilipõllu kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni ning mööda Lepiku talu taluteed Kõrkküla teeni; teeristist mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula maanteeni ning mööda Tehumardi–Kogula maanteed
Kihelkonna–Kuressaare maanteeni, jätkudes mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteed Oriküla maanteeni ning mööda Oriküla maanteed Kärla–Anijala maanteeni; siis mööda Kärla–Anijala maanteed Kuressaare–Mustjala maanteeni ning mööda Kuressaare–Mustjala maanteed Lihulinna teeni; edasi mööda Lihulinna teed Lihulinna–Karujärve teeni ning mööda Lihulinna–Karujärve teed Karujärve II bussipeatuseni Karujärve külas.
Nasva jõge
Jahimaja teed Kuressare–Sääre maanteeni, jätkudes mööda Kuressare–Sääre maanteed Leebemetsa teeni; teeristist mööda Leebemetsa teed Ohaka teeni ning mööda Ohaka teed Ohaka kraavini; siis mööda Ohaka kraavi
Mullutu lahe rannajooneni ning mööda Mullutu lahe rannajoont Kurgu kraavi suudmeni
Mullutu lahes
; edasi mööda Kurgu kraavi Suurlaheni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Suurlahe Irase oja suudmeni; seejärel mööda Irase oja Kuressaare–Kihelkonna endise raudteetammini ning mööda Kuressaare–Kihelkonna endist raudteetammi Põduste jõeni; sealt mööda Põduste jõge Pähkla peakraavini, jätkudes mööda Pähkla peakraavi Uustalu kraavini ning mööda Uustalu kraavi Uuspõllu kraavini; edasi mööda Uuspõllu kraavi Pähkla teeni ning mööda Pähkla teed Kuressaare–Võhma maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Võhma maanteed Haamse–Kiriku maanteeni.Jahipiirkonna juurde kuuluvad Väike Tulpe saar ja Laidusaar mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest.
idapiirini
(jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis jääb 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Vintri küla teed Vintri teeristini Sääre–Kuressaare maanteel; Vintri teeristist mööda Sopi metsavaheteed Sopi ojani, jätkudes mööda Sopi oja selle suudmeni Läänemeres; edasi mööda Läänemere rannajoont Koormise oja suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis jääb 200 meetri kaugusele rannajoonest).