lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord
→
4 § muudetud+104 sõna lisatud−105 sõna eemaldatud
§ 1Kohaldamisalamuudetud

(1) Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord (edaspidi meede) on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime suurendamine» eesmärkide elluviimiseks. (2) Meetme raames eeltaotluste etapis antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes. (3) Meetme raames täistaotluste etapis antavat toetust käsitletaksetoetuse saajale ja partnerile antav toetus on vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakseabi Euroopa Komisjoni määrusesmääruse (EÜEL) nr 19981407/20062013, milles käsitletakse asutamislepinguEuroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 87107

← Tagasi teksti juurde
ja
88
108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
379
352
,
28
24
.12.
2006
2013
, lk
5
1
–
10
8
)
,
artikli 3 mõistes
ja
«Konkurentsiseaduse»
sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 33 sätestatut. 3 (3¹) 3 (3²) 3 (3³) (34) 4 (4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine; 2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad; 3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad; 4) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C alajagu 11, v.a alajagu 11.07); 5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12); 6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G); 7) 8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); 9) peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 70 ja 73.2); 10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).
§ 6Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kuludmuudetud

(1) 1 (1¹) Meetme raames on abikõlblikud § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevustega seotud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1) projektijuhi ja projekti arendustöötaja personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” (edaspidi abikõlblikkuse määrus) lisale 1 või projektijuhtimise teenustasu; 2) projektijuhi ja projekti arendustöötaja lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud, reisikindlustuse ja viisaga seotud kulud ning päevarahad vastavalt õigusaktides sätestatud piirmääradele; 3) sisseostetud teenused, sealhulgas veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, klastri info- ja reklaammaterjalide valmistamisega, välisreiside korraldamisega, ekspertiisi ostmisega ja uuringu tellimisega seotud kulud; 4) õppereisil, konverentsil ja muudel projekti elluviimiseks vajalikel üritustel osalevate klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate (kui nad panustavad partneri tegevusse) töötajate ja juhatuse liikmete majutuskulu ning sõidukulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse töö- või teenistuskohta; 5) õppereisi, konverentsi ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sealhulgas vajalike materjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud, Eestis korraldavatel üritustel osalevate esinejate esinemistasud ning sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis; 6) klastri töölepingulises suhtes olevate töötajate koolituskulud, sealhulgas koolituse osavõtumaks, majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse töö- või teenistuskohta väliskoolitaja poolt läbiviidava ning välisriigis toimuva koolituse korral. Koolitusel osaleja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kehtestatud piirmääradele; 7) immateriaalse vara soetamisega seotud kulud; 8) 9) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. (3) Õppereisil osalemine on abikõlblik vaid juhul, kui õppereisil osalevad vähemalt viie erineva ettevõtja esindajad. 3 (3¹) ÜleriigilisteÜheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade ostutehingute korral summas 2000 eurot või rohkem käibemaksuta arvestuses, kus üheks pakkujaks on klastri partner, peab toetuse saaja koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima omavahel sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus. 3 (3²) ÜleriigilisteÜheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade ostutehingute korral summas 6 400 eurot või rohkem käibemaksuta arvestuses, kus üheks pakkujaks ei ole klastri partner, peab toetuse saaja koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima omavahel sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus. (4) Lisaks vastavalt abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks; 2) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamis- ja investeerimiskulud; 2¹) ühistranspordi kasutamisega seotud kulud, välja arvatud sõidukulud Eestist või välisriigist välisriiki ja sealt tagasi Eestisse ning linnadevahelised sõidukulud välisriigis; 2²) isikliku sõiduki, asutuse sõiduki, renditud sõiduki või takso kasutamisega seotud kulud (välja arvatud lähetusega seotud kulud); 3) kulud, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud; 4) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (6) 7 (7) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud. (9) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva. (10) Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 10Nõuded taotlejalemuudetud

(1) Eeltaotluste etapis võib taotlejaks olla: 1) Eestis registreeritud äriühing, kes on klastri moodustamist planeeriva konsortsiumi liige ja konsortsiumi poolt taotlust esitama volitatud esindusõiguslik isik; 2) Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus juhul, kui on määratletud projekti elluviimisel osalevad partnerid. (2) Täistaotluste etapis toetuse taotlejaks võib olla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik. (3) Projektis osalevateks partneriteks on eeltaotluse korral soovitavalt vähemalt 5 äriühingut ja täistaotluse korral soovitavalt vähemalt 10 äriühingut. (4) Eeltaotluste etapis esitatud taotluse korral peab taotleja vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) äriühingust taotleja puhul aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. (5) Täistaotluste etapis esitatud taotluse korral peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;3) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. 5 (5¹) Täistaotluste etapis esitatud taotluse korral peavad taotleja ja projektis osalevad äriühingust partnerid vastama järgmistele nõuetele: 1) partneri jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatudEuroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi ülemmääraabiga ei tohi käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot; 2) juhul, kui partner on transpordivaldkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajaod 49, 50 ja 51) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksvamaanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale mis tahes kolme majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatudantud vähese tähtsusega abi ületadaei tohi koos meetme osa raames taotletava toetusega ületada 100 000 eurot.; 3) juhul, kui lõikes 51 punktides 1 ja 2 nimetatud isiktaotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoniEuroopa Komisjoni määruse (EL) nr 3601407/20122013 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoniKomisjoni määruse nr 360/2012 ja komisjonining Komisjoni määruse nr 19981407/20062013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.; 5 (5²) 5 (5³) (54) 6 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktides 1 ja 2 sätestatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse rahaliselt mõõdetavat panust projekti omafinantseeringus. (7) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 18Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kordmuudetud

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib rakendusüksus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) meetme jooksva aasta eelarves vabaneb vabasid vahendeid; 3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne määr; 3) omafinantseeringu minimaalne suurus ja minimaalne määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta § 1 lõikes 3 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜEL) nr 19981407/20062013 mõistes, juhul kui toetustoetust antakse käesoleva määruse § 5 lõikes 2 toodud tegevuste toetamiseks. (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale või taotlejale elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult taotluses toodud e-posti aadressile või saadetakse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.