(1) Kutsetegevuse valdkond on tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutseala.
2(2) Kutsetegevuse valdkonnad on järgmised:11 1)ehitus arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika, ehitus ja kinnisvara;22 2) energeetika, mäe- ja keemiatööstus;33 3) haridus;44 4) infotehnoloogia ja telekommunikatsioon;55 5) inseneriteadus;66)kergetööstus;77)kultuur;88 6) masina-, metalli- ja aparaaditööstus;99)metsandus;1010 7
Kutsenõukogudel on järgmised nimetused:11 1)Ehituse Arhitektuuri, Kinnisvara ja Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu;22 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu;33 3) Hariduse Kutsenõukogu;44 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu;55 5)Inseneride Kultuuri Kutsenõukogu;66 6)Kergetööstuse
Kutsenõukogu moodustab ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusegavaldkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(1) Haridus- ja teadusministerKutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutus teeb Vabariigi Valitsuselevaldkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamiseks, tuginedes vastava kutsetegevuse valdkonnaga vahetult seotud ja aktiivselt tegutsevate ning registreeritud töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste, juriidiliste isikute ning riigi- või valitsusasutuste (edaspidi institutsioonid) põhjendatud ettepanekutele.
2(2) Lõikes 1 nimetatud institutsioonide põhjendatud ettepanekud esitatakse «Kutseseaduse» § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutusele, kes koondab ettepanekud ning edastab need Haridus- ja Teadusministeeriumile.3
(3) Kutsenõukogu koosseisu kuuluvad proportsionaalselt nii vastava kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate kui ka riigi esindajad. Igat vastavasse kutsetegevuse valdkonda kuuluvat kutseala esindab kutsenõukogus vähemalt 1 institutsioon, kuid mitte rohkem kui 3 institutsiooni.
4(4)Vabariigi Valitsus Valdkonna eest vastutav minister kinnitab korraldusegakäskkirjaga kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu, nimetades kutsenõukogusse kuuluvad institutsioonid.
(1) Kutsenõukogu koosseisu kuuluv institutsioon nimetab oma esindaja kutsenõukogus haridus- ja teadusministrilekutseasutusele.
2(2) Reeglina on igal institutsioonil kutsenõukogus üks esindaja. Juhul kui institutsioon ühendab mitut erinevat kutseala, võib tal olla mitu esindajat.
3(3) Kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjagakutseasutus.
(1) EttepanekuidEttepanekud kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmiseks teevadesitavad institutsioonid ning vastav kutsenõukogu § 4 lõikes 2 kehtestatud korraskutseasutusele.
2(2) Institutsiooni võib kutsenõukogust välja arvata, kui:11 1) institutsioon esitab vastava avalduse;22 2) institutsioon on lõpetanud oma tegevuse;33 3) see on vajalik § 4 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmiseks;44 4) institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda ning kutsenõukogu on eelnevalt teinud institutsioonile uue esindaja nimetamiseks ettepaneku, mida institutsioon ei ole täitnud.
(1) KutsenõukogusKutsenõukogu isikkoosseisu kuuluva institutsiooni esindav isik arvatakse kutsenõukogust välja, kui:11)isik on esitanud vastava avalduse;22)isik lahkub teda kutsenõukogusse esitanud institutsioonist;33)isiku esitanud institutsioon kutsub liikme tagasi;44)isiku kutsenõukogusse esitanud institutsioon on kutsenõukogust Vabariigi Valitsuse korraldusega välja arvatudesindaja volitused kestavad 5 aastat.
2(2)Kutsenõukogu Kutsenõukogusse võib teha institutsioonile ettepaneku nimetada uusinstitutsioon sama esindaja, nimetada mitte rohkem kui institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda.3(3)Kutsenõukogu isikkoosseisu muutmise kinnitab hariduskaheks 5- ja teadusminister käskkirjagaaastaseks perioodiks
(1) Kutsenõukogu tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees.
2(2) Kutsenõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d). Esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse poolthäälte enamusega kuni 5 aastaks.
(1) Kutsenõukogu töövorm on koosolek.
2(2) Kutsenõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.
3(3) Kutsenõukogu koosoleku kutsub kokku kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega koosoleku toimumise kohta edastatakse kutsenõukogu liikmetele koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorrapunktide kohta.
4(4) Vähemalt ühe kolmandiku kutsenõukogu liikmete motiveeritud nõudmisel kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kutsenõukogu koosoleku kokku, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolek peab toimuma 20 tööpäeva jooksul ettepaneku esitamise päevale järgnevast päevast.
(1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikkupool kutsenõukogu liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
2(2) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul, järgides § 9 lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtaega.
(1) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.
2(2) Kutsenõukogu otsuse aluseks on asjaomaste töörühmade ja kutsenõukogu liikmete vastavad ettepanekud.
3(3) Kutsenõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult e-posti või kirja teel, esitades oma kirjaliku seisukoha kutsenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks. Kui kutsenõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta on otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kirjalikult üle poole kutsenõukogu liikmetest. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid viivitamatult.
4(4) Kutsenõukogu koosolekul vastu võetud otsus vormistatakse kutsenõukogu koosoleku protokollis või eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid. Eraldi dokumendina vormistatud otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
5(5) Lõikes 3 nimetatud kirjalikul hääletamisel vastuvõetud otsus vormistatakse eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid ning kutsenõukogu liikmete e-posti või kirja teel esitatud seisukohad. Otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(1) Kutsenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile lisatakse otsustatuga seotud materjalid, sealhulgas kutsenõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija.
2(2) Kutsenõukogu koosoleku protokoll edastatakse kutsenõukogu liikmetele hiljemalt kahe nädala möödumisel koosoleku toimumise päevast arvates. Koosolekust osavõtnu võib seitsme päeva jooksul pärast protokolli kättesaamist esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata § 11 lõikes 3 sätestatud menetlust kasutades.
Kutsenõukogu liikmel on kohustus teavitada institutsiooni, kelle esindaja ta kutsenõukogus on, kutsenõukogu tegevusest ja kutsenõukogu vastuvõetud otsustest. Haridus- ja teadusministerpeaministri ülesannetes Tõnis LUKAS Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS Riigisekretär Heiki LOOT