Katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetamise tingimused ja kord

(1)Meetme üldeesmärgiks on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine läbi teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) infrastruktuuri investeeringute toetamise.

(2)Meetme alaeesmärkideks on: 1) ettevõtjatele suunatud TA tegevuse teenuseid osutavate pooltööstuslike laborite infrastruktuuri arendamine; 2) katselaborites ettevõtjatele suunatud katseteenuste kvaliteedi ja mahu suurendamine läbi katselaborite infrastruktuuri investeeringute toetamise; 3) TA tegevuse keskkonda tehtavate investeeringute efektiivsuse tõstmine, soodustades TA tegevuse infrastruktuuri ühiskasutust, sealjuures eelistatult koostöös teadus- ja tehnoloogiaparkidega.

(1)Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2)Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

Käesoleva määruse tähenduses: 1) katselabor on akrediteeritud kalibreerimis- ja katselabor vastavalt «Mõõteseaduses» sätestatule; 2) pooltööstuslik labor on juriidiline isik, mis osutab «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» mõistes rakendusuuringute ja arendustegevuste teenuseid labori asutajatele ja kolmandatele juriidilistele isikutele; 3) ühiskasutuses olev katse- ja pooltööstuslik labor (edaspidi labor) on juriidiline isik, mis osutab ise või koostöös partneriga laboriteenuseid võrdsetel tingimustel labori asutajatele ja kolmandatele juriidilistele isikutele; 4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; 5) suurettevõtja on üldise grupierandi määruse lisas I toodud VKE määratlusega hõlmamata ettevõtja; 6) infrastruktuuri investeering on investeering labori materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue labori asutamisega, olemasoleva labori laiendamisega, laboriteenuste mitmekesistamisega uute pakutavate teenuste näol või olemasoleva labori pakutavate laboriteenuste ümberkorraldamisega; 7) materiaalne vara on põhivarana arvele võetavad laboriseadmed ja aparatuur ning laboriga otseselt seotud ehitised, püsisisustus ja tehniline infrastruktuur; 8) tehniline infrastruktuur on laboriga otseselt seotud kütte-, veevarustus-, ventilatsiooni- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmestik; 9) immateriaalne vara on vara, mis soetatakse tarkvara litsentsidena, tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel vastavalt üldise grupierandi määrusele; 10) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

(1)Meetme raames toetatakse projekte, mis on suunatud §-s 2 toodud eesmärkide saavutamisele.

(2)Meetme raames toetatakse järgmisi labori infrastruktuuri investeeringuid: 1) laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine; 2) labori projekteerimine, soetamine, ehitamine ja renoveerimine.

(3)Meetme raames toetatakse VKE-st taotleja puhul järgmiste labori arendamise seisukohalt põhjendatud tugiteenuste hankimist: 1) tehnoloogiline konsultatsioon labori projekteerimisel ja seadistamisel; 2) labori akrediteerimisega seotud teenuste hankimine.

(1)Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(2)Meetme raames on abikõlblikud § 5 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) kulud uute või VKE-dest taotlejate puhul kasutatud laboriseadmete ja aparatuuri soetamisele, seadistamisele, täiendamisele, kalibreerimisele ja taatlemisele; 2) kulud laboriseadmete ja aparatuuri opereerimisega seotud immateriaalse vara soetamisele, järgides üldise grupierandi määruses immateriaalsele varale sätestatud tingimusi; 3) kulud laboriga otseselt seotud ehitiste, püsisisustuse ja tehnilise infrastruktuuri soetamisele, projekteerimisele, ehitamisele, renoveerimisele või rekonstrueerimisele kuni 45% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 4) omanikujärelevalve teostamise ja ehitusprojekti ning ehitise ekspertiisiga seotud kulud;

(3)Meetme raames on abikõlblikud § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) kulud sisseostetud konsultatsioonidele laboriseadmete ja aparatuuri ning laboriga seotud ehitiste ja tehnilise infrastruktuuri tehnoloogiliste lahenduste osas; 2) kulud labori akrediteerimisele.

(4)Vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale on meetme raames mitteabikõlblikud määruse § 6 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetamata kulud.

(5)5 (5¹) Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(6)Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(7)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute ning tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(8)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(9)Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.

(1)Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal.

(2)Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud.

(3)Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata rohkem kui 42 kuuni. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(4)Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

(1)Taotletava toetuse minimaalne summa on 63 000 eurot projekti kohta.

(2)Taotletava toetuse piirmääraks § 6 lõigetes 2 ja 3 toodud abikõlblike kulude osas on: 1) väljaspool Harjumaad tegutseva väikeettevõtja puhul kuni 70% abikõlblikest kuludest; 2) Harjumaal tegutseva väikeettevõtja või väljaspool Harjumaad tegutseva keskmise suurusega puhul kuni 60% abikõlblikest kuludest; 3) Harjumaal tegutseva keskmise suurusega ettevõtja või väljaspool Harjumaad tegutseva suurettevõtja puhul kuni 50% abikõlblikest kuludest; 4) Harjumaal tegutseva suurettevõtja puhul kuni 40% abikõlblikest kuludest.

(3)Määruse § 6 lõikes 3 toodud abikõlblike kulude puhul on toetuse maksimaalne määr kuni 5% taotletavast toetusest, kuid mitte rohkem kui 200 000 eurot ühe abisaaja kohta kolmeaastase ajavahemiku jooksul. 3 (3¹) Komisjoni määruse 1998/2006/EÜ alusel antava abi korral ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot.

(4)Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

(5)Omafinantseeringuna ei käsitleta kulusid, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.

(6)Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

(1)Meetme raames saab toetust taotleda tähtajaliste taotlusvoorude raames.

(2)Taotlusvoorude korraldamise vajaduse ja taotlusvoorude eelarve otsustab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

(3)Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtpäevadest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(4)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne vooru avanemist.

(5)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(6)Taotluste vastuvõtmise võib sihtasutus peatada juhul, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks või ületatud menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(1)Taotlejaks võib olla: 1) Eesti äriregistrisse kantud ettevõtja; 2) Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutus või mittetulundusühing.

(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 3) ettevõtjast taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 4) ettevõtjast taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. 6) taotlejale ei tohi viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos käesoleva meetme raames taotletava vähese tähtsusega abina antava toetusega 200 000 eurot; 7) juhul, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse 360/2012/EL ja komisjoni määruse 1998/2006/EÜ alusel antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

(3)Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas.

Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) teavitama viivitamata sihtasutust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) teavitama viivitamata kirjalikult sihtasutust projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(1)Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele ja tingimustele.

(2)Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil; 5) projekti eelarve sisaldab nõutavat omafinantseeringut; 6) taotletud toetusel on projektile ergutav mõju. Toetust loetakse projektile ergutavat mõju omavaks, kui vähemalt üks järgmistest kriteeriumitest on täidetud: suureneb oluliselt projekti maht, ulatus, investeeritud summa või kiireneb oluliselt projekti lõpuleviimine; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 8) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel;

(3)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) projekti üldandmed, sealhulgas nimetus, eesmärk, projekti algus- ja lõppkuupäev, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 3) andmed projekti tegevus- ja ajakava, eesmärkide ja oodatavate tulemuste, tehnoloogiliste fookuste, planeeritava koostöö, jätkusuutlikkuse ning mõju kohta; 4) andmed projekti käigus soetatava materiaalse ja immateriaalse vara, sisseostetud teenuste ja muude kulutuste kohta; 5) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta; 6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele; 7) VKEst taotleja puhul andmed, mis tõendavad taotleja vastavust § 4 punktis 4 toodud tingimustele; 8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(4)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud taotlemisele eelneva viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole kättesaadav äriregistris; 2) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 3) labori äriplaan ja arengustrateegia, mis muuhulgas peab sisaldama andmeid labori arenguvisiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turuanalüüsi, teenuste kontseptsiooni, turundusplaani ning projekti alustamisele järgneva kolme majandusaasta bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude kohta; 4) koopia eelprojektist ja kooskõlastustest sellele koos kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloaga, kui toetust taotletakse ehitamiseks või renoveerimiseks; 5) kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 6400 eurot, vähemalt kolm hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus; 6) tööde maksumuse eksperthinnang üle 640 000 eurot maksva ehitusega seotud taotlusele; 7) juhul, kui taotluses taotletakse toetust ka laboriga seotud ehitiste ehitamisele või renoveerimisele, siis tuleb esitada projektiga seotud tehniline dokumentatsioon: koopia tehnilisest projektist (standard EVS 811:2002), kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba, koopiad tarnijate või tööde teostajate hinnapakkumistest, kui taotletakse toetust määruse § 5 lõike 2 punktis 2 loetletud tegevustele; 8) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved); 9) projekti elluviivate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused; 10) komisjoni määruses 1998/2006/EÜ sätestatud vähese tähtsusega abi taotlemise puhul informatsioon saadud vähese tähtsusega abi kohta, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta; 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi menetlustoiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(3)Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

(5)Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2)Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3)Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4)Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5)Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, taotlust täiendanud või vastanud taotlust hindavate ekspertide küsimustele.

(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3)Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3)Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4)Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

(2)Taotluste hindamisjuhend tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

(3)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja iga hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 1,5.

(4)Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5)Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (40% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti olulisust valdkondlikule arengule, projekti eesmärkide vastavust meetme eesmärkidele ning projekti mõju ulatust meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti kvaliteet (20% koondhindest), mille raames hinnatakse eesmärgipüstituse ja planeerimise kvaliteeti, sealhulgas eesmärkide põhjendatust ja selgust, eesmärkide täitmise kontrollimise kvaliteeti, tegevusplaani detailsust ja põhjendatust, ressursiplaneerimise kvaliteeti, finantsplaneerimise kvaliteeti, kuluefektiivsust ning riskihaldamise kvaliteeti; 3) taotleja võimekus (20% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja finants-, organisatoorset ja projektijuhtimisvõimekust; 4) jätkusuutlikkus (10% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti kuluefektiivsust, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste ja mõju vastavust toetuse mahule ning kulude põhjendatust ja realistlikkust.; 5) vastavus riiklikele teadus- ja arendustegevuse prioriteetidele (10% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti suunitlust energiatehnoloogiate, materjalitehnoloogiate, biotehnoloogiate ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkondadele.

(1)Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse mitterahuldamine on põhjendatud ka juhtudel, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(4)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 4) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) eritingimused; 9) asjaolu, et toetus katse- ja pooltööstuslike laborite arendamise tugiteenuste jaoks on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, mõistes; 10) asjaolu, et toetus infrastruktuuri investeeringuteks on regionaalabi komisjoni määruse 800/2008/EÜ artikli 13 mõistes või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse 1998/2006/EÜ artikli 2 mõistes.

(6)Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale või taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult taotluses näidatud e-posti aadressile.

(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2)Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse: 1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15% või 7000 eurot, tingimusel et toetuse summa ei suurene; 2) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva; 3) muuta projektis ettenähtud tegevusi.

(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(6)Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 5 nimetatud asjaolu teadasaamisest.

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(1)Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud).

(3)Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(4)Toetuse väljamakse teostatakse taotlejale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule.

(5)Tasutud kuludokumentide alusel toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamine koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

(6)Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt omafinantseeringu tasumine ning sihtasutusele vastavate kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamine koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

(7)Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavate dokumentide koopiad seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

(8)Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 7 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse väljamaksmisest.

(9)Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse toetuse saajale mitte sagedamini kui üks kord § 22 lõikes 1 nimetatud aruandlusperioodi jooksul.

(10)Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.

(11)Ettemakse teostamise võimaluse otsustab sihtasutus kaalutlusõigusele tuginedes iga taotluse puhul eraldi. Ettemakse teostamise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(12)Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, vastavalt § 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

(13)Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

(14)Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumentide ja nende tasumist tõendavad dokumentide koopiad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates ning mitte hilisem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(15)Sihtasutus aktsepteerib väljamaksetaotluse struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemis hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist.

(16)Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.

(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 9 kuud.

(2)Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(3)Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

(4)Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.

Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 10) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse printsiipi. Eelpool sätestatud reegel lubab nimetatud viie aasta ja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul asendada aparaate või seadmeid, mis on amortiseerunud või kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud, tingimusel, et ettevõttes säilib majandustegevus ja projekti teostamine miinimumperioodi jooksul; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes; 15¹) esitama, juhul kui toetuse saaja ei pea järgima „Riigihangete seadust” ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, võimalusel vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Toetuse saajal on õigus: 1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata, kuid sihtasutus eelnevalt neist muudatustest teavitades, juhul, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 15% või vähem kui 7000 eurot ja projektiga ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu; 2) saada sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmisega.

Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul pärast § 22 lõikes 2 nimetatud aruande või § 21 lõikes 10 nimetatud osaliselt tasutud kuludokumentide kinnitamist; 4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22 nimetatud aruanded hiljemalt 21 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22 nimetatud aruannete ja § 21 lõikes 1 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest; 5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus; 6) mitte avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente; 7) säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.