Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eksporditagatis – riikliku eksporditagatise andja ja tagatisevõtja vahel käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavast kirjalikust kindlustuslepingust tulenev riigi poolt tagatud kohustus hüvitada käesoleva seaduse alusel tagatavate riskide realiseerumisest tagatisevõtjale tulenev kahju; 2) eksporditehing – kaupade müük ja teenuste osutamine välisriiki või kaupade müügiks pakkumine välisriigis, samuti nende toimingutega seotud investeeringud ja finantseerimistehingud, muu hulgas otse- või kaudsed investeeringud välisriigis asuvasse ettevõtjasse, välisriigis asuva ettevõtja omakapitali suurendamine või sellisele ettevõtjale laenu andmine; 3) tagatisevõtja – vähemalt ühe käesolevas seaduses loetletud riski realiseerumisest tekkiva kahju hüvitamiseks riikliku eksporditagatise andjaga käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu sõlminud Eestis äriregistrisse kantud ettevõtja või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud äriühing, kellel on Eestis äriregistrisse kantud filiaal ja kes tegutseb Eestis filiaali kaudu. Ostjakrediidi korral võib tagatisevõtja olla ka välisriigis registreeritud krediidi- või finantseerimisasutus või krediidi- või finantseerimisasutuse nimel tegutsev filiaal, kellel on õigus välisriigis osutada vähemalt ühte krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–12 nimetatud finantsteenust ja mille asukohariigi finantsjärelevalve asutus tagab piisava järelevalve krediidi- või finantseerimisasutuse või selle filiaali üle ning välisriigi finantsjärelevalve asutusel on piisav õiguslik alus ja võimalus koostööks Finantsinspektsiooniga; 3¹) kindlustatud isik – tagatisevõtja või muu nimeliselt määratletud juriidiline isik, kellega seotud riski käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu alusel tagatakse; 3²) vahendaja – kindlustuslepingus kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab; 4) võlgnik – eksporditehingu osapooleks olev isik, kelle kohustuste tagamiseks on sõlmitud riikliku eksporditagatise andjaga käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav kindlustusleping. Võlgnikuna on käsitatav ka isik, kes käendab või muul viisil tagab võlgniku kohustusi tagatavas eksporditehingus. Riikliku eksporditagatise andja ja kindlustatud isik ei ole võlgnikvõlgnikud käesoleva seaduse tähenduses. Võlgnik võib olla avalik-õiguslik või eraõiguslik; 5) avalik-õiguslik võlgnik – avaliku võimu ülesandeid täitev asutus või juriidiline isik, keda ei saa kohtu või halduskorras maksejõuetuks tunnistada. Kui avaliku võimu ülesandeid täitev asutus või juriidiline isik tagab täielikult ja tingimusteta eraõigusliku võlgniku eksporditagatisega kaetud kohustused, käsitatakse viimast avalik-õigusliku võlgnikuna; 6) eraõiguslik võlgnik – võlgnik, kes ei ole avalik-õiguslik võlgnik.
(1) Eksporditagatis antakse tagatisevõtjale kindlustuslepingu sõlmimise avalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel või kindlustusandja pakkumuse alusel. (2) Enne eksporditagatisega seotud kindlustuslepingu sõlmimist hindab kindlustusandja eksporditehinguga seotud tagatavaid riske ning arvestab neid eksporditagatise andmisel. (3) Eksporditagatise andmise kohta sõlmib kindlustusandja tagatisevõtjaga kindlustuslepingu, mis peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tingimusi. 3 (3¹) Kui eksporditagatise andmisega seotud tootmis- või krediidiperiood kestab või nimetatud perioodid koos kestavad vähem kui kaks aastat, võib eksporditagatise anda ka juhul, kui kindlustuslepingus on määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Vahendaja eksporditehingusse kaasamise korral on eksporditagatise andmine lubatud tingimusel, et kaup müüakse või teenus osutatakse võlgnikule ning kauba või teenuse eest maksmise kohustus tekib võlgnikul. Kui eksporditehingust tulenev nõue võlgniku vastu kuulub vahendajale, peab tagatisevõtjale kuuluma nõue vahendaja vastu. 3 (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul mõistetakse tagatisevõtjale tekkinud kahjuna ka kahju, mille on põhjustanud tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude täitmata jätmine. Tagatisevõtjale eksporditehingust tuleneva nõude ja võlgniku poolt tagatisevõtja suhtes täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul vastavalt ka tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude ja võlgniku poolt sellise kindlustatud isiku suhtes täitmisele kuuluva kohustuse korral. (4) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada, missuguste välisriikidega seotud eksporditehinguid eriti suure poliitilise või kommertsriski tõttu ei tagata. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kohustuslikud lisatingimused lepingutele, mis käsitlevad eksporditehingute tagamist ühiselt teiste Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riiklike ekspordikrediidikindlustuse asutustega.
(1) Kindlustusleping peab olema sõlmitud kirjalikult ja selles peavad sisalduma vähemalt: 1) tingimus, mille kohaselt kindlustusandja vastutab üksnes siis, kui tagatisevõtja ei saa käesoleva seaduse § 4 punktides 1–9 või §-s 5 loetletud asjaolude tõttu rahuldada oma nõuet võlgniku vastu või kui realiseerub vähemalt üks § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolu; 2) tagatisevõtja omavastutuse ulatus; 3) kindlustussumma; 4) kindlustuspreemia suurus ja selle maksmise tingimused; 5) tagatavad riskid; 6) tagatisevõtja kohustus tasuda kindlustuspreemia; 7) eksporditagatise jõustumise aeg; 8) krediidiperiood ja tootmisriski korral ka tootmisperiood; 9) viide, et kindlustuslepingust tulenevate kindlustusandja kohustuste täitmine on riigi poolt tagatud käesoleva seaduse alusel; 10) käesoleva seaduse § 9 lõikes 31 sätestatud juhul tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku nimi ja registrikood. (2) Kindlustuslepinguga võib ette näha tagatisevõtjale eksporditehingust tekkiva kahju hüvitamise poliitilise riski realiseerumisel kuni 100 protsendi ulatuses ja kommertsriski realiseerumisel kuni 95 protsendi ulatuses. (3) Kindlustussumma võib olla väljendatud eurodes või Eestis konverteeritavas valuutas, mida Euroopa Keskpank noteerib. (4) Eksporditagatis ei laiene kindlustuslepingule, mis sisaldab tingimust, mille täitmine ei sõltu tagatisevõtjast ja mis annab kindlustusandjale õiguse: 1) kindlustuslepingut või selles sisalduvaid tingimusi muuta või tühistada, eelkõige lühendada kindlustusperioodi või suurendada kindlustuspreemiat võlgniku majandusliku olukorra halvenemise korral; 2) keelduda nõude täitmisest võlgniku makseraskuse korral. (5) Eksporditagatis ei laiene kindlustuslepingule, kui kindlustusriskiga seotud tootmis- või krediidiperiood kestab või nimetatud perioodid koos kestavad vähem kui kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kindlustusrisk on kindlustuslepingu sõlmimise ajal riiklikku eksporditagatist reguleerivate Euroopa Liidu riigiabialaste õigusaktide kohaselt käsitatav kindlustusriskina, mis ei ole turukõlbulik. (6) Kindlustusandjal on õigus kohustada tagatisevõtjat peatama eksporditehingud võlgnikuga, kes ei täida tagatisevõtja ees võetud maksekohustust nõuetekohaselt või kelle suhtes ilmneb muu asjaolu, mis mõistlikult eeldades võib põhjustada selle, et tagatisevõtja ees võetud kohustusi ei täideta nõuetekohaselt. Eksporditagatis ei laiene kahjule, mis tekib eksporditehingute jätkamisest pärast eksporditehingute peatamise kohustuse tähtaja saabumist.
(1) Kindlustusandja poolt käesoleva seaduse alusel sõlmitud ja eksporditagatistega seotud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingute järgsete kohustuste summa ei tohi ühelgi hetkel ületada 191 734 946400 000 000 eurot.
(2) Ühe eraõigusliku võlgnikuga sõlmitavate eksporditagatistega seotud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingute järgsete kohustuste kogusumma ei tohi ületada 10 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustuslepingute järgsete kohustuste summast. Käesolevas lõikes nimetatud piirangut ei kohaldata võlgnikule, kelleks on krediidiasutus või krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ning riikliku finantsjärelevalve asutuse kontrollile alluv kehtivat tegevusluba omav finantseerimisasutus.
(3) Valdkonna eest vastutava ministri otsusega võib lubada kindlustusandjal anda eksporditagatise, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogusummat, kui see on vajalik käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks ning kui eksporditagatisega seotud riskid on piisavalt maandatud. Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab otsuse eelnevalt Rahandusministeeriumiga.