(1) Õpilase õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarse õppe vormis 72) kursust (1 kursus on 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti). Õppekoormust võib suurendada kooli õppekavas kehtestatud korras, võttes arvesse õpilase soove ja arenguvajadusi. (2) Õpilase õppekoormuse moodustavad valdkonnakavades kirjeldatud kohustuslikud kursused ja kooli õppekavaga pakutavad valikkursused. Õppekoormuse hulka kuuluvad ainevaldkonnakavades kirjeldatud kohustuslikud kursused järgmises mahus: 1) keel ja kirjandus: 11 kursust või 14 kuni 20 kursust klassis, kus kooli õppekava kohaselt toimub õpe osaliselt muus keeles ja/või eesti keelt õpitakse teise keelena; 2) kehaline kasvatus: 5 kursust; 3) kunstid: 5 kursust; 4) loodusained: 15 kursust; 5) matemaatika: 8 kursust (kitsas matemaatika) või 14 kursust (lai matemaatika); 6) sotsiaalained: 9 kursust; 7) võõrkeeled: 10 kursust. (3) Koolis või klassis, kus õpe toimub osaliselt, kuid mitte rohkem kui 40% ulatuses muus keeles, tagab kool oma õppekavaga eesti kirjanduse, Eesti ajaloo, ühiskonnaõpetuse, muusika ja geograafia õpetamise eesti keeles, seejuures võõrkeeleõpe arvestatakse muus keeles korraldatava õppe osaks. (4) Õpilase õppekoormusesse kuuluvad kohustuslikud kursused kõigis lõikes 2 nimetatud ainevaldkondades, arvestades võimalust valida kitsa ja laia matemaatika vahel ning erisusi juhul, kui kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena. Õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B1-keeleoskustasemega võõrkeelt. (5) Õpilase kohustusliku õppekoormuse hulka arvatakse valikõppeaine riigikaitseõpetuse käesoleva määruse lisas 12 nimetatud valikkursus „Riigikaitse” ning valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi olla vähem kui 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti. (6) Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi kõigis § 1 lõikes 5 loetletud ainevaldkondades ja § 1 lõikes 7 loetletud valikõppeainetes. Matemaatika ainevaldkonnas ei ole kohustust valikkursusi pakkuda, kui gümnaasium võimaldab laia matemaatika õpet 14 kursuse ulatuses. (7) Gümnaasium võimaldab lisaks lõikes 6 nimetatule ka valikkursusi, mis arvestavad kooli omapära ja piirkondlikku eripära. Nimetatud valikkursuste hulgas võivad olla nii riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused kui ka kooli õppekavast tulenevad valikkursused. Nende valikkursuste õpe tuleb korraldada vähemalt 12 soovija olemasolul. (7¹) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe formaalõppe osana arvestamise eesmärk on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel. (7²) Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. (7³) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas. (8) Õpetuse ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas. Gümnaasium võib õppetööd kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi. (9) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi), rakendada õppemahu arvestamise alusena arvestuspunkte, samuti võib kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut ning tunnijaotusplaani. Mõlemal juhul tuleb tagada riikliku õppekava õpitulemuste saavutamine. Kooli õppekavas kirjeldatakse seoseid riikliku õppekava nõuetega. (10) Muusika ja tantsu kutsealase koolitusega gümnaasiumis võib kooli hoolekogu nõusolekul õpetada erialaõppe kursuseid kunstiainete ja kehalise kasvatuse ainevaldkondadesse kuuluvate kursuste asemel, taotlemata nendes ainevaldkondades riikliku õppekavaga määratud õpitulemuste saavutamist. (11) Ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, võivad õppekavad olla koostatud, arvestamata lõigetes 5–7 esitatud nõudeid valikkursuste mahtudele.
(1) Riikliku õppekava alusel koostab gümnaasium kooli õppekava. Kooli õppekava on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.
(2) Kooli õppekava koostades peetakse silmas kooli ja paikkonna eripära, kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid vaimseid ja materiaalseid ressursse.
(3) Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvigruppide esindajaid. Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.
(4) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(5) Kooli õppekava koosneb üldosast ning ainevaldkonniti või lõimituna koondatud kohustuslike kursuste kavadest, valikõppeainete kavadest ja valikkursuste kavadest. Valikkursuste kavad võib kool esitada eraldi või ainevaldkonnakavades.
(6) Kooli õppekava üldosas esitatakse: 1) kooli õppekava aluseks olevad väärtused ja kooli eripära ning kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid; 2) õppekorraldus, sealhulgas vähemalt kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused, õppesuundade kirjeldused nende olemasolul, õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted, sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise kord, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus, õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, erinevate õppekeelte kasutamine; 3) üldpädevuste kujundamise ja õppekava läbivate teemade käsitlemise põhimõtted, õppeainete- ja ainevaldkondade vahelise lõimingu põhimõtted ning õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused; 4) hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus; 5) õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldamine ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamisekarjääriteenuste korraldamine, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire; 6) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted; 7) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
(7) Ainevaldkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamine, läbivate teemade käsitlemine, ja õppeainete lõimingu viisid teiste õppeainetega ning kohustuslike kursuste kirjeldus, õpitulemusedlõimingu viisid esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktiliste tööde loetelupraktilised tööd ja kodukohaga seotud näited esitatakse ainevaldkonnitikursuste kaupa või lõimituna. Valikõppeainete ja valikkursuste kavades esitatakse õppeaine või kursuse kirjeldus, õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu.