Käesoleva määrusega kehtestatakse audiitortegevuse järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu) töökord, mis sätestab järelevalvenõukogu tegevuse korraldamise alused, töövormid, vandeaudiitori vande vastuvõtmise ning raamatupidamise ja eelarve koostamise korralduse.
(1) Järelevalvenõukogu on Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan. Järelevalvenõukogu on seitsme- kuni üheksaliikmeline haldusorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. (2) Järelevalvenõukogu liige osaleb järelevalvenõukogu tegevuses isiklikult. (3) Järelevalvenõukogu liige on kohustatud hoiduma huvide konflikti tekkimise järgsest tegevusest järelevalvenõukogu liikmena, mis seaks ohtu järelevalvenõukogu tegutsemise avalikes huvides. Huvide konflikti tekkimisel on järelevalvenõukogu liige kohustatud ennast järelevalvenõukogu tegevusest konflikti põhjustava küsimuse arutelust ja otsustamisest taandama. (4) Järelevalvenõukogu esimees korraldab järelevalvenõukogu tööks vajaliku info ja dokumentide kogumist ja järelevalvenõukogu liikmetele edastamist, andes ülesandeid Audiitorkogu juhatusele. Audiitorkogu juhatus tagab järelevalvenõukogu koosolekute läbiviimiseks tehnilise ettevalmistuse, vajaliku ruumi ning dokumentide säilitamise. (5) Järelevalvenõukogu teenindab Audiitorkogu töötaja, kelle volitused järelevalvenõukogu teenindamise osas kinnitab ja kellele vastavad tööülesanded annab järelevalvenõukogu esimees. Järelevalvenõukogu määratud tingimustel sõlmib Audiitorkogu töötajaga töölepingu Audiitorkogu president. (6) Järelevalvenõukogu lähtub Audiitorkogu asjaajamise korrast, kui see ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatuga või järelevalvenõukogu ülesannetega.
(1) Järelevalvenõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid järelevalvenõukogu esimehe poolt määratud järelevalvenõukogu liige. (2) Kui järelevalvenõukogu esimees ei ole määranud endale asendajat, siis asendab teda vanim järelevalvenõukogu liige.
(1) Järelevalvenõukogu koostab ja kinnitab hiljemalt 15. augustiks järelevalve tööplaani. (2) Järelevalvenõukogu koostab ja kinnitab hiljemalt 15. septembriks järelevalvenõukogu tegevus- ja tulemusaruande. (3) Järelevalve aastaraamat koostatakse järelevalvenõukogu poolt kinnitatud tööplaani, tegevus- ja tulemusaruande alusel. Järelevalve aastaraamatu koostamise ja avaldamise korraldab järelevalvenõukogu esimees. (4) Järelevalve aastaraamatu aruandeperiood on Audiitorkogu majandusaasta.
Järelevalvenõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.
(1) Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kuus. Järgmise korralise koosoleku toimumise aeg otsustatakse koosolekul. (2) Erakorralise koosoleku kutsub kokku järelevalvenõukogu esimees. Järelevalvenõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise võib algatada järelevalvenõukogu esimees, vähemalt kaks järelevalvenõukogu liiget ühiselt või rahandusminister. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise ettepanekus näidatakse otsustamist vajavad küsimused ning soovitav koosoleku toimumise aeg. (3) Kui järelevalvenõukogu esimees ei kutsu erakorralist koosolekut kokku ühe nädala jooksul pärast järelevalvenõukogu liikmete või rahandusministri ettepaneku saamist, on Audiitorkogu juhatusel kohustus järelevalvenõukogu erakorraline koosolek ise kokku kutsuda. (4) Teade koosoleku kohta saadetakse järelevalvenõukogu liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne korralise ja üks tööpäev enne erakorralise koosoleku toimumise päeva kirjalikult või elektronposti (edaspidi e-post) vahendusel. (5) Ettepanekud koosoleku päevakorrapunktide osas esitavad järelevalvenõukogu liikmed järelevalvenõukogu esimehele. (6) Koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. (7) Järelevalvenõukogu esimees võib omal algatusel või järelevalvenõukogu liikme ettepanekul kutsuda järelevalvenõukogu koosolekust osa võtma järelevalvenõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid. Teade koosoleku kohta saadetakse kutsutud isikule üldjuhul vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise päeva kirjalikult või e-posti vahendusel. Teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja kutsutavat isikut puudutav päevakorrapunkt.
Koosoleku materjalid saadetakse järelevalvenõukogu liikmetele kirjalikult või e-posti vahendusel koos teatega koosoleku toimumise kohta.
(1) Koosolekut juhatab järelevalvenõukogu esimees. (2) Järelevalvenõukogu liikmed võivad esitada põhjendatud taotluse täiendava koosoleku päevakorrapunkti lisamiseks või koosoleku päevakorras toodud punkti väljaarvamiseks. Koosoleku päevakorrapunktide lisamine või väljaarvamine kinnitatakse hääletamisega koosoleku alguses.
(1) Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb enamus järelevalvenõukogu liikmetest. (2) Igal järelevalvenõukogu liikmel on üks hääl. Järelevalvenõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui «Audiitortegevuse seadusest» või käesolevast töökorrast ei tulene teisiti. (3) Koosolekust osa võtma kutsutud isik osaleb koosolekul sõnaõigusega. (4) Koosoleku hääletus on avalik, kui salajast hääletamist ei nõua ükski järelevalvenõukogu liige. Salajase hääletuse häältelugemiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget. (5) Koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud järelevalvenõukogu liikmete häältest. Kui hääled jaotuvad võrdselt, saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl. Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud koosoleku päevakorrapunktide lisamise või väljaarvamise kinnitamiseks on nõutav hääletamises osalejate ühehäälne otsus.
(1) Koosolekud protokollitakse. (2) Järelevalvenõukogu koosoleku protokolli (edaspidi protokoll) kantakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalenud järelevalvenõukogu liikmete ja kutsutud isikute nimekiri; 3) koosoleku päevakord; 4) koosoleku päevakorrapunktide osas toimunud arutelu lühike kokkuvõte; 5) koosolekul vastu võetud otsused koos hääletustulemustega; 6) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud järelevalvenõukogu liikme nõudel tema eriarvamus; 7) koosolekul osalenud kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte; 8) olulist tähtsust omavad muud asjaolud; 9) koosoleku juhataja ja protokollija nimi. (3) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (4) Protokoll kooskõlastatakse järelevalvenõukogu liikmete poolt ja esitatakse kinnitamiseks järgmise koosoleku ühe päevakorrapunktina. (5) Protokollile lisatakse koosolekul osalenud ja kutsutud isikute allkirjadega nimekiri. (6) Järelevalvenõukogu protokolle säilitatakse Audiitorkogus vähemalt kümme aastat. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab Audiitorkogu juhatus.
(1) Järelevalvenõukogul on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik järelevalvenõukogu liikmed. Igal järelevalvenõukogu liikmel on õigus teha ettepanek otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata, esitades järelevalvenõukogu esimehele otsuse eelnõu ja vajalikud materjalid (edaspidi otsuse eelnõu). (2) Järelevalvenõukogul ei ole koosolekut kokku kutsumata õigus võtta vastu otsuseid «Audiitortegevuse seaduse» § 124 punktides 5 ja 15 nimetatud küsimustes. (3) Järelevalvenõukogu esimees korraldab otsuse eelnõu saatmise kirjalikult või e-posti vahendusel kõigile järelevalvenõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille saabudes peab järelevalvenõukogu liige olema otsuse eelnõu osas hääletanud ja edastanud oma poolt või vastu hääle kirjalikult või e-posti vahendusel järelevalvenõukogu esimehe poolt näidatud adressaadile. (4) Kui järelevalvenõukogu liige ei teata eespool nimetatud adressaadile nimetatud tähtajaks: 1) et ta ei ole nõus otsust vastu võtma koosolekut kokku kutsumata, loetakse, et ta on nõus otsuse vastu võtma koosolekut kokku kutsumata; 2) kas ta on otsuse eelnõu poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse eelnõu vastu. (5) Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud järelevalvenõukogu liikmete häältest. (6) Käesolevas paragrahvis toodud korras läbiviidud hääletustulemuste kohta koostatakse koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, millele kirjutavad alla protokollija ja järelevalvenõukogu esimees. Hääletusprotokolli kantakse: 1) hääletusprotokolli koostamise aeg ja koht; 2) hääletamisel osalenud järelevalvenõukogu liikmete nimekiri; 3) otsuse eelnõu; 4) otsustamisel olnud otsuse eelnõu lühike kokkuvõte; 5) vastu võetud otsus koos hääletustulemustega; 6) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud järelevalvenõukogu liikme nõudel tema eriarvamus; 7) hääletamisprotokollija nimi; 8) hääletusprotokollile lisatakse järelevalvenõukogu liikmete seisukohad. (7) Hääletusprotokolle säilitatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 6 sätestatu kohaselt.
(1) Järelevalvenõukogu teeb otsuseid koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. (2) Järelevalvenõukogu otsusele kirjutab alla järelevalvenõukogu esimees. (3) Järelevalvenõukogu otsus kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui otsuses ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. (4) Järelevalvenõukogu otsuseid säilitatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 6 sätestatu kohaselt.
(1) Vandeaudiitori vande andja digitaalallkirjastab «Audiitortegevuse seaduse» § 31 lõikes 1 sätestatud vandeaudiitori vande, märkides vande andmise kuupäeva ning vannet andva vandeaudiitori ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja vandeaudiitori numbri. (2) Digitaalallkirjastatud vande, mille juures on ära märgitud käesoleva määruse § 13 lõikes 1 toodud andmed, edastab vandeaudiitori vande andja järelevalvenõukogule audiitortegevuse registri infosüsteemi vahendusel. (3) Vandeaudiitori vande andja elektrooniliselt vormistatud vandeaudiitori vande võtab vastu järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu teatab vande vastuvõtmisest või sellest keeldumisest vande andjale viie tööpäeva jooksul järelevalvenõukogu otsuse tegemisest arvates.
(1) Kui vandeaudiitori vannet ei saa anda käesoleva määruse §-s 13 ettenähtud korras, antakse ja võetakse vanne vastu Audiitorkogu asukohas järelevalvenõukogu koosolekul. (2) Järelevalvenõukogu peab tuvastama vandeaudiitori vande andja isikusamasuse.
(1) Järelevalvenõukogu raamatupidamist korraldab Audiitorkogu juhatus. (2) Järelevalvenõukogu kulud järelevalve korraldamiseks kaetakse sihtotstarbeliste eraldistega riigieelarvest, mille kasutamise osas sõlmivad Rahandusministeerium ja Audiitorkogu eraldi lepingu. (3) Järelevalvenõukogu kulud kinnitab järelevalvenõukogu esimees viseerides vastava kuludokumendi. Keelatud on kinnitada kulutusi, mis ei seondu järelevalvenõukogule «Audiitortegevuse seadusega» pandud ülesannete täitmisega või mis ületavad järelevalvenõukogu eelarve kogusummat.
(1) Järelevalvenõukogu koostab järelevalvenõukogu eelarve «Audiitortegevuse seaduse» § 105 lõike 4 punktide 2 ja 3 ulatuses Audiitorkogu majandusaasta eelarve osana (edaspidi järelevalvenõukogu eelarve) hiljemalt 10. maiks. (2) Audiitorkogu president esitab järelevalvenõukogu poolt kinnitatud järelevalvenõukogu eelarve Rahandusministeeriumile hiljemalt 25. maiks. (3) Järelevalvenõukogu esimees peab järelevalvenõukogu eelarve osas läbirääkimisi Rahandusministeeriumiga. Vastava aasta riigieelarve seaduse eelnõus sätestatud audiitortegevuse järelevalveks planeeritud eraldis võetakse aluseks Audiitorkogu eelarves, mis esitatakse Audiitorkogu üldkoosolekule kinnitamiseks.
Käesoleva määruse § 13 lõikes 2 sätestatu jõustumiseni edastab vandeaudiitori vande andja tema poolt digitaalallkirjastatud vande, mille juures on ära märgitud vande andmise kuupäev ning vannet andva vandeaudiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood ja vandeaudiitori number järelevalvenõukogule e-postiaadressile [email protected].
(1) Käesolev määrus jõustub üldises korras. (2) Käesolev määruse § 13 lõikes 2 sätestatu jõustub 2010. aasta 31. oktoobril. Minister Jürgen LIGI Kantsler Tea VARRAK