Määrus 1896/2006

1. Käesoleva määruse eesmärk on: a) lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse, ning b) lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist. 2. Käesolev määrus ei takista nõude esitajat esitamast nõuet artikli 4 tähenduses, kasutades selleks liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite korral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). 2. Käesolevat määrust ei kohaldata: a) abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja muude sarnaste menetluste suhtes; c) sotsiaalkindlustuse suhtes; d) lepinguvälistest kohustustest tulenevate nõuete suhtes, välja arvatud kui: i) pooled on nende osas sõlminud kokkuleppe või kui on tunnistatud võla olemasolu, või ii) nad on seotud kindlaksmääratud võlgadega, mis tulenevad vara ühisest omandist. 3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste “piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liimesriigis kui selles, kus asub avaldusega tegelev kohus. 2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (6) artiklitele 59 ja 60. 3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline aeg, millal esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus vastavalt käesolevale määrusele.

Euroopa maksekäsumenetlus kehtestatakse sellise kindla rahasumma sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. “päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus Euroopa maksekäsk on välja antud; 2. “maksekäsu täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse Euroopa maksekäsu täitmist; 3. “kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopa maksekäsu osas või sellega seotud küsimustes; 4. “päritoluriigi kohus” – kohus, kes annab välja Euroopa maksekäsu.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvus vastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 44/2001. 2. Kui nõue on seotud lepinguga, mille isik, tarbija, on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast väljapoole jääval eesmärgil, ning juhul kui kostjaks on tarbija, on jurisdiktsioon ainult kostja alalise elu- või asukoha liikmesriigi kohtutel määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 tähenduses.

1. Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisas toodud tüüpvormi A. 2. Avalduses märgitakse: a) poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimed ja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele avaldus esitatakse; b) nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjakohane, intress, leppetrahvid ja kulud; c) kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahemik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudele automaatselt seadusjärgne intress; d) hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning, kui see on asjakohane, nõutav intress; e) nõuet toetavate tõendite kirjeldus; f) kohtualluvuse alused, ning g) asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses. 3. Avalduses kinnitab nõude esitaja, et esitatud teave on talle teadaolevalt tõene ning et ta on teadlik sellest, et mis tahes tahtlik valeandemete esitamine võib tuua kaasa kohaseid karistusi päritoluliikmesriigi õiguse alusel. 4. Avalduse liites võib nõude esitaja teatada kohtule, et ta on artikli 17 tähenduses tavalisele tsiviilkohtumenetlusele ülemineku vastu, juhul kui kostja esitab vastuväite. See ei takista nõude esitajat sellest kohtule teatamast, kuid igal juhul peab teatamine toimuma enne käsu väljaandmist. 5. Avaldus esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad. 6. Avaldusele kirjutab alla nõude esitaja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui avaldus esitatakse vastavalt lõikele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (7) artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid. Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtutes on olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kättesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rühmale ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliselt identifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidest komisjonile.

Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avalduse alusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud. Sellist läbivaatamist võib teostada automatiseeritud menetluse abil.

1. Kui artiklis 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, annab kohus nõude esitajale võimaluse avaldust täiendada või parandada, välja arvatud juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu ja avaldus vastuvõetamatu. Kohus kasutab selleks II lisas toodud tüüpvormi B. 2. Kui kohus nõuab, et nõude esitaja avaldust täiendaks või parandaks, nimetab kohus tähtaja, mida ta peab antud olukorras kohaseks. Kohus võib kasutada oma kaalutlusõigust nimetatud tähtaja pikendamiseks.

1. Kui nõue vastab artiklis 8 nimetatud tingimustele üksnes osaliselt, teavitab kohus sellest nõude esitajat, kasutades III lisas toodud tüüpvormi C. Nõude esitajal palutakse nõustuda Euroopa maksekäsu ettepanekuga kohtu poolt täpsustatud summas või see tagasi lükata ning nõude esitajat teavitatakse tema otsusega kaasnevatest tagajärgedest. Nõude esitaja vastab kohtu saadetud tüüpvormi C tagastamisega kohtu poolt artikli 9 lõike 2 kohaselt ette nähtud tähtajaks. 2. Juhul kui nõude esitaja nõustub kohtu ettepanekuga, annab kohus nõude esitaja poolt aktsepteeritud osa kohta välja Euroopa maksekäsu vastavalt artiklile 12. Esialgse nõude ülejäänud osa suhtes kohaldatakse siseriiklikku õigust. 3. Kui nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga, lükkab kohus Euroopa maksekäsu avalduse täies ulatuses tagasi.

1. Kohus lükkab avalduse tagasi, kui: a) ei ole täidetud artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused, või b) nõue on selgelt põhjendamatu, või c) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt artikli 9 lõike 2 alusel täpsustatud tähtajaks, või d) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga vastavalt artiklile 10. Nõude esitajat teavitatakse tagasilükkamise põhjustest, kasutades IV lisa toodud tüüpvormi D. 2. Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada. 3. Avalduse tagasilükkamine ei takista nõude esitajat esitamast uut Euroopa maksekäsu avaldust või kasutamast selleks liikmesriigi õiguse kohast muud menetlust.

1. Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas toodud tüüpvormi E. 30-päevase ajavahemiku hulka ei loeta aega, mis kulus nõude esitajal avalduse täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks. 2. Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koopiaga. See ei sisalda nõude esitaja poolt tüüpvormi A 1. ja 2. liites esitatud teavet. 3. Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik: a) maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa, või b) keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest. 4. Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et: a) maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabe põhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud; b) juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16, muutub maksekäsk täidetavaks; c) kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist. 5. Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte kooskõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.

Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt ühel järgmistest viisidest: a) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kostja poolt alla kirjutatud kättesaamistõend, millel on kättesaamise kuupäev; b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud pädeva isiku poolt alla kirjutatud ja kättetoimetamise kuupäevaga teatis selle kohta, et kostja on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma õigusliku põhjenduseta; c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja; d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja.

1. Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimetamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt samuti ühel järgmistest viisidest: a) isiklik kättetoimetamine kostja kodusel aadressil isikutele, kes elavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal; b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral isiklik kättetoimetamine kostja äriruumides isikutele, kes on kostjaga seotud töölepingu või mõne muu sarnase lepingu alusel; c) maksekäsu toimetamine kostja postkasti; d) maksekäsu toimetamine postkontorisse või pädevasse ametiasutusse ning kostja postkasti vastava kirjaliku teate jätmine, eeldusel et kirjalik teade sedastab selgelt dokumendi kohtuliku iseloomu või viitab sellele, et kättetoimetamine loetakse toimunuks teate jätmisega ning seades jooksvad tähtajad; e) kättetoimetamine posti teel ilma kättesaamistõendita vastavalt lõikele 3, kui kostja aadress on päritoluliikmesriigis; f) elektrooniliste vahendite abil, mida tõendab automaatne kinnitus, eeldusel et kostja on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui kostja aadress ei ole täpselt teada. 3. Kättetoimetamist lõike 1 punktide a, b, c ja d põhjal tõendatakse järgmiselt: a) kätte toimetanud pädeva isiku allakirjutatud dokumendiga, millele on märgitud: i) kasutatud kättetoimetamisviis; ja ii) kättetoimetamise kuupäev; ja iii) kui dokument on kätte toimetatud muule isikule kui kostjale, kõnealuse isiku nimi ning seos kostjaga; või b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kättesaamiskinnitusega isikult, kellele dokument kätte toimetati.

Vastavalt artiklitele 13 või 14 võib dokumendi kätte toimetada ka kostja esindajale.

1. Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga. 2. Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest. 3. Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama. 4. Vastuväide esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad. 5. Vastuväitele kirjutab alla kostja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui vastuväide esitatakse elektrooniliselt vastavalt lõikele 4, allkirjastatakse see vastavalt direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid. Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtutes on olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kättesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rühmale ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliselt identifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidest komisjonile.

1. Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja piires, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist. Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenetluse korras, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järgnevas tavalises tsiviilkohtumenetluses. 2. Üleminekut tavalisele tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähenduses reguleerib päritoluliikmesriigi õigus. 3. Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esitanud, ning samuti üleminekust tavalisele tsiviilkohtumenetlusele.

1. Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleerib täidetavuse vorminõudeid päritoluliikmesriigi õigus. 3. Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu nõude esitajale.

Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist.

1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui: a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest, ning ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata. 2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel. 3. Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus. Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsk kuulub täitmisele samadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsus, mis on välja antud maksekäsu täitmise liikmesriigis. 2. Maksekäsu täitmiseks mõnes muus liikmesriigis esitab nõude esitaja asjaomase liikmesriigi pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid: a) päritoluriigi kohtus täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) vajadusel Euroopa maksekäsu tõlge maksekäsu täitmise liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selles kohas, kus maksekäsu täitmist taotletakse, toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest maksekäsu täitmise liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles koostatud Euroopa maksekäskusid ta võib aktsepteerida. Tõlke tõestab isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis. 3. Nõude esitajalt, kes taotleb ühes liikmesriigis välja antud Euroopa maksekäsu täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta mitte mingit tagatist ega deposiiti olenemata vormist, selle tõttu, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elu- või asukoht ei ole maksekäsu täitmise liikmesriigis.

1. Kostja avalduse alusel keeldub maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohtus Euroopa maksekäsku täitmisest, kui Euroopa maksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega, eeldusel et: a) varasem otsus või määrus käsitles samu asjaolusid samade osapoolte vahel, ning b) varasem otsus või määrus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks maksekäsu täitmise liikmesriigis, ning c) vastuolu ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus. 2. Avalduse alusel keeldutakse maksekäsu täitmisest samuti juhul, kui kostja on nõude esitajale maksnud Euroopa maksekäsuga ette nähtud summa. 3. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisulisele läbivaatamisele maksekäsu täitmise liikmesriigis.

Kui kostja on vastavalt artiklile 20 esitanud läbivaatamistaotluse, võib maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohus kostja avalduse põhjal: a) piirduda täitemenetlusel kaitsemeetmete võtmisega, või b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmise, või c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusnõustaja poolt ei ole kohustuslik: a) nõude esitajale Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel; b) kostjale Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisel.

1. Euroopa maksekäsumenetluse kohtukulud ja tavalise tsiviilkohtumenetluse kohtukulud, mis tulenevad Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisest liikmesriigis, ei tohi kokku ületada kõnealuse liikmesriigi sellise tavalise tsiviilkohtumenetluse kohtukulusid, millele ei eelne Euroopa maksekäsumenetlust. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad kohtukulud kohtule tasumisele kuuluvatest tasudest ja lõivudest, mille suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.

Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.

Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (8) kohaldamist.

Liikmesriigid teevad koostööd, et jagada avalikkusele ja kutseringkondadele teavet alljärgneva kohta: a) dokumentide kättetoimetamise kulud, ning b) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine artiklite 21, 22 ja 23 kohaldamisel, eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu, mis on loodud vastavalt nõukogu otsusele 2001/470/EÜ (9)

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile 12. juuniks 2008 teabe alljärgneva kohta: a) milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine; b) läbivaatamismenetlus ja pädevad kohtud artikli 20 kohaldamisel; c) millised sidevahendid on neile Euroopa maksekäsumenetluse puhul vastuvõetavad ning kohtutele kättesaadavad; d) artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes. 2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikkusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muude asjakohaste vahenditega.

Lisades esitatud tüüpvorme ajakohastatakse või kohandatakse tehniliselt artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras, tagades seejuures nende täieliku vastavuse käesoleva määruse sätetega.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artikliga 75 loodud komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

12. detsembriks 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa maksekäsumenetluse toimimise kohta. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta. Selleks annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa maksekäsu piiriülese toimimise kohta, eesmärgiga tagada, et parimad tavad kajastaks parema õigusloome põhimõtteid ning et neid Euroopa Liidus asjakohaselt arvesse võetakse. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide riiklikke maksekäsumenetlusi. Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepanekud.

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008, välja arvatud artiklid 28, 29, 30 ja 31, mida kohaldatakse alates 12. juunist 2008.